Kordamisküsimused: Ainete klassid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Triviaalnimetused

Keemia igapäevaelus – ainete nimetused ja kasutusvaldkond Valem Kasutamine (2–3 erinevat kasutusala, E- Triviaalnimetus Keemiline nimetus (valemid) aine number) metallitööstus, meditsiin, söögitegemisel, NH4Cl Salmiaak ammooniumkloriid E 510 NaOH seebikivi naatriumhüdroksiid torupuhastusvahend, seepides, E 524 SiO2 liiv ränidioksiid Aianduses, ehituses, E 551 CO vingugaas süsinikoksiid metallide tootminel N2O naerugaas dilämmastikoksiid meditsiinis tuimastina taimekahjurite tõrje, aianduses CuSO4*5H2O vaskvitriol kaltsiumsulfaatdihüd

Keemia alused

2

doc

Ainete triviaalnimetused

Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3·H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) ­ nuuskpiiritus. Fe2O3 ­ raud(III)oksiid ­ rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 ­ magnetiit, must rauamaak CaO ­ kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 ­ kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 ­ alumiiniumoksiid ­ Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 ­ kaltsiumkarbonaat ­ lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O ­ kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett ­ kips, ilma veeta põletatud kips NaCl ­ naatriumkloriid ­ keedusool NaOH ­ naatriumhüdroksiid ­ seebikivi Na2CO3 ­ naatriumkarbonaat ­ pesusooda NaHCO3 ­ naatriumvesinikkarbonaat ­ söögisooda HCl ­ vesinikkloriidhape ­ soolhape/maohape NH4HCO3 ­ ammooniumvesinikkarbonaat ­ põdrasarvesool C- süsi

Keemia

16

odt

Keemia 10. klassi material

Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. Aluseline oksiid+vesi=al

Keemia

2

doc

Rahvapärased nimetus ainetel

68. PbO2 –plii(IV)oksiid - mustjaspruun tahke aine autoakudes elektroodina 69. PbO – plii(II)oksiid – kas. kristallklaasi valmistamisel (sisaldub kristallklaasis 24%) 70. Pliimennik - Pb3O4 – ilmastikukindel oranžikaspunane värvipigment, kas. maalikunstis, keskajal viiulite värvimisel, tänapäeval korrosioonikindel alusvärv (näiteks autokerevärvimisel nn kruntvärv), laevärv 71. KUIVATAJAD  CaO valge, tahke, vettimav - sobib aluseliset ja inertsete ainete kuivatamiseks, ei sobi happeliste ühendite kuivatamiseks, sest reageerib nendega  P4O10 valge, tahke, vettimav - sobib happeliste ja inertsete ainete kuivatamiseks, ei sobi aluseliste ühendite kuivatamiseks, sest reageerib nendega  H2SO4 – läbipaisetv, siirupitaoline ehk viskoosne vedelik, sobib happeliste ja inertsete ainete kuivatamiseks, ei sobi aluseliste ühendite kuivatamiseks, sest reageerib nendega

Keemia alused

2

doc

Ainete triviaalnimetused

Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3•H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) – nuuskpiiritus. Fe2O3 – raud(III)oksiid – rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 – magnetiit, must rauamaak CaO – kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 – kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda HCl – vesinikkloriidhape – soolhape/maohape NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat –

Keemia

22

ppt

Anorgaanilised ained

Anorgaanilised ained oksiidid hüdroksiidid happed soolad Oksiidid  Oksiidid liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik koostise järgi liigitatakse oksiide · metallioksiidideks (FeO, Al2O3) · mittemetallioksiidideks ( CO2, P2O5) omaduste järgi liigitatakse oksiide · happelisteks (SO2, CO2, P4O10 jne.) · aluselisteks (Na2O, Fe2O3, MgO jne.) · amfoteerseteks (Al2O3,ZnO)  Aluselised oksiidid on moodustunud metalliaatomitest ja hapniku aatomitest Reageerivad hapetega moodustades soola ja vee Nimetuste andmisel lisatakse metalli nimetusele sõna "oksiid", muutuva o.a.ga metalli puhul näidatakse sulgudes metalli o.a. või kasutatakse eesliiteid, näiteks: · Na2O naatriumoksiid · FeO raud(II)oksiid · Fe2O3 raud(III)oksiid ehk diraudtrioksiid  Happelised oksiidid on enamasti mittemetallioksiidid. reageerimisel veega moodustavad va

Keemia

4

doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

5. tundmatu aine lõhnaga tutvu eemalt, ära maitse! 2. vajadusel kasuta avivahendeid nt. kittel, kummikindad jne. 6. pärast tööd pese käed ja korrasta laud. 3. plahvatus- ja tuleohtlike aineid hoia põletist eemal. 7. kasuta väikeseis ainekoguseid 4. hoia töökoht puhas ja korras, väldi kemikaalide sattumist nahale, riietele ja lauale! Katsevahendid: Katseklaas ­ katsete tegemiseks, ainete kuumutamiseks (ka lahtisel leegil). Keeduklaas ­ katsete tegemieks, vedelike kuumutamiseks (ei või lahtisel leegil). Kolvid ­ lahuste valmistamiseks ja hoidmiseks (kooniline- ja ümarkolb). Statiiv- katsevahendite hoidmiseks Mõõtesilinder ­ vedelike koguste ligikaudseks mõõtmiseks Pipett ­ vedelike täpseks mõõtmiseks. Tilgapipett ­ vedelike tilkhaaval võtmiseks. Lehter ­ vedelike valamiseks. Uhmer ja nui ­ tahkete ainete peenestamiseks.

Üldkeemia

22

docx

Keemia gümnaasiumi koolieksami konspekt

MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest ­R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga ­OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad

Keemia

Kommentaarid (0)