Emaseid köidavad suured õied, nagu näiteks hariliku öölille omad, isegi kui seal on röövikule vähe süüa. Koiduliblika viljakus ei ole nii suur kui teistel liblikatel, vaid on piiratud sobivate toidutaimede arvuga. Sellepärast ongi koiduliblikal tekkinud kohastumus muneda mitte ühe-kahe toidutaime peale, vaid ta kasutab suurt hulka ristõielisi.Värskelt munetud munad on valged, aga tõmbuvad paari päevaga erkoranziks ja muutuvad vahetult enne koorumist mustaks. Röövik toitub peaaegu ainult õitest ja arenevatest seemnealgmikest. Sellepärast on ühel taimel toitu vaid ühe rööviku jaoks. Kui ühe taime peal kohtuvad kaks koiduliblika röövikut, viib see tavaliselt surmavõitluseni, kus võitja sööb kaotaja ära. Kui juhtumisi on ühele lillele mitu muna munetud, siis see röövik, kes esimesena koorub, sööb kõik ülejäänud, veel koorumata munad ära. Sellepärast on liblikatele oluline nii märku anda kui ära tunda, et lill on juba hõivatud
Vali ülesande tüüp ,,Ahel". Jaga organismid tootjateks ja tarbijateks ning pane nad joonisele paika. Seejärel seosta organismid toitumissuhete alusel nooltega. Seoste kinnitamiseks klõpsa ,,Kinnita". Koosta 5 toiduahelat. Pane koostatud toiduahelad tabelisse kirja! Toiduahel Tootja I astme tarbija II astme tarbija 1. Kerahein Varblane Rebane 2. Ristik Röövik Hiir 3. Ristik Tigu Siil 4. Kerahein Hiir Siil 5. Päevalill Varblane Ilves Vasta tabeli põhjal järgnevatele küsimustele! 2. Mis on omane kõikidele tootjatele? Kõik tootjad on taimed 3. Kellest toituvad I astme tarbijad? Taimedes 4. Milline erinevus on I ja II astme tarbijate toidumenüü vahel
Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali ülesande tüüp „Ahel“. Jaga organismid tootjateks ja tarbijateks ning pane nad joonisele paika. Seejärel seosta organismid toitumissuhete alusel nooltega. Seoste kinnitamiseks klõpsa „Kinnita“. Koosta 5 toiduahelat. Pane koostatud toiduahelad tabelisse kirja! Toiduahel Tootja I astme tarbija II astme tarbija 1. kerahein röövik siil 2. nõges tigu siil 3. kerahein jänes ilves 4. ristik varblane rebane 5. päevalill tigu rähn Vasta tabeli põhjal järgnevatele küsimustele! 2. Mis on omane kõikidele tootjatele? Kõik tootjad on taimed 3. Kellest toituvad I astme tarbijad
Partnerit otsivad ning tunnevad üksteist ära keemiliste signaalide abil, mis on inimese haistmisele tabamatud. Emane liblikas muneb järk-järgult ühekaupa kerakujulised munad ning kinnitab need taimelehtede külge, millest röövikud väljakoorumise järel toituvad. Harilikult on nendeks taimedeks soo-piimputk, porgand või till. Kahe kuni kümme päeva möödudes kooruvad munadest väikesed röövikud, kes hakkavad kohemaid sööma. Pääsusaba röövik järab taimelehti vahetpidamata. Söömine ja toitainete omastamine, selleks et kasvada ja areneda, on rööviku ainsaks eesmärgiks. Rööviku elueaks on kuus-seitse nädalat, mille järel ta lõpetab söömise ja kinnitub siidiniidi abil keha ülaosa taime külge. Seejärel vahetab ta viimast korda kesta ning nukkub. Liikumatus kookonis leiab aset rööviku kehakudede täielik moone, mille käigus vastse keha muutub valmikule omaste osadega kehaks
Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela- neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni). Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. Toitumine Enamus koerlibliklasi toitub valdavalt õienektarist. Kevadel imevad nad paju- ja võilille nektarit, hiljem ohaka-, kirikakarde ja muude aiataimede nektarit. Nende maiuspalade hulka kuulub budleia nektar. Peale aiataimede otsivad nad ka vägiheina, luuderohtu ja sarikalisi, mille õites peitub rohkesti nektarit. Hädavajalik toiduallikas on samuti ristik. Admiral armastab samuti
Munevad taime lehtedele või varrele, munad tiheda kogumikuna. Röövikutel haukamissuised. Liblikad toituvad õienektarist. Röövikud kahjustavad lehti, varsi ja juuri ning mugulaid. Harilik varreöölane kahjustab varsi ja juuri, muneb kõrrelistele, talvitub muna. Kolmas kasvujärk lihakad varred. Varred murduvad, lehed närtsivad. Nukkuvad mullas, talvituvad röövikuna mullas, vahel munana. Närivad end varre sisse. 1 pk. Põlluöölane kahjustab mugulaid ja vilju. Röövik toitub taime lehest, viljast, varrest, mugulast. Mugulates suured augud. Talvitub eelnukuna. Munad lehele või maapinnale. 1 ja 2 kasvujärk kaevandavad umbrohtudes. Kolmas kasvujärk kultuurtaimedele. Sibula kahjurid Selts: mardikalised Sugukond: kärsaklased. Sibula-peitkärsakas kahjustab sibulapealseid, valmik talvitub kulu sees peenardes. Kevadel muneb sibula lehtedesse näritud avadesse. Valmikud ja vastsed närivad lehtedesse auke. Vastsed toituvad lehe kudede sees. Pealsed kuivavad
Esitiiva ülemises osas on must täpp, alatiiva keskosas oranžikas kaheosaline täpp. Emaste tiivad on heledamad ja tiiva otstes olev must muster vähemärgatav ning mõnikord puudub täiesti. Liblikad lendavad maanteede- ja raudteetammide ääres, ristiku- ja kesapõldudel ja mujal avamaastikul. Röövikute toidutaimedeks on liblikõielised (hiirehernes, lutsern, nõiahammas ja ristik), röövikut on leitud ka teistel taimedel nagu võilill, mailane ja mesikas. Röövik on roheline ja 4 kollase pikitriibuga. Keha seljapoolel on 2 rida musti täppe. Röövikuid võib kohata juunist sügiseni. Talvituvad röövikute või nukkudena (Vikipeedia, Niidu-võiliblikas, 2014) (Viidalepp, Remm 1996: 205). 8 Niidu-võiliblikas äiataril 28.07.2013 9 Niidu-võiliblika pulmalend 22.07.2011 2.5. Raba-võiliblikas (Colias palaeno) Raba-võiliblikas on holoarktiline taigaliik
erine. Tiibade alakülg on silmatorkamatu, pruunikas. Seda külge näitavad nad siis, kui pikemat aega koha peal istuvad, samuti talvitumisel. Seevastu ohu korral avavad nad kiiresti tiivad, näidates oma tiibade eredat ülapoolt. See võib noori ja elukogemusteta linde ära ehmatada. Koerliblikas talvitub valmikuna. Talvituda võib ta ka inimtekkelistes paikades: koobastes, keldrites ja pööningutel. Liblikas muneb munad taimedele, millest röövikud (vastsed) toituvad. Munast areneb röövik. Röövik toitub kõrvenõgestest ja raudnõgestest.
________________->____________->______________->_____________ B 1. Nimeta putuka kehaosad ja liikumiselundid. 2. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Tundlad, kobijad, suised, liitsilmad._____________________________________________ ________________________________________________________________________ Suu, pugu, magu, eritusava.____________________________________________________ ____________________________ Vastne, kukrik, röövik, tõuk.___________________________________________________ _________________________________ 3. Kuidas areneb kapsaliblikas? Mille poolest erineb see rohutirtsu arengust? ________________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________ Niisugust arengut nim. ___________________ arenemiseks. 4. Mille poolest erinevad rändrohutirtsud Eestis elavatest rohutirtsudest? 5
Seetõttu ongi võimalik neid lendamas kohata kevadel kohe, kui päike natukenegi soojemalt paistma hakkab. Talvituvat lapsuliblikat võiks leida metsa alt rohust või samblast. Isased lapsuliblikad on sidrunkollased, emased rohekaskollased. Esitiibade tipp on sirpjalt teritunud, tiibade ülaküljel sooned heledad. Tiibadel punakas laik. Liblikatiibade värvid on sillerdavad ja eredad tiibade soomustest koosneva katte tõttu. Lapsuliblika röövik toitub paakspuul ja türnpuul. Röövik on liblika kiiresti kasvav arengujärk, seetõttu söövad nad puulehti väga aplalt. Röövikute ainuke ülesanne on ennast täis süüa, et koguda energiat nukkumiseks. Pärast täissöömist röövikud nukkuvad ning nukust areneb tiibadega uus valmik. Liblikate pea kinnitub ridmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on arenenud ja paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma.
aprillist juunini enne munemist. Erinevalt pajudest liblikatest talvitub ta valmikuna. Ta muneb kuni 500 muna korraga. Elupaik ja toitumine · Täiskasvanud päevapaabusilmad elavad metsadel, põldudel, aasadel, karjamaadel, parkides ja aedades. Nad elavad mägedes kuni 2500 m kõrguseni ning toituvad mitmesuguste taimede nektarist, samuti toituvad nad puumahlast ja mädanenud puuviljadest Rööviku kirjeldus, toitumine ja areng · Röövik on kuni 42 mm pikk. Tal on 6 rida jäiku ogasid ja igal kehasegmendil on palju pisikesi valgeid täppe. Ta koorub munast umbes nädal aega pärast munemist ning toitub kõrvenõgestel ja humalatel. Röövikud elavad mitmekaupa. Nukk on nurgeline ja liblika pea on nukus suunatud allapoole. Nukkumine (pildid on tehtud 1 minutiliste vahedega) · röövik Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/P %C3%A4evapaabusilm
Koerliblikas · Koerliblikas on üks tavalisimaid Eesti päevaliblikaid. · Ta lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna talvitub valmikuna. · Ta lendab peaaegu kogu suve jooksul ja võib suve jooksul moodustada kolm põlvkonda. Röövik toitub kõrvenõgestel ja raudnõgestel Nõgeseliblikas · Nõgeseliblikas (Araschnia levana) on koerlibliklaste sugukonda kuuluv liblikas. · Röövikud toituvad pesakonniti kõrvenõgesel. Luhatäpik · Luhatäpiku tiibade siruulatus on 3442 mm. Tiivad on kuldkollased musta mustriga. Kummalgi tiival on must serv valge äärega. Serva ääres on kaks mustade täppide rivi. Servast kaugemal on mustad laigud märksa suuremad. Tiibade alakülg on helekollane,
Põltsamaa Ühisgümnaasium Lepatriinu ja liblika võrdlus. Põltsamaa 2010 Liblikad Lepatriinud Liblikas toitub põhiliselt õietolmust ja Lepatriinu on üldjuhul röövloom, kes toitub nektarist. Mõni toitub ka villast ja karvast. peamiselt lehetäidest ja ka kilptäidest. Liblikas areneb täismoondega- nende areng Lepatriinu areneb tismoondega- nende on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk areng on neljajärguline: muna, ja valmik. vastne(röövik), nukk ja valmik. Maailmas on liblikaliike teada umbes Kogu maailmas on teada üle 5200 165 000, Eestis ligikaudu 2000 liiki. lepatriinuliigi, Eestis elab neid üle 50 liigi. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Lepatriinu keha on ümar ja külgvaates Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kumer.Tundlad ja jalad on lühikesed. kõige ür...
kehamõõtmetega. Eluviisi alusel jaotatakse nad omakorda kahte rühma. Enamus päeval ringi lendavaid suurliblikaid kuulub päevaliblikate hulka. Neid iseloomustavad laiad tiivad ja otsast paksenenud nuiakujulised tundlad. Ka päevaliblikate röövikuid võib sageli päevasel ajal kohata avalikult taimedel toitumas. Liblikate areng Liblikad on täismoondega putukad. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, enamasti taimele mida liblika röövik sööb. Munadest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Röövikud söövad nii palju kui saavad, et kiiresti areneda. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Vahetult pärast nukukestast väljaronimist meenutavad liblika tiivad pisikesi ja pehmeid lapikesi. Nende lõplik väljasirutumine ja kõvenemine võtab aega. Liblikate toitumine
võtab aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on 3 paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui ka kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Nukud paiknevad erisugustes kohtades, kõige sagedamini maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva kookoni. Nukk on liblika liikumatu arengujärk. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas. Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks. Liblikate toitumine Enamik liblikaid on taimtoidulised. Mõni liblikaröövik toitub ka
" Kui palju hüppas Kalle kõrgust? 12. Kujutle, et oled masinist Tartust Tallinnasse sõitvas reisirongis. Rongi koosseisus on 13 vagunit. Rongi teenindab brigaad, milles on 7 inimest. Rongi ülem on 46-aastane. Kütja on masinistist 8 aastat vanem. Kui vana on rongi masinist? 13. On 9 väliskujult ühesugust münti. Teada on, et üks münt neist on valeraha, see on teistest kergem. Kuidas kahe kaalumisega kangkaaludel (vihtideta) eraldada valeraha? 14. Röövik roomab maapinnalt 1 m pikkuse taime varrele. Päeval ta ronib ülespoole 3 dm, öösel aga libiseb allapoole 2 dm. Mitme ööpäeva pärast jõuab röövik taime latva? 15. Räpinast väljus Võrru liinibuss kiirusega 50 km/h. Samal ajal väljus Võrust liinibussile vastu sõiduauto, mille kiirus oli 80 km/h. Kumb sõidukitest on nende kohtumise momendil Võrust kaugemal? 16. Lennuk lendab linnast A linna B 1 tunni ja 20 minutiga. Tagasitee võtab aega kõigest
ja putukate klassi. Liblikaid on maailmas teada üle 150 000 liiki. Eestis ligi 2000 liiki. Liblikad on olulised taimede tolmeldajad. Liblikatel on liitsilmad. Liblikad on taimetoidulised. Toituvad imilondi abil. Leidub hulk liblikaid, kelle valmikud ei toitu. Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nektari maitset. Lõhna tunnevad tundlatega. Liblikad arenevad täismoondega. Muna Röövik Nukk Valmik Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena, vähesed röövikute või valmikutena. Aitäh kuulamast! Rando, Erki ja Gert. TMG 2011
Bio KT 1. Mida nim. Viljastumiseks? Muna, seemnerakud ja tuumad ühinevad 2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes keha välisega?( võrdle rakkude arvu ) Kaitse. 3. Millises organis toimub viljastumine / või kus toimub viljastumine Munajuhas 4. Millist toimet omavad progesteroon ja österogeen? Kus need hormoonid tekivad? 5. Skeem, paljunemise jaotus / arengu jaotus. 6. Areng jaotub. Otsene/moondega,täismoondega ja vaegmoondega areng. Näited 7. Mille poolest täismoone esineb vaegmoondest? Muna,röövik,nukk,valmik 8. Biogeneetiline reegel. (skeem vms) Oma lootelise arengu ehk enmbrionaalse arengu käigus lbib organism oma ajaloolise arengu etapid. Kujutatud on kala, linnu ja inimese arengut.
muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva kookoni. Nukk on liblika liikumatu arengujärk. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas. Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks. Liblika toitumine
ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. 5 Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva kookoni. Nukk on liblika liikumatu arengujärk. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas. Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks. Liblikate toitumine
8.B Klass Üks suuremaid putukaliike 160 000 liiki Eestis 2 200 liiki Kuuluvad lülijalgsete seltsi, putukate klassi Kehapikkus paar mm kuni 3 ja enam cm Lüliline keha, kaetud karvade või soomustega Liblikatel on peened jalad ja sale keha Hästi arenenud tundlad ja liitsilmad Imilondiks moondunud suised ·Liblikate pea kinnitub kehale peene kaelaga. ·Rindmik koosneb kolmest omavahel kokkukasvanud lülist ·tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või mingitpidi lapik moodustis PÄEVALIBLIKAD HÄMARIKULIBLIKAD Tiibade algkülg tumedam Hallikad tiivad lamavad Laiad tiivad puhkeasendis keha peal Otsast paksenevad Röövikud elavad rohkem varjus nuiakujulised tundlad Eestis üle 2000 liigi Eestis üle 100 liigi Hästi arenenud närvisüsteem, mille põhiosa moodustab peaaju Kõhtmine närvikett Torujas seedeelundkond läbib k...
Parasiitide areng Parasiit – teise organismi arvel elav organism N: laiuss Peremees – organism, kelle sees või peal parasiit elab, kelle arvel toitub N: inimene Vaheperemees – organism, kes kannab ja kus areneb parasiit N: lõhe Selgrootute paljunemine Viljastumine – muna- ja seemneraku ühinemine, hakkab arenema järglane N: ämblikud Suguline ja mittesuguline paljunemine – vanemorganismi kehaosa/viljastumine N: ninasarvikpõrnikas / hüdrad Kehasisene ja -väline viljastumine – emaslooma kehas/väljaspool looma keha vees N: ämblikud / meritäht Liitsuguline organism – muna- ja seemnerakud arenevad samas organismis Täismoonde ja vaegmoodne etapid muna – vastne (röövik) – nukk – valmik N: Liblikas Muna – vastne – vastne -- valmik N: Ritsikas Selgrootute hingamine Gaasivahetuse valem – Glükoos + hapnik = Süsihappegaas + vesi + energia Kes milega hingab Kehapind – vihmauss Kopsud – skorpion Trahheed – putukad Lõpused - vähk Selgrootute toitumine (...
koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva kookoni. Nukk on liblika liikumatu arengujärk. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas. Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks. Liblika toitumine
Tunnus Sihktiivalised Liblikalised Mardikalised Kiililised Kiletiivalised Kahetiivalised Valmik Kitsad ja nahkjad Sale keha, peened Kattetiivad, Suured silmad, Neli kilejat tiiba, Kaks tiiba, eestiivad, jalad, tiivad lennutiivad, tagakeha, tiivad, tagakeha tipus tundlad, sääsed- tagatiivad laiad ja kaetud kitiinkest, eesosa söövad putukaid muneti või sale keha, pikad kiledad, soomustega(2 kaitseb kilp, mürgiastel, jalad. Kärbsed- hüppejalad, paari), keha söövad taimi, enamik sipelgaid jässakas keha. S haukamissuised, kaetud karvadega, loomi, sõnnikut ja on ...
Välisehitus Tundlad Tiivad Rindmik Liitsilm Hüppejalad Pea Jalad Tagakeha Putukate elundkonnad ja ülesanded (Rohutirts) Närvisüsteem (peamised osad) peaaju, kõhtmine närvikett, närvid Meeleleundid kompimiselundid, tundlad, suised, käpad Maitsmiselundid suuümbruses ja käppadel Haistmiselundid tundlad, ( vajalikud toidu otsimiseks, pesa ja vastassugu leidmiseks) Kuulamiselu...
puude koore all või puidus. Tüvekahjurid asustavad reeglina nõrgestatud puid, viies lehel. Suur-haavapoi (Chrysomela populi) närib augud lehtedesse või skeletiseerib need kiiresti hukkumiseni. Nende sigimispaigaks on samuti toores metsamaterjal, kust nad võivad edasi levida ka kasvavatele puudele): Ürasklased (Scolytidae) Enamasti asustavad ürasklased surnud või tugevasti nõrgestatud puid ning metsamaterjali, 1- Hobukastan. Hobukastani-keerukoi (Cameraria ohridella) röövik kaevandab 9mm pikad. Ürasklased uuristavad koores või puidus käike, kus möödub peaaegu lehes, invasiivne võõrliik. kogu nende elu, meie suurim ürask on hiidürask (Dendroctonus micans, tüve juurekaelal koore all, sisenemisava ümber vaigurõngas). Kuusel esinevad üraskid: Jalakas: Jalaka-kobrutäi (Eriosoma ulmi) lehed rulluvad kokku, alaküljel imevad kuuse-kooreürask (Ips typographus), harkkidane kooreürask (Ips duplicatus), harilik
sügavusel ,arutles Charles Darwin, et ka sellisele taimele peab olema kindel loom kes sellest toitub. [2] Elutsükkel Enamus liike on võimelised tootma mitu generatsiooni aastas juhul kui ilmastik seda soosib. Emased munevad valgust poolläbilaskva kattega, rohekaid,lamendunud,siledaid mune ning tavaliselt asetavad munad üksikuna peremeestaimedele. Muna areng varieerub palju, kolmest kuni 21 päevani. [2] Madara-vöötsuru röövik otsib koha kus nukkuda ning tema värv tumeneb enne nukkumist. Madara-vöötsuru röövik. (https://en.wikipedia.org/wiki/Sphingidae#/media/File:Hyles-gallii-caterpillar.jpg) Surulaste röövikud on äärmiselt iseloomuliku välimusega - nad on paljad, tagakeha tipul asub tugev kõver oga, mis võib olla vähenenud mügaraks või olla pea olematu viimases rööviku elustaadiumis. Häirimise korral püüavad paljude liikide röövikud vaenlast hirmutada,
10. Embrüogenees- see on aeg, kui loode embrüo areneb ema organismis. * Postembrüomaalne areng- pärast looteline, algab sünniga. Imikuiga, väikelapseiga. *Fülogeneetiline areng- näitab ära liigi ajaloolise arengu. 11. Mis arenevad välja lootelehtedest? elundite alged, milest hiljem arenevad elundid, elundkond. *esimestel raseduskuudel arenevad loote organid, jäsemed. 12. vaegmoone- putukatel puudub org arengul 1 liik. Kui täismoone koosneb 4st etapist.muna, röövik, nukk, valmik, siis vaegmoonel puudub nukustaadium. 13. selgroogsed- otsene- rästik, moondega- konn. 14. bioloogiline surm- on aju surm. Keha jahtumine ja lihaste kangestumine. 15. Ontogenees- on organismi areng viljastumisest surmani. * inimese seemnerakkudes on 23 kromosoomi.
Koosluse kiireid muutusi · Fifth level põhjustavad välised tegurid. männivaksik Looduslikku tasakaalu võib · muuta koosluse üks liige · Looduslikku tasakaalu rikub ka inimene Männivaksiku röövik Kiiresti paljunema hakanud männivaksik võib mände kahjustades metsakoosluse tasakaalust välja viia. Lõpp
a.i.2. Munadest arenevad siidiussid, kes toituvad30-35 päeva mooruspuu lehtedest. a.i.3. Enne nukkumist eritavad siidiussid vedelikku, mis tardub ja millest nad enda ümber kookoni kerivad. a.i.4. Kui siidi tahetakse, siis leotatakse kookoneid kuumas vees. Kui röövik saab areneda, siis 10-15 päeva pärast rebib end kookonist välja uus liblikas. a.i.5. Seejärel keritakse niit lahti a.i.6. Seejärel kedratakse mitu toorniiti kokku. Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Milliste omadustega on siid? kauni läikega, nahasõralik, ilma staatilise elektrita, jahe, tõrjub mustust, kerge pesta. 2. Kirjelda märkide abil siidi hooldamist. 3
Liblikad Välisehitus Liblikad on putukad Liblikal on sale karvadega kaetud keha(soojus) Liblikad on 2 paari laiasid tiibasid Liblika tiivad on soomustega kaetud- lendamine ja muster Tiibade alumine pool on tagsihoidlikumates toonides Liblikad on taimetoidulised Enamikel liblikatel on imilondid,millega nad vedelat toitu imevad(nektarit) Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele Puhkeolekus on imilont spiraalselt kokku keeratud Nektari maitset tunnevad liblikad jalgadel olevate maitsmiselunditega Lõhna tunnevad liblikad tundlatega Liblikad on tähtsad tolmeldajad Liblikatel on avatud vereringe, kuid see ei transpordi hapnikku 85% liblikatest on hämarikuliblikad, 15% on päevaliblikad Paljunemine/Areng Munevad munad taimedele, millest röövikud(vastsed) toituvad Munast areneb röövik liblika ussikujuline vastne Röövik nukkub. Nukk liblika liikumatu arengujärk, kell...
valmistamisel. Vikunja lõnga ja kanga praegune hind on 1800-3000 dollarit meetri kohta. Näiteks vikunja kangast tehtud käterätt võib maksta umbes 1500 dollarit, mehe kasukas aga 20 000 dollarit. ~6~ SIID - Siidiks nimetatakse looduslikku kiudu, mida saadakse siidiliblika rööviku - siidiussi - tardunud eritisest. Ühes kookonis on 400-3000 meetrit niiti, millesse röövik on kookonit moodustades mähkunud. Siidi kasutamine sai alguse umbes 5000 aastat tagasi Hiinas ja Indias. Euroopas oli siid nii nõutud, et maksis sama koguse kulda. Siidi vedu Hiinast Euroopasse oli nii aktiivne, et peamist kaubateed hakati kutsuma Siiditeeks. Siid on üks tugevamaid looduslikke kiude (teravam kui terastraat). See on elastne, vähekortsuv, särav ja läikiv ning peamiselt valget või kreemikat värvi. Siid imab hästi niiskust,
MOOTORID Elektrimootor on elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetismi nähtusele. Kuid on ka mootoreid, mille töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel, nagu näiteks piesoelektrilisel efektil või elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetismi nähtusel põhinevad mootorid tekitavad jõudu magnetvälja ja voolu all oleva juhti vastastikmõjust. Vastupidise saavutamiseks, elektrienergia tekitamiseks mehhaanilisest energiast, kasutatakse generaatoreid või dünamoid. Mõnda elektrimootorit saab kasutada ka generaatorina, näiteks sõiduki veomootor võib olla kasutusel mõlemal eesmärgil. Elektrimootoreid ja generaatoreid kutsutakse ühisnimega elektrimasin. On olemas vähemalt kolme toimimismehhanismiga elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Kõige...
Puriliblikat on Eestis tabatud vaid ühel korral, 1936. aastal. Pääsusaba lendab kiiresti ning tõuseb tihti väga kõrgele, aeg-ajalt oma kaunitel tiibadel planeerides. Õitel peatub ta üpris sagedasti, imeb nektarit ja lehvitab oma uhkeid tiibu. Isaseid võib näha kindlal marsuudil edasi-tagasi patrullimas. Emane asetab munad mõne sarikalise, tavaliselt soo-piimaputke, värsketele lehtedele. Röövikud on mürgised- ere hoiatusvärvus peabki linde eemale peletama. Suve lõpul kinnitub röövik oma toidutaime varrele, nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all.
Kooslus ehk biotsönoos ühel territooriumil elavad paljude liikide populatsioonid, ökosüsteemi elusosa Ökosüsteem isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum Biosfäär Maa pinnakihtide (atmosfäär, hüdrosfäär ja litosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid 12. Näiteks ristik (tootja) -> röövik (I astme tarbija) -> siil (II astme tarbija) -> ilves (III astme tarbija) -> bakterid (lagundajad) Nõges -> röövik -> hiir -> rebane -> seened 13. 14. Maksimaalne näriliste (kes on toitunud 1 tonnist nisust) biomass on: 1 t (1000 kg) x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg Maksimaalne kulliliste (kes on toitunud 100 kg-st närilistest) biomass on: 100 kg x 10% = 100 kg x 0,1 = 10 kg Või: 500 kg-st taimedest toitunud jäneste biomass on 50kg, kellest toitunud rebaste maksimaalne biomass on 5 kg.
H. Hoffmani vastavad teosed, kuid ta kohandas need eesti oludele ja lisas mõne eesti muinasjuttude motiivi ja rahvajuttude kangelase. Kreutzwald kuulus uue kirjaviisi järjekindlamate toetajate hulka Eestis, kasutades seda oma kirjutistes, ja ühtlasi vana kirjaviisi kasutajaid halastamatult kritiseerides. võttis uue kirjaviisi mõni aeg hiljem kasutusele C. R. Jakobson. Kõikides valdkondades, milles Kreutzwald sõna võttis, lõi ta hulgaliselt uusi sõnu (palavik, organ, reuma, laviin, röövik, kilpkonn, kristlane, täheldama jpt), rikastades sellega oluliselt kaasaegset eesti kirjakeelt. Aastail 18481849 avaldas Kreutzwald uues kirjaviisis viis annet rahvavalgustuslikku kuukirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Kreutzwaldi eeskujuks olid Peter Hebeli rahvaraamatud ning Johann Weberi "Das Pfennig- Magazin". Populaarteadusliku informatsiooni jagamise kõrval toetas Kreutzwald kuukirjas emakeelset haridust ja halvustas poolharitud kadakaid, kes emakeelt salgavad
Putuka ajakiri Selts liblikalised Päevapaabusilm Hiidkarul Timo Juurik Valtu Põhikool 8.klass Sisukord Päevapaabusilm.................................................................................................... 3 Välimus............................................................................................................... 3 Sigimine.............................................................................................................. 3 Rõõvik.................................................................................................................. 3 Elukoht ja toitumine............................................................................................ 3 Hiidkaruslane......................................................................................................... 4 Kohad......
Putukad- Putukate keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning neil on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul ka tiivad. Putukate liike arvatakse olevat üle miljoni. Nad moodustavad rohkem kui kolmveerand teistest loomaliikidest. Putuka keha katab kitiinkest. Pea küljes on liitsilmad ja lihtsilmad, samuti tundlad ja suised. Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidu...
· Olemas on tal ka rähnidele omane suur ja väga tugev nokk ning ilus sulestik. Laanekuklasne · III kategooria kaitsealune liik Eestis · Levinud peamiselt Ida-Eestis · 1964 a. Loodi tema jaoks Padakõrve kaitseala mis oli tollas NSV liidus esimene sipelgakaitseala Koerliblikas · Lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna talvitub valmikuna · Lendab kogu suve mille käigus valmib tihti 3 põlvkona · Röövik toitub kõrve- ja raudnõgestel. Kuldpõrnikas · Suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. · Kuldpõrnikas toitub nii nagu teisedki põrniklased taimelehtedest ja -õitest. Taimestik · Puurinne Kask, Mänd, Saar, Vaher, Tamm. · Põõsarinne Pihlakas, Paju, Kadakas, Kibuvits. · Puhmarinne - harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne - mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba
silmavedelikest. • Mõned taimeliigid on seotud kindla surulaseliigiga ning vaid nemad suudavad taime ära tolmendada. Elutsükkel • Enamus liike on võimelised tootma mitu generatsiooni aastas juhul kui ilmastik seda soosib. • Emased munevad valgust poolläbilaskva kattega, rohekaid,lamendunud,siledaid mune ning tavaliselt asetavad munad üksikuna peremeestaimedele. • Muna areng varieerub palju, kolmest kuni 21 päevani. • Madara-vöötsuru röövik otsib koha kus nukkuda ning tema värv tumeneb enne nukkumist. • Surulaste röövikud on äärmiselt iseloomuliku välimusega - nad on paljad, tagakeha tipul asub tugev kõver oga, mis võib olla vähenenud mügaraks või olla pea olematu viimases rööviku elustaadiumis. • Häirimise korral püüavad paljude liikide röövikud vaenlast hirmutada, jämendades keha eesosa ning kõigutades seda küljelt küljele, imiteerides madu. • Sageli on keha eesosal isegi silmadele
munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva kookoni. Nukk on liblika liikumatu arengujärk. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas. Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks. Liblika toitumine
maitsmiselund. Esialgu hoitakse maapinnast kõrgemal, pea lähedal. Admiralil on see maitsmiselund eriti tundlik: liblikas on võimeline eristama puhast vett nii nõrgast suhkrulahusest, et selle magusast maitsest inimesel aimugi pole. Areng Emased koerlibliklased munevad oma munad paljudele taimeliikidele. Admiral otsib nõgeselehti, mõnikord valib ka ohakad. Iga muna on üksikult lehe ülapoole külge kinni kleebitud. Kui munast koorub röövik, hakkab see rullunud lehest endale varjualust kujundama. Ta ühendab leheservad siidja kiuga ja tõmbab enda poole. Niimoodi varjab ta end vaenlaste pilkude eest ning võib ohutult lehe peal maiustada. Suuremaks kasvades siirdub ta lehel teatud kohta, harilikult lehetippu ning võtab seal sisse pea alaspidi rippuva asendi, olles end kookonit moodustavasse siidvõrgendisse mässinud. Admirali nuku tüüpiliseks tunnuseks on seenhaigust meenutavad tähnid
1.2 Siid Siidi kasutamine sai alguse umbes 5000 aastat tagasi Hiinas ja Indias. Hiinas sai siidist kiiresti tänu oma tekstuurile ja läikele populaarne kangas kaupmeeste hulgas. Euroopas oli siid nii nõutud, et maksis sama koguse kulda. Siidi vedu Hiinast Euroopasse oli nii aktiivne, et peamist kaubateed hakati kutsuma Siiditeeks. Siidiks nimetatakse looduslikku kiudu, mida saadakse siidiliblika rööviku - siidiussi - tardunud eritisest. Ühes kookonis on 400-3000 meetrit niiti, millesse röövik on kookonit moodustades mähkunud. 6 Siidist saab luksuslikke rõivaid, mis säilitavad oma vormi, langevad hästi jälgides figuuri. See on kõige hinnalisem looduslik kiud. 1.2.1 Siidiussist siidiniidini 1. Siidiliblikas muneb 400-600 muna, mis talvituvad 2. Munadest arenevad siidiussid, kes toituvad30-35 päeva mooruspuu lehtedest 3
kahepaiksed) Kõige selgemalt avaldub moondega areng lülijalgsetel, eriti aga putukatel. Eristatakse kaht moonde tüüpi : Vaegmoone Muna Vastne Valmik prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud Täismoone MunaVastneNukkVal mik liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad Sipelgatel on täismoone Liblikatel on täismoondega areng Nimetused eesti keeles: Liblikaliste vastne – röövik Mardikalistel – tõuk Kahetiivalistel (nt kärbsed) - vagel Mesilastel on täismoondega areng Kiilidel on vaegmoondega areng Prussakad, tarakanid, termiidid arenevad samuti vaegmoondeliselt
Postembrüogenees Moondeta areng Moondega areng · Koorunud või · Koorunud või sündinud järglane on sündinud järglane vanemate moodi erineb oluliselt · Imetajad, linnud täiskasvanust · Putukad, kahepaiksed vaegmoone täismoone muna muna vastne vastne = vagel, röövik kestumised nukk valmik valmik Muutused toimuvad tarakanid, järk-järguliselt lutikad, täid, Nukk on puhkestaadium, Kahetiivalised ei toitu (kärbes, sääsk), aktiivsesihktiivalised, elutegevuse käigus
Postembrüogenees Moondeta areng Moondega areng · Koorunud või · Koorunud või sündinud järglane on sündinud järglane vanemate moodi erineb oluliselt · Imetajad, linnud täiskasvanust · Putukad, kahepaiksed vaegmoone täismoone muna muna vastne vastne = vagel, röövik kestumised nukk valmik valmik Muutused toimuvad tarakanid, järk-järguliselt lutikad, täid, Nukk on puhkestaadium, Kahetiivalised ei toitu (kärbes, sääsk), aktiivsesihktiivalised, elutegevuse käigus
kool eriala nimi klass ELEKTIMOOTOR Referaat Juhendaja: õpetaja linn 2015 SISSEJUHATUS Mis on elektrimootor? Kes oli leiutaja elektrimootoril? Milleks seda kasutatakse ja millised on elektrimootori alaliigid? Millised on erinevad mootoritüübid? Neile küsimustele ma saan vastuse referaadi koostamise käigus. 2 Elektimootor Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muudab elektri mehaaniliseks energiaks ehk tööks. Elektrimootori leiutas mees nimega Michael Faraday. Faraday kõige tähtsamad leiutised olid elektriga seotud, sest ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri, mis olid kõik elektriga seotud. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid ta oli madala haridusega, mis puudutas matemaatilist osa. Elektrimootorid koosnevad paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist. Staatoris tekitatakse pöörlev magnetväli, mis on vajali...
Täiskasvanud liblikad paarituvad ja emased liblikad munevad selle toidu peale või lähedale, millest röövikud toituvad. Vastkoorunud röövikud on küll väga väikesed, kuid tugevate lõugadega. Nad hakkavad kohe sööma. Röövikud söövad ja kasvavad. Et nende kitiinkest ei veni, kasvatavad nad vana kesta alla uue ja suurema. Vana kest lõheneb ja heidetakse ära. Pärast viimast kestumist muutub uus kest kiiresti kõvaks ja moodustub nukk, milles röövik areneb valmikuks. Kui nukku kattev tugev kest lõheneb, tuleb sealt välja täiskasvanud liblikas valmik. Ta puhkab veidi aega enne lendu, oodates, kuni pehmed tiivad sirguvad ja kõvemaks muutuvad. Kogu sellist muutumist nimetatakse moondeks. Paljud parasvöötme metsade putukad elavad talve üle nukuna. Kevadel väljub nukust täiskasvanud putukas. Putukaid on väga erinevaid. Mõnede putukate valmikud elavad mitu aastat ja nii võib puurindes üheaegselt kohata nii vastseid,
1. Roostehaigused rooste värvi laigud. Sõrmega saab ära lükata pealt. Fungitsiidid 2. Laiksused kõrrelistel taimedel. Erineva värvusega laigud. Rooste võib ka roosil olla. Kõrreliste pruunlaiksus, võrklaiksus, silmlaiksus, äärislaiksus. Laigud kõrre või lehtede peal. Fungitsiididega pritsida. Ei saa sõrmega ära lükata 3. Lumiseen seenhaigus. Murudel, heintaimi, taliviljasid. Eriti kui murud on hästi väetatud ja seisavad pikalt lume all. Lumi sulab ära aga valged võrgendid on murul peal. Saab ära võtta muru nagu juukseid. Lumiseenest ei parane, see on hävimine. Ära saab hoida, seemne puhtimise teel. HIljem, ei ole midagi teha 4. Jahukaste (lk43) lehe peal valkjas kirme. Ennetavad abinõud, muru külvata juurde. Kõreliste jahukaste rapsil, roosidel, dekoratiivtaimedel. Kindlaid sorte kasvatada. Puutuhka peale raputada. Seebivesi. Aegsasti, kui esimesed ilmingud on näh...
marjad. Sõstrapõõsaid tuleb pritsida pungade paisumise ajal, enne kui röövikud on jõudnud pungadesse tungida (Neem-Azal). Ferromoonpüünised. Sõstra klaastiib – Synanthedon tipuliformis Kahjustatakse enamasti sõstra- , harvem karusmarjapõõsaid. Liblika tiivad klaasjalt läbipaistvad, siruulatus 20...23 mm. Röövikud talvituvad säsis. Kevadel enne nukkumist närib röövik oksale väljalennuava. Liblikad lendlevad juuni teisel poolel ja juulis. Munad munetakse pungadele, punga alusele ja koorepragudesse kokku kuni 60 muna. Röövikud liiguvad toitudes ülevalt alla Kahe aasta jooksul üks põlvkond Tõrje: kahjustatud oksad lõigake altpoolt kahjustuskohta sõstra õitsemise algusest alates iga 15-20 päeva tagant välja ning põletage. Seda võib teha kogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
