Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mälumäng - Inimese organism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luud, inimkeha, raskeim, kehaosa, luid, nägemisnärv, neere, süljenäärmed, küünarluu, millisele, viitab, haistmine, rase, kuuga, roideid, achilleuse, kõõlus, skelett....................................11 2.6Skelett...............................................................................................................................12 2.6.1Lülisammas...............................................................................................................12 2.6.2Rindkere....................................................................................................................13 2.6.3Õlavööde, küünarvarre luud ja käe luud ning liigesed..............................................13 2.6.4Vaagnavööde, jala luud ning liigesed........................................................................14 2.6.5Tallavõlv....................................................................................................................14 2.7Mõisted.............................................................................................................................14 2.8Kolju..
zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite arsenal võimaldab inimkeha ehitust uurida mitte ainult laibal vaid ka elusal inimesel. 1. Antropomeetria uurib inimkeha ja selle üksikosade kuju mõõtmise teel. 2. Prepareerimine on anatoomilise uurimise vanimaid meetodeid, mis on rakendatav tänapäevani. See on laiba kudede lahtilõikamine terariista abil, eesmärgiga eemaldada meid huvitav objekt ümbritsevatest kudedest. 3. Injektsioonimeetodi kasutamisel viiakse mitmesuguseid aineid veresoontesse, juhadesse, õõneselunditesse
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese individuaalset arengut ei saa mõjutada. c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese ajust ligi 3x väiksem. d) Inimene on ainus olend imetajate
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese individuaalset arengut ei saa mõjutada. c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese ajust ligi 3x väiksem. d) Inimene on ainus olend imetajate
TEKKENI. HÜPOFÜÜS- EHK AJURIPATS. HORMOONE TOOTEV ENDOKRIIN- EHK SISENÕRENÄÄRE. GIGANTISM- HIIGLASEKASV (KASVUHORMOONI LIIG) HOMÖOSTAAS- STABIILSETE TINGIMUSTE SÄILITAMINE RAKUS VÕI ORGANISMIS SPERMATOGENEES - SPERMATOSOIDIDE ARENG MUNANDITES ADAPTATSIOON- KOHANEMINE; AKOMODATSIOON- ON SILMA VÕIME SELGELT NÄHA ERINEVAL KAUGUSEL OLEVAID ESEMEID. LÜHINÄGIJA NÄEB- KAUGELE HALVASTI JA LÜHINÄGEVUSE PUHUL ON VAJA MIINUS (-) KLAASIDEGA PRILLID MEDIALIS- (KESKMINE). KEHAOSA, MIS ASUB MEDIAANTASAPINNALE LÄHEMAL, NIM. KESKMISEKS EHK MEDIAALSEKS. LATERALIS- (KÜLGMINE). KEHAOSA, MIS ASUB MEDIAANTASAPINNAST KAUGEMAL, NIM. KÜLGMISEKS ehk LATERAALSEKS. SINISTER- VASAKPOOLNE DISTALIS- (KAUGMINE). KEHAST KAUGEMAL ASUVAT OSA NIM. KAUGMISEKS ehk DISTAALSEKS. 2 PROXIMALIS- (LÄHIMINE). KERELE LÄHEMAL ASUVAT OSA NIM. LÄHIMISEKS ehk PROKSIMAALSEKS. DORSALIS- (SELGMINE) NORMID: LÖÖGIMAHT- 70 ml
· Rakud on organismi väikseimad ehitusosad, millel on kõik elu tunnused · Uued rakud moodustuvad olemasolevate rakkude jagunemise teel · Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude · Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad nahk, kindlustavad liikuvuse lihased, luud, tagavad toidu seedimise magu, soolestik ) · Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem 1A Raku ehitus · Ribosoomid sünteesivad valke · Tsütoplasma täidab raku, seob rakuosad ühtseks tervikuks
vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 5 9) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame – ja segaluid. PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel
vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 5 9) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame ja segaluid. PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel
3) LIHASKUDE Vöötlihaskude – moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Silelihaskude – nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Südamelihaskude – südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE Närvikude – närvide ümber 4) Näärmete moodustamine, liigid, nende esinemine inimorganismis 1) Eksokriinsed – higinäärmed, süljenäärmed 2) Endokriinsed – toodavad hormoone. Ajuripats, käbikeha, kilpnääre on osad sellest süsteemist. 5) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited? ELUND – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Iga elund koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet. (NT: luud, süda, maks) ELUNDKOND – ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond).
Kattekoe rakud on teineteise vastas tihedasti, seetõttu kaitseb organimsi kahjulikke ainete ja organismide eest. Lihasrakud, iselooomilik on kokkutõmbumine, sest valgu molekulid on võimelised oma ehitust muutma. Milliseid ül täidavad hingamiselundid. seal muudetakse venoosne veri arteriaalseks Kontrolltöö 15.09 Seedeelundkond Seedeelundid on suuõõs, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool, pärak. Tähtsamad seedenäärmed on. · süljenäärmed (sisaldab amülaasi, mis lõhustab süsivesikuid), · maks (see eritab sappi, mis kergendab rasvade lõhustumist), · kõhunääre e. pankreas (pankreas eritab nõret, mis sisaldab ensüüme süsivesikute, rasvade ja valkude lõhustumiseks) Seedeelundkonna funktsioonid · Toidu peenestamine ning toitainete keemiline lagundamine Süsivesikudamülaas+pankrerase ensüümglükoos Valgudpepsiin+pankrease ensüümaminohapped
kõhrkude, luukude ja veri. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. Sidekoel on tugi-, toite- ja kaitseülesanne. Kõhrkude ja luukude moodustavad elundite toese ja kohev ning tihe sidekude seovad omavahel teisi kudesid. Rasvkude on eriline, sest selle rakud on võimelised endasse rasva koguma. Rasvkude asub naha all ja vähendab organismi soojuskadu. Samuti asub rasvkude ka organite ümber kaitstes neid, näiteks neere. Luukude on kõva kuid veidi elastne ka. Luukoe rakuvaheaines on palju kaltsiumi- ja fosforisooli, need annavad luule tugevuse. Veri on omapärane vedel sidekude. Vedela rakuvaheaine nimetus on vereplasma. Vereplasmas asuvad vererakud: punalibled, valgelibled ja vereliistakud. Verel on transpordiülesanne. Veri varustab kõiki organeid ja rakke hapniku ja toitainetega, viib ära ainevahetuse jäägid. Lihaskude jaotatakse kolme rühma: sile-, vööt- ja südamelihased
vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 5 9) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame ja segaluid. PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel
(karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luud toetada ja kaitsta keha, ja neid ühendavad liigesed teostada keha liigutusi, toota vererakke, moodustab mineraalainete varu Lihaste süsteem Skeletilihased Kehaosade liigutused, keha asendi säilitamine, soojuse
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: 1)
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübi kohta üks näide? - Lameluu (koljulaeluu, rinnak) - Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud) - Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud (patella, ja randmes hernesluu) - Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid) 2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud - Sõrmeluud (14) toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne (kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? - Sidemed, sünoviaalpaunad, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad - Kõigis liigestes on sidemed 4
2. Tugi- ja liikumiselundkond …, mille moodustavad skelett ja lihased (vöötlihaskoest). Funktsioonid: On kehale toeseks. 4 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo Annab kehale kuju. Tagab liikumise. Lihased ja luud kaitsevad siseelundeid (kolju kaitseb peaaju, selgroog seljaaju, rinnakorv kopse ja südant). Lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri, lihastööl eraldub osa energiast soojusena. Lameluudes toimub vereloome (punases luuüdis moodustuvad vererakud). Kollases luuüdis talletuvad rasvad, lihastes talletub varuna glükogeen. Miimilised lihased võimaldavad väljendada emotsioone.
ainevahetuses. Luustik on organismi tugisammas, millele kinnituvad lihased. Luustik kaitseb ka mitut õrna elundit (näiteks aju). Lihased võimaldavad kogu elundkonna ja selle osade liigutamist. Luustiku ja lihaste osakaal kehakaalust on meestel umbes 55% ning naistel 45%. Lihaste mass on 30 - 45% kogu organismi massist. LUUSTIK Luustik ehk skelett moodustub omavahel ühenduses olevatest luudest. Inimese skeletis on 206 nimelist luud. Luid on pikki, lühikesi, lamedaid ja segatüüpi. Luustikul on mitu ülesannet: toetamine kanda ja toetada keha ning seda moodustavaid organeid; kaitsmine moodustada tugevaid katteid organitele. Näiteks aju ümbritsev kolju või siseorganeid ümbritsev rinnakorv; liikumine luud vahendavad lihaste genereeritud jõudu, suunates selle liikumisse. Luudest kangisüsteemid võivad võimendada jõumomenti või suurendada liikumiskiirust;
2.) orgaaniline osa (luurakud) - elastsed kiud. Valgud rasvad-annab elastsuse. Vananedes suureneb luudes mineraalsete ainete sisaldus. Luude kasvamine kestab 20-nda eluaastani. Lapse luude otstes on kõhrest kasvuvööndid, need kaovad 20-eluaastaks. Täiskasvanutel säilib kõhr: kõrvalestas, ninas ja liigeste sisepindadel. Luustumiseks on vaja kaltsiumsoolasid ja d- vitamiini. Luu koostises eristatakse:1.luuümbris-luu välimine kiht. Toodab uusi luurakke, ühendab luud ümbritsevaga. 2.plinkaine-tihe, jäik, annab tugevust. 3.käsnaine-poorne, hõre luukude, selles on luuüdi ja veresooned. 4.luuüdi-enamuse luude sees, luuüdi on kahte sorti: a.)punane luuüdi-vererikas, punaste vererakkude tootmiseks. B.)kollane luuüdi-rasvarikas varuaine. Osad luud on seest õõnsad- luustik kergem, annab vastuoidavust. Ülesanded:1.toestab, 2. Lihaste kinnituskoht, 3. Osaleb liikumises, 4. Kaitseb olulisi organeid/siseelundeid.
7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6. teljed- sagitaal(eest taha)- eemaldamine, lähendamine frontaal(vasakult paremale)- sirutus, painutus vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7
7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6. teljed- sagitaal(eest taha)- eemaldamine, lähendamine frontaal(vasakult paremale)- sirutus, painutus vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7
- Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare - Kui õhutemperatuur tõuseb siis veresooned laienevad. · Meeleelund valu, soe, külm, puudutus · Eritusorgan läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest. Higistamine aitab säilitada kehatemp. ja väldib ülekuumenenimist Ehitus: sarvkiht, marrasnahk, pärisnahk, nahaaluskude ( annab kehale kuju ja kaitseb põrutuste ja külma eest) 2. TUGIELUNDKOND · Luud koosnevad luukoest. · Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa. · Täiskasvanud inimese luustik koosneb enam kui 200 luust. LUUSTIK Osteoporoos: Luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Põhjustavad hormonaalsed muutused ja vitamiin D puudus. Luustumine: Kõhrede järk-järguline luustumine. Kõik kõhred ei luustu. Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb
Aitab mälu parandada Arstid ravimi eesmärgil 1.5 OKSÜTOTSIIN Hormoon, toodetakse hüpotalamuses, liigub edasi ajuripatsisse. Tekitab erektsiooni, hoolivusetunnet jne. N.ö armuhormoon. 1.6 KASVUHORMOON Hormoon, toodab ajuripats, liigub maksa Kasvule Rakud paljunevad/taastavad Paljunemisele aitab kaasa Luud kasvavad Toodavad kõik rakud 1.7 KOLLASKEHA HORMOON Hormoon, tekib munasarjas ovulatsiooni ajal Aitab säilitada rasedust 1.8 VITAMIINID VITAMIINIDE VARU A 1-3 aastat D 1-5kuud E 1-4 kuud B-rühma 1-5 nädalat C 2-6 nädalat 1.8.1 A-VITAMIIN Nägemiseks Rakkude kasvuks ja arenguks
Kui inimesel puudub piisavalt vitamiine, siis see võib peata ensüümide töö. 19.Milleks on vaja D-vitamiini, kust seda saab? Mis on rahhiit? o Luude ja hammaste koostisosa o Laste kasvamine o Ensüümide süntees limaskestas o Vere hüübimise ja normaalse südametöö saavutamiseks o Stabiilse vererõhu ja närvisüsteemi saavutamiseks o Saab: Päikese valgusest, kala rasvast, munast, võist, maksast o Rahhiit- Luud on nii pehmed, et vajuvad x või o kujuga. Pigem sünnib kaasa. Avitaminoos d-vitamiinile. 20. Mis on kolesterooli ülesanded organismis? Too näited. Mille poolest erineb ,,hea" ja ,, halb" kolesterool? o Ülesanded: o Kuulub loomade rakumembraani koostisesse, tagab nende voolavuse ja läbilaskvuse o Vaja mõnede hormoonide (nt: suguhormoonide), D-vitamiini ja sapphappe sünteesimiseks. o Toodab sapphapet, mis seedib rasvu.
vereliistakutest. Valgelibled jagunevad agranulöotsüütideks ja granulotsüütideks. 4. Luukude Luukude on on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Koosneb keskm. 1/3 orgaanilisest ja 2/3 anorgaanilisest ainest. Luu mineraalainetest vabastamisel dekaltsineerimise teel saadakse painduv ja lõigatav mass. Noortel loomadel on orgaanilise aine hulk luudes suurem, mis muudab luud painduvamaks. Vananedes suureneb anorgaanilise aine osakaal, mis muudab luud hapramaks. 5. Lihaskoed Organismi liigutuslikke protsesse teostavaid lihaskudesid jaotatakse kolme liiki – silelihaskoed, vöötlihaskoed ja südamelihaskoed. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kontraktsioonivõimelistest lihaskiududest. Silelihaskude esineb siseorganites ning ei allu tahtele Vöötlihaskude moodustab tahtele alluvaid lihaseid. Kiud on paksemad, kui silelihaskoel
· Moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. · Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe abil. Veresooned ja närvid puuduvad. · LUUKUDE · Jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforsooladega. Selline ehitus muudab luud jäigaks ja tugevaks, võimaldades täita organismi tugifunktsiooni. · Toimub intensiivne ainevahetus (luukoes palju veresooni). · Luukude moodustub enamasti kõhrkoest luustumisel (mineraalsoolade ladestumine). · VERI- JA LÜMFOIDKUDE · Vere peamisteks ülesanneteks on hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste
· Orgaanilistest ainetest annavad luudele elastsuse (valgud, rasvad) Plinkollus Luuümbrise all asuv tihe ja tugev luukude Käsnollus Plinkollusest seespool paiknev pehmem käsnjas luukude Luuüdi Luude keskosas paiknev pehme kude Punane luuüdi Vereloomeelund, selles moodustuvad erinevad vererakud. Kollane luuüdi Toitainete ja rasvade varu Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav Luuümbris Ühendab luud ümbritsevate kudedega. See moodustab uusi luurakke, mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks. Luustiku e. Skeletti ülesanded: · Lihastele kinnituskohaks · Kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi (pea ja seljaaju) · Võialdab inimesel liikuda · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Liiges kahe või enama luu ühendus, mis lubab neil liikuda. Jagunevad : o Keraliigesed kõige suurema liikumisulatusega
sobivamate mõistepaaride järjekorranumbrid (eeldusel, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust). 1 -5 (tekib vastavast lootelehest); 2 - 1 (tekib vastavast lootelehest); 3 - 6 (tekib vastavast lootelehest); 4 - 7 (on põisloote osa); 5 - 8 (on üks lootekestadest); 6 - 2 (isendiareng); 7 - 3 (organismirühma ajalooline areng); 8 - 9 (algab sügoodi tekkega); 9 - 4 (lootejärgse arengu üks staadiume). KÜSIMUS Paljunemine 3. Missugused inimkeha rakud ei kuulu ühegi koe koosseisu? Nimetage 2 nende rakkude ehituslikku iseärasust! Kirjutage saadud vastustest lähtuvalt üks bioloogiline järeldus, väljendage see ühe lausega (järeldus võtab teabe kokku ning lisab midagi, mis antud teabest tuleneb). Kommentaar Paljunemine 3. Seemnerakud (spermatosoidid), munarakud. Sugurakud on nn vabad rakud, mistõttu kehas mujale sattudes (näiteks verre) mõjuvad nad kehavõõrastena ning kutsuvad esile vastureaktsiooni
Aalajäsemete sensoorsed väljad on kääru kõige kõrgemas ja ülajäsemete sensoorsed väljad kõige madalamas osas. Postsentraalkäärus on üldtundlikkus, siia tulevad signaalid lihastest(külm, soe, valus). 3 sensoorset ala(mis sagaras mis?), kus toimub liigutuste juhtimine(pretsentraalkoores): 67. Peaajunärvide arv, nende iseloom, ülesanded. Peaajunärve on 12 paari. Igal peaaju närvipaaril on oma järjekorranumber ja nimetus. I haistmisnärv(sensoorne) kõige ürgsem närv II nägemisnärv (sensoorne) III silmaliigutajanärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised kiud innerveerivad aga innerveerivad pupillilahendajat ja ripslihast. IV plokinärv (motoorne) tuum asub keskajus innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põiklihast. V kolmiknärv (seganärv) kolmiknärviganglionist lähtuvad silmanärv(sensoorne innerveerib lauba, pealae, silmakoopa ja
Vahelihase närv NS slaid 79; anat lk 215 31. mis piirkonda innerveerib õlavarrepõimik? Kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ja nahka NS slaid 82-83; anat lk 216 32. millised närvid jäävad õlavarrepõimiku 1. Lihase-nahanärv 2. Keskpidine närv 3. Küünarluu närv 4. Kodarluunärv NS slaid 82-83; anat lk 216-217 koosseisu?, nimeta 4 erinevat! Innerveerib 1. alajäset ning kehatüve alumist osa, 2. kõhulihaseid, 3. reie eesmise ja keskmise rühma 33. mis piirkonda innerveerib nimmepõimik? lihaseid, 4. munanditõsturit. Nahaharud 5. kõhu ja reie nahka, 6. sääre mediaalset pinda, 7. munandikotti, NS slaid 86; anat lk 217-218
k) Luukude - Eristatakse põimikulist (kõõluste kinnituskohad ja kolju õmbluste piirkonnas) ja lamellaarset luukudet (kogu skelett). Lihaskoe liigid: l) Silelihaskude - nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes. m) Vöötlihaskude - skeletilihased, keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihased. n) Südamelihaskude - südames. 4.Elundi ja elundkonna mõiste: a) Elund – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon (luud, lihased, süda, maks jt.). b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (tugi-liikumiselundkond, hingamiselundkond, seedeelundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: a) Sagitaaltelg - eest taha. b) Frontaaltelg - vasakult paremale. c) Vertikaaltelg - ülalt alla.
Koe moodustavad rakud, millel on ühine ülesanne. Nt. Sidekude, epiteelkude, närvkude, lihaskude. Koe tüübid : Epiteelkude-, Keha katmine ja kaitsmine. Nõrede eritamine. Sidekude- Organismi erinevate kudede ja elundite sidumine. Lihaskude -Moodustab lihaseid, mille ülesanne on organismi liigutamine. Epiteelkude - Ärrituse vastuvõtmine, tekkinud erutuse edasi juhtimine ja analüüsimine. Elund ehk organ on ühiseid ülesandeid täitvad koed. Nt. Nahk ja luud. Elundkonnad on ühiste ülesannetega koosnevatest elunditest. Nt. Seedeelundkond ja hingamiselundkond. HOMÖOSTAAS Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Nt. Energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine ja termoregulatsioon. I Energiabilanss Sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus
annaabi.ee 
