Maksunduse kursusel teema: Kütuseakstiis - sarnased materjalid

Kütuseaktsiis

KÜTUSEAKTS IIS Kadi Hinrikus KM12­PE  MIS ON KÜTUS?  Kütuseks loetakse mootorikütust ja  kütteõli (pliivaba bensiin, pliibensiin,  lennukibensiin, petrooleum, diislikütus,  eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli,  raske kütteõli, põlevkivikütteõli,  vedelgaas), tahkekütuseid (kivisüsi,  pruunsüsi ja koks), kütusesarnast toodet  ja biokütust.  AKTSIISIMAKSUKOHUSTUS  Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus üldjuhul  kütuste tarbimisse lubamisel või teisest  liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta  Eestisse toimetamisel.   Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja  kohustatud ise arvutama tasumisele kuuluva  aktsiisisumma ja deklareerima ning maksma  selle seadusega sätestatud tähtpäevaks.  MAKSUSTAMISEPERIOOD  Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kauplejatel  on maksustamisperioodiks üldjuhul kalendrikuu 

Kordamisküsimused aktsiisi eksamiks

Aktsiisidega kogutakse täiendavat raha maksustatavate kaupade tarvitamisest tingitud kulutuste katteks (nt alkoholismist põhjustatud haiguste ravi, teede ehitus). Aktsiiside kaudu püütakse mõjutada tarbijate eelistusi, näiteks eelistada lahjemaid alkohoolseid jooke või keskkonnale ohutumat kütust. 5. Mida tähendab sihtkohamaa printsiip? Maksustamine toimub kauba tarbimiskohas. 6. Mis on aktsiisimaksu objekt? Alkohol, tubakatooted, kütus, elektrienergia ja pakendid 7. Mis on aktsiiside eesmärk? Eesmärgiks on mõjutada tarbijate käitumisharjumusi. Piiratakse tervisele või keskkonnale ohtlike kaupade tarbimist või kaupade tarvitamisest tingitud kulutuste katteks: alkoholismi raviks, teede ehitus). Eesmärk on maksustada konkreetse kauba tarbimist kauba päritolust sõltumata 8. Milliseid tegureid tuleb analüüsida aktsiispoliitika elluviimisel?

osutamine. Kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine. Ühendusesisene käive on tekkinud või kaup on ühendusesiseselt soetatud kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeval või kauba eest arve väljastamise päeval, kui kauba arve väljastatakse enne kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. Kuupäeval. Teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse osutatuks ja saaduks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb. Samale ostjale teenuste osutamisel või kaupade regulaarsel võõrandamisel loetakse kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise või saamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest tasumine on kokku lepitud, kuid mitte hiljem kui 12 kalendrikuu möödumisel

Käibemaksuseadus (KMS)

eksporditav kaup 2) kaup, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena. 4 rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõitudeks kasutatav merelaev, ja sellise merelaeva varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud liidu vetes sõitval merelaeval kaasamüüdav kaup; 4) peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk ning selle varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühendusesisesel lennul õhusõidukis kaasamüüdav kaup;

Maksunduse eksam

vahend, sanitaar- ja hügieenitoode ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseade ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ja sellise abivahendi kasutada andmine puudega isikule; 3) majutus või majutus koos hommikusöögiga, välja arvatud selle teenusega kaasnev kaup või teenus; 4) perioodiliselt väljaantav trükis, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga väljaanne. 23. Käibemaksu maksustamisperiood  Maksustamisperiood on kalendrikuu  Käibedeklaratsioon esitatakse maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks  Käibedeklaratsioon esitatakse elektrooniliselt, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud (RM 9.12.2008.a. määrus nr. 43) 24. Käibedeklaratsiooni esitamise tähtajad KMD esitamise tähtaeg on maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäev. 25. Käive käibemaksuseaduse mõistes

Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis

Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Biokütused ........................................................................................................................ 4 Puitkütused .................................................................................................................... 5 Rohtsed biokütused ....................................................................................................... 5 Orgaanilised jäätmed ..................................................................................................... 6 Vedelate biokütuste liigitus ........................................................................................... 6 Maaressurss ....................................................................................................................... 7

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused, võimalikud maksusoodustused. MAKSUKOHUSTUSLANE: maksumaksja, maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse/lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest, seadusega võidakse sätestada isikuteühenduse või varakogumi maksukohustuslase staatus. MAKSUKOHUSTUSLASTE REGISTER: maksukohustuslane, sotsiaalmaksuseaduse alusel

Käibemaksuseaduse küsimuste vastuses maksuarvestuses

kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või aktsiisikauba, soetaja või oma 9  kauba teise liikmesriiki toimetaja kehtiv teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise number; (KMS § 15 lg 3 p 2) - rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõitudeks kasutatav merelaev, ja sellise merelaeva varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud liidu vetes sõitval merelaeval kaasamüüdav kaup; (KMS § 15 lg 3 p 3) - peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk ning selle varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühendusesisesel lennul õhusõidukis kaasamüüdav kaup; (KMS § 15 lg 3 p 4)

Füüsilisest isikust ettevõtja

FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav tulu selgitatakse välja tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas. Kuna sotsiaalmaksu määr on 33%, siis sotsiaalmaks arvatakse ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtluse tulu pärast kulude mahaarvamist 1,33-ga. Aasta kestel on FIE kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. FIE ei saa sotsiaalmaksu ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid näidata oma ettevõtluskuludes. 6.1.1 Sotsiaalmaksu deklareerimine, arvestamine ja tasumine Sotsiaalmaks arvutatakse maksustamisperioodil ettevõtlusest saadud tulu alusel. Ettevõtlustulu deklareeritakse üks kord aastas tuludeklaratsioonil, mis tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada koos füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Aasta lõpliku sotsiaalmaksukohustuse arvutab Maksu- ja Tolliamet näidatud andmete alusel ja

FIE raamatupidamine referaat

Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised; maksustamisperioodiks on kalendriaasta, mille kestel tuleb sooritada kord kvartalis sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaalmaksu makstakse ka töötuskindlustushüvitistelt. Teatud isikute kategooriate (näiteks ajateenijad, töötutoetuse või lapsehooldustasu saajad) eest maksab sotsiaalmaksu riik.

Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

(2) Kauba ühendusesisene soetamine on ka ettevõtluses kasutatava kauba toimetamine teisest liikmesriigist Eestisse oma Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. § 15. Käibemaksumäärad (1) Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2­4 sätestatud juhtudel. § 27. Maksustamisperiood ja käibedeklaratsioon (1) Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast kuni sama kuu lõpuni. Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15, võib

Energia ja keskkond konspekt

naftakütustel 5,6% ja maagaasil 20,9%. Tuumajaamades toodeti 2007. aastal 13,8% elektrist, hüdrojaamades 15,6%, geotermaal-, päikese-, tuule- biokütustel ning jäätmetel töötavates elektrijaamades 2,6%. Primaarenergiaga varustatuse osas erineb Eesti (vt Joonis 1 .3) märgatavalt mistahes muust maailma piirkonnast, sest see baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Eestisse imporditakse transpordis kasutatavad vedelkütused, gaas ja kivisüsi, kusjuures viimase tarbimine on muutunud marginaalseks. Väärib märkimist, et Eesti on muutunud vedelate katlakütuste importijast nende eksportijaks, mis on setud põlevkiviõli suureneva ekspordiga ja imporditava naftamasuudi tarbimise järsu langusega.

Tolliõiguse eksamiküsimused

1. GATT on Riikidevaheline vabatahtlik kokkulepe omavahelise kaubanduse reguleerimiseks. Eesmärgiks oli kaotada järk-järgult tollitariifid ja piirangud kaubanduses ja kaupade impordis. GATT põhines vabaturul, ausal konkurentsil ja keskendus osapoolte majanduslikele eelistele. GATT-i tegevuse aluspõhimõtted: Eranditeta enamsoodustusrežiimi kehtestamine kõigi osapoolte vahel (MFN põhimõte), soodustused ühele osapoolele pidid automaatselt laienema kõigile Kohalikku tootmist ei olnud lubatud kaitsta sisseveotollide- ja kvootidega Hädavajalikke impordipiiranguid rakendav osapool pidi kõigepealt konsulteerima teiste liikmesriikidega. Tulevikusuund oli piirangute ja tollitariifide alandamine Erandid 4 põhimõttest: Ühiskonna moraali kaitsmine; Inim-, looma- või taimestiku kaitse; Riiklike ja rahvuslike väärtuste kaitse; Taastumatute riiklike maavarade säilitamine; Intellektuaalse omandi kaitse; Kohustuste täitmine, mis on tulenev mistahes riikidevahelis

Maksundus (kokkuvõtvalt)

................................18 Saadud elatis......................................................................................................................................18 2.4.6 Muud mahaarvamised.......................................................................................................................18 2.5 Välismaal tasutud tulumaksu arvestamine...........................................................................................19 2.6 Tulude deklareerimine ja maksu tasumine...........................................................................................20 3 ETTEVÕTLUS JA MAKSUSTAMINE.....................................................................................................22 3.1 Ettevõtlustulu maksu subjekt...............................................................................................................22 3.2 Ettevõtlustulu kui maksu objekt.................................................................

Maksud II

· Loterii korraldamisel loterii müügist saadud summa. · Kaubandusliku loterii korraldamisel võidufond, kui see ületab 10 000 . · Toto korraldamisel tehtud panustest laekuv summa, millest on maha arvatud võidud. · Õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisl tehtud panustest laekuv summa, millest on lahutatud võidud. · Õnnemängu korraldamisel osalustasude summa. Hasartmängu maksuga maksustamise periood on kalendrikuu. Erandid: · Kaubandusliku loterii korraldamisel on maksustamisperioodiks antud loterii korraldamise periood. Periood algab mängureeglites märgitud panuste tegemise esimesel päeval ja lõppeb reeglites märgitud võitude välja andmise viimasel päeval. · Õnnemängu turniiri korraldamisel on maksustamisperiood ühe õnnemängu korraldamise periood, mis algab reeglites märgitud osavõtu tasude võtmise esimesel

EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA

või linnaasutus. Maksukohustuslasena registreerimiskohustuse tekkimise aluseks on maksustatava käibe piirmäära 250 000 krooni ületamine. Sellisel juhul tuleb kolme tööpäeva jooksul esitada oma elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti kohalikule asutusele avaldus enda registreerimiseks maksukohustuslasena. Nimetatud käibe piiri ületamise päevast alates tuleb maksustatavate kaupade ja teenuste võõrandamisel arvestada ja tasuda käibemaksu (Ettevõtja Infovärav). Käibemaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. Aruandekuule järgneva kuu 20. kuupäevaks peab käibemaksukohustuslane esitama Maksu- ja Tolliametile käibedeklaratsiooni ja kandma üle tasumisele kuuluva maksusumma. Käibemaksu arvestamine toimub lisandunud väärtuse maksu põhimõtte alusel ning selle maksab lõppastmes kinni tarbija (Ettevõtja Infovärav). Tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil seaduses nimetatud

Materjaliõpetus

glüftaalemulsioonvärvid. Emulsioonvärvid ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. Kruntvärve kasutatakse värvitavate pindade ettevalmistamisel värvimiseks. Kruntvärv nakkub hästi pinnaga ja seob värvikihi paremini alusmaterjali külge. Nakke suurendamiseks lisatakse kruntvärvidele taimseid õlisid. Kruntvärv peab sisaldama samu side- ja täiteaineid mis värvid.. Pahtlid on pigmentide, täiteainete ja sideainete pastataolised segud. Pahtliga tasandatakse pind enne värvimist. Pahtlitele võib lisada lakki või värvi ja peeneksjahvatatud talki. Värvimisviisid Värvimisviisi valik sõltub värvist, eseme kujust, nõutavast kvaliteedist ja olemasolevatest seadmetest. Värvimisviisist sõltub otseselt värvikulu ja tööjõudlus. Masinate ja seadmete värvimisel kasutatakse järgmisi värvimisviise: pintsliga värvimine, õhuvoolus pihustamine, survepihustamine,

Materjaliõpetus

glüftaalemulsioonvärvid. Emulsioonvärvid ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. Kruntvärve kasutatakse värvitavate pindade ettevalmistamisel värvimiseks. Kruntvärv nakkub hästi pinnaga ja seob värvikihi paremini alusmaterjali külge. Nakke suurendamiseks lisatakse kruntvärvidele taimseid õlisid. Kruntvärv peab sisaldama samu side- ja täiteaineid mis värvid.. Pahtlid on pigmentide, täiteainete ja sideainete pastataolised segud. Pahtliga tasandatakse pind enne värvimist. Pahtlitele võib lisada lakki või värvi ja peeneksjahvatatud talki. Värvimisviisid Värvimisviisi valik sõltub värvist, eseme kujust, nõutavast kvaliteedist ja olemasolevatest seadmetest. Värvimisviisist sõltub otseselt värvikulu ja tööjõudlus. Masinate ja seadmete värvimisel kasutatakse järgmisi värvimisviise: pintsliga värvimine, õhuvoolus pihustamine, survepihustamine,

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

Tänu ASi Tallinna Sadama tõsisele suhtumisele seirekohustuse täitmisesse on Küdema lahe akvatoorium üks paremini uuritud linnustikuga merealasid Eestis. 3. TRANSPORDIEMISSIOONID JA NENDE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Heitgaasides sisalduvaid komponente võib jagada kahjulikeks ja kahjututeks. Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli) Lämmastikoksiidid NO ja NO2 mida tähistatakse ühiselt NOx kuna O muutub pidevalt. Vääveloksiid SO2 Tahked osake Kahjututeks on: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsinikdioksiid CO2 V.t hiljem kasvuhooneefekt. Veeaur H2O sed (tahm). Selle vähendamiseks on vaja kasutada filtrisüsteeme, leida teine kütus. 4. Referaat PILET nr. 3 1. NOOSFÄÄRI PERSPEKTIIVID Vaimsuse ja positiivse mõistuslikkuse levitamine on iga riigi haridussüsteemi esmane eesmärk ja peaks selleks saama,

Tulumaksuseadus (TuMS)

aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erisoodustuste, kingituste jms puhul on maksustamisperioodiks kalendrikuu. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Füüsilise isiku tulumaksumäär on 20%, mis tähendab et maksustatav summa korrutatakse maksumääraga 20% (või korrutatakse 0.2-ga läbi). Ettevõtte tulumaksumäär on 20/80 mis tähendab, et maksustatav summa

Majanduse konspekt

(Euroopa Liidu tööpuudus on keskmiselt 7-8%, USA ja Jaapan keskmiselt 6%, Eesti keskmiselt 10%.). Tööpuuduse tõttu kasvavad ka riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab maksutulu, mida ta saaks kui need inimesed töötaksid. Riigil jääb saamata ka nende tulu-ja sotsiaalmaks, kuna töötu ei teeni palka ja ei maksa makse. Ja kuan töötute sissetulek on piiratud, väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Tööpuuduse vähendamine on igati riigi huvides. TÖÖTUTOETUS Töötu abiraha on riigi rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Abiraha on tavaliselt kõigi jaoks ühesugune. Töötutoetuse 31kordne päevamäär 2012. aastal on 65,41 eurot (töötutoetuse päevamäär 2012. aastal on 2,11 eurot). Töötu abirahale on õigus Eesti alalisel elanikult, elamisloaga välismaalasel ja pagulasel

Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis

paljudes majapidamistes talveks küttepuid); • keskkonnasäästlik: uuringud on näidanud, et Euroopa Liidus oleks võimalik kasutada kaks kuni kolm korda rohkem bioenergiat ilma keskkonda kahjustamata ning toidu, loomasööda ja toorainete toodangut vähendamata. (Energiavaru OÜ kodulehekülg 22.03.2013) Biomassil võib olla mitmeid kasutusviise: biosoojuse, bioelektri või biokütuse tootmiseks. Biokütused ongi biomassist saadavad kütused, mida võib jaotada tahketeks, näiteks 6 küttepuud, pelletid; vedelateks, näiteks bioetanool, biodiisel, bioõli ehk pürolüüsiõli; ja gaasilisteks, näiteks biogaas, biovesinik. Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamine Eestis aitab vähendada riigi sõltuvust imporditavatest ressurssidest ja fossiilsetest kütustest ning vähendada survet looduskeskkonnale

Masina osadest ja kontroll

Kütuse aurud segunevad õhuga ja moodustub küttesegu. Survetakti lõpus tõuseb surve tõttu temperatuur silindris nii kõrgele, et küttesegu süttib. Küttesegu põlemisest tekkivad gaasid, ning rõhk silindris suureneb. Järgneb jälle töötakt. Õhu sisse laskmiseks ja tööd teinud gaaside välja laskmiseks on silindri kaanes avad, mida kindlaksmääratud momendil avavad ja sulevad gaasijaotusmehhanismi klapid. Kütus pihustatakse silindrisse toitesüsteemi pihusti kaudu, mis otsapidi silindris. Mida suurema rõhu alt kütus vabaneb, seda peenemaks pihustub. Uutel mootoritel on pihustitel pihustusrõhk 2000 bar. Kütust võib silindrisse pihustada ärapõlemise jagu st tegelikult määrab kütuse silindrisse sisestamise koguse sinna sisenenud õhu kogus. Silindrisse sisestatud liigne kütus väljub silindrist põlemata, suitsu ja tahmana. See juhtub siis, kui näiteks

Küsimuste vastused seadusandluse kohta maksuarvestuses

Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks

Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis

9. Kasutatud rehvide taaskasutamine Eestis Esimesena eelistatakse autorehvide taaskasutamisel protekteerimist. Kahjuks Eestis kasutusel olnud sõiduautorehvid ei sobi selleks, kuna meie auklikud teed on muutnud rehvi struktuuri liiga pehmeks. Seega protekteeritakse imporditud rehve. Peamiselt tuuakse kasutatud rehve sisse Soomest, Saksamaalt, Taanist, Rootsist, Hollandist või Inglismaalt. Järgmine võimalusena on Eestis levinud rehvide tükkideks lõikamine ja saadud purule otstarbe leidmine. Purustatud rehve on kasutatud näiteks autoteede, staadionite, mänguväljakute ehitamiseks või prügila aluskihiks. Rehvide purustamiseks on Eesti Rehviliit ostnud Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahalise abiga spetsiaalse rehvipurusti. Rehvipurusti on põhimõtteliselt nagu hakklihamasin, mille lehtrisse saab kumme tõsta kas kopa või vastava söötekonveieriga. Kummipurusti terad on valmistatud erisulamiga terasest [18].

Ehitusfirma käibevara. Käibevara katteallikad.

või kontserdi korraldamine teatud tingimustel). Käibemaksumäär 0% kehtib kauba ekspordil, kauba ühendusesisese käibe korral, teenuse puhul, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti ja muude seaduses loetletud kaupade ja teenuste puhul. Aktsiisid Aktsiisid on sarnaselt käibemaksuga tarbimismaksuks ja nende peamiseks eesmärgiks on inimeste, ettevõtjate käitumise mõjutamine võimaldades ühtlasi koguda maksuraha riigieelarvesse. Aktsiisiga on Eestis maksustatud alkohol, tubakatooted, kütus ja pakendid. Et aktsiiside määrad on diferentseeritumad, aktsiisikaupadega toimetamine keerukam ja aktsiiside deklareerimine võrreldes teiste maksudega käitleja-spetsiifilisem, puudutades seejuures ainult teatud osa maksumaksjatest, siis annab järgnev vaid lühitutvustuse maksuobjektidest ning asjaoludest, mida on oluline teada tegutsedes EL liikmesriigi maksukohustuslasena. Raskeveokimaks Raskeveokimaksu määrad on diferentseeritud lähtuvalt registrimassist,

Raamatupidamise alused

FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab:  info identifitseerimist;  mõõtmist;  registreerimist;  töötlemist;  analüüsimist;  edastamist;  säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõt

Maksunduse valdkonna mõisted

maksu tasumine tähtpäeva või tähtaega, maksude tasumise korda, maksuseaduse rakendamise korda, võimalikke maksusoodustusi ja nende rakendamise korda. - Maksusoodustus ­ õigusnormis sisalduv eritingimus, mis võib vabastada isiku maksukohustustest, arvata konkreetse objekti maksustatavate objektide ringist välja, vähendada maksumäära või teha üldnormides muid korrektiive, mis viivad maksusumma vähendamisele. - Maksustamisperiood ­ tasumisele kuuluva maksu arvestamise aluseks olev ajavahemik ­ kalendriaasta, kuu vm ajavahemik. - Maksusumma ­ maksuseaduse kohaselt tasumisele kuuluv summa. - Maksusüsteem ­ riiklikest ja kohalikest maksudest koosnev süsteem. - Maksuteade ­ maksuhalduri väljastatud kirjalik teade tasumisele kuuluva maksusumma kohta. - Maksuvabastus ­ teatava isikukategooria vabastamine maksu tasumisest

Kaubandusliku meresõidu õigus

St ta on hagi tagamise abinõu. Miks reederi huvides tekkinud- seepärast, vanasti ka pangaülekanded ei käinud kiiresti, tuleb Brasiiliast laev, kaptenil pole sularaha kaasas, pangad suhtlevad posti teel. Ostab kuuks ajaks laeva meeskonnale süüa-juua ja ootab kuni Brasiiliast arve alusel pangaülekanne tehakse, rv maksekorraldus võtab aega, iga laeva päev maksis tuhandeid. Tekkis selleks, et laevaomanik saaks oma põhivara efektiivselt kasutada. Tellib kaupa, ostab kütus, sadamatasude maksmine, agent korraldab, lootsitasud, laev liigub edasi. Võimalik anda tagatis nõude esitajale, saada laev arestist vabaks, et laev saaks rahulikult liikuda. IMO - International Maritime Law Institute. vt veebilehte, otsi. http://www.imli.org/ Konventsioonid 1. konv laevade arestimise kohta sõlmiti Brüsselis 70-datel vist. Läti on ka sellega ühinenud. EV kui arutas, millisega ühineda, jäime kiirustamise hiljaks, arestimise seadustamiseks - siis

Finantsarvestus - Konspekt

RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluar

Raamatupidamine III kursus

3) Kui töötajale maksti viimasel kuuel kuul töötatud aja eest ainult põhipalka , säilitatakse kokkulepitud palk. Kui palga maksmist jätkatakse, siis säilitatav palk makstakse välja enne puhkuse algust. Kui palga arvestamisel võeti arvesse töömaht või maksti lisatasu või preemiat, arvutatakse puhkustasu päevatasu järgi. § 2. Päevatasu arvutamise alused 1) Päevatasu arvutatakse üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Kui nimetatud perioodi jooksul on töö- või teenistussuhe olnud terve kalendrikuu peatatud, väheneb arvutamise aluseks olev kuude arv. 2) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe kalendrikuu, võetakse päevatasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuul teenitud palga kogusumma. Kui töötaja ei ole tööandjaga töö- või teenistussuhtes olnud ühte

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Ohud. Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad. Fossiilsed kütused (sh. Nafta), nende varud, paiknemine ja kasutamise tempo. Alternatiivsete energiaallikate, sh puiduenergia kasutamise võimalused meil ja maailmas. EL-i eesmärgid taastuvenergia kasutamisel. Taastuvad on loodusvarad, mis tekivad loodusliku ringe käigus uuesti, kui neid õigesti majandada. Taastumatud on loodusvarad, mis moodustuvad looduses väga aeglaselt võrreldes nende ärakasutamise kiirusega või ei teki neid enam üldse. Taastuvad ­ taimed, loomad, muld, vesi, mets, energiavarud

Loogika ja programmeerimine

.............................39 ............................................................................................................................................... 39 Sissejuhatus ...........................................................................................................................39 Jada. Massiiv. Massiivi mõõtmed .........................................................................................40 Massiivi deklareerimine ........................................................................................................40 ............................................................................................................................................... 42 Massiivi kasutamine ............................................................................................................. 42 Kirje .....................................................................................................