aktsiisimaks- tarbimismaks, millega maksustakase teatud konkreetset kaubagruppi täiendavalt käibemaksule, piiravad tarbimist ja reguleerivad turgu, kaudsed ja riiklikud maksud. tulumaks- maks, mida füüsilised isikud maksavad kogu tulult, olenemata selle teenimise kohast. maksustamisperiood on aasta, 21%, riiklik ja otsene maks sotsiaalmaks-maksakse riiklikus ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks vajaliku tulu saamise eesmärgil. Otsene ja riiklik maks, mida maksab tööandja. 33% dividend- ettevõtte omanikule makstav kasumiosa depressioon- e. majanduslangus on olukord majanduses, kus toodangu maht kahaneb, tööpuudus kasvab ja inimeste sissetulek väheneb tööjõud- tööealine (15-74) rahvastikuosa, kes soovib ja on võimeline töötama, tööjõud jaguneb hõivatuteks ja töötuteks majanduslikult aktiivne rahvastik töötajad ja töötud majanduslikult mitteaktiivne rahvastik koduperenaised, mittetöötavad õppurid, invaliidid, lapsehoolduspuhkusel viibijad
Keskpank reguleerib raha pakkumist või raha hinda ehk intresse. Rahapoliitika soodustab riigi majanduse kasvu. Keskpank mõjutab intresse( kui intressid on madalad võetakse rohkem laenu). Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil. Valuutakomiteed iseloomustab kolm tunnust: 1. fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes. Eesti kroon on fikseeritud euroga. 2. kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega. 3. valuuta on täielikult konventeeritud. Seda on võimalik vahetada. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on vähendada tööpuudust ja toetada majanduse arengut. Peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksukoormus näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus. Maksukoormus on riigiti väga erinev. Maksud: · käibemaks · kapitalimaks
väärtusi. SKP ei arvesta kodanike välismaal teenitud tulu. Inflatsioon e. ostujõu langus. Mõõdetakse inflatsiooni määraga. Keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. THI e. tarbijahinna indeks-tarbekaupade ja teenuste hindade muutumine teatud perioodi jooksul, arvestamise aluseks võetakse ostukorv, mis kajastab keskmist tarbimist. Hinna tõusu põhjused: · Tooraine hinna tõus/tootmis kulude kasv · Riigipoliitika(maksutõusud, aktsiis) · Inflatsioon, raha väärtus vähendab ja hindu tõstetakse · Kui nõudlus kasvab tootmisest kiiremini Majanduspoliitika · Riik kehtestab seadused · Riik edendab majandust üldiselt · Riik jagab sissetulekuid ümber · Riik toodab sotsiaal heaolu tagamiseks (ühishüvised) Eesmärgid: 1. kõrge tööhõive saavutamine 2. kõrge majanduskasv 3. hindade stabiilsus 4. õiglane sissetulekute jaotus Majanduspoliitika on üks osa on fiskaalpoliitika e. rahapoliitika
· Püsiv majanduskasv (kõige kõrgem majanduskasv on olnud 11%, majanduslangus on olnud 15%. Kõige suurem palgatõus oli ehituses) · Täistööhõive et töötuid oleks võimalikult vähe) · Stabiilsed hinnad (inflatsioon oleks võimalikult madal) Kuidas riik majanduspoliitikat teostab Rahapoliitika(teostab keskpank) tegeleb raha väärtuse säilitamine ehk raha stabiilsuse tagamisega, milleks on hinna stabiilsus ehk madal inflatsioon. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule riigi keskpangale. Meil on keskpangaks Eesti Pank. Ta on valitsusest sõltumatu, sest (rahaemissioon raha ringlusesse suunamine. Ainult keskpank võib raha juurde trükkida). Eesti Panga amettise nimetamine: president nimetab kandidaadi, riigikogu kinnitab ametisse 1) Fikseeritud vahetuskurss ankruvaluuta suhtes (1 euro=15,64664 krooni) 2) Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja
3) Eesti krooni on võimalik vabalt vahetada igal ajahetkel välisvaluuta vastu Valuutakomitee- rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud (EP ei saa ulatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv) Dividend- ettevõtte omanikule makstav kasumiosa Majanduse ülekuumenemine- liiga suur nõudlis, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja roodangu väga kiire kasvu. Kõige inflatsioon põhjustab aga inimestes ebakindlust, teenitud raha püütakse kiiremini kulutada, välditakse säästmist TÖÖTURGU ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD 1) Maj. aktiivne rahvastik e tööjõud- mood. Inimestest, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised 2) Maj. passiivne e mitteaktiivne rahvastik- isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised (koduperenaised, tugengid ja õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl, haiguse või puude tõttu alaliselt töövõimetud inimesed)
Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja normid Rahvusvaheline julgeolek sõltub kolme liiki faktoritest:
RKP- rahvamajanduse koguprodukt (T-toodang)- kauba maksumus, tootmine ei pea olema toimunud riigi siseselt. enam ei ole määravaks tootmise koht vaid rahvus. RT- rahvatulu. kogu rahvatulu kokku. 5. Maksustamise põhimõtted ja maksumäärad. - progressiivne - keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega. - proportsionaalne - kehtib ühtne maksumäär. -regeresiivne- madala sissetulekuga võetakse suurem protsent kui kõrgema sissetulekuga. Otsesed maksud: maksrakse riigile vastavalt oma tuludest (tulumaks 21%- nii eraisiku kui ettevõtte-, sotsiaalmaks, maamaks ja raskeveokimaks). Kaudsed maksud maksustavad tarbimist kaupade hinnalisa, Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks 20%, aktsiis ja tollimaks). 6. Eesti maksusüsteem (maksud, mis kehtivad, kohalikud maksud). Maksud lähevad: - riigile - kohalikule omavalitsusele - otse vastavatele sihtkapitalidele
laiendada). Maj poliitiliste eesmärkide hierarhia: 1) hindade stabiilsus 2) maj areng VALUUTAKOMITEE SÜSTEEM- Rahapoliitika aluseks. Fikseeritud rahakurss ankurvaluuta suhtes, käibelolev raha tagatud välisvaluutaga, raha võimalik vabalt vahetada igal ajahektel välisvaluuta vastu. Riigi keskpanga võimalust teostada rahapoliitikat (raha hulga maj määrab välisvaluutareserv) FISKAALPOLIITIKA- Riik püüab toetada maj arengust ja vähendada tööpuudust. Vahendid eelarvelised kulutused ja maksud. TURUMAJ TOIMIMINE- MAKSUKOORMUS- maksude osatähtsus riigi maj elus, väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-s RIIKLIKUD MAKSUD- juriidlise isiku tulumaks (21%), füüsilise isiku tulumaks (21%), käibemaks (20%), sots maks (33%), aktsiisimaks, hasartmängumaks, tollimaks, raskeveokimaks, maamaks (laekub kohaliku ov arvele).Vajalik rahaliste vahendite olemasoluks või sots/maj poliitika kujundamiseks. -MIINIMUMPALK- 278.02 eurot kuus
reformid, kogukong üksikisikust olulisem, majandus Riigi sekkumise vastu,Vabaturumajandus, Segamajanadus, valitsus eraomanduse ja maksudekonkurents, avatud turud,reguleerib, suurem tulu = poolt, kaitsevad rahvuslikkuminimaalne riigi sekkumine kõrgemad maksud, kapitali ja ettevõtjaid sotsiaalpoliitika Sotsiaalsele erisusteMadalad maksud, kõik onIgale inimesele väärikas säilitamine, traditsioonidesünnilt võrdsed, motiveeribelatustase, kõigil abirahad ja kooslus, abirahade maksminetöötama, eitoetused perekonnata isikutele sotsiaalprogrammidele välispoliitika Eesti erakonnad 3.5 Eesti Keskerakond
o Reaalne SKP hinna tõus on välja arvestatud Kajastub toodete ja teenuste reaalne juurde tulek o Inflatsiooni tõttu tõusvad hinnad võivad jätta vale mulje majanduse kasvust. o Sisemajanduse koguprodukt on turuhindades residentide toodetud lisandväärtuste summa kogu rahvamajanduse ulatuses, lisatud on neto-tootemaksud ehk kõigi reaalselt ostetud toodete ja teenuste hinnad kokku liidetud. Neto maksud maha Tootemaksud kohustuslikud tagastamatud maksed (käibemaks) Lisandväärtus toodetele oma tegevusega väärtuse lisamine (viljast tehakse saia, töötajad võtavad vahelt oma tasu) 1.4. Majanduspoliitilised hoovad Majanduspoliitika riigi sekkumine majandusse o Ühishüved o Riigivara Fiskaalpoliitika o Eelarve suurendamine või vähendamine
SKP mõõtmise kolm meetodit: SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab majandusanalüüs) Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M) C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see
1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M
kodanikuühiskond. USAs 1930 aastatel (F.D Roosevelt „uus kurss“ NEW DEAL) 1960-1970 aastatel oli heaoluriigi kuldaeg 20.saj. lõpul tekkis mitmel pool Euroopas raskusi, sest eelarved läksid defitsiiti. Ometi tulid sajandi lõpuks enamus riike raskustest välja. (lk 16) Heaoluriigi tulevik Heaoluriiki püütakse ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. Enamikus Euroopa maades ongi sellesuunalised reformid käimas. Vaata – RIIGI KULUTUSED HEAOLULE teenused / väljamaksed (toetused eelarvest, kindlustusväljamaksed) lk 14 1.2. DEMOKRAATIA LEVIK Demokraatia- rahvavõim Sai alguse 1826 ( siis algas esimene demokraatia laine, mis kestis kuni 1922) Kolmandasse demokraatia lainesse jääv kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas,
Tehakse enamasti tootmise arendamiseks.Valitsuse lõpptarbimine-valitsuse kulutused annavad ülevaate sellest,kui suur osa on riigil majanduses.Mida kõrgem on valitsuse kulutuste osakaal,seda rohkem sekkub riik majandusellu.PUHASEKSPORT-ekspordist lahutatakse import ja saadakse puhaseksport,mis lülitatakse SKP koosseisu.Kui puhaseksport on negatiivne,siis näitab see,et osa SKPst kasut väljaspool koduriiki loodud väärtuste tarbimiseks 5.3 Inflatsioon on riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil.Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Hinnataseme stabiilsus on inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealne olukord, mille puhul hinnad ei muutu v muutuvad minimaalselt.Hinna indeks ei kasva üle 2% aastas.Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga.Inflatsioonimääraks nim keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes.Hinnataseme
12.kl kordamine teemal: MAJANDUS õ lk 6-41 Tootmistegurid ja näited õ lk 6: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, veevarud 2) Inimressursid: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Majandussüsteemid: mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus tavalisest turumajandusest? Sotsiaalne turumajandus on vabaturumajandus koos sotsiaalsete garantiidega inimestele (kes ise ei suuda ennast ülal pidada). Majandusnäitajad: SKP ja RKP – mille kohta infot annavad, mille poolest erinevad? Lk 10 SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi, riigi territoriaalsetes piirides, aga RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, kuid ettevõte võib asuda ka välismaal. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? (käsitlesime tunnis) THI on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Eksport, import õ lk 12 Imp
-kohustuste vahet Vahetuskursi otsene noteerimine. Vahetuskursi kaudne noteerimine · Vahetuskursse võib noteerida kahte moodi: Otsene noteering · Välisvaluuta hind koduvaluutas Kaudne noteering · Koduvaluuta hind välisvaluutas Valuuta kallinemine ja odavnemine · Vahetuskursi muutused: Koduriigi valuuta odavnemine (depreciation) · Välisriigi valuuta hinna kallinemine koduriigi valuutas · Koduriigi kaubad muutuvad välismaalaste jaoks odavamaks ja välisriigi kaubad muutuvad kodumaiste tarbijate jaoks kallimaks Koduriigi valuuta kallinemine (appreciation) · Välisriigi valuuta odavnemine koduriigi valuuta suhtes · Koduriigi kaubad muutuvad välismaalaste jaoks kallimaks ja välisriigi kaubad
teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus. Sel moel fikseerib ettevõte tulevikus laekuvate või makstavate valuutade ostu- või müügikursid ning maandab riskid, mis võivad tuleneda valuutakursi kõikumisest. Fikseeritav tulevikukurss erineb hetkel kehtivast turukursist ehk spotkursist forward- punktide võrra. Punktid ise tulenevad kahe valuuta intresside erinevusest ning hetke turukursist. Peamiseks erinevuseks forwardi ja futuuri vahel on see, et Forward-lepingu summa ja tähtaeg on standardiseerimata. (Näide valuutatehingute juures). 20. Investeerimisfondi olemus, liigitused. Investeerimisfond on rahade kogum, mis koosneb paljude investorite rahadest. Igal inverteerimisfondil on oma fondivalitseja, kelle ülesandeks on paigutada investorite raha väärtpaberitesse, kinnisvarasse või muudesse instrumentidesse
- intressid s.o tasu raha kasutamise eest - kasum s.o ettevõtte omanike tulu Lisaks nimetatud sissetuleku komponentidele sisaldab SKP veel kahte komponenti: Amortisatsioon on osa kaupade tootmiskulust; see on summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes om väärtust kaotavad. Amortisatsioon näitab, kui palju on vaja toodangut, et majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsusega. Eestis on olulistemaks kaudseteks maksudeks käibemaks ja aktsiisimaks. Kaudsedmaksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse. Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele, kuid mitte osa toodangu väärtusest. 8. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus (AD) näitab reaalslt kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad,
..............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE
Assigneerimine kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks Eelarve defitsiit summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid 31. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. · Kulude vähendamine · Maksude suurendamine · Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine · Riigivarade müük 32. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis. Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, Kohalikud: isikumaks, kohalik tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja sotsiaalmaks, tollimaks kuulutustemaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks 33
Assigneerimine kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks Eelarve defitsiit summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid 31. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. · Kulude vähendamine · Maksude suurendamine · Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine · Riigivarade müük 32. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis. Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, Kohalikud: isikumaks, kohalik tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja sotsiaalmaks, tollimaks kuulutustemaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks 33
2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 3. Milton Friedman ja Tema roll. Ta oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja
(peitnud õiget statistikat). · Portugal nii riigi rahanduse juhtimise probleemid, kuid ka erasektori käitumine ebapädev. · Iirimaa ja Hispaania peamised kahju tekitajad erasektorist - kinnisvarapalavik, tarbimisbuum. · Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektorisse, mis oli selgelt ülekuumenenud. · Nt. Iirimaa riigirahandus oli väga heas seisus nüüd vajab abipakette, sest pankade päästmine nii kulukas. 13. Kullastandardi olemus. Rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega ja kulla hinnaga, rahal oli ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sais paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada, süsteem, eeldas inflatsiooni puudumist. Kullastandardi alamliigid: 1) Mündistandard 2) Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3) Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 14. Bretton Woods'i süsteem. 1930. aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s
mahtu suurendada Toodangu kasvu, mis on tingitud kõigi tootmisressursside mahu suurenemisest, nimetatakse mastaabiefektiks. PÜSIV MASTAABIEFEKT- Toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga.Olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%. Sel juhul ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas ettevõttes või väiksemas ettevõttes.1 töötaja ja 1 arvuti. Kasvav mastaabiefekt- Toodangu maht kasvab võrreldes tootmisressursside mahu kasvuga kiiremini. Olukord, kus tootmisressursside mahtu suurendamisel 10% võrra suureneb toodangu maht selle tulemusena rohkem kui 10%. Kasvav mastaabiefekt on enamasti saavutatav suurema spetsialiseerumise teel. Näiteks kui mingis tehases suurendatakse tööliste arvu kümnelt kahekümnele, siis iga inimese erinevate tööülesannete arv väheneb.
Tabel 1. SKP arvutamise meetodid Tootmismeetod Sissetuleku meetod Kulutuste meetod Lisandväärtused Põllumajanduses Eratarbimine Tööstuses Töötajate palk +Avaliku sektori tarbimine Teeninduses +Ettevõtete kasumid +Koguinvesteeringud Valitsussektoris +Põhivara kulum +Kaupade ja teenuste eksport =SKP =SKP -Kaupade ja teenuste import +Kaudsed maksud +Kaudsed maksud -Subsiidiumid -Subsiidiumid =SKP turuhindades SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + Jooksvad netoülekanded = Kasutada olev kogurahvatulu Kasutada olev kogurahvatulu - Amortisatsioon = Kasutada olev netorahvatulu VAHETOODANG on rahvamajanduses mingil perioodil toodetud hüviseid, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikuks tarbimiseks
14. Eesti Panga ülesanded o finantsjärelevalve korraldamine (Finantsinspektsioonikaudu) o majanduse seire ja analüüs, o majandusprognoosikoostamine, o rahvusvaheline koostöö väljaspool El-i. 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus o Hinnad muutuvad läbipaistvamaks- aitab eristada suhtelist ja üldist hinnataseme muutust o Vähendab intresside inflatsiooniriski o Väldib tarbetut riskide maandamist- korge inflatsioon ajendab varuma reaalkaupa 16. Eurosüsteem o Euroopa keskpank koos koigi europiirkonna liikmesriikide keskpankadega o Teaostab euroala rahapoliitikat o Eesmärgiks on säilitada hinnastabiilsus euroalal 17. Maastrichti kriteeriumid o Euroopa Liidu leping ehk maatrichti leping o hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme koige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% vorra;
Vale. SKT arvestusest ei jäeta välja a. Riiklikke toetusi lastega peredele b. Kasutatud asjade müüki c. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust d. Pankade laenuandmist erainvestoritele SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata a. renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b
tervishoid · Riigi keskkonna tagamise ülesanded, kuhu kuuluvad keskkond, transport, elamupoliitika · Riigi majanduslikud ülesanded, kuhu kuuluvad põllumajandus, tööstus, tööturg valitsuse kolme liiki kulutused: 1. kaupade ja teenuste ostmine 2. maksuülekanded 3. intressimaksed Klassikalise majandusteooria pooldajad: · avaliku sektori kulutuste madal tase · efektiivne maksude kogumine · madalad maksumäärad kõrged maksud vähendavad inimeste majanduslikku aktiivsust, seega ka tööjõu pakkumist ja soovi investeerida, mis omakorda pidurdab majanduskasvu Pehme majanduspoliitika pooldajad: · suuremad avaliku sektori kulutused · kõrgem maksukoormus 5 on võimalik vähendada ebavõrdsust ja kiirendada majanduskasvu. Ümberjaotuspoliitika kaudu väheneb ebavõrdsus.
· VÄÄRTPABERITURU KUTSELISED OSALEJAD · INVESTOR isik, kes on omandanud väärtpabereid. 18. Finantsturgude liigitus erinevatest aspektidest: · Tähtajajärgi: o Rahaturg o Kapitaliturg · Elutsükli järgi: o Esmasturg o Järelturg · Toote järgi: o Võlainstrumendid o Omandiväärtpaberid o Valuuta o tuletisväärtpaberid 19. Väärtpaberite liigitus: · Aktsiad e. omandiõigust tõendavad väärtpaberid: o Lihtaktsiad omandit tõendav väärtpaber, lihtaktsionär on ettevõtte hääleõiguslik omanik o Eelisaktsiad hääleõiguseta väärtpaberid, garanteerivad dividenditulu; · Võlakirjad e. võlakohustust tõendavad väärtpaberid;
Investeering on esemelise kapitali formeerimine ja ühiskonna tegeliku kapitali juurdekasv. Investeeringutel on ühiskonnas täita kaks olulist rolli: 1) nende suurus mõjutab kogunõudmist ning selle kaudu ka tootmismahtu ja tööhõivet 2) investeeringud on tootmise laiendamise põhieelduseks Investeeringunõudlust mõjutab: 1) protsendimäär 2) äriline usaldus ja tulevikuootused 3) tootmistegurite hindade muutused 4) inflatsioon 5) tootmistehnoloogia areng ja vajadus vananenud seadmed asendada uusimatega 6) maksupoliitika rahvatulu kasv, mis reeglina suurendab investeeringuid Inflatsioon väljendab raha ostujõu langust, hindade üldist tõusu, mis on seotud raharingluse häiretega. Avalik inflatsioon on turumajandusega kaasnev nähtus, mis avaldub hinnatõusus, kas suhtelises või üldises. Turumajanduses muutuvad kaupade ja teenuste hinnad pidevalt. Varjatud e
Investeering on esemelise kapitali formeerimine ja ühiskonna tegeliku kapitali juurdekasv. Investeeringutel on ühiskonnas täita kaks olulist rolli: 1) nende suurus mõjutab kogunõudmist ning selle kaudu ka tootmismahtu ja tööhõivet 2) investeeringud on tootmise laiendamise põhieelduseks Investeeringunõudlust mõjutab: 1) protsendimäär 2) äriline usaldus ja tulevikuootused 3) tootmistegurite hindade muutused 4) inflatsioon 5) tootmistehnoloogia areng ja vajadus vananenud seadmed asendada uusimatega 6) maksupoliitika rahvatulu kasv, mis reeglina suurendab investeeringuid Inflatsioon väljendab raha ostujõu langust, hindade üldist tõusu, mis on seotud raharingluse häiretega. Avalik inflatsioon on turumajandusega kaasnev nähtus, mis avaldub hinnatõusus, kas suhtelises või üldises. Turumajanduses muutuvad kaupade ja teenuste hinnad pidevalt. Varjatud e
Moto: Inflatsioon on ainus maksustamisvõte, mis ei nõua seadusandlikku alust. Milton Friedman I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus. ?
SKP ja ka RKP arvutamiseks kasutatakse paralleelselt kolme meetodit : *tootmise meetod e lisandväärtuse meetod- Arvepidamine mille aluseks kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine *tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport=ekpordi-impordi vahe) *Sissetulekute meetod e saadud tulu meetod SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) Majadustsükliks nimetatakse tõusu- ja langusperioode majanduses, need avalduvad rahvamajanduse kogutoodangu, kogutulu, tööhõive ja töötuse, inflatsioonitaseme näitajate perioodiliste kõikumistena mingil ajavahemikul ja mis toimuvad üheaegselt mitmes majandussektoris Neid võib perioodi pikkuse järgi klassifitseerida: Pikad äritsüklid- tekivad iga 40-60 a järel , põhjustajateks innovatsioonipuhangud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
