Question 55 (1 point) Kas rahapakkumise vähenemine põhjustab intressimäära? a. * Suurenemise b. ei mõjuta üldse intressimäära c. vähenemise Question 56 (1 point) Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. kindlasti ei kasutata siis kaupade ja teenuste bartertehinguid b. *proovitakse rahast lahti saada ostes kaupu ja investeerides c. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas; d. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni. Question 57 (1 point) Möödunud aastal olid härra Kase tulud 300'000 krooni ja tarbimiskulutused 210'000 krooni. Käesoleval aastal kasvasid tema sissetulekud 370'000le kroonile, kusjuures tema säästmise piirkalduvus on 0,3. Mitme krooni võrra suurenesid hr. Kase tarbimiskulutused? a. 15000 b. 35000 c. * 49000 d. 70000 Question 58 (1 point)
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kaub
Bretton Woodsi kokkulepe: Student Response Value Correct Answer A. sidus USA dollari kullaga 100% B. nõudis kõikidelt riikidelt oma väärismetalli varude 0% avalikustamist C. sidus kõigi lepinguosaliste riikide valuutad kullaga 0% D. keelustas laenude andmine arengumaadele 0% 7. Firma võttis aastase laenu intressiga 13,3%. Sama perioodi inflatsioon oli 10.8%. Kui suur on reaalne intress? Student Response Value Correct Answer A. pole võimalik leida 0% B. 2,5 100% C. -2,5 0% D. 0 0% 8. Kui turul on üks müüja ja palju ostjaid, siis on turustruktuuriks:
1. Nõudlusinflatsioon on: a. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida palgatingimuste muutumine b. liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus c. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustusena d. valitsuse või mõne teise volitatud institutsiooni tellimusel esilekutsutud inflatsioon 2. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks b. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas c. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast d. domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud e
muudel võrdsetel tingimustel on: a. laenunõudlus väiksem b. laenunõudlus suurem c. ei mõjuta laenunõudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole võimalik seda ka anda d. laenuandmist võimatu prognoosida 6. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näidetest on vale: a. hinnad-valuutakursid-hinnad b. hinnad-palk-hinnad c. valuutakurss-töötus-valuutakurss d. hinnad-intressid-hinnad e. hinnad-hinnad 7. Inflatsioon väikese avatud majanduse korral (Skandinaavia mudel) on määratud: a. impordile kehtestatud tollimaksude suurusega b. tööviljakuse kasvu erinevusega ekspordi ja kaitstud sektoris c. hinnatõusuga antud riigis d. töötuse suurenemisega antud riigis 8. Hüperinflatsioon kujutab endast: a. kiiret hinnalangust, mis teeb laenude tagasimaksmise raskeks ja halvab majanduse b. aeglast hinnalangust c. konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsku hinna tõusu, millel on
2. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. * indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda 3. Nõudlusinflatsioon on: a. valitsuse või mõne teise volitatud institutsiooni tellimusel esilekutsutud inflatsioon b. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustusena c. * liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus d. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida palgatingimuste muutumine 4. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast b. * domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud c. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas d
3. Tehnoloogilised uuendused – tehnoloogia arenedes suudab ettevõte toota sama ressursi hulgaga rohkem kaupu. 4. Efektiivsuse kasv – mida efektiivsemalt ettevõtted suudavad oma tegevuses ja juhtimises toimunud muudatuste läbi toota. Teema 7 Kogunõudluse elemendid ja seda mõjutavad tegurid. • Kogunoudluse ELEMENDID: 1. Majapidamiste TARBIMINE (T) – s.o majapidamiste noudmine e. kulutused kaupadele ja teenustele; 2. Ettevotete INVESTEERINGUD (I) – s.o ettevotete noudlus tootmisvahenditele ja kulutused kaubavarude moodustamiseks; 3. VALITSUSE KULUTUSED (V) – riiklik tarbimine 4. PUHAS EKSPORT (Ep) – rahvusvaheline tarbimine, mis soltub maa valismajanduslikust aktiivsusest (N.: Jaapan, kes on enamasti orienteeritud ekspordile, moodustab Ep palju suurema osa kogunoudlusest kui suure sisetarbimisega USA-s). • Kogunõudlust mõjutavad TEGURID: 1. INFLATSIOON – hinnad ja palgad kasvavad. Kuna aga palgatous katab
d. on nähtused, mida polegi võimalik kindlaks teha 5 Fiskaalpoliitika hõlmab: Vali üks: a. keskpanga maksupoliitikat b. valitsuse eelarvepoliitikat, riiklike maksumäärade ja kulutuste optimeerimist c. kommertspankade laenupoliitikat d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 6 Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: Vali üks: a. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni b. domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud c. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast d. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks e. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas 7 Fikseeritud valuutakurss: Vali üks: a. kujuneb sõltuvalt nõudluse ja pakkumise seisukohalt b. määratakse rahvusvaheliste lepingutega c. iseloomustab kullasisaldust konkreetse riigi valuutas d
1. Kui tegelik SKP (Q) on suurem kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on töötus (U) madalam kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub? a. inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb, b. inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb c. inflatsioonimäär ei muutu d. töötus hakkab varsti suurenema 2. Viletsuse e.diskomfordi indeks on a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 3. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab tarbija val
aastainflatsiooni ja võlakiri garanteerib 3% reaalse aastaintressi? a. 3% b. 4% c. 5% d. 6% e. 7% f. 8% 4. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 82,8 1,2 1998 90 1,25 Kui suur on 1998 a.reaalne SKP 1990 aasta hindades? a. 65 b. 69 c. 72 d. 85 5. Firma võttis aastase laenu intressiga 13,3%. Sama perioodi inflatsioon oli 10.8%. Kui suur on reaalne intress? Vastus: 13.3-10.8=2.5 a. -2,5 b. 0 c. 2,5 d. pole võimalik leida 6. Kui turul on üks müüja ja palju ostjaid, siis on turustruktuuriks: a. monopson b. oligopol c. monopol d. polügopol 7. kui elastsuse arvutamisel saime elastsuskoeffitsiendi väärtuseks 2, kas siis on tegemist: a. elastne b. ühikelastne c. mitteelastne 8. Aktseleraator näitab: a. seost ehituse hinna ja ehituse kvaliteedi vahel b
Nominaalse SKP arvutamisel kasutatakse: a. hulgihindu b. jooksvaid turuhindu c. hinnaindeksiga korrigeeritud turuhindu d. arvutatakse spetsiaalse meetodi abil ilma, et hindu üldse kasutakse Mis ametkond tegeleb Eestis SKP arvutamisega? a. Eestis arvutab SKP-d konjuktuuriinstituut b. Eestis arvutab SKP Majandusministeerium c. Eestis arvutab SKP-d Statistikaamet d. Eestis arvutab SKP-d Eesti Pank ISLM mudel Firma võttis aastase laenu intressiga 4%. Sama perioodi inflatsioon oli 4.8%. Kui suur on reaalne intress? a. 4,8% b. -0,8% c. 4% d. 9,8% Firma laenas 100’000 eurot viieks aastaks intressiga 20% aastas. Kui suur oleks selle summa väärtus viie aasta pärast? a. 100000 b. 120000 c. 248852 d. 356000 Firma laenas 100’000 € viieks aastaks intressiga 20% aastas. Viie aasta keskmine hinnaindeks oli 13,7% aastas. Kui suur oleks selle summa väärtus viie aasta pärast? a. 100000 € b. 120000 € c
· Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. Lembit Viilup PhD IT Kolledz Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. Tegelik võimalus alustada oli 1992 a. pärast rahareformi 3. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra
majapidamistel kui ka ettevõtetel). Kõver nihkub paremale (nihe A-A"). * Maksude alandamine suurendab jällegi ettevõtete ja majapidamiste tulu, seega sama nihe. OOTUSED enne, kui valitsus hakkab vähendama raha pakkumist, väheneb majapidamiste tarbimine ja ettevõtete investeeringud. Ootus tulude suhtes muutub pessimistlikuks. Kõver nihkub vasakule. TULUDE JA HINDADE TASE TEISTES RIIKIDES kui N.: Euroopas on inflatsioon kõrgem kui Ameerikas, siis muutub Ameerika kaup Ameerikas odavamaks võrreldes Euroopa omaga. Nõudlus importkaubale väheneb (suureneb Ep). Kõver nihkub paremale. VALITSUSKULUD kui tõusevad, siis KN ka tõuseb 8. Kogupakkumine On rahvamajanduse kogutoodangu kogus, mida ettevõtted tahaksid toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumiskõver seob omavahel rahvamajanduse kogutoodangu koguse ja üldise hinnataseme.
Inferioosne kaup- väheväärtuslik kaup on kaubad mille nõudlus kahaneb(kasvab) kui tarbija sissetulek suureneb(väheneb) 12.Lorenzi kõver (ABC3) Lorenzi kõver on sissetulekute ebavõrdse jaotumise graafiline kujutis. Lähemal absoluutse võrdsuse joonele heaolu kasvab, kaugemal kahaneb Absoluutset võrdsust mõjutavad: · Majanduskasv ja riigi üldine areng · Makroökonoomilised tegurid inflatsioon, tööpuudus jne · Demograafilised tegurid elanikoonna vanuseline koosseis · Poliitilised tegurid 13.SKP, RKP ja nende erinevused. SKP keskendub territooriumile ja RKP omadusele (kelle asjaga tehti) SKP on riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. SKP- sisemajanduse koguprodukt keskendub territooriumile RKP- rahvamajanduse kogutulu keskendub tootmisvahendite omandite põhimõttele.
..............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE
Majanduskasv viib automaatselt suuremate maksutuludeni ja vähendab valitsuse kulutusi (vähenevad näit. toetused töötutele). d) automaatne t t fifiskaalstabilisaatori k l t bili t i toimet i stagflatsiooni t fl t i i ajal j l (tööpuudus (töö d jaj inflatsioon i fl t i üheaegselt suurenevad); Jah. Majanduslanguse tulemusena avaliku sektori laenuvajadus suureneb, kuna maksutulud vähenevad ja valitsuse kulud automaatselt kasvavad kasvavad. e) surve valitsusele suurendamaks kulusid haridusele ning transpordi infrastruktuuriarengule mida peetakse produktiivsuse tõstjaks ja pikaajalise majanduskasvu tagajaks; Jah (lühiajaliselt)
o 1928.a sai riigi rahaks EESTI KROON o 1941. Saksa poolt IDAMARK o 1944.a NÕUKOGUDE. RUBLA o 1992.a EESTI KROON o 2011.a EURO 9. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest. o Uks voimalus rahasüsteeme liigitada on jagada nad kaheks: nn sea- duse sunniga loodud rahasüsteemid (nimetatud ka riiklikud raha- susteemid) ja alternatiivsed eraalgatuslikud rahasusteemid. o Rahasusteeme voib eristada ka valuutakursi liigi jargi o Rahasusteeme on voimalik liigitada ka lahtuvalt ajaloolisest aspektist. 10. Lääne rahasüsteemi toimimise pohimote. Keskpank Laen 100 ja intress x Uus laen x+y Soetab sisendeid Pank Laen 100, intress Sisendi x+y muuja Töötasu 100 Kust tuleb Talunik
Loeng g 5. Nõudlus jja pakkumine p Sissejuhatus Monopson T Turgude d struktuurid t kt id Täieliku konkurentsi turg Monopoolne turg Monopoolne konkurents Oligopol 2 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Täieliku konkurentsi turg (TKT) Eeldame 1. Turg on organiseerimata ja turu kujundavad müüjate ja ostjate grupid. 2. Iga g ostja j teab, et turul on hulgaliselt g müüjaid, j kelle vahel tal on võimalik valikut teha 3. Iga müüja on teadlik, et analoogset toodangut pakuvad paljud müüjad. 4
Eeldades, et võlakoorem ei muutu võib võlgnevus suureneda vastavalt järgmisele seosele: D = b × Y = b × g × Y , kus g on sisemaise koguprodukti kasvumäär. Kombineerides kaht eelmist seost omavahel saame: M-X D = bg - i = b( g - i ) Y Y Riik võib omada pidevat jooksevkonto defitsiiti (nii et võlakoorem ei muutuks) vaid siis kui sisemaise koguprodukti kasvumäär on kõrgem kui laenu teenindamise keskmine intress. Arvestades inflatsiooniga saame tingimuse mille kohaselt reaalne kasvumäär peab ületama reaalset (rahvusvahelist) intressimäära. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 59 11. Rahvusvaheline valuutaturg Importijad ja eksportijad vajavad tehingute sooritamiseks välisvaluutat. Üldisemas käsitluses kasutatakse mõistet deviisid, mis iseloomustab omandi- või kasutamisõigust välisriikide raha suhtes. Enamus
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõive
Kogunõudluse kõver näitab seost nõutud kaupade ja teenuste hulga ning üldise hinnataseme vahel. KN kõver nihkub seda enam paremale, mida suuremad on T, I, V ja Ep. Kogunõudlust mõjutavad tegurid (joonis kilel): 1. INFLATSIOON hinnad ja palgad kasvavad. Kuna aga palgatõus katab hinnatõusu, jääb kogus samaks ja nõudmise vähenemist ei toimu. KN kõver nihkub üles (nihe A-A'). 2. RAHA- JA EELARVEPOLIITIKA raha pakkumise kasvades (raha massi suurendamisel) suureneb tarbimine (nii majapidamistel kui ka ettevõtetel). Kõver nihkub paremale (nihe A-A"). Maksude alandamine suurendab jällegi ettevõtete ja majapidamiste tulu, seega sama nihe. 3
a) Stipendium ümberõppeks b) töötuabiraha 23. Phillipsi kõvera olemus. Philips leidis, et on kindel seos töötuse määra ja palgamäära vahel ja umbes5,5%-line tööpuudus hoiab palgataseme paigas. Töötusemäära suurenedes palga tõusu protsent väheneb Inflatsiooni määr 2% töötusemäär 5,5% 24. Inflatsioon ja selle mõõtmine (THI, tootjahinnaindeks) Inflatsioon on üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsiooni tingimustes ei tõuse mitte kõik hinnad(mõned hinnad võivad koguni langeda), vaid tõuseb keskmine hinnatase Inflatsiooni mõõtmise 3 meetodit: 1) SKP deflaator- väljendab kogutoodangu hinnataseme indeksit. SKP komponentide hind, mis näitab mitu% on üldine hinnatase baasperioodiga võrreldes muutunud
vabad tööd otsivad inimesed. Selle vähendamiseks ei ole valitsusel spetsiaalseid programme. · Struktuurne töötus tekib majanduses toimuvatest struktuurimuutustest. · Tsükliline töötus esineb majanduse langusperioodil. · Hooajaline töötus esineb seetõttu, et mõningates majandusharudes on tootmine võimalik näiteks ainult teatud aastaaegadel ja ülejäänud ajal tööjõudu ei vajata. 30. Mis on inflatsioon ja millised on inflatsiooniteooriad? Inflatsiooniks nimetatakse üldist hinnataseme pidevat tõusu. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus enamasti ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb
Reeglina kehtestatakse ka kõrged nõudmised keskpanga juhtide kvalifikatsioonile. Mitmete keskpankade tippjuhtkonna liikmetel on keeld asuda vahetult pärast ameti maha panemist tööle kommertspanka. 25. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised tavapärased meetmed Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed: tavapärased meetmed Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine: Euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%, kuid selle lähedal. Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades. Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused kogunõudluses avaldavad omakorda mõju inflatsioonile.
3. Multiplikaatori tugevus..................................................................................14 2.4. AD-AS mudeli olemus...................................................................................15 2.5. SKP määramine AD-AS mudelis ...................................................................18 2.6. Keinsistliku ja klassikalise teooria põhierinevus.............................................19 3. TÖÖPUUDUS JA INFLATSIOON ...................................................................21 3.1 Tööpuudus......................................................................................................21 3.2. Inflatsioon .....................................................................................................23 3.3. Inflatsiooni ja tööpuuduse vaheline komproiss AD-AS mudelis .....................26 3.4. Phillipis kõver ....................
Y1-Y2=(G1-G2)*m MAKSUMULTIPLIKAATOR m=1/MPS või 1/1-MPC (delta Y)=m*(delta T) Kogutulu muutus = maksumultiplikaator * maksude muutus Pt 15 Raha ja pangandus Heidutatud töötajad inimesed kes on loobunud aktiivsest tööotsimisest, sest arvavad, et vaba tööd ei ole. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinantaseme protsentuaalne hinanatseme muutus võrreldest teise perioodi hinnatasemega. Puhas inflatsioon väljendab olukorda kus kogutoodang on täishõive tasemel ja kogunõudluse kasv väljendub ainult hinnataseme tõusus. Koluinflatsioon on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon Nõudlusinflatsioon on liignõudlusest põhjustatud hinnataseme tõus mille tulemusel nõudlus suureneb. Nõudlusinflatsioon kui kogunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis esineb inflatsioonilõhe. Nüõudlusinflatsiooni käsitlemisel eeldatakse, et
Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 30 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 3 eurot, kauba B hind on 4 eurot ja kauba C hind on 1 euro! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 4 4. 4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus? 222 Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 41 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 5 eurot, kauba B hind on 2 eurot ja kauba C hind on
1. Majandusteaduse põhiidee on a) inimese soovid on piiratud b) ressursid ei ole piiratud c) oma piiratud ressursse kasutades peavad inimesed tegema valikuid d) nappuse, piiratud ressursside probleem on vaid arengumaades 2. Kõige mõjuvam on hinnaindeksi kasvu (inflatsioonimäära) peatamiseks: a) uue raha kehtestamine b) eelarve tasakaalustamine c) keskpanga funktsioonide piiramine d) maksumäärade tõstmine 3. Loodushoiu jaoks turgude loomine ja tugevdamine toimub a) madala tootlikkuse kaudu b) saastemaksude ja kaubeldavate lubade kaudu c) tarbeesemete hinnatõusu kaudu d) madalama elustandardi kaudu 4. Kaitsvad tollid impordile a) vähendavad pingeid riikide vahel b) soodustavad ,,eluliste tööstusharude" arengut kodumaal c) soodustavad vabakaubandust d) alandavad importkaupade hindu 5. Alternatiivkulu ehk loobumiskulu on: a) raha hulga vähenemine kauba ostmiseks b) raha hulga suurenemine kauba ostmiseks c) paremuselt teise valiku väärtus, millest on tulnud loobuda, et so
Et pettused kinni maksta, pannakse see püsihinnale juurde. MAKROÖKRONOOMIKA SKP arvestamine ja majanduskasv, rahvamajanduslik ringkäik 28.10.2013 · Makroökronoomika uurib majanduse kui terviku käitmist, tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus). · Üldine hinnatase - inflatsioon · Kohutulude kujunemine SKP · Tööpuudus Makrotasandi analüüs · Üksiku, nn esindusliku majandussubjekti käitumist uuritakse mikroökonoomika vahenditega · Leitakse agregeeritud näitajad ja nende alusel tuletatakse makroökonoomika põhinäitajate vahelised seosed · Teooria täiendamine ja kontrollimine empiiriliste andmetega; prognoosimine · Tekivad stabiilses keskkonnas stabiilsetel aegadel Majandussubjektid (sektorid) · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus
trendiprotsendid võttes mingi aasta baasaastaks ja arvutades teiste aastate andmed baasaasta suhtes. Seda saab teha nii bilansi, kasumiaruande kui ka rahavoogude aruande põhjal. Bilansi horisontaalanaluus võimaldab analuusida ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali dunaamikat. Kasumiaruande horisontaalanaluus võimaldab jalgida tulude ja kulude kõikumisi labi aja ja nende muutuste olulisust. Rahavoogude aruande horisontaalanaluus võrdleb mitme erineva perioodi naitajaid ja toob valja erinevate kirjete muutused. Analuus annab ulevaate, kuidas on muutunud ettevõtte rahajaak ja erinevad sissetulekud ja valjaminekud aastate lõikes. Horisontaalanaluusi puudustena võib kasitleda: 1) analuusil saadud protsendid pole mõeldud vertikaalseteks arvutusteks, 2) nullilahedased baasaasta arvud võivad anda tulemuseks suured muutuste protsendid, 3) baasaasta negatiivseid arve ja nulle ei ole võimalik arvutustes kasutada. Vertikaalanalüüs
9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13. MAJANDUSPOLIITIKA AVATUD MAJANDUSE TINGIMUSTES (XVI nädal) 13.1.Maksebilanss 13.2.Valuutakursi kujunemine 13.3.Euroopa Liidu majanduspoliitika Seminarid: seminarides, mis toimuvad õppekavas nimetatud teemadel, lahendatakse
kiiremat hinnakasvu arvestades ei ohusta tööjõukulud konkurentsivõimet nii palju kui varasematel aastatel. Muuhulgas leevendab surve brutokuupalga tõstmiseks asjaolu, et: a) Võrreldes varasemate aastatega import väheneb prognoosiperioodi vältel. b) Võrreldes varasemate aastatega leppisid ametiühingud ja tööandjad 2018. aastaks kokku aeglasema miinimumpalga tõusu. c) Võrreldes varasemate aastatega inflatsioon aeglustub prognoosiperioodi vältel. 8. Eesti Panga majanduskasvu prognoosi täistekstis tabelis 3 on toodud majandusprognoos põhinäitajate kaupa. Kui kõrgeks on prognoositud valitsemissektori tarbimise kasvu aastal 2019? a) 2,1% b) 2,8% c) 3,4% 9. Eesti Panga majanduskasvu prognoosi täistekstis tabelis 3 on toodud majandusprognoos põhinäitajate kaupa. Kui suureks on prognoositud SKP deflaatori muutus aastal 2018? a) 1,3% b) 3,6% c) 4,1% 10
tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi kujunemine on oluline nii tarbijatele kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks. Sellest tulenevalt nimetatakse mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. Makroökonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Makroökonoomika läheneb probleemide lahendamisele majanduspoliitika seisukohast lähtudes. Makroökonoomika eraldus üldisest majandusteooriast eraldi suunana 1930- ndatel aastatel nn. Suure Depressiooni ajal. Suuna põhiliseks loojaks peetakse John Maynard Keynes`it, kes pidas majandusnähtuste uurimisel oluliseks lähtuda rahvamajandusest kui tervikust. 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Majanduses loetakse vajalikuks lahendada 3 põhiprobleemi:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
