Ebaröövikud uhtuge põõsalt maha survelise veejoaga või raputage põõsa alla laotatud linale ja hävitage. Kaitsevärvuse tõttu on kahjurit raske avastada, jälgige perioodiliselt põõsaste keskosa. Põõsa aluste harimine, umbrohtude hävitamine. Kuiva ilmaga aitab puutuha raputamine põõsastele (mai lõpp, juuni algus). Karusmarja-tähnvaksik - Abraxas grossularia Kevadel söövad kollakad, musta peaga röövikud arenevaid karusmarja- ja sõstrapungi, seejärel närivad noortesse lehtedesse auke ja hiljem söövad täiskasvanud lehed peaaegu täielikult. Liblikad munevad munad üksikult või väikeste kogumikena lehe alumisele poolele. Täiskasvanult on röövikud kuni 30-40 mm pikad, kehal mustad nelinurksed laigud Nukkuvad harvade võrgendiniitidega kokku veetud lehtede ja okste vahel vms kohas. Teise põlvkonna röövikud kooruvad augustis -
Surulased Sphingidae Tutlased Notodontidae Udeselglased Thyatiridae Vaksiklased Geometridae Öölased Noctuidae Suur- ja pisiliblikad Suuruse järgi jaotatakse liblikad kahte rühma: suur- ja pisiliblikad. Pisiliblikate hulka kuulub rohkearvuliselt liblikaid, kellest paljudel on tiibade siruulatus vaid mõni millimeeter. Nende hulka kuuluvad inimeste pahameelt esile kutsuvad riidekoid, terakoid, kasukakoid ja paljud teised koilased, kelle röövikud kahjustavad tarbeesemeid ning toitu. Palju taimekahjureid on leediklaste ja mähkurlaste hulgas. Õunamähkuri ja hernemähkuri väi kesi röövikuid võib sageli leida vastavalt õuntest ja hernekaunadest ("õunaussid" ja "herneussid"). Suurliblikad on enamuses pisiliblikatest märksa suuremate kehamõõtmetega. Eluviisi alusel jaotatakse nad omakorda kahte rühma. Enamus päeval ringi lendavaid suurliblikaid kuulub päevaliblikate hulka.
Koerliblikas · Koerliblikas on üks tavalisimaid Eesti päevaliblikaid. · Ta lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna talvitub valmikuna. · Ta lendab peaaegu kogu suve jooksul ja võib suve jooksul moodustada kolm põlvkonda. Röövik toitub kõrvenõgestel ja raudnõgestel Nõgeseliblikas · Nõgeseliblikas (Araschnia levana) on koerlibliklaste sugukonda kuuluv liblikas. · Röövikud toituvad pesakonniti kõrvenõgesel. Luhatäpik · Luhatäpiku tiibade siruulatus on 3442 mm. Tiivad on kuldkollased musta mustriga. Kummalgi tiival on must serv valge äärega. Serva ääres on kaks mustade täppide rivi. Servast kaugemal on mustad laigud märksa suuremad. Tiibade alakülg on helekollane, vahel pruun. Tagatiibade allküljel on lühikesed lillad ja valged triibud. · Eestis ja Kesk-Euroopas on luhatäpik üsna sage liblikas.
munema. Sellistel liikidel, mille valmikud ei toitu, toimub munemine suhteliselt lühema aja jooksul, kuna ka nende loomade eluiga on lühem. Tavaliselt munetakse munad toidutaime peale või selle lähedusse, mõne primitiivsema liigi puhul loobib emane munad lihtsalt lennu ajal laiali. Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Vastsete värvus võib olla hoiatav (mürgistest taimedest toituvate röövikute puhul) või vastupidiselt maskeeriv, siis meenutab looma keha muster seda substraati, millel ta elab. Varjatud eluviisiga röövikud võivad olla ka täiesti värvitud.
Kadaka lihakates marikäbides (kadakamarjades) elutseb sarnaselt maipõrnikale ), Naksurlased (Elateridae, vastsed kahjustavad juuri), seemnekireslane (Megastigmus bipunctatus), kelle vastsed toituvad seemnetes. Männitõusmeöölane (Agrotis vestigialis) ja oraseöölane (Agrotis segetum) on Kadakamarjadel on nähtavad seemnekireslaste ümmargused nõelatorke taolised liblikad, nende röövikud närivad taimede tüvekeste alaosa koort ja okkaid või väljumisavad sõltuvalt kahjustatud seemnete arvust võib neid olla 1-3. hammustavad tõusmed läbi. Pähklikärsakas (Curculio nucum) on tuntuim lehtpuude seemnekahjur, kelle valged tõugud elavad sarapuupähklites.
Emased munevad valgust poolläbilaskva kattega, rohekaid,lamendunud,siledaid mune ning tavaliselt asetavad munad üksikuna peremeestaimedele. Muna areng varieerub palju, kolmest kuni 21 päevani. [2] Madara-vöötsuru röövik otsib koha kus nukkuda ning tema värv tumeneb enne nukkumist. Madara-vöötsuru röövik. (https://en.wikipedia.org/wiki/Sphingidae#/media/File:Hyles-gallii-caterpillar.jpg) Surulaste röövikud on äärmiselt iseloomuliku välimusega - nad on paljad, tagakeha tipul asub tugev kõver oga, mis võib olla vähenenud mügaraks või olla pea olematu viimases rööviku elustaadiumis. Häirimise korral püüavad paljude liikide röövikud vaenlast hirmutada, jämendades keha eesosa ning kõigutades seda küljelt küljele, imiteerides madu. Sageli on keha eesosal isegi silmadele sarnanevad laigud (näiteks suur-punasuru (Deilephila elpenor) röövikutel
liikidesse kuuluvad loomad omavahel väga harva kopuleeruvad. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Sellistel liikidel, mille valmikud ei toitu, toimub munemine suhteliselt lühema aja jooksul, kuna ka nende loomade eluiga on lühem. Tavaliselt munetakse munad toidutaime peale või selle lähedusse, mõne primitiivsema liigi puhul loobib emane munad lihtsalt lennu ajal laiali. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Niisuguseid liike, mille röövikud söövad surnud taimeosi või mõnd muud orgaanilist ainet (riidekoi, kasukakoi jne) on üsna vähe. Tuntakse ka niisuguseid röövikuid, kes sobival juhul ründavad endast väiksemaid selgrootuid, enamasti teisi röövikuid, ja söövad neid. Röövikud võivad elada nii toidutaime peal kui kaevandada tema kudedes. Liblikad on paljude arvates maailma kaunimad loomad. Oma värvidelt ja säralt võistlevad nad troopikataimedega.
Tiibadel punakas laik. Liblikatiibade värvid on sillerdavad ja eredad tiibade soomustest koosneva katte tõttu. Lapsuliblika röövik toitub paakspuul ja türnpuul. Röövik on liblika kiiresti kasvav arengujärk, seetõttu söövad nad puulehti väga aplalt. Röövikute ainuke ülesanne on ennast täis süüa, et koguda energiat nukkumiseks. Pärast täissöömist röövikud nukkuvad ning nukust areneb tiibadega uus valmik. Liblikate pea kinnitub ridmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on arenenud ja paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikaid iseloomustav tunnus on imilont. Sellega nad imevad vedelat toitu nagu näiteks nektar. Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Liblikaid võib sageli näha õitel toitumas
nende tiivad on õrnemad kui kapsaliblikatel. Isastel on laigud tiibadel tumedamad. Tiibade alakülg on hallikasvalge. Sinepiliblikas lendab meil mai keskpaigast juuli alguseni ja soodsatel aastatel teise põlvkonnana augustis. Neid võib kohata okas- ja segametsades, sihtidel ja metsateede servadel. Täiskasvanud liblikad peatuvad õitsvatel taimedel ja imevad nektarit. Maikuus meeldivad neile kannikeste õied, augustis härjasilmad ja kesalilled. Röövikud toituvad seahernestel (aas-seahernes, kevadine seahernes, mägi- seahernes) ja harilikul nõiahambal, nukkuvad rohukulus (köidisnukk) ja nukud talvituvad. Ei esine eriti sageli. (Viidalepp, Remm 1996: 205) Möödunud suvel võis minu koduümbruses kohata nii kevad- kui suvist sinepiliblikate põlvkonda. 4 Sinepiliblikas härjasilmal toitumas 05.07.2013 2.2. Reseedaliblikas (Pontia edusa) Euroopas esineb neli liiki
Liblikad Robin ja Karel Iseloomulikud tunnused ● laiad soomustega kaetud tiivad ● sale keha ● tiibade pealmine pool kirev ja alumine pool tagasihoidlik Elupaigad ja toitumine Jaotumine Liblikad jaotuvad pisiliblikateks (väiksemad) ja suurliblikateks (suuremad) Suurliblikad jaotuvad päevaliblikateks ja ööliblikateks paljunemine ● Liblikad on täismoondega putukad ● Emane liblikas muneb munad, millest kooruvad röövikud. Röövikud nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Kaitsekohastumused Tähtsus looduses ja inimese elus Faktid ● Suurim liblikas elab troopikas.Ta tiibade siruulatus küünib kuni 18 sentimeetrini. küsimused Täname kuulamast
Klass: Putukad (Insecta) Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Kapsaliblikas (Pieris), päevaliblikate perekond. Kapsaliblikad on suured (4-6 cm pikkused) valged liblikad, neid on peaaegu kogu maailmas. Isastel on tume eestiivatipp, emastel on ka tiiva keskosas 2 musta täppi. Röövikud toituvad ristõielistel, emaseid meelitab sinna munema sinepiõli lõhn. Eestis kolme liiki, lendavad kogu suve (selle jooksul 2-3 põlvkonda) aedades, põldudel ja niitudel. Suur kapsaliblikas (Pieris brassicae), kes alustab lendamist juba maikuust, on kapsakahjur, tema röövikud söövad kapsalehed mõnikord rodudeni ära. Röövikutel on lisaks kuuele rindmikujalale tagakehal kuni viis paari ebajalgu. Sageli on röövikud hoiatuseks eredalt värvunud või kaitsevad neid ogad ja karvad
Muneb mulda kuni 200 muna. Võivad kahjustada ainult mugulaid. Tume-viljanaksur muneb mulda või taime juurekaenlasse. Öösiti aktiivne. Nukkuvad mullas nukuhällis. Noormardikad kooruvad suve jooksul, aga jäävad kevadeni mulda. Selts: liblikalised Sugukond: öölased hallikad või pruunikad, lendlevad hämaruses. Munevad taime lehtedele või varrele, munad tiheda kogumikuna. Röövikutel haukamissuised. Liblikad toituvad õienektarist. Röövikud kahjustavad lehti, varsi ja juuri ning mugulaid. Harilik varreöölane kahjustab varsi ja juuri, muneb kõrrelistele, talvitub muna. Kolmas kasvujärk lihakad varred. Varred murduvad, lehed närtsivad. Nukkuvad mullas, talvituvad röövikuna mullas, vahel munana. Närivad end varre sisse. 1 pk. Põlluöölane kahjustab mugulaid ja vilju. Röövik toitub taime lehest, viljast, varrest, mugulast. Mugulates suured augud. Talvitub eelnukuna. Munad lehele või maapinnale. 1 ja 2
suudavad taime ära tolmendada. Elutsükkel • Enamus liike on võimelised tootma mitu generatsiooni aastas juhul kui ilmastik seda soosib. • Emased munevad valgust poolläbilaskva kattega, rohekaid,lamendunud,siledaid mune ning tavaliselt asetavad munad üksikuna peremeestaimedele. • Muna areng varieerub palju, kolmest kuni 21 päevani. • Madara-vöötsuru röövik otsib koha kus nukkuda ning tema värv tumeneb enne nukkumist. • Surulaste röövikud on äärmiselt iseloomuliku välimusega - nad on paljad, tagakeha tipul asub tugev kõver oga, mis võib olla vähenenud mügaraks või olla pea olematu viimases rööviku elustaadiumis. • Häirimise korral püüavad paljude liikide röövikud vaenlast hirmutada, jämendades keha eesosa ning kõigutades seda küljelt küljele, imiteerides madu. • Sageli on keha eesosal isegi silmadele sarnanevad laigud (näiteks suur-punasuru (Deilephila elpenor) röövikutel.
toitu (peamiselt nektarit). Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. Ühe Madagaskari surulase imilont on kuni 35 cm pikkune. Oma jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nad nektari maitset. Lõhna tunnevad liblikad tundlatega. Arengutsükkel Liblikad on täismoondega putukad. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Vahetult pärast nukukestast väljaronimist meenutavad liblika tiivad pisikesi ja pehmeid lapikesi. Nende lõplik väljasirutumine ja kõvenemine võtab aega. Talvitumine Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena. Vaid väga vähesed liigid talvituvad röövikute või valmikutena, need aga on siis kevadel ka esimesed lendajad.
veidi niiske ja soomused kleepuvad naha külge Hämarikuliblikad Lendavad öösiti ja hämaras, sellepärast me ei näe neid, tulevad ainult valguse peale nt harilik lottsuru Päevaliblikad Päeval lendavad liblikad nt admiral, väike-koerliblikas Toitumine Liblikal on spiraalne imilont, millega ta imeb õienektarit Arenemine Arenevad täismoondega Nad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Liblikakujulist vastset nimetatakse röövikuks. Vastsed kasvavad kuid nende välimus oluliselt ei muutu. Röövikust areneb nukk, nukust areneb liblikas Kasu Kahju Taimede Liblika röövikud on tolmeldajad taimekahjurid Toiduks teistele Mõned liblikaliigid kahjustavad 1.riideid-koid 2.kuivaineid- leedikud Kasutatud kirjandus 8.klassi õpik
Hästi arenenud tundlad ja liitsilmad Imilondiks moondunud suised ·Liblikate pea kinnitub kehale peene kaelaga. ·Rindmik koosneb kolmest omavahel kokkukasvanud lülist ·tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või mingitpidi lapik moodustis PÄEVALIBLIKAD HÄMARIKULIBLIKAD Tiibade algkülg tumedam Hallikad tiivad lamavad Laiad tiivad puhkeasendis keha peal Otsast paksenevad Röövikud elavad rohkem varjus nuiakujulised tundlad Eestis üle 2000 liigi Eestis üle 100 liigi Hästi arenenud närvisüsteem, mille põhiosa moodustab peaaju Kõhtmine närvikett Torujas seedeelundkond läbib kogu keha Puudub eritusava Avatud vereringe Hingamiselunditeks on trahheed Lahksugulised Arenevad täismoondega Emane liblikas muneb munad kooruvad röövikud nukkumine kujuneb täiskasvanud liblikas
käike uuristavad tõugud. Lehetäidel ja lutikatel on suu asemel õõnes toruke nokk, millega nad imevad taimemahla. Mähkur muneb oma munad rullikeeratud pöögilehtedesse. Nende putukate, kes munevad lehe sisse, imepisikesed vastsed söövad käike lehe sisse. Käigud on lehe pinnal nähtavad looklevatest joontest koosneva mustrina. Putukate elu Mõnede putukate, näiteks rändtirtsude ja lehetäide vastsed on valmikutega sarnased. Vaglad ja röövikud erinevad aga oma vanemaist tunduvalt. Röövikud on liblikate, vaglad kärbeste ja tõugud mardikate vastsed. Täiskasvanud liblikad paarituvad ja emased liblikad munevad selle toidu peale või lähedale, millest röövikud toituvad. Vastkoorunud röövikud on küll väga väikesed, kuid tugevate lõugadega. Nad hakkavad kohe sööma. Röövikud söövad ja kasvavad. Et nende kitiinkest ei veni, kasvatavad nad vana kesta alla uue ja suurema. Vana kest lõheneb ja heidetakse ära
tegutsedes. Pole teada, et pääsusabasid oleks mingilgi moel mõnel meditsiinilisel otstarbel kasutatud. Seetõttu on tõenäoline, et kui Linne liikidele nimesid andis, oli tema eesmärgiks mitte müütide abil pääsusabasid iseloomustada, vaid vastupidi, ilusa liblika abil mütoloogilist kangelast tunnustada. Tunnused: Kergesti äratuntavad, suured, must-kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel iseloomulikud kannused, "sabad," mis on liblikale ka nime andnud, ja punased täpid. Röövikud helerohelised, mustade vöötide ja punakas-oranzide täppidega. Mõõtmed: Eesti suurim päevaliblikas, tiibade siruulatus 65-95 mm. Emased on isastest suuremad. Röövikud kasvavad 50 mm pikkuseks. Elupaik ja levik: Kui välja arvata põhjapoolsed lumekõrbed ja lõunapoolt algav lähistroopika, siis katab pääsusaba levila ühtlase laia vööna kogu põhjapoolkera. Me võime teda kohata ühtviisi edukalt Põhja-Ameerikas, Jaapanis, Siberis, Marokos, Iraagis ja Afganistanis
Toitumine Liblikad on taimtoidulised. Liblikad toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalselt kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keerdub lahti. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. 4 Liblikad arenevad moondega Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanuteks liblikateks. 5 Talvitumine Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena. Vaid väga vähesed liigid talvituvad röövikute või valmikutena, need aga on siis kevadel ka esimesed lendajad. 6
Nad toituvad putukatest ja nende vastsetest, taimemahlast ja õie nektarist. LIBLIKALISED Liblikad on täismoondega putukad. Liblikalistel on pea, tundlad, rindmik, tagakeha, tiivad, tagakeha ja imilont (muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu). Liblikate tiivad on kaetud tillukeste soomustega, mis asetsevad üksteise peal nagu katusekivid. Liblikad toituvad iseäraliku painduva imilondiga. Nad on peamiselt taimtoidulised, kuid mõned röövikud toituvad ka nahast või villast. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Liblikalisi on jaotatud suurliblikateks ja pisiliblikateks, suurliblikaid omakorda päevaliblikateks ja ööliblikateks. MARDIKALISED Mardikad on kõige mitmekesisem ja arvukam putukarühm. Nende hulgas on röövputukaid, kõdu- ja taimtoidulisi, parasiite ning raipesööjaid.
· eestiiva tipul väike hallikas laik · eestiiva pikkus alla 27 mm suurkapsaliblikas Pieris brassicae · eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani · eestiiva pikkus üle 27 mm Suur kapsaliblikas ehk Pieris brassucae Tema alustab lendamist juba maikuust. Kapsaliblikas on valgete tiibadega, mille eestiibade tipud on mustad (emasel kaks laiku) ja alakülg on tiibadel kollakas. Suvel kasvab üles kaks pesakonda. Röövikud kahvaturohelist värvi. Nad on kapsa tuntuimad vaenlased. Peale suure kapsaliblika leidub meil ka väikest kapsaliblikat. Kapsaliblikatega on sarnased naeriliblikad. Teda võib leida tihti niitudel, aedades ja põldudel. · Klass: Putukad (Insecta) · Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) · Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Põualibliklaste sugukonda kuulub rohkem kui 1 000 liiki, neid on leitud kõigist maailmajagudest. Eestist on teada 11 liiki
levikust ning sise- ja välisehitusest. Lähemalt tutvustan ma Pääsusaba liiki. Ka seal kirjutasin ma nende paljunemisest, toitumisest, keskkonnast ja ka enesekaitsest. Töö lõppust leiab ka lisasid, mis minu arvates sobisid siia. 3 1. LIBLIKALISED 1.1. Areng Liblikalised on täismoondega putukad. Nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Emane liblikas muneb taimedele, millest toituvad nende röövikud või maapinnale. Munadest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kasvavad kiiresti ning seetõttu kestuvad nad mitu korda. Nende keha on silindrilise kujuga. Lõpuks nad nukkuvad. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas. Vahetult peale nukukestest väljaronimist meenutavad nende tiivad pisikesi ja pehmeid lapikesi
Loom võib kuuldavale tuua teravaid piiksatusi, mis meenutavad hiire häälitsemist. Omapärane on siinkohal heli tekitamise mehhanism - hääl tekib õhukese membraani võnkumisel, kuid vastandina teistele putukatele pannakse helielund tööle soolest kiiresti väljapuhutava õhu abil. Selline helitekitamise mehhanism on putukate seas teadaolevalt ainulaadne. Ärritumisel võtavad sisse spetsiifilise (sfinks) poosi, millest on arvatavasti tulnud ka sugukonna ladinakeelne nimi. Röövikud on äärmiselt iseloomuliku välimusega - nad on paljad, tagakeha tipul asub tugev kõver oga. Häirimise korral püüavad paljude liikide röövikud vaenlast hirmutada, jämendadaes keha eesosa ning kõigutades seda küljelt küljele, imiteerides madu. Surulaste nukud asuvad pinnases, need on ühtlasi ka talvituvaks arengujärguks. Annika Annsoo 8.c
Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Liblikate areng Liblikas areneb täismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne (röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti
külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised. Liblikate areng Liblikas areneb täismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. 5 Liblikate nukud on muumianukud
puhkeolekus keha peal. Nemad jäävad märkamatuks, kui istuvad puude tüvedel ja taimede vartel. Toitumine (1) Liblikad toituvad õienektarist ja puumahlast, mis kändudest või koorehaavadest välja on voolanud. Imemiseks kasutavad nad imilonti. Tihti käivad liblikad veekogude ja lompide ääres vett imemas, eelkõige selleks, et vajalikke mineraalaineid saada. Toitumine (2) Liblikaliste vastsed on taimetoidulised röövikud. Röövikutel on lisaks kuuele rindmikujalale tagakehal kuni viis paari ebajalgu. Sageli on röövikud hoiatuseks eredalt värvunud või kaitsevad neid ogad ja karvad. Naeriliblikas tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg on soonte kohalt laialt hallikalt tolmunud eestiiva pikkus alla 27 mm Väike-kapsaliblikas tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud eestiiva tipul väike hallikas laik
arengtäismoondega – Liblikas areneb nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete – feromoonide – abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on 3 paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui ka kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad.
Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Liblikate areng Liblikas areneb täismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega
Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela- neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni). Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. Toitumine Enamus koerlibliklasi toitub valdavalt õienektarist. Kevadel imevad nad paju- ja võilille nektarit, hiljem ohaka-, kirikakarde ja muude aiataimede nektarit. Nende maiuspalade hulka kuulub budleia nektar. Peale aiataimede otsivad nad ka vägiheina, luuderohtu ja sarikalisi, mille õites peitub rohkesti nektarit. Hädavajalik toiduallikas on samuti ristik. Admiral armastab samuti
· Maitsmiselundid paiknevad jalgadel · Taimtoidulised · Toituvad imilondi (suisest kujunenud toru) abil, mis õienektari kogumiseks keerdub lahti ( pikkus vastab taimele, mida külastatakse) · Puhkeolekus panevad tiivad selja peale kokku, alumine osa on tuhmimas värvis ning tänu sellele jääb liblikas märkamatuks. · Arenevad täismoondega: o Muna -> röövik-> nukk - > valmik · Munad munetakse nendele taimedele, millest toituvad nende röövikud. · Röövikud kestuvad mitu korda · Maailmas on teada u 165 000 liiki · Elavad kohtades, kus õitsevad taimed. · N. Admiral, pääsusaba, võrktiib, lapsliblikas, koerliblikas. · Suurimad: linnutiivad tiiva siruulatus kuni 18 cm. Roll looduses ja inimese elus · Tolmeldavad õistaimi · Siidiliblikate röövikutelt saadakse siidi · Riidekoi rikub inimese riideid. · Toituvad taimedest ja on taimekahjurid. ( röövikud). · Inimeste läheduses elavad:
(näiteks paelöölastel). Enamasti on öölaste valmikud suhteliselt jässaka keha ja tugevate tiibadega, nad on head lendajad. Öölase liblikad ilmuvad juuni lõpus või juuli alguses, lendlevad hämariku saabudes ja toituvad õienektarist. Lehtede alaküljele munevad nad 23-kihilised kogumikud. Äsja munetud munad on helerohelised, kuid enne röövikute koorumist muutuvad need pruunikasvioletseks. Röövikud kooruvad kõigepealt ülemisest, seejärel keskmisest ja lõpuks alumisest munakihist. Täiskasvanud röövik on kuni 40 mm pikkune, värvuselt roheline, hall või pruun, kaetud hõredate harjastega. Harjase alusel on must laik, mida ümbritseb valge triip. Külgedel on kollakas ja tume triip. Päeval ta enamasti ei toitu, vaid peitub liikumatult lehtede all või mullakonarustes. Talvitub kookonis nukuna mullas paari sentimeetri sügavusel.
Eriophyes loewi Pungad deformeerunud, ei avane või arenevad Sireli-pahklest tillukesed · Gracillaria syringella soomusjad lehed. Väikesed röövikud närivad lehe koes laikkaevandeid, Sireli-keerukoi · · mille epidermis hiljem pruunistub. Kui kaevand võtab enda alla suurema osa lehepinnast, siirduvad
Lisaks võivad tagakehal asuda ka mitmesugused feromoonide levitamiseks mõeldud näärmed, erilised karvatutid või süvendid jne. Liblikate areng Liblikad on täismoondega putukad. Liblikate vastseid kutsutakse röövikuteks. Munadest kooruvad vastsed, kes ei meenuta väliselt valmikut kuidagi. Röövikule iseloomulik: peaaegu alati väga lühikesed jalad. Ebajalgade olemasolu. Pehmed kehakatted, sageli karvad, näsad, harjased jne. Näiteid kergesti äratuntavatest liblikaröövikutest. Röövikud toituvad enamasti elusate taimede mitmesugustest osadest. Harvem toituvad liblikaröövikud surnud orgaanilisel materjalil. Veel harvem rööveluviisiga. Röövikute areng kestab tavaliselt mõnest nädalast paari kuuni. Enamasti on röövikud varjevärvusega – tavaliselt rohelised või pruunid. Mürgised või mürgistel taimedel toituvad röövikud on aga sageli hoiatusvärvusega. Kehtib seaduspära, et mida väiksemad liblikad, seda varjatuma eluviisiga on nende röövikud.
seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Liblikate areng Liblikas areneb täismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on
kahjustunud puud võivad nõrgestuda. • Kasepigirooste vastu ei ole välja töötatud tõrjevahendit. • Nukud talvituvad mullas Täht- Noolöölane ja lehtede all kookonites,valmikud väljuvad aprillist juunini. • Emased munevd munad lehtedele ja röövikud toituvad umbes kuu aega enne,kui lähevad mulda nukkuma. • Tõrjena korjata käsitsi ära. Juurekaahjur Maipõrnika vastne Maipõrnika vastsed söövad taimede juuri,valmikud kasepuulehti. Tõrjeks juurekahjurite kahjustuste vältimiseks tuleks taimlates teha korralik sügav mullaharimine. • Keerukärsakas on Kase putukas, kellele on
AIAS Putuktoidulised liigid on põõsalinnud, lehelinnud, kärbsenäpid, tihased, ööbik, punarind, lepalind, linavästrik, kuldnokk, hallrästas - toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest, tõukudest, hulkjalgsetest ning teistest selgrootutest. leevike, vares, rohevint, Harilik orav- männi- ja kuuse seemned suurkirju rähn- putukate vastsetest ja valmikutest, sipelgaid. seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir Päevapaabusilm ja väike-koerliblikas, nõgeseliblikas ning väike-kärbtiiva vajavad nõges ja põldohakast. Karihiir- selgrootud, lülijalgsed ja nende vastsed, teod Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga koos taimede jäägid
Isased ja emased välimuselt ei erine. Tiibade alakülg on silmatorkamatu, pruunikas. Seda külge näitavad nad siis, kui pikemat aega koha peal istuvad, samuti talvitumisel. Seevastu ohu korral avavad nad kiiresti tiivad, näidates oma tiibade eredat ülapoolt. See võib noori ja elukogemusteta linde ära ehmatada. Koerliblikas talvitub valmikuna. Talvituda võib ta ka inimtekkelistes paikades: koobastes, keldrites ja pööningutel. Liblikas muneb munad taimedele, millest röövikud (vastsed) toituvad. Munast areneb röövik. Röövik toitub kõrvenõgestest ja raudnõgestest.
nukuna, valmik elab aga vaevu kuu aega. Emased liblikad hukkuvad munemise järel, isased juba veidi aega pärast paaritumist. Partnerit otsivad ning tunnevad üksteist ära keemiliste signaalide abil, mis on inimese haistmisele tabamatud. Nende ainukeseks eesmärgiks elus ongi paljuneda ning tagada sellega liigi levik. TOITUMINE Kõigerohkem söövad nad röövikustaadiumis ning ei söö praktiliselt midagi täiskasvanuks saades. Pääsusaba röövikud vajavad oma arenguks sarikalisi taimi, mida iseloomustavad sarika otsa koondunud väikesed õied (nt porgand). Röövikul on võimsad haukamissuised, millega ta on võimeline peenestama kitsad taimelehed süües väikesteks tükkideks. HUVITAVAID FAKTE Kliimast olenevalt on pääsusabad võimelised ilmale tooma 1-2, vahel koguni 3 põlvkonda järeltulijaid. Vahel esineb nii tumedate tiibadega pääsusabasid, et nendel pole mustrit üldse näha
parkides ja aedades. Nad elavad mägedes kuni 2500 m kõrguseni ning toituvad mitmesuguste taimede nektarist, samuti toituvad nad puumahlast ja mädanenud puuviljadest Rööviku kirjeldus, toitumine ja areng · Röövik on kuni 42 mm pikk. Tal on 6 rida jäiku ogasid ja igal kehasegmendil on palju pisikesi valgeid täppe. Ta koorub munast umbes nädal aega pärast munemist ning toitub kõrvenõgestel ja humalatel. Röövikud elavad mitmekaupa. Nukk on nurgeline ja liblika pea on nukus suunatud allapoole. Nukkumine (pildid on tehtud 1 minutiliste vahedega) · röövik Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/P %C3%A4evapaabusilm
röövmadikalisteks ja segatoidumardikalisteks Mardikaliste tunnuseks on tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad Harilik käätsusikk Harilik käätsusikk on eestis üks tavalisemaid mardikaid. Ta elab surnud või surevate mändide peal. Tema üks omapärasusi on tema tundlad. Isaste tundlad võivad olla tervelt 5 mardika kehapikkust, kuid emase tundlad on poole lühemad. Kattetiivad on määrdunudhallid ja enamasti on isendite rindmikul kollased täpid. Röövikud kasvavad kuni 35 mm pikaks Kuldpõrnikas Kuldpõrnikas on suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. Kattetiibadel ja rindmikul on hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Kasv -22 millimeetrini. Niitudel, roosõieliste ja ohakate õitel. Toitub taimelehtedest ja -õitest. Väga head lendajad. Vastsed kasvavad kõdunevas puidus. Ninasarvikpõrnikas Ladinakeelne nimetus on Oryctes nasicornis. Ninasarvikpõrnikas on üks suuremaid (2540 mm).
3. Nimeta 4 mesilaste kahjurit. Lühitutvustus. Kõrvahark pikliku kehaga, tugeva kitiinkattega, tumepruun putukas. Toiduks kasutab ta mett, surnud ja haigeid mesilasi ning hävitab ka tarus leiduvaid kärjeleediku röövikuid. Kärjeleedik on olemas suur ja väike kärjeleedik. Nad on ohtlikud kärjekahjurid ja mesilaste haiguste levitajad. Emane kärjeleedik muneb muna, millest koorub vagel, kuid keda nimetatakse hiljem röövikuks. Röövikud teevad kärgede sisse käike ning toituvad kärjemassist, rikkudes seejuures nii kärge kui seal olevat hauet. Harilik nahanäkk suhteliselt väike mustjas mardikas. Nahanäkki võib sageli kohata hoolitsemata ja nõrkades peredes. Nahanäkk toitub surnud mesilastest ja hauetest. Samuti toituvad nahanäki vastsed suirast. Rasvatihane kahjutekitaja talvel. Tihane koputab taru eesseinale ja ootab seni kuni mõni mesilane tuleb vaatama, kes nende rahu rikub.
isenditel. Punaste tähnide puudumine tiibadel eristab mustlaik-apollot teistest apollodest. Tiibade üla-ja alakülg sarnanevad nii kirjalt kui värvilt (Sterry ja Mackay, 2005). 4 2.2 Talvitumine Kirjanduses nimetatakse mustlaik-apollo ületalve elavaks arengujärguks kas muna või esimese kasvujärgu röövikut. Eesti populatsioonid talvituvad munakesta sees täiesti välja kujunenud röövikuna. Röövikud närivad endid läbi munakesta välja täpselt sel ajal, kui lumi on sulanud ja maapind veidi soojenenud, kui toidutaime tõusmed on juba tunginud läbi pinnase (Viidalepp, 2000). 2.3 Röövikustaadium Ühemillimeetrise läbimõõduga munadest koorunud esimese kasvujärgu röövikud on umbes kolm millimeetrit pikad, tuhmmustad, hõredalt mustjate lühikeste karvadega kaetud ja sileda, läikivmusta peakapsliga. Toitudes närivad nad lõokannuste lehtede servi ning liiguvad vilkalt nii
Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele Puhkeolekus on imilont spiraalselt kokku keeratud Nektari maitset tunnevad liblikad jalgadel olevate maitsmiselunditega Lõhna tunnevad liblikad tundlatega Liblikad on tähtsad tolmeldajad Liblikatel on avatud vereringe, kuid see ei transpordi hapnikku 85% liblikatest on hämarikuliblikad, 15% on päevaliblikad Paljunemine/Areng Munevad munad taimedele, millest röövikud(vastsed) toituvad Munast areneb röövik liblika ussikujuline vastne Röövik nukkub. Nukk liblika liikumatu arengujärk, kellest areneb valmik Valmik täiskasvanud liblikas Täismoone-koosneb muna, vastse, nuku ja valmiku etapist Täismoone vastne muna nukk valmik Väike-kärbtiib Väike-kärbtiib on koerlibliklaste sugukonnast Väike-kärbtiib on pigem metsaliik, inimasulate läheduses ei pruugi neid kohata.
Kui isaslind suudab endale kevadel välja võidelda suure pesitsusterritooriumi koos kõige juurdekuuluvaga, võib ta kindel olla, et mõni munemisihalusest pakitsev emaslind temasse peagi kõrvuni armub. Nii nagu inimesed oma kodumaa piire valvavad ning uksi lukustavad, asub ka isaslind peale territooriumi endalevõitmist seda kaitsma. Väike südikas rasvatihane teadvustab kõlavate ksülofonihelidega üle metsatuka: ,,Siin on minu maa! Siinsed pesaõõnsused, maitsvad putukad, rammusad röövikud kuuluvad mulle ja minu abikaasale, kes parajasti meie ühises pesas oma kaheteistkümnendat muna muneb!" Ta on valmis kõhklematult vastu sööstma igale võõrale sissetungijale. Territooriumikäitumise eesmärgiks on kaitsta konkurentide eest mingeid hädavajalikke ressursse. Kaitse alla võetakse erinevad territooriumid: paarumiseks vajalikud veelombid, pesaõõnsused, seal leiduv toit või järglased mis ongi ressursid
Rohutirts on 1-2 cm pikkune, külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva ja kitiinkestaga kaetud kehaga putukas. Lülidest moodustuvad pea, rindmik ja tagakeha. Laubale kinnitub üks paar kehast lühemaid tundlaid ja suu ümber asetsevad toitumiseks vajalikud haukamissuised. Tal on kaks suurt liitsilma ning nende vahel kolm väikest lihtsilma. Rindmik moodustub kolmest lülist, iga lüli kõhtmisele poolele kinnitub üks paar lülilisi, kahe küünisega jäsemeid. Rohutirtsu kolmas jalapaar on teistest suurem ja kohastunud hüppamiseks. Rindmiku seljaosale kinnituvad neli tiiba. Eestiivad on kitsad ja nahkjad, tagatiivad väga laiad ja kilejad. Rohutirts ei ole hea lendaja, ta kasutab tiibu vaid hüppamise pikendamiseks. Emasel rohutirtsul on tagakeha tipus muneti. Putukate meelteks on nägemine (üsna halb, täppsilmadega esemete kuju ei erista, liitsilmad annavad mosaiikse pildi), kuulmine (tähtsam, kui nägemine, sest putukad suhtlevad helisign...
Harilikud kärnkonnad on aktiivsed videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Pärast päikeseloojangut urust väljudes võib kärnkonn saagiotsinguil läbida küllaltki pikki vahemaid. Märgade ilmadega on kärnkonn kõige aktiivsem. Hommikuks on kärnkonn enamasti liikunud tagasi oma esialgsesse peidupaika ja nii võib mitu kuud ühes urus elada. TOITUMINE Kärnkonnade peatoiduks on putukad ning limused ja nälkjad aga ka põrnikad, röövikud, kärbsed, vihmaussid ja isegi väikesed hiired. Väikest ja liikuvat saaki püüab kärnkonn kiire keeleliigutusega, suuremat saaki haarab ta kogu suuga.Hammaste puudumise tõttu neelavad kärnkonnad saaklooma tervena mitme neelatusega alla. Kärnkonn ei tunne oma saaki ära, pigem proovib ta pimedas jahti pidades rünnata ja ära süüa iga pisikese tumeda liikuva kogu. Ühe uurimuse käigus selgus, et harilik kärnkonn püüab kinni püüda 1 cm
jpg Kohastumused · Kaitsevärvus (Sulandumine pinnaga, Ähvardusvärvid) · Häälitsus: https://www.youtube.com/watch?v=ITh0TgJ8a6Y · Liigutused Allikas: https://moeatthemovies.files.wordpress.com/2012/06/20120630-150329.jpg Fakte surudest · Lottsurudel on läbipaistvad tiivad nagu kimalastel. · Väidetavalt suudab kassitapusuru (Agrius convolvuli) hetkeks arendada kiirust isegi kuni 123 km/h. · Surulaste röövikud imiteerivad madu. · Pikim imilont on liigil xanthopan morgani. ~35cm. · John Linnell (rokk bändist They Might Be Gigants) ,,Bee of the Bird of the Moth" · 1991.a filmis ,,Voonakeste vaikimine" Allikas: http://www.lepidoptera.eu/minipic.php?ID=1002&scale=1 Kasutatud kirjandus: · 1. Kuresoo R. Looduskalender. Surud varasuvistel õitel. Kättesaadav: http://www.looduskalender
Sigimine Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline. Ta lendab augustist septembri alguseni ja pärast talvitumist aprillist juunini enne munemist. Erinevalt pajudest liblikatest talvitub ta valmikuna. Ta muneb kuni 500 muna korraga. Rõõvik Röövik on kuni 42 mm pikk. Tal on 6 rida jäiku ogasid ja igal kehasegmendil on palju pisikesi valgeid täppe. Ta koorub munast umbes nädal aega pärast munemist ning toitub kõrvenõgestel ja humalatel. Röövikud elavad mitmekaupa. Nukk on nurgeline ja liblika pea on nukus suunatud allapoole. Elukoht ja toitumine Täiskasvanud päevapaabusilmad elavad metsadel, põldudel, aasadel, karjamaadel, parkides ja aedades. Nad elavad mägedes kuni 2500 m kõrguseni ning toituvad mitmesuguste taimede nektarist, samuti toituvad nad puumahlast ja mädanenud puuviljadest. Hiidkaruslane Kohad On enamalt jaolt aktiivsed õhtusel ajal, aga võivad pimedas lennata ka valguse peale
Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. [2] 3. Kasutatud töövahendid Kaal katsekehade kaalumiseks, joonlaud katsekehade mõõtmiseks, hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4. Töökäik 4.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus.
kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keerdub lahti. · Imilondi pikkus vastab liblika külastavate õite sügavusest. · Puhkeolekus panevad liblikad tiivad selja peale kokku. Muna->röövik->nukk->valmik- liblika areng. Ornitopterite(linnutiib) tiibade siruulatus küünib kuni 18 cm'ni. Liblikade roll looduses ja inimese elus: · Tolmeldavad õistaimi · Siidiliblikate röövikutelt saadakse siidi · Riidekoi rikub inimeste riideid · Paljude liblikate röövikud toituvad taimedest ja on taimekahjurid. Mardikad- · Mardikad asustavad maismaad kui ka vett. · On rööv-, taim-, sõnniku-, kõdu- ja laibatoidulisi. · Mardikatel on paksud ja läikivad kattetiivad, nende all on kilejad lennutiivad. Nende keha katab kitiinkest. · Kõik mardikad aga ei lenda. Mardikate roll looduses: · Putukaid söövad röövputukad, linnud, kalad jne. Jaanimardikad:
annaabi.ee 
