Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MAKSUINTRESSIDEGA SEOTUD PROBLEEME KOHTUPRAKTIKA NÄITEL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intress, lahend, maksuhaldur, kohtulahend, maksuvõla, riigikohtu, maksuotsus, maksuvõlg, kohtulahendi, maksumaksja, tasutud, maksuhalduri, maksukohustuslane, haldusakt, haldusakti, maksuhalduril, kolleegium, tähtpäev, riigikohus, lahendite, kohtulahendite, viivis, tasuma, arvestamine, palts, laadi, aegumine, maksukohuslane, ?maksuõigus, juurakorra. (MKS § 1 lg 1). 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. (MKS § 2) 3. Millised on riiklikud maksud? Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. (MKS § 3 lg 2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. (MKS § 5 lg 1) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- võ linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (MKS § 5 lg 2) 5
vastavalt omavalitsuse määrusele. Maksudeklaratsioon võib olla tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioonid või maksuaruanne või muu maksusuuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või kinnipidaja on kohustatud esitama maksuhaldurile. Maksuhaldur on täidesaatva riigivõimu arvestus, kelle ülesanne on jälgida maksude arvestamise, deklaratsioonide täitmise ja tasumise õigsust. Maksukinnipidaja isik, kes on kohustatud kinni pidama maksumaksja maksu ning tasuma selle maksuhaldurile. Maksustamisperiood periood, mille eest tuleb arvestada, vastavalt seadusele, tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti. Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustused; maksuvaidluste lahendamise kord ning poolte vastutus.
maksu maksmise korda. 2. Mis on maks? Maks on seadusega maksumaksjale pandud kohustus, mis kuulub täitmisele, seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. 3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste eest. 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht?
). Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke ning piisavaid tõendusmaterjale. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega (ta võib infot saada juurde ka kolmandalt isikult). Maksuhaldur peab arvestama, et: maksumenetlus peab olema võimalikult ökonoomne ja seetõttu on esmane infoallikas maksukohustuslane. Juhul kui vajalikku informatsiooni ei ole võimalik maksukohustuslaselt saada siis tuleb kaasata kolmas isik, kuid see muudab
Maksuvõlgade ajatamine Irina Bojarina Kristina Kusmirtsuk TABB37 Kuidas taotleda maksuvõlgade tasumise ajatamist? Taotlus Maksukohustuslane esitab taotluse maksuvõla tasumise ajatamisest vabas vormis või Maksu- ja Tolliameti kodulehel Kuhu taotlus esitada? · Taotlus esitatakse lähimasse piirkondlikku maksu- ja tollikeskusesse või teenindusbüroosse, kes edastab selle läbivaatamiseks sissenõudmise üldmenetluse osakonda. · Taotluse koos lisamaterjalidega võib edastada ka e- posti teel digitaalselt allkirjastatult aadressile: [email protected]
Maksuhalduri kohustused. Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuhaldur kontrollib maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Kontrollib maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgib, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Arvestab ja määrab seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastab enammakstud või hüvitatavad summad. Kohaldab maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse
§1 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tuli saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus. §2 3. Millised on riiklikud maksud? Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks. §3 (2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. §5 (1);(2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksumaksja, maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. §6 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht? Tähendab seda, et täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. §9 7
kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. Eestis on meil maksuhalduriteks: Maksu- ja Tolliamet (riiklikud maksud) ja kohalik omavalitsuse volikogu (kohalikud maksud) 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. Maksualused: * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. 1. eksistents e. olemasolu maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. (maamaks; loomapidamismaks; paadimaks; raskeveokimaks). 2
• Jaotusfunktsioon • Kontrollifunktsioon • Stabiilse arengu tagamise funktsioon 7. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. • Maks on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik, makse, mis maksu maksjale otsest kasu ei anna. • Maks – kohustuslik ja vastuteeneta. • Lõiv – tasu konkreetse teenuse eest. • Tasu – osutatava teenuse hind 8. Riiklikud ja kohalikud maksud Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Arvestusala õppetool Getter Anett Arro RP16 Kohtulahendi analüüs Ainetöö Juhendaja: Janek Keskküla Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud.............................................................3 1.1 Põhja Maksu-ja Tollikeskuse maksuotsuste põhjendused...............................4 2 Menetlusosaliste seisukohad...............................................................................5 2.1 Äriühingu, Maksuhalduri ja Tallinna Halduskohtu seisukohad........................5 2.2 Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad.............................................................6
1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente.
Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus
Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega, riigi- või kohaliku omavalitsuse avalikõiguslike ülesannete täitevahend. 5.Millest koosneb maksusüsteem? Maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. 6.Kes on maksumaksjad ? Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnavalitsus, kes maksab makse. 7.Maksuseaduste definitsioon ja mida sätestakse maksuseadustega ? Maksuseadustega sätestatakse maksu nimetus, maksuobjekt, maksumaksja, makse saaja või laekumise koht, maksusumma tasumise ja arutamise kord, võimalikud maksusoodustused 8.Kes on maksuhaldurid ja mis on nende ülesanded ? Maksuhalduriteks on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude osas oma valla või linna territooriumil valla- või linnavolikogu. Ülesanneteks on: maksude kinnipidamise õigsuse ja ülekandmise tähtajalisuse kontroll, maksuvõlgade sissenõudmine, maksude mitteõigeaegse laekumise korral maksuintressi
lubama ametnikul takistamatult läbi viia menetlustoiminguid. Küsimused : 1. Seevastu maksuõigus reguleerib avaliku võimu suhteid füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Kuigi Eesti põhiseaduses on riigieelarvet ja maksustamist puudutavad sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja maksustamise küsimusi vaadelda teineteisest lahus. 2. Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4.Kohalikud maksud :
6) on kriminaalkorras karistatud § 43. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine (3) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui: [---] 2) loa omaja ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1–7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu; [RT I, 27.12.2010, 7 - jõust. 14.12.2010 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab relvaseaduse § 43 lõike 3 punkti 2 koostoimes § 36 lõike 1 punktiga 6 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada kriminaalkorras karistatu isikut ja tema toimepandud tegu.] LAHENDUS: A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106) PPA on riigi haldusorgan (HMS § 8 lg 1)
Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. § 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks;
töötajale, sh juhatuse liikmele töötasu, äriühing on varatu, tal puudub sõiduk ja ka juhatuse liikmel ei ole isiklikku sõidukit; 5) kaebaja käitumine vaidlusaluses haldusmenetluses ning makshaldurile esitatud ja kogutud tõendid kogumis põhjendavad maksuhalduri kahtlust, et äriühing võib kuritarvitada käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrit. Kaebaja ei ole maksuhalduri sellekohast põhjendatud kahtlust ümber lükata suutnud; 6) ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Maksuhaldur võimaldas kaebajal esitada teavet ja dokumente ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks, andes kaebajale enne vaidlustatud otsuse tegemist kaks korraldust. Korraldustest nähtuvalt oli kaebaja teadlik nii tema suhtes käivast menetlusest kui ka selle võimalikust tagajärjest. Kaebajal oli võimalik esitada maksuhaldurile ebasoodsa tagajärje vältimiseks nii tõendeid kui ka anda seletusi. 8 3
kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust; 10) täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud julgeolekuasutuse ametniku tasemekoolituse kulude katmine 13. Spordiklubi eelarve koostamine ja kinnitamine 14. Milline organ kehtestab riiklikud maksud ja kes kohalikud maksud ja millise õigusliku aktiga need kehtestatakse ? *Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. *Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus 15. Spordiklubi juhatuse liikmele vajalikud omadused, keda valida juhatussse Aktiivsus, ajaresurss, suhtlusoskus, strateegiline planeerimine, juriidika, finatsid, erialased teadmised, väärtushinnangute baas, kommunikatsioon 16. Erinevad ettevõtlusvormid spordiklubi moodustamiseks AS, OÜ, MTÜ 17. Palga arvutamine 18
MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu.
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE..............................................
kalkulatsioon, mis võib muuhulgas tugineda ka ekspertarvamusele. Lisaks üüri tõstmise põhjendustele ja arvestusele peab üüri tõstmise teates olema selgelt märgitud ka üüri tõstmise vaidlustamise kord. Riigikohus leidis, et viidet VÕS 7 § 303 ei saa pidada üürnikule üüri tõstmise vaidlustamise korra märkimiseks VÕS § 299 lg 2 punkti 4 tähenduses. Nimetatud sätte eesmärgiks ei ole Riigikohtu hinnangul üksnes üürniku teavitamine üüri tõstmise vaidlustamise võimalusest, vaid ka see, et üürileandja kirjeldaks teates üürnikule üüri tõstmise vaidlustamise korda. Riigikohus leidis, et üüri tõstmise teates on üürileandjal igal juhul vajalik märkida, kuhu ja millise tähtaja jooksul tuleb üürnikul üüri tõstmise vaidlustamiseks pöörduda. Veel on Riigikohus leidnud, et üüri tõstmise teates ei piisa üksnes sellest, kui
9.dets. 1919a. seadusega (Riigiteataja NR. 108) anti neile õigus oma puudujääkide katmiseks täiendavalt liikumata varanduste maksu võtta kahekordse suuruse sellest, mis seaduse järel lisamaksuna juba oli saadud. ERA 39.1.45 Riigiarhiivist välja otsitud 02.04.2012 Kinnisvara hindamise ja maksustamisega seotud ülesannete täitmiseks otsustati luua liikumata varanduste maksuamet ja liikumata varanduse maksukomisjon. Viimast juhtis maksuameti juhataja, liikmeteks olid igast maakonnast üks maksumaksja. (Aasmäe 1999:185) Maksude välja arvutamine, maksulehtede väljasaatmine, maksuraamatute sisseseadmine ja kõik muud eeltööd nõuavad teatud aega. Need tööd pidid seaduse järgi 1. Märtsiks lõpetatud olema, võisid ka muidugi varem olla. ERA 39.1.45 Riigiarhiivist välja otsitud 02.04.2012 Täpsustati maksupiirkondi. Eelmises seaduses olid ühte piirkonda kokku pandud Saaremaa ja Petserimaa. Kinnisvara hindamise alused olid aga nendes maakondades erinevad. Nüüd viga
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama.
Tulumaksu seadus ja Puhkuseseadus. On tõsiasi, et 1994. aastal vastu võetud Palgaseadust on muudetud tihedamini, kui kord aastas, 1992. aastal vastuvõetud Eesti Vabariigi töölepinguseadust koguni tihedamini, kui kaks korda aastas. Palgaseaduses on ära toodud palgatingimused, palga- ja lõpparve maksmise kord, palgast kinnipidamised ning tasustamine erijuhtudel. Maksukorraldus seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. Tulumaksu seaduses on ära toodud sissetulekud, millelt tuleb maksta tulumaksu, tulumaksu- ning maksuvaba tulu määr. Seaduses on sätestatud tulumaksu kinnipidamise kord ja väljamaksmisel tehtavad mahaarvamised. Tihtipeale puutuvad ettevõtjad oma töös kokku mitmesuguste erisoodustustega, mis tekitavad küsimusi kas ja milliseid makse maksta?
aga krediidikulukust arvutatakse aasta baasil. Kui kaheks nädalaks 50 euro laenamisel 2 „Tarbimise finantseerimise problemaatikast“ – Swedbank, august 2013, ettekande slaidid 3 http://www.ptac.gov.lv/upload/2013_parskats_par_nebanku_kredit_sekt_1_01_2013_-30_06_2013.pdf, lk. 10 4 tuleb tagasi maksta 58 eurot, on kahe nädala intress 16%, aga aasta peale arvestatuna (52 nädalat) 416%. 1.4. Turu koosseis, äritegevuse tasuvus Laenuturu reguleerimata osas tegutseb üle 100 ettevõtte ning nende arv kasvab. Kasvu üheks põhjuseks on eriti viimasel ajal märgatav trend, et teistest Euroopa Liikmesriikidest tulevad ettevõtted Eestisse, kuna Eestis kehtivad laenuandmisele leebemad nõuded (nt OÜ Mogo, 4finance OÜ). Samas on turg laenumahtude mõttes küllalt kontsentreeritud, 90% turumahust annavad
Janeli Põder RP14 Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4
siis, kui ettevõtlus on registreeritud ajutise või hooajalisena või ettevõtlus on peatatud.13 11 Kärsna, O. 2008. OÜ ainuosaniku-juhataja omanikutulu väljamaksmisest ja selle maksustamisest. Autori üleskirjutis. Tallinn, 14.03.2008 12 Kärsna, O. 2006. FIE käsiraamat. Tallinn: Ilo kirjastus, 32 13 Maksu- ja Tolliamet. FIE Maksukohutused. http://www.emta.ee/index.php?id=30069#kaks 01.02.2012 Maksu- ja Tolliametil on õigus vähendada avansilisi makseid või vabastada maksumaksja nende tasumisest, kui ettevõtja poolt prognoositav ettevõtlustulu on maksustamisperioodil oluliselt väiksem eelmise maksustamisperioodi tulust ning kui ettevõtja esitab selle kohta põhjendatud taotluse Maksu-ja Tolliameti piirkondlikule maksu- ja tollikeskusele.14 Lisaks tulumaksu avansilistele maksetele peab FIE tasuma ka tasaarveldusmakse juhul, kui tuludeklaratsiooni põhjal tekib tulumaksu juurdemaksmise kohustus. Hiljemalt 31. märtsiks on
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad: •
wikipedia.org/wiki/%C3%95igusperekond 32. Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda? · Romaani-germaani perekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagunemine kaheks põhivaldkonnaks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. · Anglo ameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja inglismaal ja hõlmab tänapäeval praktiliselt kõiki inglisekeelseid riike. Tema iseloomulik tunnus on et kõige tähtsam on kohtulahend. 33. Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanksioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigus annab ühiskondlikus suhtes osalejale teatud käitumisvõimalused, varustavad konkreetse subjekti ,,õigusega" teataval viisil käituda või nõuda mingit käitumist teiselt subjektilt. 34
kes kaebust riigilõivu suuruse tõttu üldse ei esitanud? 7. Narvas asuval korteriühistul A on nõue kommunaalkulude maksmiseks korteriomaniku B vastu. Kuna nii A juhatuse liikmed kui ka B on vene rahvusest, esitatakse hagi vene keeles. Kohus hagi ei tagasta ning kutsub osalised kohtuistungile. Kohtuistungil küsib kohtunik mõlemalt poolelt, kas nad soovivad istungit vene keeles. Pooled on sellega nõus ja istung toimubki vene keeles, sh protokollitakse istung vene keeles. Kohtulahend on originaalis samuti venekeelne, toimikusse on lisatud aga allkirjastamata eestikeelne tekst, millele on lisatud pealdis ,,kohtuotsus eesti keeles". Vaidluse kaotanud B esitab apellatsioonkaebuse ja nõuab maakohtu otsuse tühistamist menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Milline on õiguslik hinnang toimunule? §32 ja 33 võib olla ka muus keeles kuid peavad olema ka eesti keeles 8. Kohus lahkus nõu pidama, kuulutades, et otsus tehakse avalikult teatavaks kolme päeva
võlguolev tegu. Kirjalikus vormis koostatud leping. See peab olema kirjalikus vormis. See tunnistus võib olla suvalise lepingu osa, kindlat vormi seadus ei määratle. Võlatunnistus jaguneb: Konstitutiivne võlatunnistus uue iseseisva kohustuse võtmine (nt. kassiir) Deklaratiivne võlatunnistus - olemasoleva kohustuse tunnistamine Negatiivne võlatunnistus võlatunnistus, millega tunnistatakse kohustuse puudumist KOHTULAHEND: 3-2-1-124-14 Viivist ei saa nõuda viiviselt ega intressilt. (nt. viivise nõudmine 18 000eur) OÜ A (juhatuse liige Ants) ja OÜ B(juhatuse liige Üllar) sõlmivad müügilepingu, mille alusel OÜ A peab müüma B-le metalltalasid 50tk. Oü B kohustub metalltalade eest maksma 35000 eurot. Pooled sõlmivad kirjaliku lepingu. Üllar helistab Antsule ja teatab, et lepingu objekti valmimine on
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
annaabi.ee 
