Analüüsitava mootori algandmed: B & W K90 GF Silindri võimsus Ns = 2300 kW Pöörete arv n = 110 p/min; silindri diameeter 0,9 m; kolvikäik S = 1,8 m Surveaste = 13,5 Turbokompressori filtrite rõhulangus pf = 392 Pa Rõhulangus õhujahutil põj = 1962 Pa (põj = 980...2900 Pa) Välisõhu rõhk p0 = 1,013·105 Pa Masinaruumi temperatuur 20 oC, õhu suhteline niiskus 0 = 70 % Merevee temperatuur 14 0C NB !!! Kõik ülejäänud vajalikud algandmed võib valida antud mootori tüübile lubatud piirides. Ülesanne 1 Mootor töötab raskekütusel kütteväärtusega Qa = 41 418 kJ/kg. Leida, kuidas muutuvad energeetilised ja ökonoomilised näitajad, kui mootorit ekspluateeritakse madalama kütteväärtusega kütusel Qa = 40 287 kJ/kg. Diiselmootori tööd saab hinnata järgmiste näitajate alusel: 1
masinaruumis (turbiini otsas olev karp) asuva rootori.3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust.4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks. Sama meetodit kasutatakse ka harilikes jõujaamades.5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri (umbes 700 volti) jagajale sobivaks (harilikult 33,000 volti).6. Riikliku elektrivõrgu abil transporditakse elekter üle kogu riigi. Masinaruumi kohale on paigutatud mõõteriistad tuulekiiruse ja suuna määramiseks. Kui tuul vahetab suunda, keeravad mootorid masinaruumi ja tiivikud esiosaga tuule poole. Selleks, et turbiin ei saaks tormi korral viga, on masinaruumis pidurid, mis lülitavad turbiini tormi ajal välja. Kuna arvutid salvestavad kogu info ja saadavad selle kontrollkeskusse, ei pea mehhaanikud turbiini pidevalt jälgima. Piisab perioodilisest kontrollist, millega tegelevad tavaliselt väljaõppe saanud kohalikud firmad
rootori. 3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust. 4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks. Sama meetodit kasutatakse ka harilikes jõujaamades. 5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri (umbes 700 volti) jagajale sobivaks (harilikult 33,000 volti). 6. Riikliku elektrivõrgu abil transporditakse elekter üle kogu riigi. Masinaruumi kohale on paigutatud mõõteriistad tuulekiiruse ja suuna määramiseks. Kui tuul vahetab suunda, keeravad mootorid masinaruumi ja tiivikud esiosaga tuule poole. Selleks, et turbiin ei saaks tormi korral viga, on masinaruumis pidurid, mis lülitavad turbiini tormi ajal välja. Kuna arvutid salvestavad kogu info ja saadavad selle kontrollkeskusse, ei pea mehhaanikud turbiini pidevalt jälgima. Piisab perioodilisest kontrollist, millega tegelevad tavaliselt väljaõppe saanud kohalikud firmad.
11.2004. Sahtid. Sahtid on vertikaalseintega piiratud ruumid, mis on ette nähtud erinevate tekkide või tekiehitiste korruste ühendamiseks. Nii on olemas masina, liftide, avariiväljapääsude ja muud sahtid. Masinasaht. Eraldab laevaruume masinaruumist (MR), kaitstes muid ruume müra ja MR-s valitseva atmosfääri eest. Masinasahti kaudu toimub MR ventileerimine ja valgustamine päevavalgusega. Teatud olukorras kaitseb vee sattumise eest masinaruumi. Masina- sahti. pikkus ja laius peavad lubama laadida tema kaudu masinaruumi kõige suurema seal paikneva agregaadi. Masinasahti läbivad suitsu ja gaasitorud suundudes korstnakattesse. Seintele monteeritakse sildkraana raskete esemete ümber- paigutamiseks. Seina toetavad toed, mis pannakse kerekaarte tasandisse. Seina paksus 5-9mm, uksed veetihedad. Ülevalt katab Masinasahti kapp, millel on tõstetavad illuminaatoritega kaaned, mida saab avada ja veetihedalt sulgeda distantsjuhtimise teel.
11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Tekiehitiste arvu ja paigutuse järgi liigitatakse laevu järgmiselt: Tekiehitis - see on peatekist (vabapardatekist) kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks.
11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaeva- del, matkelaevadel, parvlae-
LISAD TEGELEVAD: laevade prügist põhjustatud reostuse vältimisega muude laevadelt lähtuvate merereostuse liikidega. LISADE MÕJUVALDKONNAD I. Nafta ja naftasaadused II. Kemikaalid III. Pakitud ohtlik kaup IV. Reoveed V. Prügi VI. Heitmed õhku I LISA NAFTAREOSTUSE VÄLTIMISE REEGLID Naftatankeri ehitus, segregeeritud ballast jm Toornaftapesu (COW) IOPP rahvusvaheline naftareostuse vältimise tunnistus Naftaraamatud: 1.masinaruumi, 2.last Rangemate nõuetega eripiirkonnad Läänemeri jm II LISA AL. 01.01.2007 REEGEL 2 RAKENDUSALA Käesolevat lisa rakendatakse laeva suhtes, millel on tunnistusega lubatud vedada kahjulikke vedelaineid (NLS) Kui NLS tankeri lastiruumis veetakse lisa I lasti (nafta ja naftasaadused), siis tuleb rakendada vastavaid lisa I nõudeid III LISA REOSTUSE VÄLTIMINE PAKITUD OHTLIKE AINETE MEREVEOL Adekvaatse pakendi kasutamine Siltide ja märkide kasutamine
MM, MK, KS Loengud 32, harjutused 24, iseseisev töö 48 , Kokku 104h Eksamipiletis on kolm küsimust: 1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 3. Kolmas on lastiskaala abil ülesannete lahendamine, viib läbi I. Golovin 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. 2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus 4. Konteinerlaevad Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 6
vasakus pardas Sea pubi. 10 teki vööris asub roolimaja(sild), ohvitseride kajutid, meeskonna mess ja puhkeruum ning meeskonna kajutid, ahtris sun deck, Ibiza disco, tekimeeskonna ladu ja värviladu, ning CO2 ruum. Laeval on 7 tuletõrjejaama: esimene asub 4 teki 1 trepi paremas pardas , teine asub 9 teki 3 trepi juures, kolmas asub 3 teki 4 trepi juures, neljas asub 12 teki ahtri osas, viies asub 10 tekil parema parda ahtris värvilao kõrval, kuues asub 2 tekil masinaruumi kõrval ja seitsmes asub 4 teki 6 trepi vasakus pardas. 11 tekk on välistekk ja seal asub helikopteri maandumisplats. Reisijatel on keelatud olla 1,2 ja 12 tekil. Ülesõidu ajal on kõigil keelatud viibida kolmandal ja neljandal tekil. Reisijate kasutada on üldisel 6,7,8 ja 9 tekk, osaliselt ka 5,10 ja 11. Laeval on kaks sõukruvi, mõlemale kantakse jõud läbi kahe peamasina. Ahtris on 2 visiiri ja vööris üks. 8
TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS 1. Iseseisvalt vahti masinaruumi lubatakse isikuid, kellel on vastav kutsekvalifikatsioon 2. Omab arstilkukomosioonti tõendit 3. Kes on tuttav tööohutus nõuetega ja on tõendanud seda oma alkirjaga. 4. Vähemalt 18 aastat vana 5. On kaine 6. On antud vahti astumisel terve. 7. Diiselmootorite ja teiste tehniliste agregaatide õige tehnilise ekspluatatsiooni eest vastutab vanemmehaanik, kellel lasub kohustus organiseerida ja tagada laeva masinaruumi vahiteenistus. 8
saega. Tikkude toosid tehti käsiti ja etiketeeriti käsitsi. Töölised olid kohustatud töötama 10 tundi päevas. Kaks tundi nendest tasustati pooleteisekordselt. Palgalist puhkust töötajatel ei olnud, ent selle eest kehtis korralik haigekassasüsteem. Vabrikus toimus vähemalt 1 kord kuus tulekahju. Tekkinud tulekahju kustutamine oli väga raske, kuna pritsid olid vabrikust eemal. Suure sammu tegi tikuvabrik peale 1924.aastat kui toimus suur tulekahju, milles hävines mitu masinaruumi. Tikuvabrikus oli suureks probleemiks töökorraldus, kuna kõik ülemused olid kuidagi Pohli sugulased, kes tahtsid olla omaette peremehed. Vabrikus puudus kindla sõnaga juhataja ja töötajad tegid kuidagi ilma pühendumiseta oma töö ära. Töötajate hulgas tekitas pahameelt väike palk ja palgapäevade hilinemine. 1930.aastatel hakkasid paranema töötajate töötingimused. Suurenes palk, töötajad said preemiad ,
lennukite ehitusel terast, siidi ja lina. [1] Kahekümnenda sajandi alguses, hakkasid ilmuma Venemaal esimesed lennutehased. Peamiselt kasutati tol ajal materjalidest puitu mändi, pärna, papplit. Puit oli laialdaselt kasutuses kuni II maailmasõja lõpuni. Üks tähtsamaid omadusi puidu juures oli, et materjal hoidis kinni naelu. Nende lennukite juures kasutati alumiiniumi selleks, et valada erinevate detailide sulameid, kasutades neid raudplaatide valmistamisel ja mootori ning masinaruumi juures. Mõned lennuki osad valmistati ka magneesiumist. Tiibade peale õmmeldi kangast purjed, kasutati nende valmistamiseks ka kummi või veekindlaid katteid. [1] 1920. aasta alguses, võeti õhusõidukite ehitamises kasutusele alumiinium, millel oli puidust suurem vastupidavus ja tugevus. 1960 aastal arendati õhusõidukite ehitus tööstustes komposiitmaterjale nende tugevuse ja jäikuse tõttu. Komposiitmaterjalid on oma olemuselt kiulised, kihilised, pulbrilased ja sega tüübilised
2 variant 1. Tööohutusena mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata 2. Hairekava - tsiviillaeva kava, mis maarab kindlaks iga laevapere liikme kohustused avarii (tulekahju, lekke jms) puhuks ning reisilaevadel ka reisijate oguneise kohad paastepaatidesse asumiks. Haireplaan oleneb laevapere suurust ja pannakse valja laeva komandosillale, masinaruumi ja koridoridesse. 3. Tooandja on kohustatud korraldama tookeskkonna riskianaluusi, mille kaigus selgitatakse valja tookeskkonna ohutegurid, moodetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske tootaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi isearasusi. 4. Tuletorjemargid (tuletorjevaalik, tuletorjeredel), kohutusmargid(kanna silmakaitsevahendit, kanna kaitsekiivrit), evakuatsiooni- ja esmaabimargid, keelumargid
Lüpsja töökoht on kanalis, mis asub lehmade asemetest ligikaudu 0,8...1,0 m võrra madalamal. See loob lüpsjale võimaluse töötada sirge seljaga. Üldjuhul on kanal lauda põrandast madalamal, lehmade asemeid on võimalik tõsta kõrgemale. Sellisel juhul liiguvad lehmad platsile mööda kaldteed, harva ka treppi mööda. Ämbrisselüpsiseadmed võivad olla nii paiksed kui teisaldatavad. Paiksetel on vaakumseade paigaldatud masinaruumi, kantakse lüpsimasinaid. Teisaldatavad ämbrisselüpsiseadmed on ette nähtud väikeste karjade lüpsmiseks. Nende vaakumseade on monteeritud kärule, kuhu asetatakse ka üks või kaks lüpsimasinat. Paiksel ämbrisselüpsiseadmel on kolm põhiosa: vaakumseade, lüpsimasinad ja puhastusseade. Piimajahuti lüpsiseadme koosseisu ei kuulu. Vaakumpump koos elektrimootori ja tihti ka vaakumballooniga on monteeritud ühisele alusele, mis kinnitatakse masinaruumi põrandale või seinale
Võlliliin, ülesanne , ehitus, põhiosad ja lühike iseloomustus: Võlliliini ülesanne on peamasina pöördemomendi edastamine väntvõllilt sõukruvile. Sõukruvi pöörlemisel arendatav tõukejõud kantakse peatugilaagri kaudu laeva korpusele, mis paneb laeva liikuma.. Võlliliini ehitus, paigutus laeval ja mõõtmed määrab peajõuseadmete tüüp ja sõukruvide arv. Ühe sõukruviga võlliliin: 1. Dedvudseade 7. Masinaruumi vaheseina tihend 2. Sõuvõll 8. Peatugilaager 3. Kandelaager 9. Tugivõll 4. Võllipidur 10. Tugivõlli ja peamasina vahevõll 5. Vahevõllide kandelaagrid 11. Peamasin 6. Vahevõllid Võlliliin koosneb sõuvõllist , vahevõlli(de)st ja tugivõllist . Vahevõllide arv ja võlliliini pikkus oleneb laeva suurusest ja masinaruumi ning peamasina asetusest laevas
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu
vastavalt ehitatud. Nende tugevuse ja ohutuse kriteeriumid erinevad merelaevade samadest kriteeriumitest. meri-jõgi tüüpi laevad saavad sõita nii sisevetel kui ka meredel, kuid mere jaoks on neile seatud piirangud kas geograafilise regiooni või lainekõrgus (tuule kiiruse) järgi. 2.7. Arhitektuurilis-konstruktsioonilise tüübi järgi. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) teki- hoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaeva-del, matkelaevadel, parvlae-vadel, autoveolaevadel jne.
ehitatud. Nende tugevuse ja ohutuse kriteeriumid erinevad merelaevade samadest kriteeriumitest. meri-jõgi tüüpi laevad saavad sõita nii sisevetel kui ka meredel, kuid mere jaoks on neile seatud piirangud kas geograafilise regiooni või lainekõrgus (tuule kiiruse) järgi. 2.7. Arhitektuurilis-konstruktsioonilise tüübi järgi. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) teki- hoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaeva-del, matkelaevadel, parvlae-vadel, autoveolaevadel jne.
vastavalt ehitatud. Nende tugevuse ja ohutuse kriteeriumid erinevad merelaevade samadest kriteeriumitest. meri-jõgi tüüpi laevad saavad sõita nii sisevetel kui ka meredel, kuid mere jaoks on neile seatud piirangud kas geograafilise regiooni või lainekõrgus (tuule kiiruse) järgi. 2.7. Arhitektuurilis-konstruktsioonilise tüübi järgi. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) teki- hoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaeva-del, matkelaevadel, parvlae-vadel, autoveolaevadel jne.
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate
käsitlemise kavale. Teave äraantavate laevaheitmete liigi ja koguse kohta tuleb sadama valdajale esitada: · vähemalt 24 tundi enne sadamasse saabumist, kui sissesõidusadam on teada; · Laeva saabumisel tuleb esitada sadama valdajale teatis sissesõidusadamale. Laeva agent annab laeva sissesõidul sadamasse Veterinaar- ja Toiduametile teatise sadamas 7 äraantavate toidujäätmete kohta, näidates ära nende liigi ja koguse. Masinaruumi pilsivett ja õlisegust vett (pilsivett) saab ära anda sadama valdajaga lepingulises suhtes olevale ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale ööpäevaringselt. Prügi (tahkeid olmejäätmeid) saab ära anda jäätmeluba omavatele ettevõtjatele, kes peavad vajadusel korraldama ka sorteeritud jäätmete vastuvõtu. Ohtlikke jäätmeid on võimalik ära anda ohtlike jäätmete vastuvõtjatele. Sadamas ei saa ära anda laevade ballastvett.
moodustasid prügimäe ümbes laeva. Pärast seda tekkis tulekahju ning uus plahvatus, sest tule tõttu plahvatasid ka seitse konteinerit, milles oli ilutulestik. Kuna tuld ei saadud kontrolli alla, siis laeva meeskond hülgas sõiduki. Siiski oli tegemist pigem õnneliku õnnetusega, sest inimesed jäid ellu. Katastroofi põhjuseks peetakse konteinerit, mis oli täis naftapõhiseid puhastusvedelikke. Tänu sellele, et kaubasaatja ei teavitanud oma lasti ohtlikusest paigutati konteiner masinaruumi lähedale. Ilmselt oli info varjamise taga raha. Ohtlike kaupade käsitlemise eest võetakse lisatasu. Umbes 10% konteineritega vedudest ülemaailmselt moodustab ohtlike kaupade transport. Seetõttu on oluline, et jälgitakse kõiki nõudeid ja teavitatakse kauba eripäradest vajalikke inimesi. [14] VIIDATUD ALLIKAD [1] Euroopa Parlament ja nõukogu, ,,EU seadused," [Võrgumaterjal]. Available: http://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32002L0059. [Kasutatud 28
Sellest tuleb ette kanda kaptenile. Vahti astuv tüürimees peab veenduma, et tema vahi liikmed on täielikult võimelised täitma oma kohustusi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas nende silmad on kohanenud öise nähtavuse tingimustega. Enne vahi vastuvõtmist peab vahti astuv tüürimees kontrollima laeva arvutatud või observeeritud kohta, kaardile kantud kurssi ja kiirust, määrama järgmise kursimuutuseni jäänud aja ning juhiste asendeid masinaruumi juhtpuldil. Vahti astuv tüürimees peab isiklikult kontrollima: - meresõitu puudutavaid kehtivaid kapteni korraldusi ja juhtnööre ( ,,Night order book") - laeva asukohta, kiirust ja süvist - nähtavust ning prognoositud nähtavuse, ilmastiku ja hoovuste tingimusi ja nende mõju laeva kursile ja kiirusele - kõigi meresõiduriistade ja päästevahendite seisundit, mida kasutatakse või mida võib- olla tuleb kasutada. - magnet- ja vurrkompassi õiendeid
31 ainutl vahi- ja vanemmehhaaniku teadmisel. Selliste remonttööde kohta tuleb teha vastav sissekanne masina päevaraamatus. Kõik masinavahi liikmed peavad teadma oma kohustusi. Vahimehhaanik peab olema veendunud, et iga masinavahi liige teab laeva kohta järgnevat, kuid mitte sellega piirnevat: - oskama kasutada laeva siseside vahendeid - väljapääsuteid masinast - masinaruumi alarmsüsteeme ja oskama vahet teha erinevate hoiatussignaalide vahel, eriti tähtis on ära tunda tulekustutusseadme hoiatussignaali - masinaruumi tulekustutusseadmete ja avariivarustuse tüüpi, asukohta ja arvu ning oskama neid kasutada ohutuse tagamise otstarbel Kõik sillalt tulnud korraldused peab täitma viivitamatult. Korraldused peamasina töörežiimi või kiiruse muutumise kohta tuleb kanda logiraamatusse.
laevamotoristi tunnistus ja nõutav meresõidupraktika. Motorist peab: 1.Pea- ja abidiislite ehitust, süsteeme, elektriseadmeid, oskama neid hooldada, ekspluateerida ja remontida. 2.Seisma masina käigu- ja seisuvahti vastavalt kinnitatud graafikule. Saama aru masinavahti puudutavatest korraldustest, oskama tegutseda masinavahis ja tundma vahiteenistuse korda. 3.Oskama kasutada laevasiseseid sidevahendeid ja tundma masinaruumi alarmsüsteeme. 4.Oskama kasutada avariivarustust ja tulekustuteid ning teadma avariiväljapääse. Teadma ja täitma ohutus alaseid, laevamehhanismide ja elektriseadmete tehnilise ekspluatatsiooni, tuleohutuse-, töökaitse- ja sanitaareeskirju. 5.Vahimotorist peab tegema ringkäike masinaruumis, abimehhanismide ruumis ning veenduma mehhanismide korrasolekust ja korralikust tööst. 6.Vahis olles jälgima laevamehhanismide ja süsteemide tööd ning vastutama nende eeskirjajärgse
temperatuuriks 180 0C. Utilisatsioonikateldest saadavat auru saab kasutada soojavarustussüsteemides nagu kütte-, ventilatsiooni-, konditsioneerimis-, kütuse eelsoojendamise jt süsteemid, kuid suurima efekti annab abi-auruturbiinide kasutamine laeva osaliseks või täielikuks varustamiseks elektrienergiaga laeva käigu ajal. Utilisatsioonikatlad paigaldatakse peamasinate väljalaskegaaside torustikele turbo-laadurite ja SCR katalüsaatorite järele, tavaliselt paiknevad need masinaruumi šahtis. Ehituselt võivad need olla veetoru tüüpi, kuid väiksematel laevadel kasutatakse ka gaas-toru- või kombineeritud utilisatsioonikatlaid. Gaaside madala temperatuuri tõttu on utilisatsioonikatelde küttepinnad, võrreldes koldega kateldega, sama aurutootlikkuse juures mitu korda suuremad, mistõttu katla gabariitide vähendamise eesmärgil kasutatakse laialdaselt katla keresse tihedalt paigutatud horisontaalseid siugtorude või spiraalselt painutatud torude
1. Õnnetuspaiga ümbruses on käesoleva ajani kehtestatud mitu ohutsooni, kus mõõdetakse pidevalt kiirgust ja kus kasvanud toiduaineid ei ole soovitav toiduks tarbida. Reaktori lähemas ümbruses on keelutsoon. Tükike Maast muutus katastroofi tagajärjel väga mürgiseks tühermaaks, kuhu ei ole kümnete kui mitte sadade aastate lõikes võimalik elama asuda. Hiljuti oli uudis, et Tšernobõli tuumajaamas langes lume raskuse tõttu sisse masinaruumi katus. Võimude kinnitusel täiendavat ohtu ei tekkinud, kuna katastroofis plahvatanud reaktorit ümbritsev hermeetiline betoonsarkofaag kannatada ei saanud. 2. Ma tean, et mingi aeg tagasi oli päevakorral radioaktiivsuse kolde uuesti katmine, sest vana sarkofaag on juba aastaid vastu pidanud ja juba mõranemas, selleks taheti ka raha euroopa liidu käest. Kuid ma ei ole kursis millise vastuse see küsimus sai, kindel on vaid see, et ohu
( 0,04 sek). Küttesegu moodustumine eelpõlemiskambris toimub gaasi intensiivse Eeldame, et külma mootori käivitamisel komprimeerimise polütroobi 300 VVP tegemiseks kuluv aeg 30* 0,04 / 360 = 0,0033 sek. korrapäratu liikumise toimel, mida seal tekitab komprimeerimistakti näitaja n1 = 1,25...1,30 ( masinaruumi minimaalne temperatuur Selleks , et sellise lühikese aja jooksul toimuks põlemiseks lõpul silindrist läbi avade eelpõlemiskambrisse tungiv õhk oma +80C.) kvaliteetne küttesegu moodustumine ja sellele järgnev kütuse täielik kineetilise energia arvel. Kambri väikese mahu ja õhu vähesuse tõttu
parandamiseks ja programmeerijal ei olnud enam ligipääsu, vigaselt lõppenud töö korral trükiti välja mälu sisu.(dump) Kuna varustus oli kallis, ei olnud see üllatav, et inimesed otsisid kiiresti võimaluse vähendada raisatud aega. Lahendus leiti perioodilises süsteemis. Selle idee oli koguda palju töid kokku sisend ruumis ja siis lugeda magnetlindile kasutades IBM 1401. Kui lint sai täis, umbes tunni aja pärast, toodi see masinaruumi, kuhu see pandi lindilugejasse. Operaator laadis peale spetsiaalse programmi.See luges sealt lindilt esimese töö ja lasi sel joosta. Väljund kirjutati teisele lindile printimise asemel. Et veelgi vähendada aega, mis kulus ühe töö käivitamiseks, loodi automaatne tööde järjestamise süsteem, see oli esimene lihtne operatsioonisüsteem. Taheti saavutada olukorda, kus niipea, kui üks protsess lõpeb, saaks teine protsess alustada
.......................................................................... 8 1.2.5 Mehhanismide paigutus masinaruumis ja tekil ......................................................... 8 1.2.6 Ballastisüsteem ........................................................................................................ 10 1.2.7 Kuivendus- ja tuletõrjesüsteem ............................................................................... 11 1.2.8 Masinaruumi pilsiveesüsteem ................................................................................. 12 1.2.9 Sanitaarsüsteemid .................................................................................................... 12 1.2.10 Keskküttesüsteem .................................................................................................. 14 1.2.11 Kütusesüsteem ................................................................................................
Laevades võivad olla eraldi kompressorid käivitusõhuballoonide ja majandus – õhuballoonide täitmiseks. Majandusõhu kompressorid on tavaliselt üheastme – lised ( 10 bar) REGISTRI NÕUDED: 1. Reverseeritavatele PM peab käivitusballoonis õhku jätkuma 12 X käivituseks, mitte reverseeritavatele PM peab käivitusõhku balloonis jätkuma 6 X käivituseks. 2. Masinaruumis peab olema vähemalt kaks käivitus suruõhuballooni, kui on kaks eraldi masinaruumi siis kumbagis masina ruumis võivad olla eraldi üks käivitusballooni, aga nad peavad olema omavahel ühendatud 3. Masinaruumis peab olema vähemalt kaks kompressorit, kusjuures vähemalt üks peab olema autonoomne. 4. Abimootorite jaoks võib olla eraldi balloonid või suurendatakse selle – võrra PM käivitusballoonide mahtu. SURUÕHUBALLOONID Balloonid kujutavad enesest teraspudeleid, mis on suletud balloonipeaga ja seliseid balloone nimetatakse pudelballoonideks
parandamiseks ja programmeerijal ei olnud enam ligipääsu, vigaselt lõppenud töö korral trükiti välja mälu sisu.(dump) Kuna varustus oli kallis, ei olnud see üllatav, et inimesed otsisid kiiresti võimaluse vähendada raisatud aega. Lahendus leiti perioodilises süsteemis. Selle idee oli koguda palju töid kokku sisend ruumis ja siis lugeda magnetlindile kasutades IBM 1401. Kui lint sai täis, umbes tunni aja pärast, toodi see masinaruumi, kuhu see pandi lindilugejasse. Operaator laadis peale spetsiaalse programmi.See luges sealt lindilt esimese töö ja lasi sel joosta. Väljund kirjutati teisele lindile printimise asemel. Et veelgi vähendada aega, mis kulus ühe töö käivitamiseks, loodi automaatne tööde järjestamise süsteem, see oli esimene lihtne operatsioonisüsteem. Taheti saavutada olukorda, kus niipea, kui üks protsess lõpeb, saaks teine protsess alustada
parandamiseks ja programmeerijal ei olnud enam ligipääsu, vigaselt lõppenud töö korral trükiti välja mälu sisu.(dump) Kuna varustus oli kallis, ei olnud see üllatav, et inimesed otsisid kiiresti võimaluse vähendada raisatud aega. Lahendus leiti perioodilises süsteemis. Selle idee oli koguda palju töid kokku sisend ruumis ja siis lugeda magnetlindile kasutades IBM 1401. Kui lint sai täis, umbes tunni aja pärast, toodi see masinaruumi, kuhu see pandi lindilugejasse. Operaator laadis peale spetsiaalse programmi.See luges sealt lindilt esimese töö ja lasi sel joosta. Väljund kirjutati teisele lindile printimise asemel. Et veelgi vähendada aega, mis kulus ühe töö käivitamiseks, loodi automaatne tööde järjestamise süsteem, see oli esimene lihtne operatsioonisüsteem. Taheti saavutada olukorda, kus niipea, kui üks protsess lõpeb, saaks teine protsess alustada
Igas laevas peab olema vähemalt 2 komplekti tuletõrjuja varustust (4 inimest ) Vältimine. *Suitsetada ettenähtud kohas. *ei tohi vedelema jätta (isesüttimine); Õlist ja värviga määrdunud kaltse, Na ja K- mõlemad reageerivad veega, õliga määrdunud metallaaste, peenestatud kivisüsi, kloori. *Tuleb jälgida elektriseadmete korrashoidu; kaablid ja kaitsmed, ajutised juhtmed, lahtised elektripirnid, akuruumid, masinaruumi elektriruumid. *Kambüüs; toidu valmistamisel rasvad lenduvad. 2. Trosside tugevus (katkemistugevus, SWL) *Töökoormus - suurim koormus, mida tross võib kannatada pikaajalise kasutamise perioodil kindlaks määratud konkreetsetes tingimustes. *Katkekoormus - väikseim koormus, mille juures tross katkeb. Töökoormus on tavaliselt 5-6 korda väiksem kui katkekoormus. 3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled Laev mis omab käiku vee suhtes;
Tankide asend 1G-kategooria gaasiveolaevadel Tankide asend 2G-, 2PG-,3G-kategooria gaasiveolaevadel Gaasiveolaevade vigastuste taluvuse standardid Laev peab jääma vigastuse korral eeldataval veega täitumisel ujuvile vastavuses alljärgnevate standarditega: 1G Vigastus ükskõik kus kogu pikkuse ulatuses 2G Vigastus ükskõik kus kogu pikkuse Vigastus ükskõik kus ulatuses, välja arvatud ahtris asuva kogu pikkuse ulatuses masinaruumi ükskõik kumma veekindla vaheseina vigastuse puhul 2P Vigastus ükskõik kus kogu pikkuse ulatuses, välja arvatud siis, kui G vigastuse pikkus on suurem põikvaheseintevahelisest kaugusest 3G Vigastus ükskõik kus kogu pikkuse Vigastust ükskõik kus ulatuses, välja arvatud juhud, kui kogu pikkuse ulatuses, vigastuse pikkus on suurem välja arvatud juhus kui
illuminaatorid. Sildumisotsas koristatakse oma kohtadele. Poolidel olevat otsad kaetakse kattega ja kinnitatakse. Kontrollitakse trümmiluukide kinnitusi. Kui tormihoiatus saadakse merel, tuleb teha veel mõningasi ettevalmistusi. Suurtel laevadel ei ole erilisi probleeme. Väikestel laevadel tuleb aga suhtuda tormihoiatusse tõsiselt ja seda eriti talvel kui on laeva jäätumise oht. Tuleb sulgeda ventilatsiooniavad, mis võimalik. Muidugi ei saa sulgeda masinaruumi ventilatsiooniavasid. Sulgeda tuled kõik uksed ja luugid. Tekimehhanismid katta katetega. Tekile tõmmata tormitrossid, võimaluse korras laeva diametraaltasapinda. Kontrollida tekil olevate esemete kinnitusi. Hoiatada tuleb ka kokka, kuid seda peab tegema vahitüürimees. Väikeses laevas peab moraalselt valmis olema, et lähimal kahel päeval toitu ei valmistata. Võitlus laeva jäätumisega on raske ja ohtlik tegevus, mille korraldamisega peavad
kirjeldasid seda, kuidas nende auto valguskiire jõul UFO sisse tõmmati. Seal olles olid röövitud ,,väljaspool enda keha" ja see võimaldas neil hõljuda UFO sees ringi. Nad samas nägid ka enda tõelisi ( endisi ) kehasid, ,,mis" istuvad endiselt veel autos. UFOs uurisid neid väikesed karvased olendid. Väikeste karvaste olendite tegevust jälgisid üsna pikka kasvu olendid, kes sarnanesid enam just inimestega. Neil olid seljas hõbedat tooni ülikonnad. Pärast seda viidi pereisa UFO masinaruumi ja seal räägiti talle väga pikalt UFO kui lennumasina ehitusest ja funktsioneerimisest. 10 Hiljem näitasid tulnukad neile hologramme, milles olid kujutatud nende koduplaneet, mis oli ,,laastatud". Sellist saatust, mis sai osaks nende koduplaneedil, ei taheta, et see tabaks ka planeet Maad. Sellepärast nad soovivad inimesi aidata. Inimkond olevat meie maailmas aastatuhandeid
kirjeldasid seda, kuidas nende auto valguskiire jõul UFO sisse tõmmati. Seal olles olid röövitud ,,väljaspool enda keha" ja see võimaldas neil hõljuda UFO sees ringi. Nad samas nägid ka enda tõelisi ( endisi ) kehasid, ,,mis" istuvad endiselt veel autos. UFOs uurisid neid väikesed karvased olendid. Väikeste karvaste olendite tegevust jälgisid üsna pikka kasvu olendid, kes sarnanesid enam just inimestega. Neil olid seljas hõbedat tooni ülikonnad. Pärast seda viidi pereisa UFO masinaruumi ja seal räägiti talle väga pikalt UFO kui lennumasina ehitusest ja funktsioneerimisest. Hiljem näitasid tulnukad neile hologramme, milles olid kujutatud nende koduplaneet, mis oli ,,laastatud". Sellist saatust, mis sai osaks nende koduplaneedil, ei taheta, et see tabaks ka planeet Maad. Sellepärast nad soovivad inimesi aidata. Inimkond olevat meie maailmas aastatuhandeid tagasi alustatud geneetiline eksperiment ning tulnukad olevat sellest ajast alates inimesi lakkamatult jälginud
Seal olles olid röövitud „väljaspool enda keha“ ja see võimaldas neil hõljuda UFO sees ringi. Nad samas nägid ka enda tõelisi ( endisi ) kehasid, „mis“ istuvad endiselt veel autos. UFOs uurisid neid väikesed karvased olendid. Väikeste karvaste olendite tegevust jälgisid üsna pikka kasvu olendid, kes sarnanesid enam just inimestega. Neil olid seljas hõbedat tooni ülikonnad. Pärast seda viidi pereisa UFO masinaruumi ja seal räägiti talle väga pikalt UFO kui lennumasina ehitusest ja funktsioneerimisest. Hiljem näitasid tulnukad neile hologramme, milles olid kujutatud nende koduplaneet, mis oli „laastatud“. Sellist saatust, mis sai osaks nende koduplaneedil, ei taheta, et see tabaks ka planeet Maad. Sellepärast nad soovivad inimesi aidata. Inimkond olevat meie maailmas aastatuhandeid tagasi alustatud geneetiline eksperiment ning tulnukad olevat sellest ajast alates inimesi lakkamatult jälginud
annaabi.ee 
