Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Informaatika II kodutöö "Funktsiooni uurimine" (1)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool
Informaatikainstituut
Ülesanne
Üliõpilane
Õppejõud
Tallinna Tehnikaülikool
Informaatikainstituut
Funktsioonide  uurimine
Õppemärkmik
Õpperühm
1. Argumendi ja funktsioonide väärtused 
kirjutatakse  otse töölehele ning nende 
alusel leitakse vajalikud  karakteristikud  ja 
tehakse  graafikud
Algandmed
algus
pikkus
lõpp
jaotisi
piir
arv
baas
lisa
10
10
20
10
-3
1
-50
63
Karakteristikud
kesk > 0  integraal
min
koht
NV_Y
F1(y)
-0,476756
13,1835
F2(z)
0,508725
18
F3(w)
1,237938 -0,21094 -3,079015
21
22,8165
x
y
z
w
13 -0,38927 0,672878 0,283609
14 1,732051 0,350628 2,082679
15
2,12132 -1,059413 1,061908
16 1,267949 0,615747 1,883696
17
0,38927 0,470795 0,860065
18 7,3E-015 -0,938688 -0,938688
19 -0,38927 0,247788 -0,141481
20 -1,267949 0,789752 -0,478197
21 -2,12132 -0,957694 -3,079015
22 -1,732051
0,05581 -1,676241
23
0,38927 0,866404 1,255674
3
2
1
0
y
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
z
-1
w
-2
-3
-4
3
2
1
0
y
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
z
-1
w
-2
-3
-4
3
2
1
0
y
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
z
w
-1
-2
-3
-4
2. Argumendi ja funktsioonide 
väärtused salvestatakse 
ühemõõtmeliste massiividesse ning 
sealt töölehele. Karakteristikud 
leitakse massiivides olevate 
väärtuste alusel
Algandmed
algus
pikkus
lõpp
jaotisi
piir
arv
baas
lisa
10
10
20
10
-3
1
-50
60
Karakteristikud
kesk > 0 integraal
min
koht
NV_Y
F1(y)
-3,62132
13,1835
F2(z)
0,59932
18
F3(w)
1,234391 -3,272029 -3,978646
11
x
y
z
w
10 -1,732051 1,047653 -0,684398
11 -3,853371 -0,125275 -3,978646
12
-3 -0,803872 -3,803872
13 -0,38927 0,672878 0,283609
14 1,732051 0,350628 2,082679
15
2,12132 -1,059413 1,061908
16 1,267949 0,615747 1,883696
17
0,38927 0,470795 0,860065
18 7,3E-015 -0,938688 -0,938688
19 -0,38927 0,247788 -0,141481
20 -1,267949 0,789752 -0,478197
3
2
1
0
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
y
-1
z
w
-2
-3
-4
-5
3
2
1
0
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
y
-1
z
w
-2
-3
-4
-5
3
2
1
0
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
y
z
-1
w
-2
-3
-4
-5
3. Argumendi ja funktsioonide väärtused 
salvestatakse kahemõõtmelisse massiivi ning 
sealt töölehele. Karakteristikud leitakse 
massiivis olevate väärtuste alusel
Algandmed
algus
pikkus
lõpp
jaotisi
piir
arv
baas
10
10
20
10
-3
1
-50
Karakteristikud
kesk > 0 integraal
min
koht
NV_Y
F1(y)
-3,62132
13,183503
F2(z)
0,5993203
18
F3(w)
1,2343913 -3,272029 -3,978646
11
x
y
z
w
10 -1,732051 1,0476532 -0,684398
11 -3,853371 -0,125275 -3,978646
12
-3 -0,803872 -3,803872
13
-0,38927 0,6728783 0,2836087
14 1,7320508 0,3506284 2,0826792
15 2,1213203 -1,059413 1,0619078
16 1,2679492 0,6157467 1,8836959
17 0,3892695 0,4707951 0,8600647
18 7,29E-015 -0,938688 -0,938688
19
-0,38927 0,2477883 -0,141481
20 -1,267949 0,7897518 -0,478197
lisa
3
60
2
1
0
y
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
-1
z
w
-2
-3
-4
-5
3
2
1
0
y
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
-1
z
w
-2
-3
-4
-5
3
2
1
0
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
y
z
-1
w
-2
-3
-4
-5

Document Outline

  • Tiitelleht
  • 1
  • graafik 1
  • 2
  • graafik 2
  • 3
  • graafik 3
Vasakule Paremale
Informaatika II kodutöö-Funktsiooni uurimine #1 Informaatika II kodutöö-Funktsiooni uurimine #2 Informaatika II kodutöö-Funktsiooni uurimine #3 Informaatika II kodutöö-Funktsiooni uurimine #4 Informaatika II kodutöö-Funktsiooni uurimine #5 Informaatika II kodutöö-Funktsiooni uurimine #6 Informaatika II kodutöö-Funktsiooni uurimine #7 Informaatika II kodutöö-Funktsiooni uurimine #8 Informaatika II kodutöö-Funktsiooni uurimine #9 Informaatika II kodutöö-Funktsiooni uurimine #10 Informaatika II kodutöö-Funktsiooni uurimine #11 Informaatika II kodutöö-Funktsiooni uurimine #12 Informaatika II kodutöö-Funktsiooni uurimine #13 Informaatika II kodutöö-Funktsiooni uurimine #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Diskreetne matemaatika - konspekt
31
doc

Diskreetne matemaatika - konspekt

fi (mj1 ,....,mjk-1)=mjk (fi )((mj1 ),....,((mjk-1 )) = (mjk), mjl M1 , (mjl) M2 , fi S1 , (fi ) S2 . Cantori algebra ja loogikaalgebra on isomorfsed. Ülesanded. · A={0,1,...,p-1}. Operatsioonid : +(mod p) ja x(mod p) (s.o. liitmine ja korrutamine mooduliga p). Kas selliselt kirjeldatud algabra on rühm? · A={1,2,3,4}. Ehitada kõikvõimalike tükelduste võre. MATEMAATILINE LOOGIKA Vaatleme loogikafunktsioone f(x1 ,x2 ,...xn), kus nii argumendid kui funktsiooni väärtus kuuluvad hulka {0,1}.Iga loogikafunktsiooni võib esitada tõeväärtustabelina. 8 Näide Hääletusseade. Komisjon, mis koosneb 3 inimesest, hääletab teatava otsuse vastuvõtmise küsimuses. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. x1 x2 x3 f(x1, x2, x3 ) 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 1 1 1

Diskreetne matemaatika
Matemaatiline analüüs I kollokvium
60
doc

Matemaatiline analüüs I kollokvium

...,mjk-1)=mjk  (fi )((mj1 ),....,((mjk-1 )) = (mjk), mjl  M1 , (mjl)  M2 , fi  S1 , (fi )  S2 . Cantori algebra ja loogikaalgebra on isomorfsed. Ülesanded.  A={0,1,...,p-1}. Operatsioonid : +(mod p) ja x(mod p) (s.o. liitmine ja korrutamine mooduliga p). Kas selliselt kirjeldatud algabra on rühm?  A={1,2,3,4}. Ehitada kõikvõimalike tükelduste võre. MATEMAATILINE LOOGIKA Vaatleme loogikafunktsioone f(x1 ,x2 ,...xn), kus nii argumendid kui funktsiooni väärtus kuuluvad hulka {0,1}.Iga loogikafunktsiooni võib esitada tõeväärtustabelina. Näide Hääletusseade. Komisjon, mis koosneb 3 inimesest, hääletab teatava otsuse vastuvõtmise küsimuses. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. x1 x2 x3 f(x1, x2, x3 ) 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 1 1 1 1 0 0 0 1 0 1 1

Matemaatika
Kõrgem matemaatika
156
pdf

Kõrgem matemaatika

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 2.7 Gauss'i elimineerimise meetod . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 2.8 Süsteemi üldlahend ja erilahend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 2.9 Homogeenne lineaarvõrrandisüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 3 Funktsioonid ja jadad 25 3.1 Funktsiooni mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 3.2 Üksühesus ja pealekujutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 3.3 Liitfunktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 3.4 Pöördfunktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 3.5 Põhilised elementaarfunktsioonid . . . . . . . . . . . .

Kõrgem matemaatika
Mikroprotsessortehnika
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

nähtud kindlate funktsioonide täitmiseks, nimetatakse funktsionaalseteks loogikalülitusteks, mille hulka võib lugeda ka tabelis 1.3 toodud mäluelemendi. 17 Tabel 1.3 Loogikafunktsioonid ja -elemendid Nr Loogika- Loogika- Loogikafunktsiooni Loogikafunktsiooni Loogika- funktsiooni funktsiooni kontaktaseskeem matemaatiline elemendi nimetus selgitus esitus tähis 1 2 3 4 5 6 1. NING Lüli väljundis on x1 x2 x3 y y = x1 ⋅ x 2 ⋅ x 3 x1

Tehnikalugu
ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS
177
pdf

ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS

. . . . . . . . . . 49 2.4.1 Aritmeetilised keskmised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 2.4.2 Kaalutud keskmised ja Stolzi teoreem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51 3 3 Pidevad funktsioonid 53 3.1 Funktsiooni piirväärtus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 3.2 Funktsioooni pidevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 3.3 Lõigus pideva funktsiooni omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61 3.3.1 Bolzano–Cauchy teoreem nullkohast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61 3.3.2 Bolzano–Cauchy teoreem vahepealsetest väärtustest . . . . . . . . . . 63

Algebra I
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus
Inseneri eksami vastused 2009
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

· koormusfunktsiooni esimene integraal on põikjõu funktsioon vastasmärgiga ja põikjõufunktsiooni esimene tuletis on koormusfunktsioon vastasmärgiga. 5 x dQ xy = -q (x) Q xy ( x) = - q ( x) dx + Q xy 0 kus: dx 0 Qxy(x)- põikjõu funktsioon q(x)- koorumus funktsioon Qxyo- põikjõu funktsiooni väärtus integreerimisrajal kohal x=0 · Painemomendi funktsioon on koormusfunktsiooni teine integraal ehk põikjõu funktsiooni esimene integraa. x dM z dx = Q xy (x) z M ( x) = Q ( x)dx + M xy z0 0 x M ( x) = - qdx + Q xy 0 dx + M z 0 kus:

Ehitusmaterjalid
Exeli õpetus
91
doc

Exeli õpetus

.....................................................................34 Absoluutaadressid.................................................................................................................... 35 Veateated valemites................................................................................................................. 36 Funktsioonid................................................................................................................................. 37 Funktsiooni struktuur................................................................................................................38 Teadmiseks.............................................................................................................................. 38 Viidete kasutamine................................................................................................................... 38 Suht-, absoluut- ja kombineeritud viidete vaheline erinevus...............................

Informaatika




Kommentaarid (1)

rebexz profiilipilt
12:37 16-05-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun