Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maroko". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
islam, maroko, redigeer, moslemid, rabat, riigikeel, araabia, rahaühik, iseseisvus, usund, kirjaoskus, marokos, kauplemine, alkohol, liikuda, roog, jook, berberi, viski, piimaga, allah, muslimid, mosee, pühakohtIslamimaad Mõiste Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Eestis elab umbes 10 000 moslemit, see teeb umbes 0,7% rahvastikust. Mis riigid kuuluvad islamimaade hulka? Tänapäeval on islam suurusest teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis,
.................................................................15 Sassaniidide impeerium 226-650......................................................16 Majandus, kultuur.................................................................... 17 Abassiidid 750-1258.......................................................................20 Zoroastrismi õitseng 9-10 sajand......................................................21 Pärsia kultuuriline taassünd ja klassikaline islam..................................22 Safaviidide impeerium 1501-1722/36.................................................24 Tänapäeva Iraan.............................................................................25 Kokkuvõte......................................................................................................28 Sissejuhatus Pärsia ja Iraan on tähenduselt samaväärsed. Pärsia on kultuuriliselt laiem kui ta territoorium oli
...................................................................12 7. RIIGI ERIPÄRA...............................................................................................................................................14 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................................................15 araabia جمهوريّة مصرالعربيّة Jumhūrīyat Mişr al-‘Arabīyah Egiptuse lipp Egiptuse vapp Riigihümn Bilady, Bilady, Bilady Pealinn Kairo
Lähis-Ida riigid asuvad Aasia mandril, aga geograafiliselt käsitletakse seda eraldi piirkonnana. Kirjanduses kasutatakse erinevaid Lähis-Ida piiritlusi. Sõna Lähis-Ida on tulnud saksakeelsest sõnast Naher Osten (Lähis-Ida). Selline termin on veel kasutuses vene, poola, horvaatia ja bulgaaria keeles. Ingliskeelne kirjandus viitab sellele regioonile harilikult kui Middle East ehk Kesk-Ida. Lähis-Ida hõlmab araabia kultuuriruumi maid läänest, Põhja-Aafrikas paiknevatest Liibüast ja Egiptusest kuni Omaanini Araabia poolsaare kirdeosas. Vaatamata ühtsele kultuuritaustale on suurregiooni kuuluvad maad väga erineva sotsiaal-majandusliku arenguga. See puudutab ka turismimajandust. Suurregiooni kuulub Iisraeliga läbipõimunud naaber Palestiina omavalitsus, mille territoorium jaguneb kahte eraldi ossa: Gaza ja Jordaani jõe Läänekallas. Lähis-Ida suurregioon on ainus, mida UNWTO ei liigenda regioonideks
loob, eeskätt selle ühiskonna tehniline ja virtuaalne potentsiaal. E. Le Roy. 29. Mida tähendab mõiste "arheotüüp" ja kes võttis selle kasutusele? Carl Jung. 30. Kuidas nimetas Sigmund Freud usku? Kollektiivne neuroos. 31. Kes ameerika psühholoogidest on käsitlenud omamise ja olemise probleemi? Erich Fromm. 32. Millega tegeleb religioonifenomenoloogia? Religioonifenomenoloogia uurib religiooni elemente, neid, millistest on kujundatud usund, usk, 3 usuelu ja kultus. Vaatluse all on ka konstitutsiooni probleem. Seega küsimus sellest, kuidas üksikutest religiooni elementidest kujuneb religioon. 33. Mida tähendab mõiste "numinoosne?" R.Otto poolt kasutusele võetud mõiste numinoosne tähendabki püha tunnetamist, püha läbielamist. 34. Kes on religioonifenomenoloogia rajaja? Pierre Daniel Chantepie de la Saussaye (1848-1920) 35. Millega tegeleb religiooniantropoloogia?
Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsivam? vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Nimetage kultuuride jagunemise kolm rühma. 1.Lineaar-aktiivsed kultuurid 2
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai
ordureeglite kinnipidamises Kümnis maks vaimulike ja kirikute ülalpidamiseks Patronaadiõigus suurmaaomaniku õigus täita vaimulike ametikohti Piibel jaguneb VT( juutide ajalugu, prohvetite kuulutused), UT ( 4 evangeeliumit, Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest) Vulgata Piibli ladinakeelne tõlge, selle tegi Hieronymos Sakrament rituaalsed toimingud, mida peavad läbi viima preestrid Mitra vaimulik, kõrge peakate, kantakse jumalateenistusel Allah jumal araabia keeles, islamiusuliste jumala nimeks Koraan islami pühakiri, jumal ilmutas Muhamedile Sunna kogum, kus on Muhamedi ütlused ja arvamused Sunniidid islami enamususkkonna liikmed, usuõpetus piirdub koraani ja sunnaga Siiidid islami vähemususkkonna liikmed, koraan põhineb Muhamedi eellastel, usk põhined koraanil ja natuke erineval sunnal Mosee islami kultusepaik, kus peetakse ühispalvust Minarett mosee juurde kuuluv torn Medrese islamiusuliste noormeeste õppeasutus
· Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim
sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja
üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlblust. (Eesti Vabariigi põhiseadus §40) Suured maailmausundid on (min 100 miljonit) kristlus(2,1 miljardit) islam (1,3 miljardit) hinduism (900 miljonit) budism (376 miljonit) Hiina omausundid (konfustianism, taoism) (390 miljonit) sikh (23 miljonit) judaism (14 miljonit) on mõjutanud palju lääne kultuuriruumi, loetakse kristluse-islami vennaks sinto (4 miljonit) jaapani omausund, on seotud Jaapani kui riigi tähtsusega.
................................................................................................................................. 18 2 Sissejuhatus Egiptuse nimi tähendab ,,Ptahi hinge tempel", viidates Vana-Egiptuse kunagise pealinna Memphise kaitsejumalusele Ptahile. Egiptus on aafrika mandril asuv suurima elanikkonnaga araabia riik, mille teevad kuulsaks Giza püramiidid Kairos ning muud sealsed kultuuriväärtused. Näiteks kuuluvad Egiptuse ainuomaste saavutuste juurde ka hieroglüüfkiri, surnute mumifitseerimine. Nende teadmisi meditsiinist, keerukat kunsti, teadmisi astronoomiast ja teistest teadustest on järginud mitmed Vahemere-äärsed kultuurid. Öeldakse ,et Egiptus on Niiluse and. Maailma üks esimesi suuri tsivilisatsioone tekkis Egiptuses Niiluse kallastel rohkem kui 5000 aastat tagasi
üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2
läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus.
Eeldused: 1) Maadeavastamine varasel uusajal 2) 1830ndatel romantistlik õpetlaste huvi mütoloogiate vastu 3) Võrdlev keeleteadus 4) Darwini evolutsiooniteooria Liigitusviisid: 1) Geograafiline 2) Kõrgkultuur(olemas oma tekstid jne) vs traditsionaalsed(teadlased on üles kirjutanud) 3) Rajatud ja kujunenud/tekkinud usundid 4) Kosmopoliitsed ja etnilised(rahvuslikud; ei tegele misjoniga) Kristlus oli alguses juudi sekt, tänapäeval aga kõige levinum usund. Maailmausundid kõikidel kontinentidel ja suur järgijate hulk - kristlus, budism, islam (võib-olla ka hinduism ja juutlus) Mesopotaamia religioon Mesopotaamia tähendab jõgedevaheline. Teadaolevalt vanim tsivilisatsioon (4000 eKr). Juba neoliitikumis tegeleti põlluharimisega(vihmavesi). Päritolu pole teada, kuid hüpoteesid: 1)Kesk-Aasia mägistest piirk, kuna mäed olid tähtsal kohal. 2)Indiast, kuna kokkupuude on tõestatud. Sumeri tekstid allikaks (3000 eKr)
Nad hakkasid hõimude kaupa elama keisririigi territooriumil ning 410. aastal rüüstasid nad tooma linna. aasta 476 pKr - germaani väepealik Odaaker kukutas toonase Lääne- Rooma keisri võimult ning hakkas asenikuna Itaalias valitsema. Sellega märgistatakse varaaja lõppu. Islami kujunemine ja levik. Araabiamaade kultuur Viited: Kaart lk 43. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükk 13 Islami usu tekkimine Islam sai alguse rohkem kui 600 a pKr- kõige noorim religioon. Islam tuleneb araabiakeelsest sõnast aslama (allutab end), seega on tegemist alistumisega Allahi teatele, mis on ilmutatud inimestele prohvetite keudu. Islam tähendab ka rahu. Moslem on inimene, kes on jumala tahtele alistunud. 7. saj alguseni olid araablased rändkarjakasvatajad ja paiksed põlluharijad. Kes tegelesid kauplemisega. Araablaste usund oli polüteistlik. Juma enne islamit oli neil olemas taevajumal Allah. Araablased ei uskunud surmajärgsesse ellu. 7
Alates 10. sajandist hakkas Bütsants tagasi vallutama talle varem kuulunud alasid Süüria, Armeenia, Lõuna Itaalia ja Bulgaaria. 9. sajandil võtsid bulgaarlased üle Bütsantsi õigeusu. Kaks Bütsantsi munka Methodius ja Kyrileos tegid vana-slaavi tähestiku, mida nimetati kirilliks. Võidu bulgaarlaste üle saavutas Bütsantsi keiser Basileios Teine. Ta lasi Bulgaaria sõjaväe pimedaks torgata. Bütsantsi teiseks ähvardavaks ohuks olid türklased. Nad olid moslemid usu poolest. 15. sajandil vallutasid türklased Bütsantsi täielikult. 10) Idaslaavlased ja Vana Vene riik Slaavlased elasid tänapäeva Poola ja Ungari vahel. Slaavlane slave ori. Nende ühiskond on kollektiivne. Väga tähtsal kohal oli külalislahkus. Slaavlased jagunesid kolme hõimu: · idaslaavlased (tänapäeva venelane, valgevenelane, ukrainlane) · lääneslaavlane (tänapäeva poolakad, tsehhid, slovakid)
tekstiilitooteid ja naftat Portugal ekspordib: Korki ja paberitooteid, kangast , jalatseid, nahka ja karusnahka, Autosid ning elektrikodumasinaid. Sisemajanduse kogutoodang (SKT): 135 035 miljonit eurot (2004) Sisemajanduse kogutoodang (SKT) inimese kohta: 12 817 eurot (2004) Keel: Ladina keelel põhinev portugali keel on rääkijate arvu poolest maailma kolmas Euroopa keel. See on ligikaudu 200 miljoni inimese emakeel. Riigid, kus portugali keel on ametlik riigikeel: Angola, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik, São Tomé ja Príncipe Aafrikas, Brasiilia Lõuna-Ameerikas ja Ida-Timor Aasias. Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades.
Prantsusmaa ja Inglismaa vahel toimus 100-aastane sõda 14 ja 15 sajand. Juured peituvad keskajas normannide vallutused. Alles pärast seda sõda on Inglismaa ja Prantsusmaa ajalugu eraldi. 1455 - 1485 toimus Rooside sõda Inglismaa kodusõda kahe aadliperekonna vahel pärast seda sõda algas Inglismaa rahulik areng Hadrianuse vall - läbi kogu saare kulgev kindlustusvöönd, et kaitsta Inglismaad Caesari vallutustest. ISLAMI USU TEKE JA LEVIK Araablaste usund enne Muhamedi + islami usu kujunemine tekkis 7. sajandil oli polüteism palju jumalaid Allah oli üks nendest Muhamed oli tuttav juutide ja kristlaste usunditega, kuna ta oli kaupmees, ajas neid sassi ta jõuab oma õpetuse loomiseni nägemuse kaudu ta tähtsustas üht jumalat, kuid nii satub ta teiste kaupmeeste põlu alla Muhamed oli sunnitud kaubalinnast Mekast põgenema 622. Medinasse ta levitas seal oma õpetust ning koondas usu pooldajatest sõjaväe
Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja 4. ja 3. aastatuhende vahetuse
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele erinevateks murreteks.
faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest. Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal, kasutati teisi mõisteid (aga no ei saanud aru, mis esimene mõiste oli), superstiitsio ehk tõlgitud ebausuks
Benedictus sündis 5. sajandi teisel poolel Neusial. Ta ütles lahti kõikidest maapealsetest ahvatlustest ja hakkas oma õega erakuks. 530. aastal lõi ta oma kloostri Monte Cassino. Inimesi, kes järgisid Benedictuse kloostrielu reegleid nimetati benediktlasteks. Tekkisid ka isemajandavad kloostrid. Kloostrites oli kõige tähtsam ülesanne raamatute ümberkirjutamisel. Kirikule tähtsaks tegevuseks oli ristiusu levitamine ehk mission. ( Kristlus on missioone usund ).Tuntuim misjonär on iirlane Püha Patrick, kes elas 5. sajandil. 2) Kiriku võitlus ketserite vastu (22) Katoliku kirik ei leppinud seisukohtadega, mis tema mainet alla kiskusid. Usuti , et inimene pääseb pärast surma paradiisi kiriku abiga, kui ta õigesti usub. Ketserite õpetust, mis kirikut kurjuse jõuks pidas, peeti väärõpetuseks, mille levitamine oli hukatuslik nii ketseritele endile kui ka neile, kes seda kuulda võtavad
seda osa mandrist, mida nad tundsid Liibüaks (kr. Libye). See võib aga tuleneda ka foiniikia sõnast pharikia, mis tähendab viljade maad või ladinakeelsest sõnast aprica – päikeseline või kreekakeelsest aprike’st, mis tähendab külmavaba. Variant on ka semiidikeelne afar – kuiv maa või foiniika faraga – eraldumine, mis võid tähendada ka diasporaad. See võib pärinede sanskriti ja hindi keele sõnatüvedest apara või africa, mis tähendab “pärast” või lääne ilmakaart. Araabia ajaloolane Leo Africanus väitis 16. saj, et jemeniitide pealik Africus asutas linna Afrikyah. On pakutud, et Afer oli ka piibli Aabrahami lapselaps. Nimi Ofir on olnud müütiline maa, kus olevat asunud ka kuningas Salomoni kullkaevandused kusagil Ida-Aafrikas. Mandrit on kutsutud ka Etioopiaks, kr. Aithiops – päikesest põlenud, päikesepruun. Mõisted Aafrika jaguneb vähemalt kaheks väga erinevaks regiooniks. Põhja-Aafrika – Egiptus ja Magrib – mis kuulub islami kultuuriruumi
regulaarväes ligikaudu 150 000 meest. Palka maksti kullas.Jäi püsma kahe olulise teguri tänul soodsamad geograafilised tingimused ja rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid. 3. IDA-ROOMA RIIK E. BÜTSANTS TEKKEAEG: 395.aastal Rooma impeerumi lagunedes, nn. Ida-Rooma riik. Sai Constantinus Suurejärgi nime Konstantinoopol. Hõivas Balkani poolsaart ja Väike-Aasiat. RAHVASTIK koosnes kreeklastest, bulgaarlastest, süürialastest, juutidest, armeenlastest jt. Riigikeel oli kreeka keel. Riigi algusaastatel oli usuks Rooma katoliku usk, usaldades täielikult Rooma paavsti kuid 1054.aastal kiriku lõhenedes, lõhenes ka üksmeelne usk(kreeka katolik ja rooma katolik) 2 VALITSEMINE: Riigijuhtiisel võeti eeskuju Rooma imeeriumilt, hõlbsustati bürokraatiaaparaadiga. Võim kuulus keisrile e. basileusele
ja maadlus).Kõige tähtsam oli siiski staadionijooks. Olümpiamängude võitjatest said kangelased ja nende auks püstitati kodukohas ausambaid. Paljudest võitjatest said riigimehed. Kuna olümpiamängud said peagi tippsündmuseks ja kuna sinna pidid jõudma kõik inimesed, siis tehti olümpiamängude ajal olümpiarahu. Olümpias ei tohtinud relvasi kanda ega kedagi relva jõul minema ajada. Naistel puudusid ühiskonnas kodanikuõigused ja iseseisvus. Seega nad allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielu tähtsaim ülesanne oli saada seaduslike järglasi. Abieludel oli ka oluline roll poliitiliste sidemete tekitamisel. Abielus tunded ei mänginud mingit rolli. Monogaamsus- abielu ühe mehe ja ühe naise vahel. 5. Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127 .Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Legendi kohaselt tekkis mägi pärast seda kui jumalad võitsid titaane titaanide sõjas
· Preestrite ametisse pühitsemine · Kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine · Altarile pühitsemine · Kirikute ja kabelite sisse õnnistamine · Verevalamisest rüvetatud paikade pühitsemine · Kontrollis alamate vaimulike tööd Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia preester ning mis peavad usklikele edasi andma jumalaarmu, nt. Armulaud Missa pidulik jumalateenistus 1.7 Araabia ja Muhamedi kultuur Islami kultuuriallikatest Pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhamed 610a. läkituse jumal Allah. Muhamedist sai Allahi prohvet. Tekkis uus usk islam ehk alistuma. Islam tugineb viiele sambale: · Ainuke jumal on Allah ja Muhamed on tema prohvet · Palvetada tuleb 5 korda päevas · Tuleb annetada vaestele · Paastuda ramadani kuul · Vähemalt kord elus tuleb käia palverännakul Mekas
ja maadlus).Kõige tähtsam oli siiski staadionijooks. Olümpiamängude võitjatest said kangelased ja nende auks püstitati kodukohas ausambaid. Paljudest võitjatest said riigimehed. Kuna olümpiamängud said peagi tippsündmuseks ja kuna sinna pidid jõudma kõik inimesed, siis tehti olümpiamängude ajal olümpiarahu. Olümpias ei tohtinud relvasi kanda ega kedagi relva jõul minema ajada. Naistel puudusid ühiskonnas kodanikuõigused ja iseseisvus. Seega nad allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielu tähtsaim ülesanne oli saada seaduslike järglasi. Abieludel oli ka oluline roll poliitiliste sidemete tekitamisel. Abielus tunded ei mänginud mingit rolli. Monogaamsus- abielu ühe mehe ja ühe naise vahel. 5. Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127 .Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Legendi kohaselt tekkis mägi pärast seda kui jumalad võitsid titaane titaanide sõjas
kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti. Seejuures hakkasid loomad rõõmsalt kepslema. Karjus rääkis oma avastusest naabruses asuva kloostris, kus otsustati asja uurida. Mõistatusliku taime lehtedest ja viljadest valmistati jooki, mille mõju osutus üllatavalt tugevaks. Tõenäoliselt 6. sajandil levis kohvipuu Etioopiast Jeemenisse ning sealt teistesse islamiusulistesse maadesse. Legend räägib kohvi jõudmisest Jeemenisse järgmist. Kord jäi üks rändav araabia kaupmees peatuma kitsekarjuste juurde. Lõkke ääres pakuti talle tumepruuni kuuma jooki, mis peletas ränduri väsimuse. Kaupmees muretses, et ta on eksinud Koraani seaduste vastu juues veini. Karjused rahustasid teda, rääkides, millest jook on valmistatud. Unes nägi kaupmees prohvetit, kes ütles, et kingib talle kaks kohvitaime ning õnnistab mulda, kuhu kaupmees need istutab. Veel lisas ta, et taime viljadest valmistatud jook asendagu õigeusklikele veini ning toogu neile rõõmu
paradiisi, väitis ta, kuid mekalased suhtusid uude õpetusse tõrksalt ning Muhamed pidi Mekast lahkuma 622. aastal ning läks oma toetajatega Mediinasse. Aastatega võitis Muhamed nii palju toetajaid, et ta naasis Mekasse ning vallutas selle 630. aastal. Mekas asuv Kaaba pühamu määrati peamiseks usukeskuseks, mis keelas polüteismi ja ebajumalakummardamise. Aastal 632 suri Muhamed (ta oli ka ühendanud oma eluajal kõik Araabia poolsaarel olevad hõimud). religiooni põhisisu- Religiooni põhisisu on alistumine Allahi tahtele, mis on ilmunud inimestele prohvetite kaudu. Islamiusu püharaamat on koraan, kus on kirja pandud tähtedes väljendunud Jumala sõna. Moslemid usuvad, et kõik inimesed alituksid Allahi tahtlele ning elaksid koraani kohaselt, nii tuleks rahu igaühele. Moslemite kogukonnaks on umma. Kogu kultuuri, mida ühendab islam ja araabia keel, nimetataksegi kokku araabia kultuuriks
Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses.
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine
• Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Abū Bakri – neist said sunniidid • Teine, väiksem rühm valis Muhamedi järglaseks – imaamiks - tema väimehe ‘Alī ibn Abī Tālibi - neist said ši-iidid. Püha sõda (džihaad) ja misjon Muhameedlaste kogukond – ummah – peab kogu aeg laienema Araabia kalifaat 8. saj (islam mõjutas ennekõike Hispaania kaudu Euroopa õiguse ja kultuuri kujunemist, hoiti antiigi pärandit, arendati teadust) Hiina Konfutsianistlik häbenemiskultuur Hiina impeerium 3. s. eKr – Konfutsianism • Sotsiaalne kontroll inimeste moraalse harimise kaudu • Inimene on loomult hea • Häbitunne on parem regulaator kui karistusõigus
annaabi.ee 
