Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Märgukiri võlgnikule". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võlgnevus, viivis, signe, vois, pliiats, tasumisel, pretensiooni, tähelepanuta, lugupidamisegahiljem maksta. Tüdruksõber, kes teenib sama palju, on novembrikuus teinud suurema säästu, teades, et detsembris kulub raha rohkem. Jürgen ei suuda ka jaanuarikuus laenu osamaksu tasuda, ignoreerides sealjuures võlateateid. Laenu hakkab ta uuesti tasuma veebruaris. Ülesanne 3: Mis juhtub tema laenukohustusega (uuri laenulepingut!)? Kus tegi Jürgen vea? Jürgen peab hakkama lisaks laenule ja tagasimaksmata rahale laenuandjale veel viivist maksma hakkama. Viivis suureneb iga maksmisega viivitatud päeva arvelt. Jürgen oleks pidanud kas käituma samamoodi nagu Kaja: tegema suuremaid sääste enne suurt ostuhooaega või siis eiranud see kord vaateakneid ja suuri oste, ning mitte nendele alluma. Lugu lõpeb siiski õnnelikult. Hoolimata raskustest on laen tähtaegselt tagastatud. Kaja on valmis broneerima lennupileteid Chicagosse. Jürgen läheb panka uue laenu järele. Suur on tema üllatus, kui selgub, et talle uut laenu ei anta. Ülesanne 4:
2). 2.2. Kaupade hoidmise eritingimused on näidatud käesoleva lepingu lisas nr.3. Hoidmise eritingimustega seotud kulutused, samuti muud vajalikud asja hoidmisega seotud kulutused kuuluvad hoidjale hüvitamisele hoiuleandja poolt vastavalt LS paragrahvidele 888, 899. 3. Hoiutasu 31. Hoiutasu maksmine toimub üks kord kuus möödunud kuu eest hoidja poolt esitatava arve alusel, kusjuures hoiuleandja on kohustatud hoiutasu üle kandma arvel näidatud kuupäevaks. Hoiutasu mitteõigeaegsel tasumisel maksab hoiuleandja viiviseintressi (viivist) ..... % päevas iga viivitatud päeva eest tasumata summast lähtudes. 19 32. Hoiutasu suuruse määramisel on pooled võtnud aluseks alljärgneva arvestuse: (tonn/ööpäev /EEK, kg /ööpäev/ EEK, m2/ööpäev/ EEK, liiter/ööpäev/EEK) ......................................................................................................
Ülikool CARGOHUNTERS AS Finantsanalüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD 1ETTEVÕTTE INFO.................................................................................................................3 1.1.1 Andmete vastavus......................................................................................................3 2VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS.....................................................................5 3SUHTARVUDE ANALÜÜSID..............................................................................................13 4PANKROTIOHU ANALÜÜS................................................................................................24 5MAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2016-2018............................................................27 2 1 ETTEVÕTTE INFO Ettevõte Cargohunters AS on asutatud 2002 aasta detsembris, mille juri
Ehitajad väitsid, et praak ei saanud tekkida nende süül, kuid OÜ Kikase antud plaatidest oli osa praak, mida polnud võimalik kõveruste tõttu sirgelt paigaldada. Ehitajad tõendasid tellijale, et nad juhtisid küll tema tähelepanu vajadusele praakplaadid välja vahetada, kuid tellija keeldus seda tegemast, sest tema väitel sellise mustriga plaate pole võimalik enam kuskilt saada. Ehitajail ei jäänud siis muud üle kui paigaldada praakplaadid. Kuna tellija ehitajate pretensiooni töötasu kohta ei rahuldanud, otsustasid ehitajad pöörduda kohtusse ja palusid välja mõista koos 25 000 krooni töötasuga ka lepingujärgse viivise, mis moodustas 36 000 krooni. Millise otsuse teeb maakohus, kas mõistab töötasu välja? Jah, vt. VÕS § 653 Töö hävimine, halvenemine või teostamatuks muutumine tellijast tulenevatel põhjustel. Kas mõistab viivise välja? Jah. Kui mõistab viivise välja, siis kas täielikult või mitte? VÕS § 113 lg
Müügitingimuste koostamisel on lähtutud Tarbijakaitseameti juhendist e- kaubandusega tegelevatele ettevõtjatele, et see koosneks järgnevatest komponentidest, tulenevalt õigusaktides sätestatud nõuetest: Üldised nõuded, mida e-kaubandusega tegelev ettevõtja peab järgima Lepingueelne teave E-kaupluse lepingute kohta käivate sätete mitte kohaldamine Lepingu täitmine Lepingust taganemise õigus ja raha tagastamine Pretensiooni esitamine Müügigarantii Elektroonilise pakkumise edastamine Isikuandmete kaitse (Tarbijakaitseamet, 2017) Näidismüügitingimuste lihtsustatud versioon on saadaval Eesti E-kaubanduseliidu koduleheküljel asuva infomaterjalide all alustavale e-kauplejale. Müügitingimused on Tarbijakaitseametiga kooskõlastatud ning avalikult kättesaadavad ning kõik soovijad võivad kasutada. (Eesti E-kaubanduse Liit, 2016)
järelmaksuga müügi korral), siis on tasu õiglane väärtus väiksem kui laekuva rahasumma nominaalväärtus. Sellisel juhul kajastatakse müügitulu laekuva rahasumma nüüdisväärtuses. Tulude kajastamise kord on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 10 Tulu kajastamine. 3 Debitoorse lühivõla arvestus Debitoorne võlg on ajutiselt firma võlgnike ehk deebitoride käes olev raha. Ostjate debitoorne võlgnevus tekib müügitehingu tulemusel. Seda kajastatakse bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Ostjate vastu esitatud nõuded võivad olla lühiajalised ja pikaajalised. Pikaajalised nõuded kajastuvad bilansis Pikaajaliste finantsinvesteeringute alla bilansikirjel Pikaajaliste nõuded. Pikaajalisteks loetakse nõudeid mis laekuvad pikema perioodi jooksul, kui 12 kuud. Näide: esitatakse ostjale arve müüdud kauba kohta, mille eest tuleb tasuda kahe kuu jooksul
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................
võimalikult soodsatel tingimustel finantsvahendeid ning investeerida need tegevuse tulemusena tekkiva väärtuse maksimeerimiseks. Ettevõtte finantsjuhtimise ,,tööriistad": bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne Bilansi skeem: Aktiva Passiva Käibevarad Kohustused Raha lühiajalised kohustused Debitoorne võlgnevus Varud muud Põhivarad pikaajalised kohustused Põhivara soetusmaksumuses 4 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Põhivara kulum Omakapital ktsiakapital kasum
andmetega. (registreerimata maksukohustuslane ei pea arvel kajastama käibemaksu) Registreeritud maksukohustuslane peab kronoloogilises järjestuses säilitama arved ning soetatud kaupade müüjatelt ja saadud teenuste osutajatelt saadud arved väljastamise või saamise päevast alates seitsme aasta jooksul. NÕUDED OSTJATE VASTU Nõudmised ostjate vastu kajastatakse bilansikirjel ,,nõuded ostjate vastu", mis on aktiva konto, seega suurenemine ehk ostjate võlgnevus on deebetis ja ostjate tasumine ehk võlgnevuse vähenemine on kreeditis. Saldo näitab ostjate tegelikku võlgnevust. Ostjate laekumata arved, mille laekumises kaheldakse, kantakse kuluks ja mis vähendab ettevõtte kasumit. Seega on bilansipäeval kontol ,,nõuded ostjate vastu " oletatav ja tõenäoliselt laekuv väärtus. Näiteks: müüdi ostjatele kaupa 5000 krooni eest, millele lisandub käibemaks 18% Ostja tasub kauba eest 14 päeva jooksul 5000x 18% = 900
c) põhivara müügihind on võrdne tegeliku jääkmaksumusega (müügihind on 2000 eurot) D Nõuded ostjate vastu 2400 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000 K Põhivara 6000 K Käibemaks 400 OSTUTEHINGUTE ARVESTUS 1. Ostutehingute arvestuse korraldus. Ostudega seotud arveldusi arvestatakse bilansikirjel Võlad tarnijatele ning registreeritakse raamatupidamises samanimelisel kontol. Tehingu tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus, mis nõuab tulevikus varast, eelkõige rahalistest vahenditest loobumist. Konto deebetisse kirjendatakse soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumine korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või kasutatud teenuse maksumus korrespondeeruvuses vastavate varade või kulude kontodega. Näide: Tarnijalt saadud materjalide maksumus kirjendatakse arve põhjal järgmiselt: D Tooraine ja materjal D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele
2. hinnatavas 3. olulisus 4. usaldusväärsus. Paljude kohustuste määratlemisel võib tekkida mõningaid probleeme vaatamata sellele, et kohustus tuleneb lepingust, kus on ära määratletud tasumisele kuuluv summa ja tasumise tähtaeg. Nii võib tasumisele kuuluv summa sõltuda tuleviku sündmustest, näiteks liisitud põhivara tulevane müügisumma. Kohustus jääb kehtima, vaatamata summa kajastamisele kindlaksmääratud ekvivalentide süsteemis või tõenäoliste summade tasumisel. (Kallas, 2002, lk 133) Kohustuste eest tasutakse rahas, muude varade üleandmisega, teenuste osutamisega, mingi kohustuse asendamisel teisega, kohustuse ümberarvestamisega osa- või aktsiakapitali. (ibid, lk 134). 2 ERALDISED Eraldised on kohustused, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. .(RTJ 8, 2011, § 7). Eraldised võivad olla nii lühiajalised kui ka pikaajalised. Lühiajalised eraldised on võimalikud tulevased kulutused, mille kohta ettevõtte juhtkond annab hinnangu
7.3 Üürnikul on õigus Leping ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, teatades sellest Üürileandjale kirjalikult [päevade arv] päeva ette, kui Üürileandja rikub oluliselt Lepingut. 7.4 Üürileandjal on õigus Leping ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, teatades sellest Üürnikule kirjalikult [päevade arv] päeva ette, kui: 7.4.1 Üürnikul on tekkinud võlgnevus Üürileandja ees enam kui kahe (2) kuu üüri või kõrvalkulude osas või kui Üürnik on kalendriaasta jooksul hilinenud maksete tasumisega üle kümne (10) kalendripäeva üle kahe (2) korra; 7.4.2 Üürnik lõhub või rikub tahtlikult Üüriobjekti või kasutab Üüriobjekti mittesihipäraselt; 7.4.3 Üürnik teeb ümberehitusi ja parendusi Üürileandja kirjaliku loata; 7.4
tasumiseks ehk katmiseks. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja liiga kõrge näitaja viitab sellele, et ettevõtte rahamahutused käibevaradesse on liiga suured, mis võib vähendada tulu ning viitab sellele, et enda ressursse ei kasutata piisavalt efektiivselt. Samuti näitab liiga kõrge näitaja seda, et ettevõttel võib olla probleeme lühiajalise krediidi saamisega. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja liiga madal näitaja viitab sellele, et ettevõttel on raskusi oma arvete tasumisel. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja osas on välja kujunenud üldised hindamiskriteeriumid: > 1,60 hea 1,20 - 1,59 rahuldav 0,90 - 1,19 mitterahuldav < 0,90 nõrk · 2009. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: · 2010. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: · 2011. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: · 2012. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja:
Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, siis viivise ja viimasena põhivõla katteks. Nii jäi V võlgnevuse suuruseks 3404.64 + 8010.93 + 40 eurot, kokku 11455,57 eurot. A saatis V-le teate, et pärast makse tegemist on võlgnevus ikka 11455,57 eurot ning teatas, et kui V ei maksa kahe nädala jooksul võlgnevust, loeb A tähtaja möödumisel lepingu lõppenuls. Kui A ei maksnud võlgnevust A poolt määratud tähtajal, esitas A nõude põhivõla tasumiseks koos intressiga, põhivõlalt arvutatud viivise tasumiseks alates 1.01.; põhivõlalt ja kuni 1.01. arvestatud intressilt viivise ning alates 1.01. arvutatud intressi tasumiseks.
kontrollil, peab Ostja teatama sellest Müüjale [päevade arv numbritega] ([päevade arv sõnadega]) tööpäeva jooksul Kauba kättesaamise kuupäevast. 3.6. Poolte lahkarvamuse korral võivad Pooled kasutada sõltumatut eksperti. Ekspertiisi kulud kannab selle tellija. Müüja poolt esitatud ekspertiisiaktid on aluseks pretensiooni esitamisel. 3.7. Mittekvaliteetseks või Lepingu tingimustele mittevastavaks tunnistatud Kauba on Müüja kohustatud Ostja nõudmisel kas: 3.7.1. vahetama omal kulul ümber puudusteta Kauba vastu [päevade arv numbritega] ([päevade arv sõnadega]) päeva jooksul; või 3.7.2. alandama kokkuleppeliselt Kauba maksumust. 3.8. Kauba Müüjalt Ostjale üleandmisega läheb Kauba juhusliku hävimise riisiko üle Ostjale. 4
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Maria Kashirova FINANTSANALÜÜSI MEETODITE VÕRDLUS: ETTEVÕTTE PANKROTIOHU PROGNOOSIMINE Lõputöö Juhendaja: Rene Pihlak Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 1 ETTEVÕTETE FINANTSSTABIILSUSE KUJUNEMISE TEOREETILISED ALUSED .............. 6 1.1 Finantsstabiilsus ja pankrotioht..................................................................................................... 6 1.2 Meetodid pankrotistumiste prognoseerimiseks .......................................................................... 8 1.3 Finantsstabiilsuse reitingu skoori meetod .................................................................................10
Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Sellist krediiti käendanud käendaja võib VÕS § 149 lg 3 järgi tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda. VÕS § 14 lg-st 2 tuleneva võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu
16. Mis on maksuvõlg? Maksuvõlg on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. 17. Mis on tagastusnõue? Tagastusnõue tähendab, et maksumaksjal on õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse. 18. Kuidas toimub maksukohustuse üleminek pärimise korral? Seadustest tulenevad rahalised ja mitterahalised õigused ning kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, lähevad pärandajalt üle pärijale pärimisseaduses sätestatud korras. Vajaduse korral esitab maksuhaldur notarile avalduse pärimismenetluse algatamiseks
Ettevõte peab määrama olemasolevatele klientidele maksetähtaja pikkuse. Uue kliendi puhul tuleks nõuda pigem ettemakset. Mida vähem aega on möödunud kauba müügist, seda suurem on tõenäosus raha kätte saada. Kui ostja ei tasu arveid õigeks ajaks, siis võib ta need üldse tasumata jätta. Pankrotistunud ettevõttest on oma raha hiljem raske kätte saada, sest kaubakrediit ei ole üldjuhul pandiga tagatud. Miks on suur debitoorne võlgnevus ettevõttele halb? Põhjus on selles, et raha on ettevõttel debitoorse võlgnevuse all kinni. Seega peab ettevõte näiteks pangalaenu võtma, et maksta oma kreeditoridele. Kui juhtida debitoorset võlga efektiivselt, siis ei ole võib-olla tarvidust võtta arvelduskrediiti. Samas peab arvestama, et oma ostjatele tuleb tavaliselt pakkuda hiljem maksmise võimalust vastasel juhul lähevad kliendid sellise ettevõtte juurde, kes seda pakub.
(Kui kohustusi ei ole nõuetekohaselt täidetud, siis pöörame tähelepanu kohustuste rikkumisele §100- §101 lg 1) (§103-104 vastutus kohustuse rikkumise eest) Võlgnik ei ole oma kohustusi õigeaegselt täitnud, seega § 100 tähenduses on tegemist kohustuse rikkumisega. Kohustusi rikuti seega on võlausaldajal õigus rakendada õiguskaitsevahendeid. Milliseid õiguskaitsevahendeid saame kohustuste rikkumise korral rakendada? Viivis VÕS §113 lg 1 , milleks on 0,02% päevas. VÕS §108 kohustuse täitmise nõue. (Maril on õigus nõuda raha) Kahju hüvitamist saab nõuda üksnes juhul kui kõik eeldused on täidetud (kohustuse rikkumine, kahju olemasolu, põhjuslik seos) Maril on õigus nõuda Kallelt võlgnetava summa tasumist kui ka viivise maksmist. Avarii toimus 2012 a 1. mail. Nõuete aegumine hakkab kulgema kui nõue tekib.
PANKROTIÕIGUS Exam avatud materjaliga. 11.04. 18:00 või 21.04. 14:00 või 22.05. 18:00 Iseseisev töö referaat a la 10 lk, tähtaeg 08.04. Saata aadressile signe.[email protected] Minu teemaks ,,Pankrotivara õiguslik regulatsioon" Maksejõuetus · Ajutine · Püsiv --> (pankrot) eeldab kohtu sekkumist Esimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, võlgade ümberkujundamise seadus (J.is). Eristada mõisteid pankrot ja maksejõuetus!
Kohustuste pool on samuti üles ehitatud likviidsuse põhimõttel, kuid arvesse võttes ajafaktorit (aega). Kohustused jaotatakse lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohustusteks. Intressikohustus ei kaasne võlad tarnijatele, maksuvõlgades ja töötasudelt Lühiajalised kohustused tuleb tasuda aasta jooksul ja reegline käibevarade arvelt. Lühiajalised kohustused on lühilaenud, võlgnevused hankijatele, võlgnevus töötajatele, maksuvõlad. 4 Pikaajaliste kohustuste tasumise tähtaeg on üle aasta. Reeglina on nendeks pikaajalised laenud. Laenude liigitamine pika- ja lühiajalisteks on tinglik, mis tähendab seda, et pikaajalise laenu lühiajaline osa liigitatakse lühiajaliste laenude hulka. Omakapital näitab ettevõtte omanike osaluse suurust ning täiendavalt teenitud kasumit.
müügikäibe maht on olnud kesine. Käibevarade käibekordaja = netokäive / käibevarade keskmine maksumus Ettevõte on käibevarasid seda efektiivsemalt kasutatud mida suurem on antud kordaja. koguvarade käibekordaja = netokäive / keskmised varad Üldjuhul mida suurem on koguvarade käibekordaja seda efektiivsemalt on varasid juhitud. Debitoorse võlgnevuse ehk nõuete käibekordaja = krediiti müük ehk netokäive / keskmine debitoorne võlgnevus Antud kordaja näitab umbkaudu kui hästi saadaolevad võlad rahaks muutuvad. Näitab mitu korda keskmiselt toimub lühiajalise võlgnevuse tasumine aruandeperioodil. Kui näitaja suurus on kõrge siis näitab see nõuete kõrget konverteeritavust rahalisteks vahenditeks, samuti võib see näidata seda, et firma kasutab lühikest järelmaksuperioodi. Kui firmal on probleeme raha kättesaamisega võib see tema edukat tegevust tugevasti häirida
Ehitajad väitsid, et praak ei saanud tekkida nende süül, kuid OÜ Kikase antud plaatidest oli osa praak, mida polnud võimalik kõveruste tõttu sirgelt paigaldada. Ehitajad tõendasid tellijale, et nad juhtisid küll tema tähelepanu vajadusele praakplaadid välja vahetada, kuid tellija keeldus seda tegemast, sest tema väitel sellise mustriga plaate pole võimalik enam kuskilt saada. Ehitajail ei jäänud siis muud üle kui paigaldada praakplaadid. Kuna tellija ehitajate pretensiooni töötasu kohta ei rahuldanud, otsustasid ehitajad pöörduda kohtusse ja palusid välja mõista koos 25 000 krooni töötasuga ka lepingujärgse viivise, mis moodustas 36 000 krooni. Millise otsuse teeb maakohus, kas mõistab töötasu välja? Kas mõistab viivise välja? Kui mõistab viivise välja, siis kas täielikult või mitte? Lahendus Millise otsuse teeb maakohus, kas mõistab töötasu välja? Kohus mõistab töötasu välja
firmaväärtus, litsentsid, patendid, kasutusõigused, jms. Bilansi kohustused on ettevõtte laenuks võetud vahendid. Kohustuste pool on samuti üles ehitatud likviidsuse põhimõttel, kuid arvesse võttes ajafaktorit. Kohustused jaotatakse lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohustusteks. Lühiajalised kohustused tuleb tasuda aasta jooksul ja reegline käibevarade arvelt. Lühiajalised kohustused on lühilaenud, võlgnevused hankijatele, võlgnevus töötajatele, maksuvõlad. Pikaajaliste kohustuste tasumise tähtaeg on üle aasta. Reeglina on nendeks pikaajalised laenud. Laenude liigitamine pika- ja lühiajalisteks on tinglik, mis tähendab seda, et pikaajalise laenu lühiajaline osa liigitatakse lühiajaliste laenude hulka. Omakapital näitab ettevõtte omanike osaluse suurust ning täiendavalt teenitud kasumit. Omakapitali kirjed on järgmised: 1. Aktsiakapital nimiväärtuses; 2
Korraliku kontrollsüsteemi rakendamine võimaldab juba varakult teha parandusi ja vältida debitoorse võlgnevuse kontrolli alt väljumist. Krediidipoliitika rakendamiseks on neli erinevat võimalust (Brigham, Daves 2004): 1. Krediidi perioodi määramine ehk päevade arv, mille jooksul klientidel on võimalik tasuda ostetud kauba eest. 2. Ennetähtaegselt tasutud arvete puhul allahindluse pakkumine, millega määratakse päevade arv, mille jooksul arve varasemal tasumisel saab klient teatud protsendi võrra allahindlust. 3. Krediidi saamise standardid, millega määratakse millistele klientidele antakse arvelduskrediiti ja millises ulatuses. 4. Kogumise poliitika, mis määrab abinõud klientide suhtes, kes ei ole arvet tähtajaks tasunud. Debitoorse võlgnevuse suurus oleneb tavaliselt kahest asjaolust: krediidimüügi mahust ja keskmisest ajast, mis möödub kauba müügist kuni raha laekumiseni klientidelt. 44. Varude juhtimise põhiprintsiibid
Invest. ne tootmisvarade ost ·toomisvarade ebaratsionaalne 4)administratiivkulud: ·palgakulu ·üürikulu ·reklaami- portfellis teatud osa kujutab endast osalusi teistes valik; 6)suhted pangaga: ·kontojäägi vähenemine ·suur kulu ·sidekulu ·teenustasu audiitorkontrolli eest; 5) firmades s.t pank on ostnud firmade aktsiaid. Kom.p. lühiajaline võlgnevus ·laen ainult ühe tagastamise (Im)materiaalse vara väärtuse neg. muutus: ·põhivara võib omada 1 firma väärtpabereid ~15% panga oma- vahenditest. Tulu mittetoovad varad:1)pangas olev allikaga ·taotletavl laenul puudub konkreetne kasuta- kuluvus ·amortisatsioon; 6)muud tegevuskulud n. sularaha; 2)panga presidendile kuuluv auto; 3)kui miseesmärk ·laenu tagastamise graafik ei ole tagatud müügikahjum; 7)erakorralised kulud
Maksevõime tähendab ettevõtte võimet kustutada õigeaegselt omad võlgnevused. Reeglina kustutatakse lühivõlgnevused käibevarade arvelt. Likviidsus näitab kui kiiresti on võimalik mingi vara rahaks muuta ilma täiendavate kuludeta. Ettevõtte rahandus 6 RP089 Käibevarad likviidsuse järgi on jaotatud 4-ks: - sularaha ja arvelduskontod; - lühiajalised väärtpaberid; - lühiajaline võlgnevus ehk nõuded; - varud. 1 rühma SUHTARVUDE näitajad on: 1. PUHASKÄIBEKAPITAL (PKK) on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Mida suurem on tulemus (PKK), seda suurem on ettevõtte likviidsus. PKK = käibevarad lühiajalised kohustused Kuid likviidsuse tase
Kreditoorse võlgnevuse pikkus peab olema nii pikk kui vähegi võimalik, nii pikk, kui suudetakse hankijatelt läbirääkimiste teel saada (Peterson 2000, lk 121). 20 Raha laekumisvälde näitab kui kiiresti ehk mitme päeva jooksul raha ostjatelt laekub. Liiga pikk debitoorsete võlgnevuste tasumise periood võib viidata puudustele ettevõtte krediidipoliitikas (Ibid., lk 120-121). debitoorne võlgnevus Raha laekumisvälde = (6) netokäive päevas Raha laekumisvälde kajastab keskmist nõuete laekumise aega päevades ning mida väiksem see number on, seda kiiremini ettevõtte vahendid käibivad. Hästi kavandatud ja elluviidud raha laekumine määrab nii ettevõtte tulutoovuse kui ka maksevõime. Suure debitoorse võla ülalpidamine on ettevõttele kulukas (Peterson 2000, lk 120).
Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu...
(kõrvalkohustus). 16. Mis on maksuvõlg? Maksuvõlg on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. (MKS § 32) 17. Mis on tagastusnõue? Maksumaksjal on õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel (MKS § 105 lõige 1) tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse (MKS § 105 lõige 2). (MKS § 33 lg 1) 18. Kuidas toimub maksukohustuse üleminek pärimise korral? MKS § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, lähevad pärandajalt üle pärijale pärimisseaduses sätestatud korras. (MKS § 36 lg 1)
majandustehinguid raamatupidamises kajastatud (kvaliteet) ja millised on interpreteeria kogemused ja kvalifikatsioon maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud. Maksevõime on ettevõtte võime tasuda tähtaegselt oma kohustused. Lühiajalised kohustused tasutakse tavaliiselt käibevarade arvelt. 1. Ettevõtte käibevarad liigitakse likviiduse alusel 4 rühma alates kõige likviidsemast. o Sularaha ja pangakontod o Lühiajalised väärtpaberid o Lühiajaline võlgnevus ehk nõuded o Varud maksevõime näitajad iseloomustavad ettevõtte võimalusi täita kreeditoride nõuded puhaskäibekapital on summa mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste summa. Puhaskäibekapital= käibevarad lühiajalised kohustused. Puhas käibekapital 8 võimaldab hinnata ettevõtte üldist maksevõime taset, mida kõrgem on näitaja tase seda
RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b (b 2250 0,0286) * 0,21 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või se
annaabi.ee 
