Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

8 klass kõik koos (9)

2 HALB
Punktid
Happed .
Iseloomulik on: hapu maitse, söövitav toime.
Näiteks: sidrunhape,õunhape,äädikhape, oblikhape ,piimhape.
Indikaator - aine, millega määratakse, mis ainega on tegu ( lakmus - muutub happest punaseks ).
Happeid :
HCl - vesinikkloriidhaoe ehk soolhape ( maohape)
H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn)
HNO3 - lämmastikhape
H2SO4 - väävelhape
H2SO3 - väävlishape
H2CO3 - süsihape
H3PO4 - fosforhape
Kõik + = katioonid (+laeng)
Kõik - = anioonid (-laeng)
H on alati katioon ehk + laenguga.
Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi )
Hapete liigid.
Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4
Ei sisalda: HCl, H2S
Üheprootoniline: HCl, HNO3
Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S
Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3, H2PO4 ,H2S
Tugevad happed: H2SO4, HCl, HNO3
Ohutusnõuded:
  • Veega nahalt maha pesta
  • Raputada peale söögisoodat ( NaOH )
  • NB! Hapet alati enne vette valada.
Hapete reageerimine metallidega:
metall + hape -> sool + vesinik
H esineb alati ainult H2-na, üles näitava märgiga.
2Na + H2SO4 -> NA2SO4 + H2
2Al + 6HCl -> 2AlCl3 +3H2
Hapete omadused ja kasutamine.
1) HCl - soolhape
  • maohape 0,5 % lahus
  • gaasiline HCl +H2O -> HCl
2) H2S - divesiniksulfiidhape
  • mädamuna lõhnaga
3) H2SO4 - Väävelhape
  • hästi tugev hape
  • söövitav
  • 100% hape - tume, õlitaoline
  • 30% lahus - auto akus
4) H2SO3 - Väävlishape
5) H2CO3 - süsihape
VESI + OKSIID -> HAPE
6H2O + P4O10 -> 4H3PO4
H2O + SO3 -> H2SO4
Happevihm:
1) Looduslik :
pilvedes on H2O, maalt tuleb CO2
koku sattudes tekib H2CO3, mis alla sajab.
2) Mittelooduslik :
pilvedes on H2O, tehastest tuleb NO3,
autodest SO3 ja SO2
kokku sattudes tekib : H2SO4, H2SO3, HNO3
mille alla sadamisel okaspuud hävivad ning lubiehitised lagunevad.
Alused ehk hüdroksiidid.
Indikaatori lakmus läheb siniseks aluses .
Omadused: libedus, söövitavad, vahutavad, pesuvahendite koostises.
Tuntumad:
NaOH - naatriumhüdroksiid - seebikivi
KOH - kaaliumhüdroksiid
Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid
ALUS = METALL + OH
OH on alati - .
NaOH -> Na + OH
Mh( OH )2 -> Mg + OH
CaOH -> Ca on 2 rühmas -> Ca(OH)2
Ohutusnõuded:
1) Käe pealt ära pesta koheselt!
2) Äädikhapet peale panna veega pestes ( lahustatud ).
Aluste liigid ja esindajad.
1) Tugevad alused = leelised
  • söövitavad
  • lahustuvad vees hästi
I A metallid + OH = leelis
Olulised: LiOH, NaOH(seebikivi), KOH.
Ülejäänud: RbOH, CsOH, FrOH.
2) Keskmised alused
II A rühma metallid +OH = leelismuldmetallid
Olulised: Be(OH)2, Mg(OH)2, Ca(OH)2.
Teised: Sr(OH)2, Ba(OH)1, Ra(OH)2.
3) Nõrgad lahused
  • ei lahustu vees
Al(OH)3, Cu(OH)2, CuOH , Fe(OH)3, Fe(OH)2.
Tuntud:
NaOH. (seebikivi)
  • väga söövitav
  • NaOH + rasv + tuhk = seep
  • valge, tahke
  • reageerib õhuniiskusele
Nuuskpiiritus.
  • NH3 * H2O = NH3OH ( ammoniaakhüdriid)
  • terava lõhnaga
  • mürgine vedelik
Kustutatud lubi .
MITTEMETALLIOKSIID + VESI -> HAPE
SO3 + H2O -> H2SO4
METALLIOKSIID + VESI -> ALUS
CaO + H2O -> Ca(OH)2
Reaktsioonid alustega.
1) Lagunemisreaktsioon
Ca(OH)2 -> CaO + H2O
2NaOH - Na2O + H2O
energia neeldub
2) Neutralisatsioonireaktsioon
HAPE + ALUS = SOOL + VESI
H2SO4 + 2NaOH -> Na2SO4 + H2O
2HCl + 2KOH -> 2KCl + H2O
2HNO3 + Ca(OH)2 -> Ca(NO3)2 + 2H2O
Lahuse pH.
pH - vesinikioonide sisaldus lahuses
Happeline: 7 - neutraalne ; 5,6 - nõrk; 3,4 - keskmine; 0,1,2 - tugev
Lahuseline: 7 - neutraalne; 8,9 - nõrk; 10, 11, 12 - keskmine; 13, 14 - tugev
Universaalindikaator - aine, mis on happes punane, aluses lilla, neutraalses roheline.
Vee pH = 7 Vihmavee pH = 5...7
Happeline(pH Neutraalne(pH = 7, H katioonid ja OH anioonid lahuses, võrdselt )
Aluseline(pH > 7, ülekaalus OH anioonid )
8 klass kõik koos #1 8 klass kõik koos #2 8 klass kõik koos #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 196 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tellaella Õppematerjali autor
happed, liigid, omadused,kasutamine, hüdroksiidid, alused, liigid, esindajad, reaktsioonid, lahused, pH

Sarnased õppematerjalid

Metallid
11
doc

Metallid

Põlemine- ainete oksüdeerumine Redoksreaktsioon ­ keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide liitmine ja loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastmete muutus Redutseerija ­ aine, mis loovutab elektrone, ise oksüdeerub, oksüdatsiooniaste suureneb Redutseerumine ­ elektronide liitmine, oksüdatsiooniaste väheneb Sool ­ kristalne aine, mis koosneb happejäägist (happe anioon -) ja metalliioonist (aluse katioon+) Tugev hape ­ kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks Ühinemisreaktsioon ­ keemiline reaktsioon, milles ained ühinevad moodustades uue aine Kindla oksüdatsiooniastmega keemilistes ühendites on: +1 K, Na, Li, H +2 Mg, Ca, Ba +3 Al -2 O Tavaliselt on oksüdatsiooniaste ühendites +1 Cu, Ag +2 Zn, Hg, Fe +3 Fe +4 C, S +5 N, P, Cl +6 S +7 Cl Oksiid on kahest elemendist koosnev liitaine (keemiline ühend), mille üks koostiselement on hapnik.

Keemia
Keemia 10-klassi material
16
odt

Keemia 10. klassi material

Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. nt. N2O dilämmastikoksiid NO lämmastikoksiid CO süsinikoksiid (vingugaas) *Happed: vesinik happeanioon aine, mis annab lahusesse vesinikioone. TABEL! ·Hapnikuta hape: Hcl(maohape), H2S(divesiniksulfiidhape) ·Hapnikhapped: HNO3(lämmastikhape), H2SO4(väävelhape) ·Üheprootonilised happed: Hcl, HNO3 ·Mitmeprootonilised happed: H2SO4, H3PO4 prooton=vesinikioon H+ ·Tugevad happed: lahuses kõik happe molekulid jagunenud ioonideks, väga aktiivsed ja sööbiva toimega. nt. H2SO4, HNO3 ·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape) happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt.SO2+H2O=H2SO3 *Alused: metall OH- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid+vesi=alus nt. kaltsiumoksiid+vesi CaO+H2O=Ca(OH)2 erandid: NH3, H2O Ammoniaakhüdraat *Soolad: metall happeanioon

Keemia
Happed-alused-soolad
4
doc

Happed, alused, soolad

Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1 · HNO2 - lämmastikushape, oks. aste -1 Hapete lahused muudavad indikaatorite värvust Hapete liigitus Happeid liigitatakse kahte moodi: · prootonite arvu järgi (happes on ühe prootonilised kahe, kolme, nelja). · happe aniooni koostise järgi - 1.klass hapnik happed e. oksohapped, 2.klass hapnikuta happed. Hapnik-hapetele vastavad happelised oksiidid. H2SO3 -

Keemia
KEEMIA KONTROLLTÖÖ
9
docx

KEEMIA KONTROLLTÖÖ

Al2O3, Fe2O3, PbO2, ZnO)  aluse (hüdroksiidi) kaudne saamine soola reageerimisel leelisega = nõrk alus + uus sool Vähemaktiivsete metallide hüdroksiide saadakse vastavate soolade lahustele leelise lisamisel. Kuna nõrgalt aluseliste hüdroksiidide lahustuvus vees on väga väike, sadeneb hüdroksiid lahusest sültja massina. NiSO4 (l) + 2NaOH (l) → Ni(OH)2 (t) + Na2SO4 (l) Keemilised omadused: 1. kõik alused reageerivad kõikidega happetega (neutralisatsiooni reaktsioon) 2. lahustumata alused lagunevad kuumutamisel oksiididele ja H2O Värvus indikaatorisel:  ff – roosa  lakmus – sinine  metiloranz – kollane  universaalne indikaator – sinine TÄHTSAMATE HAPETE JA ALUSTE KASUTAMINE HAPETE KASUTAMINE H2SO4 – Teiste happete, soolade, ravimite, väetiste (удобрение), värvainete valmistamiseks, naftasaaduste rafineerimiseks

rekursiooni- ja keerukusteooria
Elektrolüüdid
5
docx

Elektrolüüdid

Dissotsiatsioonivõrrandid: NaOH = Na+ + OH- Ca(OH)2 = Ca2++ 2OH- NH3·H2O = NH4+ + OH- (NH4+ nim. ammooniumiooniks) Tugevateks alusteks (elekrtolüüdiks) peetakse leeliseid (I- ja II-A r. metallide hüdroksiidid), nõrgad alused on näiteks ammoniaakhüdraat, tuntud nuuskpiiritusena (NH3·H2O) ning vees praktiliselt mittelahustuvad alused. · Soolade dissotsiatsioon Soolad koosnevad üldjuhul metalliioonist ja happejääkioonist. Kõik soolad on tugevad elektrolüüdid ning esinevad lahuses ainult ioonidena ning ühes astmes: NaCl= Na+ + Cl- K2SO4 = 2K+ + SO42- AlCl3 = Al3+ + 3Cl- + - Vesiniksoolad dissotsieeruvad peamiselt ainult esimeses astmes: NaHCO3= Na + HCO3 ? 4.1 Mille poolest erinevad tugevad ja nõrgad happed? Kuidas saaks katseliselt kindlaks teha, kas hape on tugev või nõrk? 4

Üldkeemia
Keemia ja selle seletused
8
docx

Keemia ja selle seletused

Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br n?

Keemia
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

KNO3 (kaaliumnitraat) NO2- -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL AATOM TUUM PROOTON, ELEKTRON NEUTRON (TUUMA ÜMBER) AATOMI EHITUS (II) · Kuna kõik elektronid erinevad üksteisest energia poolest, jagatakse elektronkihte alates 2. kihist (2 periood) alakihtideks. Tähistatakse tähtetega s, p, d, f. s ­ orbitaal p ­ orbitaal · Kui elektron on üksinda mingil orbitaalil, siis on ta paardumata elektron. Kaks elektroni orbitaalil moodustavad elektronpaari ja neid nimetatakse paardunud elektronideks. Näide:

Keemia
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

KNO3 (kaaliumnitraat) NO2- -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL AATOM TUUM PROOTON, ELEKTRON NEUTRON (TUUMA ÜMBER) AATOMI EHITUS (II) · Kuna kõik elektronid erinevad üksteisest energia poolest, jagatakse elektronkihte alates 2. kihist (2 periood) alakihtideks. Tähistatakse tähtetega s, p, d, f. s ­ orbitaal p ­ orbitaal · Kui elektron on üksinda mingil orbitaalil, siis on ta paardumata elektron. Kaks elektroni orbitaalil moodustavad elektronpaari ja neid nimetatakse paardunud elektronideks. Näide:

Keemia




Kommentaarid (9)

candy profiilipilt
candy: normaalne, aga materjali võiks rohkem Olla :D
12:41 12-09-2009
badeye profiilipilt
badeye: võiks rohkem materjali küll olla
17:14 27-05-2009
Forell94 profiilipilt
Forell94: ma ei ütleks et täitsa mõtetu
17:01 05-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun