Kogutoodangut mõjutavad tegurid: töö tootlikus, üldine palgatase, tootmiskulude suurenemine Inflatsiooni liigid: *avalik inflatsioon-turumajandusega kaasnev nähtus, mis avaldub hinnatõusus, kas suhtelises või üldises * varjatud e allasurutud inflatsioon- hinnad võivad samaks jääda, ent kaupade kvaliteet halveneb ja sortiment aheneb. Võib liigitada veel nõudlusinflatsioon, pakkumis-(kulu-) inflatsioon, palgainflatsioon, hinnainflatsioon, siirdeinflatsioon, maksuinflatsioon, majandusootuste inflatsioon, struktuurne inflatsioon Adaptiivsed ootused- kujunevad tarbijate mineviku kogemuste põhjal ja nende peamine mõte seisneb selles, et uue inflatsioonimääraga kohanemine võtab aega Ratsionaalsed ootused- tulevikuootused, mille tarbijad kujundavad kasutades olemasolevat infot ning teadmisi praeguse ja tulevikupoliitika mõjust Inflatsioonimäärast sõltuvad tüübid: * roomav inflatsioon- näitajaks kuni 10%, jooksev e galopeeriv
Näiteks võib kallineda tooraine. Palgainflatsioon - Paljudes ettevõtetes moodustavad palgakulud suurema osa tootmiskuludest. Palgataseme põhjendamatule suurendamisele järgneb üldine kulude kasv. Hinnainflatsioon - Monopoolses seisundis olevad ettevõtted võivad hindu tõsta, kuigi selleks puuduvad majanduslikud tingimused. Näiteks Eestis tõstetakse märgatavalt kütte, telefoni ja elektri hindu vaatamata sellele, et tarbija tulude kasv on piiratud. Siirdeinflatsioon - Üldine hindade tõus järgneb ka siis, kui neis riikides, kellega on tihe majanduslik koostöö, hinnad märkimisväärselt tõusevad. Näiteks kui Venemaal Majandusootuste inflatsioon tuleneb üksikisikute ja ettevõtete käitumisest. Maksuinflatsioon - Iga tootja on sunnitud kasumi säilitamise nimel kompenseerima neid kulutusi, mis on seotud täiendavate maksudega. inflatsiooni iseloomustavad näitajad: Tarbijahinnaindeks on fikseeritud toidukorvil baseeruv indeks
Näiteks võib kallineda tooraine. Palgainflatsioon - Paljudes ettevõtetes moodustavad palgakulud suurema osa tootmiskuludest. Palgataseme põhjendamatule suurendamisele järgneb üldine kulude kasv. Hinnainflatsioon - Monopoolses seisundis olevad ettevõtted võivad hindu tõsta, kuigi selleks puuduvad majanduslikud tingimused. Näiteks Eestis tõstetakse märgatavalt kütte, telefoni ja elektri hindu vaatamata sellele, et tarbija tulude kasv on piiratud. Siirdeinflatsioon - Üldine hindade tõus järgneb ka siis, kui neis riikides, kellega on tihe majanduslik koostöö, hinnad märkimisväärselt tõusevad. Näiteks kui Venemaal Majandusootuste inflatsioon tuleneb üksikisikute ja ettevõtete käitumisest. Maksuinflatsioon - Iga tootja on sunnitud kasumi säilitamise nimel kompenseerima neid kulutusi, mis on seotud täiendavate maksudega. inflatsiooni iseloomustavad näitajad: Tarbijahinnaindeks on fikseeritud toidukorvil baseeruv indeks
Kuluinflatsioonil on mitmeid alaliike. PALGAINFLATSIOON - Paljudes ettevõtetes moodustavad palgakulud suurema osa tootmiskuludest. Palgataseme põhjendamatule suurendamisele järgneb üldine kulude kasv. HINNAINFLATSIOON - Monopoolses seisundis olevad ettevõtted võivad hindu tõsta, kuigi selleks puuduvad majanduslikud tingimused. Näiteks Eestis tõstetakse märgatavalt kütte, telefoni ja elektri hindu vaatamata sellele, et tarbija tulude kasv on piiratud. SIIRDEINFLATSIOON - Üldine hindade tõus järgneb ka siis, kui neis riikides, kellega on tihe majanduslik koostöö, hinnad märkimisväärselt tõusevad. Näiteks kui Venemaal toorme, gaasi ja naftasaaduste jms. hinnad tõusevad, toimub sama ka Eesti majanduses. MAKSUINFLATSIOON - Iga tootja on sunnitud kasumi säilitamise nimel kompenseerima neid kulutusi, mis on seotud täiendavate maksudega. Majandusootuste inflatsioon tuleneb üksikisikute ja ettevõtete käitumisest. Inflatsioon kujundab
tarbimist Inflatsiooni mõju tarbijatele · Mõju sõltub kaupadest: o tarbekaubad vaestele o lukskaubad rikastele · Raha väärtuse ehk ostujõu langus Hinnatõusu põhjused · nõudlusinflatsioon · kuluinflatsioon · palgainflatsioon 25 · hinnainflatsioon · siirdeinflatsioon · maksuinflatsioon Majandusarengu planeerimine makromajanduspoliitika pt. 5.4 Riigi majandusse sekkumist käsitlevad teooriad Reguleerimisteooriad - J. M. Keynes (1183-1946): a) Ebastabiilne kapitalistlik majandus b) Majandusprobleemid mitteküllaldasest nõudlusest c) Majanduspoliitika põhisihiks täistööhõive d) Tööhõive tõstmiseks nõudlust reguleerida e) Majandustsüklid tarbimise ja investeerimise kõikumistest
Kuluinflatsioonil on mitmeid alaliike. 1.49.1.5 Palga- ja hinnainflatsioon Paljudes ettevõtetes moodustavad palgakulud suurema osa tootmiskuludest. Palgataseme põhjendamatule suurendamisele järgneb üldine kulude kasv. Monopoolses seisundis olevad ettevõtted võivad hindu tõsta, kuigi selleks puuduvad majanduslikud tingimused. Näiteks Eestis tõstetakse märgatavalt kütte, telefoni ja elektri hindu vaatamata sellele, et tarbija tulude kasv on piiratud. 1.49.1.6 Siirdeinflatsioon Üldine hindade tõus järgneb ka siis, kui neis riikides, kellega on tihe majanduslik koostöö, hinnad märkimisväärselt tõusevad. Näiteks kui Venemaal toorme, gaasi ja naftasaaduste jms. hinnad tõusevad, toimub sama ka Eesti majanduses. 1.49.1.7 Maksuinflatsioon Iga tootja on sunnitud kasumi säilitamise nimel kompenseerima neid kulutusi, mis on seotud täiendavate maksudega. 1.49.1.8 Majandusootuste inflatsioon tuleneb üksikisikute ja ettevõtete käitumisest
annaabi.ee 
