Happed. Iseloomulik on: hapu maitse, söövitav toime. Näiteks: sidrunhape,õunhape,äädikhape,oblikhape,piimhape. Indikaator - aine, millega määratakse, mis ainega on tegu (lakmus - muutub happest punaseks ). Happeid: HCl - vesinikkloriidhaoe ehk soolhape ( maohape) H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3 Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3,H2PO4,H2S
Tähtsamad ained Oksiidid: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi: valge tsement, pahtlis Fe2O3- punane või pruun rauamaak: rootsi punane värv, rooste Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel, savi põhikoostis SiO2- kvarts: liiva põhikoostis, kasutatakse ehitusel ja klaasi tegemisel CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas: narkoosid Happed: H2SO4- akuhape HNO3- HCL- soolhape, maohape H2CO3- süsihape Soolad: NaCl- keedusool CaCO3- kriit, katlakivi, pärl, paekivi, lubjakivi Na2CO3- pesusooda NaHCO3- söögisooda K, N, P- taimedele vajalikud mikroelemendid CaSO4- kips FeCO3- hepniku eemaldamine AlCl- deodorant
Lubjakivi, kriit CaCO3 Kaltsiumkarbonaat Kips CaSO4 Kaltsiumsulfaat Süsihappegaas CO2 Süsinikdioksiid Vingugaas CO Süsinikoksiid Seebikivi NaOH Naatriumhüdroksiid Kustutamata lubi CaO Kaltsiumoksiid Kustutatud lubi Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid Akuhape H2SO4 Väävelhape Soolhape e. maohape HCl Vesinikkloriidhape 3. Ainete klassi määramine: metall või mittemetall; oksiid, alus, hape, sool 4. Aine valemi tegemine nimetuse andmine 5. Reaktsioonid a) Põlemine (+O2) Lihtaine + O2 OKSIID b) Oksiidi reageerimine veega Aluseline oksiid + vesi ALUS Happeline oksiid + vesi HAPE c) Neutralisatsioon (aluse ja happe vaheline reaktsioon, tekib sool ja vesi) Alus + Hape SOOL + vesi
Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda HCl – vesinikkloriidhape – soolhape/maohape NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat – põdrasarvesool C- süsinik – teemant, grafiit SiO2 – kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 – potas NaNO3 – salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 –fosforiit, apatiit AgNO3 - põrgukivi
Al2O3 alumiiniumoksiid Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 kaltsiumkarbonaat lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi Na2CO3 naatriumkarbonaat pesusooda NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda HCl vesinikkloriidhape soolhape/maohape NH4HCO3 ammooniumvesinikkarbonaat põdrasarvesool C- süsinik teemant, grafiit SiO2 kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 potas NaNO3 salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit AgNO3 põrgukivi H2SO4- akuhape ehk väävelhape.
lainelistele liigutustele. · Söögitorus ei toimu seedimist Magu: · On lihaste seintega kott, mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5-3,5) · Toidu segamine · Toidu soojendamine · Maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke · Maohape hävitab mikroobe · Maos on toit 3-4 tundi Peensool: · Kurrulise ja hatulise sisepinnaga · Toitainete imendumine verre Maks: · Toodab sappi · Sapp aitab seedida rasvu. · Maks lagundab kahjulikke aineid Kõhunääre: · Kõhunääre sisaldab ensüümi lipaas · Suhkrute ja valkude seedimine
S - väävel · mõnedes valkudes · S-side P - fosfor · mõnedes nukleiinhapetes, makroerg.üh. · energiarikas side K+N+ · Na-K pump. raku ainevahetus · närviimpulsside liikumine · stabiilne keskkond häired: jämesoole vähk, infarkt Ca2+ - kaltsium · luudes · vere hüübimine · lihaste kokkutõmbed · ensüümides Mg2+ - magneesium · luudes · klorofüllis · ensüümides Cl- - kloriid · maohape HCl Fe2+ - raud · hemoglobiinis I - - jood · kilpnäärmes · hormoonides Co koobalt · B12 vitamiin vereloome 3. Mineraalsoolad ioonidena: · katioonid · anioonid 4. Vee tähtsus igal organiseerituse rasemel MOLEKULI TASAND · osalev reaktsioonides · fotosünteesi lähteaine · universaalne lahusti · pH avaldub veekeskkonnas RAKK
toitainete lõhustamine ja imendumine, jääkide eemaldamine) suuõõs toidu peenestamine hammastega, segamine keele ja süljega, maitsmine, algab toidu seedimine, süsivesikute seedimine / algab suhkrute seedimine. neel tahtele alluv tegevus, kilpkõhr suleb neelamisel hingetoru, toit liigub söögitorru. söögitoru juhib toidu makku. magu toidu lühiajaline säilitamine, mikroobide hävitamine, valkude seedimine, ül toidu segamine, soojendamine, maohape hävitab bakterid. 12 sõrmiksool (soolenõre, seedenääre: kõhunääre, sapp:maks) peensoole algus osa, rasvade seedimine, ülejäänud toidu (rasvad, valgud, süsivesikud) seedimine. peensool seeditakse toit lõplikult, pind hatuline, kurviline, et pindala oleks suurem, valkude ja süsivesikute lõhustumis saadused verre ja rasvade lõhustamis saadused lümfi, rasvade, valkude, süsivesikute seedimine, toitainete imendumine. jämesool
Neel ja söögitoru * Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. * Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. * Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) * toidu segamine * toidu soojendamine * maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke * maohape hävitab mikroobe Maos on toit 3-4 tundi Peensool * Kurrulise ja hatulise sisepinnaga * toitainete imendumine verre Kaksteistsõrmiksool Maost liigub toit peensoole esimesse osasse kaksteistsõrmiksoolde. * valkude, rasvade suhkrute lagundamine (maksanõre ja kõhunäärmenõre) * toitainete imendumine Maks * Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide. * sapp aitab seedida rasvu. (sapipõis, sapijuha, maks ) Maks lagundab kahjulikke aineid Kõhunääre
9 juurekanal närv Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) · toidu segamine · toidu soojendamine · maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke · maohape hävitab Maos on toit 3-4 tundi mikroobe Peensool Kurrulise ja hatulise sisepinnaga · toitainete imendumine verre Peensoole sisepind Kaksteistsõrmiksool Maost liigub toit peensoole esimesse osasse kaksteistsõrmiksoolde. · valkude, rasvade suhkrute lagundamine (maksanõre ja kõhunäärmenõre) · toitainete imendumine Maks Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide. sapp aitab seedida rasvu.
II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab valke, happel. kk, kehato) · toidu segamine/soojendamine · toit on maos 3-4 tundi · maohape hävitab mikroobe · ül: hävitada toidus olevad bakterid V 12 Sõrmiksoolt <=soolenõre, seedenõre kõhunääre, peensoole algusosa, sapp, maks · peensool on seest kurruline · seal algab rasvade seedimine <= on vaja E=lipaas (vaja alus. kk.) · jätkub kõigi ülejäänud toitainete seedimine Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide, sapp aitab seedida rasvu. VI Peensool · lõpeb seedimine · pind hatuline
Jämesooles lõhustataske toidu kiudained (polüsahhariidid tselluloos, pektiinid). Taimsete toiduainete kestades ja taimsetest toitudest pärit, herned, oad, nende kaunad, kõrvits, kaalikas, peet, ploom, õunakestas. Need lõhustatakse jämesooltes bakterite ensüümi poolt. Toimub seedekulglas kõhunäärme ja ensüümi enda poolt ja nõrgalt aluselise keskkonna loovad peensooles vesinikkarbonaatioonid, mis jõuavad peensoolde kõhunäärmenõrega, sapiga, peensoolenõrega. Maohape neutraliseeritakse peensoolses vesinikkarbonaatide osalusel. HCL + Na+ -HCO3 - > NaCl + H2CO3. Peensooles toimub süsiveskute lõhustamine monosahhariidideks, milleks on glükoos, galaktoos, fruktoos. Valgud lõhustatakse peensooles aminohapeteks ja lipiidid glütserooliks ja rasvhapeteks. Jämesooles imenduvad need lõhustuvad ained ja monosahhariidid verre. Aga enamus produkte läheb lümfi.
Kaksteistsõrmiku ehk duodeenumi haavand Kaksteistsõrmiku ehk duodeenumi haavand Kaksteistsõrmikuhaavand on limaskesta kahjustus peensoole algusosas. Kaksteistsõrmik ühendab magu ja peensoolt. Kaksteistsõrmikuhaavand tekib, kui maohape hävitab ära osa soole limaskestast. Normaalses seisundis on limaskest maohappe eest kaitstud, kuid mõnikord on kaitse ebapiisav ning teil võib tekkida haavand. See võib juhtuda mitmel viisil: - Bakter, mida nimetatakse Helicobacter pylori on peaaegu kõikide seda tüüpi haavandite põhjustajaks. - Mõned ravimid, nagu näiteks aspiriin, ibuprofeen ja naprokseen võivad samuti põhjustada seda tüüpi haavandeid.
Jäätis sulab üles, ensüümide aktiveeruvad. Rasv võib kalgenduda sulgeb sooled. 2) Erinevatel ensüümidel erinev Ph-tase. Süljes ja kõhunäärmes -amülaas toimib kõige paremini 6,7-7,1 Ph taseme juures. Kui ph muutub tugevalt happeliseks nagu maos, siis sülje -amülaas enam ei toimi. Maonõres sisalduvate pepsiinide toimeks vajalik tugevalt happeline keskkond Ph 1-3,5. Sellise happelise keskkonna tekitab maos maohape HCl (vesinikkloriid) söömise ajal toodetakse rohkem. Erinevate ensüümide toimeks luuakse elundis vastavad tingimused. Peensooles tekib seedeprotsessi ajal nõrgalt aluseline keskkond (ph7-8). Sellise ph juures on kõige paremini toimivad kõhunäärme ja peensoole ensüümid. Kõhunäärmeensüümid tulevad peensoolde kõhunäärmejuha kaudu , mis avaldub kaksteistsõrmiksoolde; tuleb ka sapp, mis aitab aluselise ph loomisele kaasa.
Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Kaasasündinud kaitsemehhanismid nakkuste vastu: A)kaitstud barjäärid-terved katted, vigastuste korral vere hüübimine, limad, ripsmed, karvad, maohape(ph on alla 2, sellises keskkonnas paljud patogeenid hävivad), sülg, pisarad, higi. B)Mittespetsiifiline immuunreaktsioon-tekib punetus, paistetus, temperatuur.Histamiin-mobiliseerib keha kaitseseisundisse, stimuleerib antikehi ja toksiine. Omandatud immuunsüsteem: Suudab kaitsta vaid selliste patogeenide eest, mida on ''tundma õpitud'' s.t millega on kokku puututud: Haigus on läbi põetud; Vaktsinerimine-organismi viiakse nõrgestatud haigusetekitajad
Nimetatud hapetest on lenduvad happed: HF, HCl, HBr, HI, H2S, CH3COOH Nimetatud hapetest on kergesti lagunevad happed: H2SO3, H2CO3 Nimetatud hapetest on kõik vedelikud, välja arvatud tahke H3PO4 Nimetatud hapetest ei esine puhtal kujul iseseisva ainena, vaid ainult vesilahusena süsihape H2CO3 Nimetatud ainetest on HF, HCl, HBr, HI, H2S gaasid, mis lahustuvad hästi vees, moodustades happe. Nimetatud hapetest puutub inimene tavaelus kokku järgmiselt: · vesinikkloriidhape ehk soolhape on maohape HCl · autodes akuhape (umbes 30% vesilahus) on väävelhape H2SO4 · toidu marineerimisel, konserveerimisel, maitsestamisel on äädikhappe 3%-line või 30%-line vesilahus äädikas CH3COOH · kõikides gaseeritud jookides on süsihape H2CO3 · Coca-colas on happe regulaatoriks ortofosforhape ehk fosforhape H3PO4 · kui kanalisatsiooni torudesse valatakse ummistuse eemaldamiseks/puhastamiseks või rooste
kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune lihaseline elund. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) · toidu segamine · toidu soojendamine · maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke · maohape hävitab mikroobe Maos on toit 3-4 tundi · Peensoole esimest , Soolestik umbes 25 cm pikkust osa nimetatakse kaksteistsõrmikuks. · Soolestiku kogupikkus on 8 ... 9 m. · Peensoolest liiguvad seedumatud jäägid jämesoolde, kus toimub liigse vee emaldamine. · Seedeelundkond lõpeb pärakuga, mille kaudu
Väljenduvad liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. 10. Mis on humoraalne regulatsioon? Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse regulatsioonimehhanismi, mida viivad läbi hormoonid. Hormoonid- keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed ja mis reguleerivad organismi talitlust. 11. Millega peab organism võitlema? Bakterite, haigustekitajate ja algloomadega. 12. Millised on inimese kaitsemehhanismid? 1. kaitseliin- nahk (+rasu, higi, bakterid), maohape, limaskeestad, sülg, pisaravedelik -Limaskestad ja nahk kaitsevad organismi sissetungijate eest. -Head bakterid vs halvad bakterid. 2. Kaitseliin- õgirakud ja tapjarakud, mittespetsiifiline immuunsus ehk kaasasündinud immuunsus, põletik, leukotsüüdid (valgelibled) -Viirus pääseb siiski läbi -Luuüdis hakatakse tootma rohkem valgeliblesid -Suureneb verevool, temperatuur tõuseb, tekib punetus -Sissetungijad hävitatakse valimatult -Tekib põletik 3
Inimesed viirusnakkused 1. Ägedad viirusnakkused - Haiguse kulg kiire/nakatumine → äge haigus → tervenemine 2. Aeglased viirusnakkused - Nakatumine → krooniline haigus → surm - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44) Bakterid - Ainuraksed - Eeltuumsed (raku sees pole tuuma, prokarüoodid) - DNA asub tsütoplasmas, 1 kromosoom (järelikult haploidne, 1n): rõngakujuline
Inimesed viirusnakkused 1. Ägedad viirusnakkused - Haiguse kulg kiire/nakatumine → äge haigus → tervenemine 2. Aeglased viirusnakkused - Nakatumine → krooniline haigus → surm - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44) Bakterid - Ainuraksed - Eeltuumsed (raku sees pole tuuma, prokarüoodid) - DNA asub tsütoplasmas, 1 kromosoom (järelikult haploidne, 1n): rõngakujuline
ravimite tarvitamise tagajärjel. 2.4 Rasedusaegne diabeet Rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet on diabeedivorm, mis võib tekkida naistel raseduse ajal. 3.INSULIIN Insuliin on hormoon, mida toodab organismis pankreas ehk kõhunääre. Insuliin aitab toidust suhkruid omastada ning transportida seda rakkudesse, et toota elutegevuseks vajalikku energiat. Insuliini ei saa manustada suu kaudu, sest maohape hävitab insuliini enne, kui see hakkab toimima. Insuliini süstitakse naha alla. 4.DIABEEDI TÜSISTUSED 4.1 Südame ja veresoonte kahjustused Diabeedist tingitud suurte veresoonte kahjustus suurendab kõrgenenud vererõhu, stenokardia, südameinfarkti, insuldi ja vahelduva lonkamise ehk klaudikatsiooni ohtu. Nende haiguste tekkeoht suureneb oluliselt, kui suhkruhaige suitsetab, on stressis, ülekaaluline või vere kolesteroolisisaldus on tõusnud
ning süüa tuleb vaid neid toite, mis omavahel kokku sobivad. Lisaks tuleb toite süüa kindlas järjekorras.Eri toidugrupid tuleb võimalikult lahus hoida. Süsivesikuid ja valke ei tohi segamini süüa, kindlasti ei tohiks süüa süsivesikuid pärast valku. Süsivesikute seedimine ei võta nii palju aega kui valkude seedimine. Kui aga valku ja rasvast on söödud enne, jäävad süsivesikud valkude lõksu. Valgu toimel aktiveeruvad maohape ja seedeensüüm pepsiin. Maohape lagundab rasva ja pepsiin hakkab tööle. Tekib happeline keskkond, mis neutraliseerib ptüaliini ja pärsib täielikult süsivesikute seedimise.Ebapiisava seedimise peamine põhjus on seedesüsteemi ülekoormamine suure hulga erisuguse toiduga. Kui tarvitada korraga erinevaid toidugruppe, ei saa ühe toidu ensüümid teisi toite lõhustada.Mitte toit ei põhjusta kaalutõusu, vaid ebapiisavalt seeditud toit. Valku tuleb alati süüa koos teiste valkudega, süsivesikuid koos
ajal vaja lipiidide lõhustamiseks; kolmas koletsüstokiniini toime üks küllastustunnet tekitavatest hormoonidest stimuleerib uitnärvi sensoorseid ehk tunderetseptoreid ja uitnärvi sensoorsete kiudude kaudu jõuab erutus piklikku ajju ja sealt hüpotalamusse küllastustunnet teket mõjutavatele närvirakkudele. Küllastustunde teke võtab aega, ei teki kohe. Sööd kiiresti ja palju, magu saab täis, aga küllastustunnet ei teki nii ruttu. Maohape, mis peensoolde läheb, vabastab teise hormooni peensoole seinas sekretiin. Sekretiin läheb samuti verre, jõuab vere kaudu pankreasele ja stimuleerib pankrease koest vee ja vesinikkarbonaatioonide vabanemise ning pankreasse juhasse mineku. Vesi võtab ensüümid kaasa, ensüümid koos anorgaaniliste ainetega vee ja..... Soolefaasis omavad tähtsust ka vago-vagaalsed refleksid parasümp NS-i alla kuuluvate neuronite osavõtul toimuvad refleksid. Samamoodi nagu mao ja pankrease vahel
Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles, portaalveeni kaudu tagasi maksa. Sapphapped on rasva emulgaatorid rasvamolekulid lipaasidele paremini kättesaadavad 16. Seedimise membraanifaas ja soolenõre osa selles. Soolenõre koostis. Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja
Valgud e. Proteniid - on BIO polümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.(20). Toiduainetest sisaldavad rohkesti valke näiteks singis, hernestes, munas ja kalas. Asendamatud aminohappeid on (8): Isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, valiin. Valgumolekul koosneb peptiinsidemest ja aminohapetest. Valkude seedimiseks on vaja peptiinsidemed lõhkuda, milleks magu toodab seeede ensüümi nimega PEPSIIN(vajalikud tingimused on: maohape, 37temp). 4. Nukleiinhapped (DNA,RNA) DNA(desoksüribonukleiinhape, ladina k. On tuum=nukleus) DNA on (BIO)polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukeitiidid. Nukleotiidid: A(adeniin), T(tümiin), C(tsütoniin) ja G(guaniin). Klomentaarsus: A-T, C-G,T-A, G-C. DNA lõik on GEEN. DNA molekul asub kromosoomi sees. Kromosoomid on rakutuumas. DNA tähtsus päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku
79) happevihm-vihm, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 80) seebikivi-keemiline ühend valemiga NaOH. 81) Akuhape- H2SO4, kasutatakse igasugustes akudes 82) kustutamata lubi-keemiline sööbiv aine valemiga CaO 83) kustutatud lubi-keemiline ühend valemiga Ca(OH)2, värvitu kristall või valge pulber 84) keedusool-eluks vajalik aine, NaCl 85) sooda-NaHCO3, karastusjookides 86) pesusooda-Na2CO3, kasutatakse laialdaselt, klaasi valmistamisel 87) soolhape-HCl, maohape 88) paekivi-karbonaatkivimi rahvapärane nimetus 89) lubjakivi-valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim CaCO3 90) kips-üks sulfaatsetest vett sisaldav mineraalidest.CaSO4·2H2 91) boksiit-Al2O3, on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist 92) magnetiit-on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal. Fe3O4 93) rauatagi-Raua kuumutamisel moodustub raua pinnale (Fe3 O4 ) kiht
peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs: -toidu peenestamine -segamine -algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Jäävhambaid on 32. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu on lihaseliste seintega kott, mille sisepind on kurrulise limaskestaga: -toidu segamine; toidu soojendamine; maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke; maohape hävitab mikroobe. Peensool on kurrulise ja hatulise sisepinnaga ja seal imenduvad toitained verre. 12sõrmiksoola liigub toit maost, valkude rasvade, suhkrute lagundamine ja toitainete imendumine. Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide, sapp aitab seedida rasvu. Kõhunääre sisaldab ensüümi lipaas, seal toimub suhkrute ja valkude seedimine. Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. Suuõõs->neel->söögitoru->magu->peensool->jämesool- >pärak
kuumutamisel alus alus=t·metallioksiid+vesi nt. 2Fe(OH)3=Fe2O3+3H2O Lagunemisreaktsioon ·amfoteersed oksiidid-osa metallioksiide. Ei reageeri veega! nt. ZnO tsink(II)oksiid ·Inertsed ehk neutraalsed oksiidid-osa mittemetallidest. Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. nt. N2O dilämmastikoksiid NO lämmastikoksiid CO süsinikoksiid (vingugaas) *Happed: vesinik happeanioon aine, mis annab lahusesse vesinikioone. TABEL! ·Hapnikuta hape: Hcl(maohape), H2S(divesiniksulfiidhape) ·Hapnikhapped: HNO3(lämmastikhape), H2SO4(väävelhape) ·Üheprootonilised happed: Hcl, HNO3 ·Mitmeprootonilised happed: H2SO4, H3PO4 prooton=vesinikioon H+ ·Tugevad happed: lahuses kõik happe molekulid jagunenud ioonideks, väga aktiivsed ja sööbiva toimega. nt. H2SO4, HNO3 ·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape) happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt.SO2+H2O=H2SO3
manustamiskiirusega. 16. Millised on vankomütsiini olulisemad kõrvaltoimed? Palavik, veenipõletik, ototoksilisus ja nefrotoksilisus. 17. Miks võiks makroliide nimetada „penitsilliinide asendajaks“? Sest makroliide kasutatakse asendusena kui inimesel on penitsilliini allergia. 18. Mille poolest erinevad uued makroliidid (klaritromütsiin ja asitromütsiin) erütromütsiinist? Erütromütsiinid inaktiveeruvad maohappe toimel, klaritromütsiinile ei mõju maohape, toit aga aeglustab imendumist ja asitromütsiini kokkupuude toiduga vähendab imendumist. 19. Millised on makroliidide olulisemad kõrvaltoimed? Seedetrakti kõrvaltoimed (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus); hepatoksislisus. 20. Milline ohtlik kõrvaltoime piirab mõnes osas klindamütsiini süsteemset kasutamist? Seedetrakti kõrvaltoimed ja pseudomembranoosne koliit (jämesoolepõletik ja kõhulahtisus). 21
PROTEIINID On on biopolümeerid,mille monomeerideks on aminohapped. Biopolümeerid- leidub elusorganismides, mitu, Monomeerid-üks (Valgu molekul on pm nagu pärlikee, pärlid ongi aminohapped. Neid pärleid hoiavad koos keemilised sidemed mida nim. peptiidsidemeteks.)(20 aminohapet) Valgurikast toitu süües, hakkab maos toimuma seedimine.pepbtiitsidemed tuleb lõhkuda et vabaneksid üksikud aminohapped. Selleks toodab magu ensüümi nimega pepsiin.Selle tööd soodustab maohape ja piisavat kõrge temp.. Näited valkudest: a)hemogobliin-vene punalible valk(transpordib hapnikku) b)lutsefiriin-emase jaanimardika (jaaniussi) valk- helendab c)hirudiin- apteegikaanivalk (Takistab vere hüübimist) d)keratiin-juuste ja küünte valk e)amülaas-sülje valk (lagundab tärklise glükoosiks) f)insuliin-kõhunäärme valk (reguleerib vere suhkrusisaldust) Toiduainetest sisaldavad rohkesti valke nt. liha, hernes, muna, kala
Omandatud – alkoholism, vitamiinipuudus, HI – viirus 4. Immuunsüsteem Organism peab pidevalt võitlema bakterite ja viirustega Veri koosneb 55% vereplasmast, milles on 91% vett, 7% valke, 2% muid orgaanilisi ühendeid ja mineraalsooli ning 45% vererakkudest, milleks on punased ja valged verelibled ning vereliistakud. Imuunsüsteem jaguneb kolmeks kaitseliiniks. 1. Kaitseliin nahk limaskestad maohape sülg pisaravedelik 2. Kaitseliin õgirakud ja tapjarakud kaasasündinud immuunsus põletik 3. Kaitseliin lümfotsüüdid antigeen antikeha omandatud immuunsus Valgelibled .e. leukotsüüdid – organismi pääsenud bakterite hävitamine. Spetsiaalsed rakud, mis verega mööda keha ringi liiguvad. Õgirakud ja tapjarakud (2
41. Millise manustamisviisi korral saabub toime praktiliselt kohe, on kasutatav kiirabis? Põhjenda? Intravenoosne manustamine. Sest imendumine: otse vereringessse, imendumist ei toimu võimalik kiire toime, võimalik manustada suuri koguseid ja ärritavaid ravimeid 42. Mis on imendumine? Ehk resorptsioon. Protsess, mille käigus farmakon jõuab väliskeskkonnast (manustamiskohast) organismi sisekeskkonda 43. Nimeta tegurid, mis avaldavad mõju suukaudsel manustamisel? Maohape ja pH, seedetrakti motoorika, seedetrakti täitumisaste, toidu koostis ja ravimitega koos manustavad ained, seedeensüümide toime, maksafunktsioon, kasutatav ravimvorm, toime hajumine, patoloogia 44. Kuidas avaldab mõju seedetrakti täitumisaste imendumisele? Kuidas avaldavad mõju seedeensüümid imendumisele? tavaliselt toimub imendumine tühjast seedetraktist paremini ja kiiremini kui toiduga täidetud seedetraktist
7 – 14 – aluseline Happelised omadused tugevnevad skaala näitude vähenemisel, aluselised aga suurenemisel. Skaala on logaritmiline: 10 x happelisem 4 5 6 100 x happelisem 5 neutraalse reaktsiooniga biovedelikku praktiliselt ei esine: maohape 1,5 – 2,5 sidrunimahl 1,8 – 2,4 lehmapiim 6,6 – 6,7 inimese sülg 6,9 – 8,0 veri 7,3 – 7,4 uriin 4,8 – 7,5 merevesi 8,1 – 8,2 happevihm 3-… vihmavesi 6,3 – 6,4 (ei ole 7, sest sisaldab HPO3`) Funktsioonid raku tasandil: H2O kindlustab turgori ja seda tänu vee liikumisele rakku osmoosi teel.
7 neutraalne 7 14 aluseline Happelised omadused tugevnevad skaala näitude vähenemisel, aluselised aga suurenemisel. Skaala on logaritmiline: 10 x happelisem 4 5 6 100 x happelisem neutraalse reaktsiooniga biovedelikku praktiliselt ei esine: maohape 1,5 2,5 sidrunimahl 1,8 2,4 lehmapiim 6,6 6,7 inimese sülg 6,9 8,0 5 6 veri 7,3 7,4 uriin 4,8 7,5 merevesi 8,1 8,2 happevihm 3-...
Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides Happelised omadused tugevnevad skaala näitude vähenemisel, aluselised aga suurenemisel. Skaala on logaritmiline: 10 x happelisem 4 5 6 100 x happelisem neutraalse reaktsiooniga biovedelikku praktiliselt ei esine: maohape 1,5 2,5 sidrunimahl 1,8 2,4 lehmapiim 6,6 6,7 inimese sülg 6,9 8,0 veri 7,3 7,4 uriin 4,8 7,5 merevesi 8,1 8,2 happevihm 3-... vihmavesi 6,3 6,4 (ei ole 7, sest sisaldab HPO3`) Funktsioonid raku tasandil: · H2O kindlustab turgori ja seda tänu vee liikumisele rakku osmoosi teel.
kasutuselevõttu ohuolukorras Sugunäärmed · Kontrollivad suguelundite arenemist · Sugurakkude tootmine/küpsemine 14 Immuunsüsteem Organismi kaitse kehavõõraste ainete, mikroobide, viiruste eest. Organismis tekkib vigaseid rakke, kui selline väljub kontrolli alt, moodustub kasvaja, mis vere ja lümfi kaudu levib üle organismi. Organismi kaitsevad nahk, limaskestad, maohape. Immuunsus · Kaasasündinud haigused, mida inimene ei põe, ei nakatu, nt koerte katk · Omandatud elu jooksul saadud haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise teel Aktiivne immuunsus organism põeb haiguse läbi, mistõttu moodustuvad antikehad vaktsineerides viiakse organismi nõrgestatud haigustekitajad, mistõttu organism põeb haiguse kergel kujul läbi ja moodustuvad antikehad
haavandid. Aspiriin fenooli derivaat. Kassidel puudub glükuronüültransferaas toimeaeg on pikk, kõrvaltoimete oht on suur. Seedetrakti haavandite ja verejooksu teke NSAID-id takistavad mao limaskesta epiteelkihis COX1 poolt medieeritud PGI2 ja PGE2 tekke, mis on vajalikud limaskesta uute epiteelrakkude tekkemiseks ja lima moodustumiseks. Tulemusena maos olevad ensüümid ja maohape õhendavad kaitsvat limaepiteeli ning tekivad haavandid, mida soodustab ka ravimite happeline pH. Pärssivad vere hüübimist NSAID-d takistavad prostaglandiinide sünteesi, mis on vajalikud trombotsüütide agregatsiooniks. Prostaglandiinide (tromboksaanide) sünteesi vahendab COX1. Aspiriini manustamise järel esineb trombotsüütide agregatsiooni häireid veel 1 nädal. NSAID-el on nõrk hepatotoksilisus.
megaloblastiline aneemia (Song 2013: 200). Peamiseks etioloogiliseks faktoriks on kroonilise gastriidi korral esinev maoseina limakesta atroofia seoses antikehade aktiivsusega parietaal rakkude vastu. Käsitledes lähemalt, patoloogia väljendub antikehadega indutseeritud H +/K+ ATPaasi ensüümi ja parietaal rakkudega poolt proditseeritud sisemise faktori ehk Intrinsic factor (IF) glükoproteiini destruktsioonis. Koos ensüümi puudusega langeb ka maohape koostises oleva soolhape tootmine, mis vastutab kobalamiini vabastusest toidust. (Briani 2013: 4525). Mao inflammatoorsed protsessid tihti assotsieeruvad Helicobacter pylori'ga, millele järgneb eelnevalt kirjeldatud kõrvalekalde (Lahner 2009: 5121). Normaalselt funktsioneerivas organismis madala pH resistentse haptokoriiniga transporteeritud kobalamiin seondub kaksteistsõrmikus sisemise faktoriga ning ühend
vere- ja lümfisooned (luubi all meenutab peensoole limaskesta pind froteerätikut) c)mikrohatud (microvilli) – väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal Peensoole limaskest (jätk): Peensoole limaskestas on rohkesti mitut tüüpi soolenäärmeid (glandulae intestinales), mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. NB! Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles!) maohape neutraliseeritakse! Peensoole limaskestas on rohkesti lümfifolliikuleid, niudesoole lõpposas on lümfifolliikulite kogumikud – koondlümfifolliikulid e. Peyer`i naastud. Peensoole lihaskest: Ringkiht (seespool) tugevamini arenenud, pikikiht nõrgem ja jaotunud ühtlaselt üle kogu soole. Lihaskest kõige tugevam tühisoole algusosas, kaksteistsõrmikus keskmine, kõige nõrgem niudesoole lõpus. Peristaltika intensiivne, sageli esinevad edasi-tagasi liikuvad (nn. pendel-)lained (nagu maoski
Neid on 7 isoensüümi (sarnased üksteisele). Nad muutuvad aktiivseks happelises keskkonnas maovalendikus. Pepsinogeenid I-V on kõige aktiivsemad pH 1-2,2 juures (väga happelises keskkonnas seega). Pepsinogeenid VI-VII on kõige aktiivsemad pH2,5-3,5 juures. Pepsinogeenid muutuvad happelises keskkonnas aktiivseks pepsiinid, mis alustavad valkude lõhustamist (nad ei lõhusta aminohapeteni). 2 Vesinikkloriid ehk soolhape ehk maohape seda produtseerivad põhimiku parietaalrakud. Soolhape tekitab maos happelise keskkonna, mis on vajalik mao valke lõhustavate ensüümide pepsinogeenide aktivatsiooniks. Nad produtseerivad veel ka sisemist vereloome faktorit ehk castle'i faktorit. See on vajalik punaste vereliblede tekkeks. Erütrotsüütide. Väline vereloome faktor on vitamiin B12. Eriti palju on teda lihas. Ensüümid. Need on pepsinogeenid, mis mao limaskestade .. neid produtseerivad pearakud. Valkude lõhustamine
suunas. Põhjuseks on happelise maosisaldise tagasivool söögitorru. Kõrvetised tekivad peale söömist, pikali või kummargil asendis. Kui esineb harva, võib kasutada raviks soodat. Ennetamiseks süüa korraga vähem ja toit hästi läbi närida, kohvi tühja kõhuga mitte juua, pärast söömist mitte kohe pikali visata. Maohaavand on mao limaskesta kahjustus, mis ulatub läbi limaskesta lihaskihi. Sel puhul on mao limaskesta kaitsevõime langenud ja kahjustavate tegurite (maohape, mõned ravimid – aspiriin jm) toime ülekaalus. kohe peale söömist tekib valu ülakõhus ja see vaibub kõhu tühjenedes. Valu võib kiirguda ristluu piirkonda ja rindkeresse. Hepatiidi puhul eristatakse A, B ja C hepatiiti. Jaotub ägedaks ja krooniliseks. Ägeda hepatiidi puhul on sümptomiteks väsimus, isutus, ebamäärane kõhuvaevus, naha kollasus, ka palavik, liigesevalu, kõhulahtisus, oksendamine, uriin on tumedam, roe on heledam, nahasügelus. Äge
rRna- paneb valgu kokku. 9.Mida nimetatakse pH-ks, millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. Kuidas nimetatakse nähtust, et organism suudab oma sisekeskkonda enam-vähem stabiilsena hoida? pH iseloomustab vesinikioonide kogust lahuses. Näitab lahuse keskkonda (happeline-aluseline) jääb vahemikku 0...14. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7' sülg- pH 6,5...7.4 veri- pH 7,34...7.45 maohape- pH 1,5...2,0 normaalne nahk- pH 5,5 Homöostaas on organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. 10.Kuidas liiguvad hapnik kopsualveoolides, glükoos rakku? Mis on fagotsütoos ja kuidas on see seotud bakteritega? o Sissehingamisel liigub hapnik kopsualveoolidest verre, väljahingamisel liigub süsihappegaas verest kopsualveoolidesse. o Glükoos on suur ja liigub läbi rakumembraani transport valgu abil.
2. Kolm immuunsüsteemi põhiomadust 1. Immuunsüsteem peab vahet tegema oma ja võõra vahel: MHC (koesobivus antigeenid) ; ehk tagada organismi stabiilne sisekeskkond 2. Spetsiifilisus ehk spetsiifiline vastus kindlale haigustekitajale 3. Mälu – et uuel kokkupuutel sama võõrainega oleks immuunreaktsioon kiirem ja tugevam kui esimesel kokkupuutel 3. Immuunsüsteemi mehhaanilised barjäärid Nahk Lima Ripsepiteel Maohape ja sapp Kudede tropism – retseptori olemasolu ja sobivus teatud mikroobide adhesiooniks Normaalse mikrofloora kolonisatsiooniresistentsus 4. Loomuliku immuunsuse mehhanismid Komplemendi süsteem Fibronektiin Rakulised kaitsemehhanismid (fagotsüüdid, NK-rakud) Interferooni produktsioon Põletik Metaboolsed muutused 5. Komplemendisüsteemi ülesanded: 1) Algatada põletikureaktsioon – kutsub fagotsüüdid
· väga kare üle 21º dH 3 Kõigi lahuste omadused: pH väärtus on olemas kõigel, mis sisaldab vett seega kõigil lahustel on oma pH Puhas vesi on neutraalne ja selle pH arv on 7. Lahus on happeline, kui selles on oksooniumioone rohkem kui hüdroksiinioone. Sooda vesilahus ph12 Nuuskpiiritus ph 11 Veri ph 7.4 Kartul pH 5.8 Õun pH 3.1 Maohape pH 1 PUHASTUSAINED Ajalugu: 1. vesi 2. vesi + temperatuur --> vee kuumutamine 3. vesi + alus ---> tuhk, looduslik sooda 4. Roomas võeti kasutusele käärinud uriin/virts 5. Avastati seep 6. 1916. a tehti Saksamaaal esimene sünteetiline pesuaine 7. Maailmasõjad peatasid sünteetiliste pesuainete arengu 8. 1950-ndatel algas sünteetiliste pesuainete läbimurd Puhastusainete koostisosad: 1
rasvade ja süsivesikute seedimiseks toodetakse kõhunäärmes vastavaid ensüüme. 2.Seedeensüümid ja nende toimeks vajalikud tingimused Seedeensüümidest on süljes keelenäärmete lipaas (keele seroossetest näärmetest), mille toimeoptimum on pH 2,0...6,5. See on happe- ja pepsiinikindel ja toimekohaks on magu. - amülaasi (isoensüümide segu) toimeoptimum on pH 6,8...7,2 ja ta alustab tärklise seedimist suus (pisut ka maos, seni kuni maohape ta denatureerib). Mao limaskesta pearakkudes sünteesitakse peptiidsidemeid lõhustavaid pepsiine, mille isoensüümide 1-5 (ka isoensüüm A) pH toime optimum on 1,5...2,2 ja isoensüümide 6-7 (ka isoensüüm C) toime optimum on 3,0...3,2). Maos sünteesitakse ka lipaasi pH optimumiga 7,0...8,8, mis lõhustab imikul piimarasvu (täiskasvanul vähetähtis). Peensooles, enterotsüüdi membraanil tekib tärklise, glükogeeni ja maltoosi
Enamik arste peab tavaliseks lämmastikoksiidi tekitajaks aminohappeid. Täpselt nii arvasin ka mina, enne kui oma teadusuuringutega algust tegin. Siis sain teada, et paljud taimed, mis on meile kasulikud nagu mustikad, spinat, brokoli kaasa arvatud punane vein, tume sokolaad, mida ma armastan, tegelikult kõik need aitavad tekitada mingil määral lämmastikmonooksiidi. Neis kõigis on mingisuguseid taolisi aineid, mis konventeeruvad lämmastikmonooksiidiks kui maohape nendega kokku puutub. Maost kantakse see laiali vereringega. · L-arginiini muundumine lämmastikmonooksiidiks toimub alles peensooles. Konvergents on väiksem, vananedes saame seal lämmastikmonooksiidi vähem. Kui saame mao kaudu lämmastikmonooksiidi kätte, saame seda rohkem ja kiiremini kui peensoole kaudu. Ja tegelikult L-arginiin, mida kõik arvavad, et see on see õige asi, tegelikult L-arginiin ei
o Bakterikromosoomis o Plasmiididel o Transposoomidel o Mõõduka suurusega faagi genoomis Patogeenide sisenemine peremeesorganismi: · Inimesel on rida kaitsemehhanisme et takistada bakterite sisenemist, kinnitumist ja edasiliikumist o Hingamisteed: Lima Ripsmeline epiteel Antikehad fagotsütoos o Seedetrakt: Maohape Normaalne mikrofloora Kõrge pH Mehhaaniline loputus Lüsotsüüm o Urogenitaaltrakt: Uriiniga pesemine Uriini happelisus Lüsotsüüm Aluseline keskkond o Nahk: Higi Rasu Madal pH Normaalne mikrofloora o Silmad:
Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja
)- OLULINE NÕUTUD LAHJENDUS!!! 17. Miks võiks makroliide nimetada ..penitsilliinide asandajateks"? MAKROLIIDE kasutatakse asendusena kui inimesel on penitsilliini allergia. *Erütromütsiin *Klaritromütsiin *Asitromütsiin 18. Mille poolest erinevad uued makroliidid (klaritromütsiin, asitromütsiin) erütromütsiinist? Erütromütsiinid inaktiveeruvad maohappe toimel. Klaritromütsiinile ei mõju maohape, toit aga aeglustab imendumist ja asitromütsiini kokkupuude toiduga vähendab imendumist. 19. Millised on makroliidide olulisemad kõrvaltoimed? *Seedetrakti kõrvaltoimed (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisusklaritromütsiin, asitromütsiin annavad vähem). *Aeglane infusioon! Võivad põhjustada arütmiaid. Boolusena manustada ei tohi! *Rasedus - makroliididest sobivaim erütromütsiin. Asitromütsiin - kategooria B. *Makroliidid mõjutavad CYP ensüümide tööd. Koostoimed!
Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja