VARIANT 3 Argumendi ja funktsioonide väärtused salvestatakse kahemõõtmelisse massiivi A II VBA - FUNKTSIOONI UURMINE sed kirjutatakse otse töölehele ning nende alusel leitakse vajalikud karakteristikud ja tehakse graafikud sed salvestatakse ühemõõtmeliste massiividesse ning sealt töölehele. Karakteristikud leitakse massiivides olevate väärtuste al sed salvestatakse kahemõõtmelisse massiivi ning sealt töölehele. Karakteristikud leitakse massiivis olevate väärtuste alusel - FUNKTSIOONI UURMINE ehele ning nende alusel leitakse vajalikud karakteristikud ja tehakse graafikud õtmeliste massiividesse ning sealt töölehele. Karakteristikud leitakse massiivides olevate väärtuste alusel õõtmelisse massiivi ning sealt töölehele. Karakteristikud leitakse massiivis olevate väärtuste alusel ALGANDMED ALGUS PIKKUS LÕPP JAOTISED
nimetus (Integer, Single jne). Kui parameetrite jaoks on deklareeritud tüübid ning neile vastavad argumendid on esitatud muutujate abil, siis peavad viimased olema deklareeritud täpselt samade tüüpidega. Massiivid Massiiv ehk massiivmuutuja on ühetüübiliste elementide (väärtuste) järjestatud kogum. Massiiv tähistatakse ühe nimega. Pöördumiseks tema üksikelemendi poole käsutatakse nime koos indeksitega, mis näitavad elemendi asukohta massiivis. Massiivi igale elemendile eraldatakse arvuti mälus eraldi väli. Massiivi iseloomustavad põhinäitajad on järgmised: nimi, dimensioon, indeksite rajad, elementide tüüp. Massiivmuutuja nime esitamiseks kehtivad samad reeglid nagu kõikide teiste nimede jaoks. Dimensioon ehk mõõt iseloomustab massiivi organisatsiooni: määrab elementide paigutuse kogumis ning indeksite arvu, mis on vajalik elementide asukoha määramiseks. Ühemõõtmeline
täidavad tingimusi (s.t. leiduvad sellised C1 ning N)
C1 g ( n ) f ( n ) kõigi n>=N korral
Ül 419.
2.2. Mõnede lihtsate algoritmide koostamine
Otsingu algoritmid
Lineaarne otsing
Probleemi püstitus: Otsime massiivist etteantud arvuga võrdset elementi. Etteantud
elementi võrreldakse järjest kõigi massiivi elementidega kuni leitakse võrdsus.
Tagastatakse vastava massiivi elemendi indeks või siis 1, kui massiivis pole vastavat
elementi. Skeemprogramm tsükli realiseerimiseks (mitte kogu lahenduse) on:
* i=0,1..N-1
x=a[i]?
vastav C++ kood:
for (i=0; i
Rahvaarv on 481 212 000 mida on vähem kui euroopas. Austraalia Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas, tema pindala on 7 704 366 km². Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri kõrgeim mägi on Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna-Walesi lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim mägi on vulkaan Mawson Peak Big Beni massiivis (2745 m) Heardi saarel. Hiina Hiina on tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel. Hiina pindala on 9 640 821km². Pindala poolest on Hiina kolmas riik maailmas. Sellel tohutult suurel ja vaheldusrikkal maa-alal on aukartust äratavaid mäestikke, mis hõlmavad 43% pindalast. Hiina suured jõed on alati väetanud neid ümbritsevaid maid. Need jõed olid eelduseks iidse tsivilisatsiooni kujunemisele
-1 -2 -3 -4 -5 18 19 20 y z w 3 2 1 0 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 y z -1 w -2 -3 -4 -5 3. Argumendi ja funktsioonide väärtused salvestatakse kahemõõtmelisse massiivi ning sealt töölehele. Karakteristikud leitakse massiivis olevate väärtuste alusel Algandmed algus pikkus lõpp jaotisi piir arv baas 10 10 20 10 -3 1 -50 Karakteristikud kesk > 0 integraal min koht NV_Y F1(y) -3,62132 13,183503 F2(z) 0,5993203 18 F3(w) 1,2343913 -3,272029 -3,978646 11
Second level Fourth level Third level Fifth level Fourth level Fifth level Lühiülevaade loodusest Madagaskari kõrgeim tipp - 2886-meetrine Maromokotro mägi asub põhjas Tsaratanana massiivis Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal. Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25-27oC, lõunaosas 22-24oC. Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000- 3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid.
Argumendi ja funktsioonide väärtused kirjutatakse töölehele ning nende alusel leitakse vajalikud karakteristikud ja tehakse graafikud 2. Argumendi ja funktsioonide väärtused salvestatakse ühemõõtmeliste massiividesse ning sealt töölehele. Karakteristikud leitakse massiivides olevate väärtuste alusel 3. Argumendi ja funktsioonide väärtused salvestatakse kahemõõtmelisse massiivi ning sealt töölehele. Karakteristikud leitakse massiivis olevate väärtuste alusel Karakteristikute variandid. a matrikli viimane number, b matrikli eelviimane number, c matrikli viimase ja eelviimase numbri summa viimane number. Näiteks a=5, b=3, a+b=8, c=8; a=7, b=9, a+b=16, c=6. . a keskmine b Integraal/pindala c ekstreemumid paarituarvuliste miinimaalne element ja vastav
-P /etc/apache2/sites-available/ "http://www.tud.ttu.ee/im/Riina.Maigre/001-virtual.conf" Aktiveeri virtuaalserveri konfiguratsioon korraldusega a2ensite 001-virtual ja käsi apache2 teenusel konfiguratsioon uuesti laadida. Käsk service haldab teenuseid. Korraldus reload laeb konfiguratsioonifailid uuesti. student@server:~$ sudo a2ensite 001-virtual student@server:~$ sudo service apache2 reload Lisa RAID massiivi üks ketas ja võta see massiivis kasutusele. Leiame vabad kettad käsuga lsblk . student@server:~$ lsblk -o NAME,SIZE,FSTYPE,TYPE,MOUNTPOINT Lisame vaba ketta /dev/sde RAID-massiivi /dev/md127 lipuga --add . Kasvatame RAID-massiivi suurust lipuga --grow . student@server:~$ sudo mdadm --add /dev/md127 /dev/sde student@server:~$ sudo mdadm --grow --raid-devices=4 /dev/md127 Lisa RAID massiivi üks hot spare ketas, mis rakendub tööle, kui üks olemasolevatest
Nõrk külg – sammu valik. Ühildusmeetod – algoritm koosneb massiivi jagamisest ning kahe osa ühendamisest. 1) jaga algandmed kaheks umbes võrdseks osaks 2) sorteeri kumbki osa eraldi 3) kombineeri kokku sorteeritud massiiviks. Keerukus O(n log2n). Tugev külg – võib sobida suurte andmehulkade sorteerimiseks. Nõrk külg – vajab täiendavat mälu, täitmisaegse vea võimalus. Loendamissorteerimine – iga arvu kohta massiivis loetakse üle, mitu arvu on temast väiksemad, selle alusel paigutatakse arv õigele kohale sorteeritud massiivis. 1) loendurmassiivi algväärtustamine 2) erinevate massiivis olevate väärtuste loendamine 3) igale arvule eelnevate arvude kokkulugemine 4) arvu paigutamine leitud vastavale kohale. Keerukus O(N). Tugev külg – kiire. Nõrk külg – piiratud kasutusvaldkond, täiendava mälumahu vajadus. 11. Otsimisülesanne. Jadaotsimine. Kahendotsimine.
Q=Kp*q*a*Wp*H Q=1*0,6*1,9*4=4,56kg kus Kp - lõhkeaine erikulu parandustegur, H - astangu kõrgus, m Q - laengumass, (4,56kg) 2.7 Laengu pikkus Laengu pikkus arvutatakse valemiga: ll=Q/p´ ll=4,56/2,68=1,7m kus ll - laengu pikkus, (1,7m) 2.8 Laenguaugu sügavus Laenguaugu sügavus arvutatakse järgmise valemiga: L=H+lü (lü - ülepuure pikkus, sõltub kivimi kõvadusest (lubjakivi massiivis-8)) lü=8*d lü=8*0,060=0,48m L=4+0,48=4,5 kus d - laengu läbimõõt, m L laenguaugu sügavus, (4,5m) TTÜ Mäeinstituut 5 *** AAGB41 Puur- ja lõhketööde projekteerimine lubjakivikarjäärides väikelaenguaukudega 2.9 Topise pikkus Topise pikkus arvutatakse valemiga: lt=L-ll lt=4,5-1,7=2,8m kus lt - topise pikkus, (2,8m) 3
parimal juhul (n); "jaga ja valitse" algoritmi puhul alati (n). 1 Kahendkuhjad 26 1.2 Järjestamise kuhjameetod "Jaga ja valitse" algoritm massiivi puhul · Eeltöö -- kompaktse kahendpuu struktuuri loomine -- on triviaal- ne. Etteantud massiivi võib algusest peale käsitleda nii, nagu ta väl- jendaks kompaktset kahendpuud. Positsioonid massiivis määravad alluva-ülemuse suhted ära. · Põhitöö -- järjest suuremate alampuude muutmine kuhjaks -- on teostatav tsükliga. Läbime massiivi tagurpidi, rakendades iga elemendi juures kirje allaviimist. 1 Kahendkuhjad 27 1.2 Järjestamise kuhjameetod Järjestamine Järjend kuhjastatakse, ning tsüklis eemaldatakse kuhjast suurima võtmega kirje ja lisatakse looda-
3. Väiksem inimtöö ja energiakulu toodanguühikule 4. Saaki kasutada maist hilissügiseni peaaegu kadudeta 5. Väärindavad kõige paremini mineraalväetisi 6. Rohusöödad on mäletsejatele bioloogiliselt täisväärtuslikuks söödaks. Rohusöötadel tähtis koristusviis!! Ja muud asjad, sõltub kvaliteet! Rohumaade rajamine Maa-ala valik Vasikate ja lindude karjamaad lauda juurde. Mullikatel ja lammastel võib olla kaugemal. Arvestada jootmisvõimalustega. Ühes massiivis asuvad karjamaad. Universaalse kasutusega rohumaad lauda lähedal. Niitelised rohumaad võivad olla farmist kaugemal. Kasvukoha vastavus heintaimde nõuetele. Niiskemad mullad. Muude asjade kasvatamiseks vähesobivad kohad. Mineraalmullad head, välja arvatud liivad ja kruusad. Lüpsilehmadele viljakamad alad kui noorloomadele. Vasikad hästi viljakale. Aasnurmikas ja valge ristik väga väärtuslikud, aga nõuavad ka viljakat mulda.
asetseb Illüüria regioonis, kus valitsev vahemereline kliima on kaasa toonud rikkaliku floora ja fauna, nagu söödavate viljadega kastanid ning haruldased sisalike ja madude liigid. Maa kirdeosa kuulub Pontose-Pannoonia regiooni, kus on säilinud stepitaimestiku liike ja iseloomulikku faunat, nagu suslik, hamster ja suurtrapp. Umbes 60 protsenti Austria territooriumist on mägine, mis otsustabki riigile omase floora. Metsad, mis esinevad peamiselt Alpides ja Tsehhi massiivis, võtavad enda alla tervelt 39 protsenti kogu pindalast. Mitu seisukohast erilist huvi pakkuvat ala on seaduse kaitse all kui loodusreservaadid, loodusmälestised ja rahvuspargid. Floora ja kliima muutuvad koos kõrgusega, nagu mägikeskkondadele tüüpiline. Allpool sirguvad metsad. Ülaosas, kuni 1800 m, on okaspuud (näiteks alpi seedermänd, kuusk ja lehis), kõrgemal aga võsapadrikud ja värvikirevad alpiaasad. [1. ]
massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Pind kulunud. Tema keskel on Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo vanade koonuste ja kraatritega. Lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood. Massiivis on 1200 kuni 1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône jõest lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool on Juura mäed ja Alpid. Alpid algavad Vahemere äärest ning suunduvad põhja ja siis itta, lõppevad Sveitsis, Põhja-Itaalias. Põhjaosas on Alpidel
pikkused. ? 1 6 Samas print_r() puhul kuvatakse põhimõtteliselt ainult oluline sisu. ? 1 9 Kindlasti paned tähele, et massiivis olevad väärtused indekseeritakse alates nullist! See tähendab, et loendamine algab alati nullist. Näiteks, kui ma soovin saada massiivist esimest väärtust. Selleks tuleb kasutada massiivi nime ning seejärel kandiliste sulgude vahele lisada soovitud indeks. ? 1 4 Antud koodi väljastab meile teksti Mari. Ja näiteks Uku saamiseks tuleb meil lisada indeksiks 4.
Kõrgplatoo koosneb sageli graniitidest ja kvartsiitidest. Kõrgplatoo jaotavad osadeks kolm vulkaanilist päritolu mäemassiivi: põhjas Tsaratanana mäed, keskel Ankaratra mäed ja lõunas graniidist Andringitra mäed. Ankaratra mäed on suur veelahe, mis lahutab kolm suurt jõgikonda. Andringitra mägedest lõuna poole jääb Tôlanaro linn ja Tsaratanana mägedest põhja poole Tsaratanana linn. Kõrgplatoo ja saare kõrgeim tipp on Maromokotro (2786 m), mis asub Tsaratanana massiivis. Ankaratra kõrgeim tipp on Tsiafajavona (2643 m) ja Andringitra kõrgeim tipp on Boby (2658 m). Platoo läheb lõunas enam-vähem laugjalt üle lõunatasandikuks. Idaosa rannikumadalikku eraldavad Kõrgplatoost kaks kõrget ja järsku astangut, kõrgem Angavo järsak ja ida pool madalam Betsimisaraka astang. Lõuna pool astangud ühinevad, moodustades Mahafaly lavamaa ja Androy lavamaa. Lääne pool madaldub platoo mitmeastmeliselt, kuigi mõnes
12 · Igas reas leida suurim element ja vahetada see kohtadega vastava peadiagonaali elemendi vastu. · Maatriksi elementi loetakse lokaalmiinimumiks, kui ta on rangelt väiksem kõigist naaberelementidest. Lugege, mitu lokaalmiinimumi on antud maatriksis 3. Hollandi rahvuslipu ülesanne (E.Deikstra). N-pikkusega massiivis juhuslikus järjekorras paiknevad elemendid `p' (punane), `v' (valge) ja `s' (sinine). Reastage need ümber Hollandi rahvuslipu värvide järjekorra järgi nii, et esialgu oleksid kõik punased, siis kõik valged ja lõpuks kõik sinised. Lubatud operatsioonid olgu värvi kontroll ja kahe elemendi vahel kohtade vahetamine. (10 punkti) 4. Hoonestamise ülesanne. Ruudukujuline plats mõõtudega N×N ruutmeetrit (N100) on jagatud ruutudeks küljepikkusega 1 m
ruudukujulised tervikud küljepikkusega 6-7 m. Kambrite laius ulatub 7-8 m. Sõltuvalt kihi sügavusest maapinnast on tervikute näol kaevise kadu 20-25 %. Kambriplokis tehakse ööpäevas kaks tsüklit, so valmistatakse ette ja tehakse kaks lõhkamist ning koristatakse ning transporditakse minema sel teel saadud kaevis. Igas tsüklis valmistatakse ette ja tehakse lõhkamine sellises arvus kambrites, mis tagaks kaevise koguse 500-700 3 (massiivis). Sõltuvalt kambrite parameetritest on see arv 15-25. Masinate komplekt kambriplokis: Soonurid 2 Puurvankrid 2 Laadurveokid Kraapkonveier toitur- 2 purustiga 1 Lintkonveier kogumisstrekil 1 Liikurtoestik ankrute 1 väljavõtmiseks Magistraaltransport Estonia kaevanduses on magistraaltranspordina kasutusel konveiertransport, Viru kaevanduses rööbastransport. Vastavalt sellele toimub kaevise vedu
Nende käsurea parameetrite püüdmiseks on alamprogramm Main-i ümarsulgudes koht string[] argumendid. Kõik käsureale kirjutatud sõnad (ka üksik number on arvuti jaoks sõna) pannakse sinna argumentide massiivi ehk jadasse, kust neid järjekorranumbri järgi kätte saab. Andmetüüp string[] tähendabki, et tegemist on stringide ehk sõnede ehk tekstide massiiviga. Kirjutades massiivi järgi .Length, saab teada, mitu elementi selles massiivis on - mis praegusel juhul on võrdne lisatud sõnade arvuga käsureal. Kõik sõnad saab ka ükshaaval järjekorranumbri järgi kätte. Arvestama peab ainult, et sõnu hakatakse lugema numbrist 0. Nii et kui eeldatakse, et tegemist on kahe parameetriga, siis nende kättesaamiseks peame ette andma numbrid null ja üks. Nagu tingimusest on näha: juhul kui argumente pole täpselt kaks, siis kasutatakse vaikimisi ridade ja veergude arvu ning joonistatakse korrutustabel suurusega 10 korda 10.
väljapääs kogu katse vältel ja nii normaalpinget kui ka nihkepinget suurendatakse niivõrd aeglaselt, et poorivees survet ei saa tekkida. Dreenimata nihketugevus määratakse kolmetelgsel survel tingimustes, kus vee väljavool on täielikult takistatud. Lõikekatse tuleb teha sedavõrd kiirelt, et poorivesi ei jõua välja voolata. 11. PINNASE NIHKETUGEVUS, SISEHÕÕRDENURK JA NIDUSUS. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. 12. MIS ON PINNASE VARIKALDENURK JA MILLAL SEE VÕRDUB SISEHÕÕRDENURGAGA? Pinnse varikaldenurk on nurk mis moodustub horisntaalpinna ja kergelt (ilma raputusteta) puistatud pealispinna vahel. Pinnase varikaldenurk sõltub pinnase nihketakistusest. Pudedate pinnaste
saar ehk Nosy Mangabe, Nosy Lava, Radama ja Nosy Barren Madagaskari lähedal. Pindalalt on Indoneesia järel suuruselt teine saareriik maailmas. Rannajoone pikkus on 4828 km. 1.3 Looduslikud tingimused Pinnamood Saare reljeef on väga mitmekesine: keskosas kõrgub suur hulk vulkaanilisi massiive, mis lääne pool laskuvad rannikule sujuvalt, ida pool aga järsu astanguna. Madagaskari kõrgeim tipp - 2886-meetrine Maromokotro mägi asub põhjas Tsaratanana massiivis. Antananarivo lähedal kerkivad kuni 2643 meetri kõrgusele Ankaratra mäeharjad. Madagaskari viljakaimad alad asuvad piki rannikut, jõeorgudes ja saare keskosas. Madagaskaril leidub ka kivisütt, grafiiti, raua-, kroomi,- koobalti,- nikli,- plii,- tsingi,- vase,- mangaani,- titaani,- uraani,- ja berülliumimaaki, kulda, boksiiti, fosforiiti, vilku, vääris-ja 3 poolvääriskive. Kliima
väiksemaks probleemiks lahenduse saamiseks need ühendatakse kokku. Paisksalvestus; Kahendotsimine – otsitav Lineaarne otsimine (leida Poolitussortimine, tuvastamaks, kas piirkond aheneb igal kõige väiksem number kiirsortimine, mestimisega täisarv on paaris või sammul 2 korda, massiivis) sorteerimine, kuhjaga paaritu Parallelsed ja jagatud Vektorite sisestamine, sorteerimine, timsort algoritmid väljastamine, liitmine, lahutamine ja skalaarkorrutis O(n2) O(n3) O(2n) O(n!)
Nende käsurea parameetrite püüdmiseks on alamprogramm Main-il ümarsulgudes koht string[] argumendid. Kõik käsureale kirjutatud sõnad (ka üksik number on arvuti jaoks sõna) pannakse sinna argumentide massiivi ehk jadasse, kust neid järjekorranumbri järgi kätte saab. Andmetüüp string[] tähendabki, et tegemist on stringide ehk sõnede ehk tekstide massiiviga. Kirjutades massiivi järgi .Length, saab teada, mitu elementi selles massiivis on - mis praegusel juhul on võrdne lisatud sõnade arvuga käsureal. Kõik sõnad saab ka ükshaaval järjekorranumbri järgi kätte. Arvestama peab ainult, et sõnu hakatakse lugema numbrist 0. Nii et kui eeldatakse, et tegemist on kahe parameetriga, siis nende kättesaamiseks peame ette andma numbrid null ja üks. Nagu tingimusest on näha: juhul kui argumente pole täpselt kaks, siis kasutatakse vaikimisi ridade- ja veergude arvu ning joonistatakse korrutustabel suurusega 10 korda 10.
jääb samaks kui 1 kettaga). · RAID 6 - nagu RAID 5, aga veaparandusinfot on rohkem, nii et kannatab kahe ketta suremist. RAID tasemeid võib ka kombineerida, s.t. ehitada ühe RAIDi otsa teine: · RAID 0+1 - mitu stripe'i peeglis. Kannatab vähemalt 1 ketta suremist, vahel ka mitme (sõltub, kus nad surevad). Kiire ja suur. · RAID 1+0 - mitu peeglit stripe'is. Kannatab igast peeglist n-1 ketta suremist, seega tavaliselt veidi parem kui 0+1. Lisaks võib RAID massiivis olla 1 või rohkem varuketast (spare), kuhu mõne töös oleva ketta suremise korral seal olnud andmed kirjutatakse (teiste ketaste pealt kas otse või arvutades). Seda tehakse tavaliselt taustal ning tänu sellele taastab RAID oma normaaloleku iseseisvalt ning nii kiirus kui töökindlus taastuvad juba enne, kui riknenud ketas välja vahetatakse. 44. RDRAM tüüpi mälud. (Rambus DRAM) Rambus, Inc., kes Inteliga tihedas koostöös arendas välja selle mälu tüübi.
püüda neid samade tunnuste alusel üksteisest eraldada. Kodifitseerimise meetodid 1. Kodifitseerimise traditsioon- koondab endasse mõned olulised õigusliku massiivi korrastamise võtted, mida võiks tähistada : Õiguse allikate arvestus- Riigi organid, ettevõtted jmt asutused ja organisatsioonid koguvad neile vajalikke õiguslikke allikaid ning loovad selle kogumise käigus ka nende allikate massiivis teatud korra. Aluseid võib olla väga palju erinevaid. Inkorporeerimine- Teatud õigusallikate kogumite ettevalmistamisel ja väljaandmisel. Ulatuslikum tegevus võrreldes õigusallikate arvestusega. Eri liiki õigusallikate kogumine Konsolideerimine- Sama kvaliteediga õigusallikate kogumine. Kodifitseerimine- Kõige kriitilisem meetod, kus sünnib midagi uut. Sünnib uus õigusallikas. 2. „Prantsuse doktriin“:
} // for j
return result;
} // maxVeeruMin
/** Minimaalne element veergude maksimumide hulgas.
* Lubatud erineva pikkusega read.
*/
public static int minVeeruMax (int[][] m) {
int result = Integer.MAX_VALUE; // l6pptulemuse algv22rtus
// teeme kindlaks maksimaalse reapikkuse vArv
int vArv = 0;
for (int i=0; i
tihti hullult paljudest juhuslikest teguritest. Lahenduvus matemaatika mõttes (teoreetilises mõttes): Lahendatavad ülesanded: • Infot on piisavalt: meil on olemas kõik vajalikud aksioomid/programm/täpne ülesanne, nt: Maleseis ja käigureeglid, täisarvude massiivi sorteerituse kriteerium, programmi sisend ja seismajäämise tuvastamise kriteerium • Juhuslikkust ei ole: Malemäng käib täpselt reeglite järgi, sorteerimisel ei toimu juhuslikke muutusi massiivis, programm ei tee juhuslikke tegevusi. Iga täpselt formuleeritud probleemi (matemaatika- ja programmeerimisprobleemid) jaoks ei leidugi lahendavat algoritmi. Vähe sellest: kui võtta „juhuslik“ probleem, siis tõenäosus, et lahendav algoritm leidub, on lõpmatult väike. Intuitiivne seletus lahendamatusele: Saab näidata, et erinevaid probleeme on lõpmatult rohkem, kui erinevaid algoritme. Kuna probleeme on lõpmatult rohkem kui algoritme, siis iga probleemi jaoks lihtsalt ei jätku
2.pinnaseosakeste kohesioonist ehk nidususest. Vastupanu, mis takistab seejuures osakeste vastastikust nihkumist nimetatakse nidususeks. Nidusus sõltub eelkõige molekulaarjõududest pinnaseosakeste vahel, pinnase mineraloogilisest koostisest, veesisaldusest ja terastikulisest koostisest. Hõõrdumine pinnaseosakeste vahel sõltub osakeste karedusest ja kokkusuruvast jõust. Tasapinnaline nihe Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemuse kirjeldamiseks sobivaim Mohri teooria, mille järgi materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub kui nihkepinge saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon
indeksitüüp ->
5.1 Massiivid Üks olulisemaid andmestruktuure programmeerimises on massiivid ehk järjendid. Massiiv on indekseeritud elementide hulk, kus iga elemendil ehk väärtusel on oma unikaalne indeks ehk võti. Võtmeteks sobivad täisarvud ja sõned, väärtusteks - ükskõik mis tüüpi andmed (lihttüübid, massiivid, objektid jne.). PHP-s on olemas tavalised massiivid (võtmed on täisarvud) ja assotsiatiivsed massiivid (võtmed on sõned). Elementide arvu massiivis pole vaja määrata selle loomise ajal (paljudes programmeerimiskeeltes massiivi elementide arv peab olema rangelt defineeritud massiivi loomisel). PHP hoolitseb ise massiivi poolt kasutatava mälu eest ning muudab massiivi suurust dünaamiliselt ning massiivi maksimaalne elementide arv on piiratud ainult masina operatiivmäluga. Massiivi loomine ja elementide lisamine
poore, milles toimub vee liikumine. Veekile paksusest sõltuvad savi plastsusarvu Ip, Ip=wL-wp. Mida suurem on Ip, seda rohkem on pinnasel Võimaldab hinnata mahumuutuse kõrval ka nihkedeformatsioonide osa ja
mehaanilised omadused tugevus ja deformeeritavus. omadusi, mis iseloomulikud savile. Voolauvusarvuga IL määratakse, kas pinnas modelleerib õigemini pinnase töötamist massiivis. Leiab vähem kasutamist
1.2.5 Õhk pinnases Õhk ei muuda pinnaseosakeste iseloomu, vahel võib on kõva (IL<0), plastne (0
Buldooseri tööorganid Buldooseril on kolm põhi hõlma põhitüüpi: 1. U-kujuline hõlm (U- blade), mis on mõeldud materjali lükkamiseks ja kandmiseks pika vahemaaga. 2. Sirge hõlm (straight blade), mis on mõeldud silumiseks, süvendamiseks ja tasandamiseks. 3. Reha tüüp hõlm (brush rake), mida kasutatakse võsa ja juurte eemaldamisel. Buldooseri ripper on metallist konks mille abil purustatakse kivim massiivis, kobestatakse pinnast jne. Buldooserite üldehitus 1) Juhikabiin • Masina juhtimine • Automaatne käiguvahetus • Tööorganite juhtimine 2) Lõppülekanne 3) Siduri-/ pidurikoost 4) Mootor 5) Radiaator 6) Hüdromuundur 7) Hüdrosüsteem Tööorganid Hõlm, tõstesilinder, lõiketerad, Pikitõuketalad (risthõlm), pikitõuketalade asemel kasutatakse ka universaalset tõukeraami (pöördhõlm).
eeltihenemisurve ja geostaatilise surve vahet. OCR määramine on tähtis eelkõige tugevalt kokkusurutavate, nõrkade savipinnaste puhul. Kõvadel savidel on pcniivõrd suur, et tavaliste ehitiste puhul tekkivad lisapinged ei ületa seda kunagi ja seega puudub praktiline vajadus selle määramiseks. 12. Pinnase nihketugevus. Mohr-Coulombi tugevustingimus. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemusekirjeldamisekssobivaim Mohri teooria, mille järgi materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral.
Nende käsurea parameetrite püüdmiseks on alamprogramm Main-i ümarsulgudes koht string[] argumendid. Kõik käsureale kirjutatud sõnad (ka üksik number on arvuti jaoks sõna) pannakse sinna argumentide massiivi ehk jadasse, kust neid järjekorranumbri järgi kätte saab. Andmetüüp string[] tähendabki, et tegemist on stringide ehk sõnede ehk tekstide massiiviga. Kirjutades massiivi järgi .Length, saab teada, mitu elementi selles massiivis on - mis praegusel juhul on võrdne lisatud sõnade arvuga käsureal. Kõik sõnad saab ka ükshaaval järjekorranumbri järgi kätte. Arvestama peab ainult, et sõnu hakatakse lugema numbrist 0. Nii et kui eeldatakse, et tegemist on kahe parameetriga, siis nende kättesaamiseks peame ette andma numbrid null ja üks. Nagu tingimusest on näha: juhul kui argumente pole täpselt kaks, siis kasutatakse vaikimisi ridade ja veergude arvu ning joonistatakse korrutustabel suurusega 10 korda 10.
tasemetest kõige odavam. Kiirus suureneb, kui veakindlus mitte. Ühe ketta rike tähendab automaatselt info kaotamist. Massiivi tõrkevõimalus suureneb iga lisatud kettaga, sest massiivi tõrkevõimalus on ketaste tõrkevõimaluste summa. Kasutatakse superarvutites. RAID 1 liiasusega ketaste massiiv, kus tasutatakse peegeldamist, mille korral dubleeritakse identne info mitmele kettale. Kogu infost on alati olemas koopia, kui massiivis on olemas vähemalt üks töötav ketas. Massiivi lugemiskiirus on suurem, sest pöördutakse mitme ketta poole. Massiivi kirjutamisel sõltub kiirus kõige aeglasemast kettast. Kasutatakse andmebaasi süsteemides. RAID 2 andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed vahetatakse ketaste vahel bittidena. Ühele või mitmele kettale salvestatakse veaparanduskoodi lisajärgud.
alamhulgatüüp ->
versioonid.SSH käsud on krüpteeritud ja mitmes mõttes turvalised. DLT - Digital Linear Tape - magnetlindile salvestamise tehnoloogia SEC - simple event correlator - (Risto Vaarandi poolt loodud) vabavaraline tarkvara monitooringusündmuste kui logifailide haldamiseks, mille abil on seoste leidmist võimalik automatiseerida. Raid 1+0 - Raid level 1+0 (mirroring and block level striping). Peegeldatud kettad on RAID0 massiivis (min 2 ketast, kuid kasutatakse tihti 4, et kasutada ära suuremat andmevahetuskiirust), garanteerib veakindluse kuid on keerulisema ehitusega. Raid 1+0 on Raid 0 kiirusega ja Raid1 turvalisusega. RAID 0+1 → 4 ketast miinimum – 2 RAID 0 ja pannakse peegeldama. 4) Seleta lahti ITIL mõisted/lühendid: CI, ISO 20000, NPV - NetPresent Value, TOP, CSF CI - (Configure item) - Komponent, mida on vaja hallata IT teenuse osutamiseks. Tavaliselt IT teenused, riist
Kui üks ketas hukkub siis on andmete taastamine peaaegu võimatu, andmeid saab vaid kõikide ketaste olemasolul. RAID1 (kasutatakse ka kirjapilti RAID Level 1) Mirrored RAID. Saab kasutada alates kahest kettast. RAID0-ist erineb selle poolest, et kettaid ei jagata sellisel moel üheks. Kirjutatakse küll mõlemale, aga üks on varukoopia/ kloon teisest. Kui üks ketas hukkub siis on teisel kettal ikka kõik andmed alles. Võrreldes mitte massiivis ketastega, kiiruse erinevust RAID1-ega ei ole(nagu on RAID0-iga). RAID2 Teoreetiline võimalus, reaalset ei kasutata. Veakindlust on tõstetud Hamingi koodiga. Ketastele kirjutatakse bittide haaval informatsiooni. Kaks kettapaari, ühele paarile kirjutatakse bittide haaval informatsiooni, teisele kirjutatakse veaparandus koode. Mõlemat paari kasutatakse nii lugemisel kui kirjutamisel, lugemisel
Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad. Nende lastest, titaanidest, kõige noorem, Kronos, sai maailma isandaks, alles Kronose lapsed ja lapselapsed, seega mitmes põlvkond, on kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel, mida on hiljem samastatud Kreeka kõrgeima mäega Olympose massiivis Tessalias. Tähtsamad jumalad olid: ZEUS (peajumal), POSEIDON (meredevalitseja), HADES (allilma valitseja), HESTIA (kodukoldejumalanna), HERA (Zeusi naine, abielu kaitsja), ARES (sõjajumal), APOLLON (valgusejumal), ATHENA (tarkusejumalanna), APHRODITE (armastus- ja ilujumalanna), HERMES (jumalate käskjalg), ARTEMIS (jahijumalanna), HEPHAISTOS (tulejumal). Sellistena olid nad enam-vähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised
eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad. Nende lastest, titaanidest, kõige noorem, Kronos, sai maailma isandaks, alles Kronose lapsed ja lapselapsed, seega mitmes põlvkond, on kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel, mida on hiljem samastatud Kreeka kõrgeima mäega Olympose massiivis Tessalias. Tähtsamad jumalad olid: ZEUS (peajumal), POSEIDON (meredevalitseja), HADES (allilma valitseja), HESTIA (kodukoldejumalanna), HERA (Zeusi naine, abielu kaitsja), ARES (sõjajumal), APOLLON (valgusejumal), ATHENA (tarkusejumalanna), APHRODITE (armastus- ja ilujumalanna), HERMES (jumalate käskjalg), ARTEMIS (jahijumalanna), HEPHAISTOS (tulejumal). Sellistena olid nad enam-vähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised
Kasuta ka internetis otsisõna geokronoloogiline skaala või "Kooligeograafia sõnastikus" lk-l 162 toodud tabelit. 2. Iseloomusta Eesti atlase põhjal (2004, lk 6) mandrijää liikumist eri staadiumides ja erinevate pinnavormide teket. 3. Nimeta pinnavorme, võivad olla tekkinud liustike või mandrijää liikumise toimel. ---- 20 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ((Foto: Prantsusmaal Alpides Mont Blanci massiivis asuv teravatipuline Aiguilles de ChamoniH.)) ((Kaart: Euroopa loodusgeograafilised piirkonnad: vanad mäestikud, (Kaledoonia kurutus), tasandikud, keskmäestikud (Hertsüünia kurrutus), noored mäestikud (Alpi kurrutus).)) Geoloogiliselt asub Euroopa suurel Euraasia laamal. Üksteise suhtes liikuvad ja põrkuvad mandrilised laamad kergitavad kivimeid ja pressivad sageli kurdudena ülespoole. Laamade lahknemise korral maakoor rebeneb ning neis paigus tekivad maavärinad ja vulkaanid
peeneteralised pinnased ( möll, savi ) Tehakse sõelanalüüs või osakesete settimiskiirus ja koostatakse sõelkõver ehk lõimis 28 Valdo Jaaniso/ TTÜ pinnasemehhaanika ja geotehnika õppejõud 3.10. Pinnase nihketugevus. Pinnase nihketugevus on pinnase mehhaaniline omadus. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemuse kirjeldamiseks sobivaim Mohri teooria, mille järgi materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub kui nihkepinge saavutab teatud taseme f, mis
võimalik ainult osakeste vertikaalpaigutus. Seega on mahumuutus mõõdetav pinnaseproovi kõrguse muutuse kaudu. Seadet nimetatakse kompresiooniaparaadiks ehk ödomeetriks. Pinnase deformeeritavust on võimalik määrata ka kolmtelgse survega. See võimaldab hinnata mahumuutuse kõrval ka nihkedeformatsioonide osa ja modelleerib õigemini pinnase töötamist massiivis. Seade ja katsemetoodika on aga keerulisemad ning seetõttu leiab vähem kasutamist. Küll kasutatakse kolmtelgse surve seadet laialdaselt pinnase tugevusparameetrite määramisel. 4.1.1 Ödomeeterteim domeeter (joon.4.1) koosneb: Mõõtkell Koormus Pinnas Vesi
OLE-objekt – Object Linking and Embedding – objektide ühendamine ja sisesta- mine teise joonisesse, võrdle – FORTRAN-programmi koostamine alamprog- rammidest. Operaator – arvutiga töötav isik. [ Options ] – valikud. Sellel väljal klõpsamine avab tavaliselt akna täiendavate valikute tegemiseks. [ Paigaldusrakk ] (inglise keeles – „unit cell') – ristküliku-kujuline ala, mille sees on massiivis korrapäraselt paljukordselt paljundatavad objektid (ruumilise massiivi puhul: risttahuka-kujuline); Palett – (‚Palette’) – mingile teemale, küsimusele pühendatud tinglikult vihiku või märkmiku kujuline moodustis, millel on omad leheküljed sakkidega ja igal leheküljel on kujutised või valikud, mida saab nendel klõpsamisega valida, kasutada või joonisesse sisestada.
ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 13 Eelviimane näite slaid •Iteratiivse programmi puhul peame arvutama kokku, kui mitu korda mingit rida täidetakse: –kolm rida täidetakse alati –tsükli esimest rida täidetakse n-1 korda –tsükli teist rida täidetakse n-2 korda –kokku täidetakse : time(n) = 3 + (n-1) + (n-2) = 2n rida time(45) = 90 (üle 10 miljoni korra kiiremini) •Mahuline keerukus –iga argumendi väärtuse jaoks üks koht massiivis size(n) = n ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 14 Näide saab läbi •Eelnevat algoritmi saab veelgi parandada mäluvajaduse keerukuse osas •Iga samm tsüklis vajab ainult kahte eelnevat Fibonacci arvu väärtust. Massiivi asemel võime kasutada kahte muutujat. int fib(int n) { int a = 1, b = 1; for (int i = 3; i <= n; i++) { int c = a + b; a = b; b = c; } return c; } ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 15
annaabi.ee 
