Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majanduspoliitika vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konkurents, sektor, majanduspoliitika, valuuta, turumajandus, turg, mises, õiglus, vahetuskurss, regionaalpoliitika, erasektor, tööhõive, ebastabiilsus, hüvis, toetamine, rahapoliitika, strateegiad, nõudlus, maksud, majandussüsteem, sekkumise, optimum, klassikalis, nominaalse, rahasüsteem, ante, investeeringud, keskpank, heaoluökonoomikaMAJANDUSPOLIITIKA Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemateks ja parandades otsustusprotsessi. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed
Kontrolltööks Sunday, March 28, 2010 11:18 PM 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Maj poliitika kuulub maj teaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. Maj pol teooria uurimisobjektiks on praktiline majanduspoliitika st. suure hulga intsitutsioonide (valitsus, keskpank, parlament, rahvusvah org ja huvigrupid) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. Maj pol teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. Maj pol hõlmab maj pol eesmärkide, abinõude ja strat uurimist, samuti ka maj arengu prognoosi. Eesmärgiks on prakt maj pol
rahvamajandusõpetuseks (uurib rahvamajandust tervikuna); mikroökonoomikaks (üksikult üldisele, st kirjeldab konkureerival turul oma kasumlikkust maksimeerivaid subjekte); makroökonoomikaks (üldiselt üksikule, st kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid, st õpetus turu üldisest tasakaalust); ettevõtte majandusõpetus (käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti). 9. Majanduspoliitika definitsioon (teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis) Avaliku võimu sekkumine majandusse. Kõik inimesed on ühiskonna majandusliku ja poliitilise süsteemi osad. Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste mehhanismidega ehk riigi poolt. Ta on üks osa ühiskonnapoliitikast. Majanduspoliitika sotsiaalsed eesmärgid: 1) vabadus - vabadus seada oma eesmärke ja nende nimel toimetada. Vabadus väärtusena lõpeb seal, kus see hakkab piirama teiste vabadust (sh kõlvatu
selleks saanud volitused ühiskonnalt - nt demokraatlike valimiste teel. Rahvusvaheline tasand (EL, Rahvusvaheline Valuutafond, WTO); Siseriiklik tasand (Parlament, Valitsus, Kohus); Ametkondlik tasand (Keskpank, Haigekassa, Tarbijakaitse, Konkurentisamet); Kohalik tasand ( Linna- ja vallavalitsused); Erasektor ( Ametiühingud, Tööandjate ühendused, Teised ühiskondlikud org.) 4.Otsustussüsteemide olemus ja probleemid Turg - Tsentraliseeritud planeerimise ja otsustamise puudumine. Koordineerimine leiab aset pärast otsuste tegemist. Toimiv konkurents garanteerib, et tooteid ja teenuseid toodetaks efektiivselt ja pakutaks turul odavaima võimaliku hinnaga. Turg ei loo tingimusi, mida kõik osalised saaksid pidada rahuldavaks. Kui ühed muutuvad rikkaks ja teised vaesemaks, räägitakse sots ebaõiglusest. Välistegurite tulemusena võivad välja kujuneda kaupade ja teenuste
-kohustuste vahet Vahetuskursi otsene noteerimine. Vahetuskursi kaudne noteerimine · Vahetuskursse võib noteerida kahte moodi: Otsene noteering · Välisvaluuta hind koduvaluutas Kaudne noteering · Koduvaluuta hind välisvaluutas Valuuta kallinemine ja odavnemine · Vahetuskursi muutused: Koduriigi valuuta odavnemine (depreciation) · Välisriigi valuuta hinna kallinemine koduriigi valuutas · Koduriigi kaubad muutuvad välismaalaste jaoks odavamaks ja välisriigi kaubad muutuvad kodumaiste tarbijate jaoks kallimaks Koduriigi valuuta kallinemine (appreciation) · Välisriigi valuuta odavnemine koduriigi valuuta suhtes · Koduriigi kaubad muutuvad välismaalaste jaoks kallimaks ja välisriigi kaubad
Eestis soovitatakse miinimumhinda kasutada põllumajanduses, tagamaks põllumeestele sissetulekute osas suuremat kindlustunnet. KASUM = TULUD KULUD Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldaks nelja olulist tunnust: o Müüjate arv turul o Müüjata poolt pakutava kauba omapära o Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks o Müüjate võime mõjutada hinda Neli erinevat turutüüpi: 1. täielik konkurents 2. monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol Täielik konkurents: 1. firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei osteta 3. turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast 4
tööjõu spetsialiseerumise tase on väga mada 2. Plaanimajandus/käsimajandus Majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim ehk tsentraalne planeerija. Tavaliselt on ressursside omanikuks riik ning majanduse organiseerimise aluseks on plaanid, mis määravad, kui palju ja missugust toodangut toota ning kuidas ja kellele toodetud hüviseid jaotada.Iseloomulik on kõrvuti tootjate vabaduse piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine. 3. Turumajandus Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal.Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada. Pareto efektiivsus Eelduseks on ressursside piiratus. Efektiivne on majandus, kus: kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne
Tööjõus osalemise määr ehk aktiivsuse määr tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr töötute osatähtsus tööjõus. 7) Rahvastiku majandusliku aktiivsuse hindamine (3 valemit) 1) tööjõus osalemise (ehk aktiivsuse) määr = 2) tööhõive määr = 3) töötuse määr = = 8) Tööturg nõudluse ja pakkumise raamistikus Tööturg on abstraktne turg, kus saavad kokku töö otsijad ja töö pakkujad. Tööturul on kaubaks tööotsija oskused/teadmised teatud töö tegemiseks ning tööd, mis vajavad majanduses tegemist. Tööturg on tasakaalus, kui kõik tööotsijad leiavad meelepärase töö ja kõik tööpakkujad leiavad vajaliku töötaja. Kui tööotsijad ei leia tööd, siis räägitakse tööpuudusest. Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest. 9) Tööpuuduse põhjused (2 tk)
valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel. Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna. 5. Makoökonomistide koolkonnad. Keinsism | Monetarism | Neoklassikaline koolkond Uuskeinsism | Austria koolkond. Postkeinsism 6. Konkurentsipoliitika-on üks osa riigi majanduspoliitikast ning sellel on selge eesmärk: kaitsta ja arendada efektiivset konkurentsi. Konkurentsipoliitikat on vaja kuna:1) Konkurents ei teki kõigil turgudekl iseenesest, vaid vajab mõnilord riigi meetmeid;2) Konkurents vajab sisulist piiramist, sest mitte kõik konkurentsi vormid ei soodusta majanduslikku efektiivsust, rääkimata õiglusest;3) Konkurents vajab kaitsmist piirangute eest. Majandussubjektid üritavad ennast konkurentsist vabastada. 7. Lorenzi kõver- Lorenzi kõver on sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis. Diagramm koostatakse järgmiselt: vaatlusalused
mõjul ja huvides. • Majanduslikke otsuseid suunab nõudluse ja pakkumise vahekord turul ja vabalt kujunev turuhind. • Erinevad turud (kauba-, tööjõu-, kapitaliturg jne) toimivad omavahel seostatult ning tasakaalustavad üksteist. • Riik saab rahva üldistes huvides tehtavaid majandusotsuseid realiseerida ainult kaudselt läbi seadusandluse. Turumajanduse kui majandussüsteemi aluseks on tootmisvahendite eraomandus ning konkurents. Tootja, kes küll lähtub omakasust, on sunnitud konkurentsi tõttu juhinduma tarbijate vajadustest ning püüab seepärast turule tuua just neid hüviseid, mis rahuldaksid tarbijat kõige paremini, kasutades samal ajal säästlikult oma tootmisressursse. Segamajandus ühendab endas mitme erineva majandustüübi jooni. Ressursside ja hüviste jaotuse otsustab esmajoones turg ning vähemal määral riik või traditsioonid. Kogu maailma majandus
Sobivaks valitsuse poliitikaks oleks neil juhtudel kas tootjate või tarbijate subsideerimine, väliskulu tekitajate maksustamine või otsese kontrolli kehtestamine nende tegevuse üle. 12. Ühiskondlik kaup on iga selline majanduslik kaup, mille puhul on raske, kuid mitte võimatu selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. 13. Tulude ja kulude ringkäigu mudel: Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni. Lihtsustatud turumajanduse mudel. Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol. Lihtsustatud skeemi aluseks on eeldus, et majapidamised on ressursside omanikud
Hinnanguliselt tehakse ühel päeval valuutaturul tehinguid 500 miljardi kuni ühe triljoni dollari väärtuses. Kaupade ja teenustega kaubeldakse igapäevaselt ligikaudu 70 miljardi dollari ulatuses. Seega viivad suurema osa tehingutest valuutaturul läbi just investorid aga mitte importijad ja eksportijad. Tasakaal valuutaturul Nõudmise ja pakkumise tasakaaluna kujuneks valuutaturul tasakaal punktis E (vt. joonis 11.1), mis näitab, et päeva keskmine vahetuskurss kujuneks välja tasemel OA ning käive oleks OB. Mõõtes dollarites oleks käive võrdne piirkonnaga OAEB. Vahetuskurss (USD/EUR) Pakkumine (EUR) E A Nõudmine (EUR)
Kasutatakse teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest. (eurosüsteem euro) Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid Devalveerimine ehk devalvatsioon valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes. Nullifitseerimine käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti väärtusetuteks ja uute käibele laskmine, kusjuures vanu rahamärke välja ei osteta või makstakse nende eest ainult tühist hüvitist. 13. Kullastandardi olemus
6. Väikese avatud majanduse intressimäär on võrdne maailma reaalse, intressimääraga, mis tähendab, et väikese avatud majanduse jaoks on eelduseks ka täielik kapitali mobiilsus 7. Maailma intressimäära tõus põhjustab investeeringute vähenemist meie väikeses riigis. Kuna NX = S–I, siis I vähenemine põhjustab ekspordi suurenemise. Seega säästude vähenemine välismaal viib jooksevkonto ülejäägile kodumaal. 8. Nominaalne vahetuskurss on kahe riigi valuuta relatiivne ehk suhteline hind. 9. Kui reaalne vahetuskurss on liiga kõrge, siis on välismaised kaubad suhteliselt odavad ja kodumaised kaubad aga suhteliselt kallid. 10. Nominaalne vahetuskurss sõltub reaalsest vahetuskursist ja kaupade hinnasuhtest. Kui kodumaine hinnatase tõuseb, siis nominaalne vahetuskurss e alaneb. Sellisel juhul on kodumaine raha vähem väärtuslik ja tema eest saab osta vähem välisvaluutat. 11
................................................29 SUMMARY.................................................................................................................30 2 SISSEJUHATUS Raha, kui üldtunnustatud käibe- ja maksevahendi tähtsus on aegade jooksul suurenenud. Turgude kiire arengu tõttu pidurdasid bartertehingud turgude edasist arengut. Seetõttu võetigi abinõuna kasutusele raha. Ajaloolises arengus muutub turg nii mahuliselt kui ka kvalitatiivselt. Sellega kaasneb ka raha liikide ja ülesannete areng ja mitmekesistumine. Üldiselt võib täheldada, et raha areneb liikumiskiiruse tõusu suunas. Raha on äärmiselt tihedalt seotud rahapoliitika kaudu majanduspoliitikaga ja üldse majandussüsteemiga. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaal jms. Neid eesmärke aga ei
Eksami kordamisküsimused 1) Allokatsioonifunktsioon – mida toodab avalik sektor, millega erasektor toime ei tule.(riik tagab nende teenuste täitmise) ostab teenuseid sisse Jaotusfunktsioon – sissetulekud jaotatakse ümber, jaotatakse maksude kaudu. Majanduse stabiliseerimise funktsioon – hoida inflaktsioonimäära kontrolli all, riigi eelarve poliitika, rahapoliitika. 2) Lorenzi kõver näitab sissetuleku ebavõrdset jaotumist ühiskonnas. Näitab ebavõrdsust ühiskonnas. (näide: mis on ebavõrdsus...)
a. Valitsussektori kulutusi (G) b. Sääste (S) c. Tarbimiskulutusi (C) d. Investeerimiskulutusi (I) Keynes'i majandusteooria väidab, et a. valitsussektori tegevus tööpuudust ei mõjuta b. tööpuudust on võimalik kaotada läbi paindlike palkade c. tööpuudust vähendab maksude suurendamine d. tööpuudust saab vähendada läbi valitsusektori kulutuste kasvu Majandustsükli mõjutamise poliitika peaks tavaliselt olema a. Suunatud intressimäärade alandamisele b. Suunatud valuuta vahetuskursi tugevdamisele c. Vastutsükliline d. Pro-tsükliline Keynes's majandusteooria väidab, et a. Tööpuudust saab vähendada läbi valitsussektori kulutuste kasvu b. Tööpuudust vähendab maksude suurendamine c. Tööpuudust on võimalik kaotada läbi paindlike palkade d. Valitsussektori tegevus tööpuudust ei mõjuta Makromajandusliku ringkäigu skeemis käsitletakse leketena a. Tarbimiskulutuste suurenemist b. Investeeringute alanemist c. Säästmise suurenemist d
Käsumajandus: põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Nt. Kuuba, Põhja Korea, Liibüa, Iraan. Turumajandus: ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning ressursside paigutajaks on ''nähtamatu käsi''. Selle mõiste võttis kasutusele Adam Smith. Segamajandus: kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. II LOENG Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimeste vajaduste rahuldamiseks. Konkurentsivormid: Monopol ainuvalitseja Oligopol turul valitsevad üksikud suured ettevõtted Täielik konkurents ostjad ja müüjad ei saa oma tegevusega turgu mõjutada Monopolistlik konkurents ettevõtjad müüvad eristavat toodangut Tasakaalus turg ei ilmuta mingit muutumistendentsi.
Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kujuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Piiratud hüviste kasutusõiguse tagab turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkurentis. Tegelikult on enamik turumajandusi segamajandused, kus ressurside jaotuse määravad ära riik (avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. METODOLOOGIA Majandusteadlased koguvad infot, mille alusel töötavad välja üldistatud seisukohti,e t prognoosida inimeste majanduskäitumist. Indiviidide ja institustioonide majanduskäitumise kohta tehtud üldistused loovad aluse majandusteooriatele, mille eesmärgiks on kindlaks teha majandusseadused. Selleks et luua ja kontrollida oma teooriaid , konstrueerivad majandusteadlased majandusmudeleid, mis kujutavad endast eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogumit.
alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 12.Euroala kriisi tekkepõhjused Üke tekkepõhjuseks on ebapiisavad karistusmehhanismid. Kreeka kehv riigirahandus, Portugali riigi rahanduse juhtimise probleemid, Iirimaa ja Hispaania erasektori kinnisvarapalavik ja tarbimisbuum. Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektoritesse. Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta, mille taga pole riiki. Kriis on nii poliitiline kui ka majanduslik. 13.Kullastandardi olemus Kullastandard kui monetaarsüsteem on eelkõige komplitseeritud üld- ja rahanduspoliitiline institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada. Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi. 14.Bretton Woodsi süsteemi olemus 1944a
Dividenditootlus - dividendid aktsia kohta / aktsia turuhind Reaalne dividenditootlus dividend / aktsia soetushind Jooksev dividenditootlus dividend / aktsia turuväärtus 42. Pikaks ja lühikeseks müümine Pikaks müümine aktsiate ostmine laenuga, panustamine hinna tõusule. Lühikeseks müümine aktsiate hinna langusele panustamine ehk lühikese positsiooni võtmine 43. Efektiivse turu teooria Väidab, et turg reageerib kohe uuele infole, mistõttu ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmiselt suuremat kasumit saada 7 44. Võlakirjade liigitus erinevate kriteeriumite alusel ja olemus Liigitus emitendi ja tähtaja järgi: Valitsuse võlakirjad: Lühiajalised (treasury bills) tähtaeg on kuni 1 aasta Keskmise pikkusega (treasury notes) tähtaeg kuni 7 aastat
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal
13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine – 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud “kolme samba” süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) • Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur
13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur
13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur
13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur
t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 12. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega · Vahetuskurss riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena · Hinnastabiilsus riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra · Intressimäärad riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes
t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 12. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega · Vahetuskurss riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena · Hinnastabiilsus riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra · Intressimäärad riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes
valmistamiseks, kus tootmiskulu on minimaalne. Nende järgi valibki firma soovitava pika perioodi tootmiskoguse e. suurusvariandi, mille korral seda kogust saab toota minimaalse kuluga. 16 5. KONKURENTSIPOLIITIKA 5.1 TURUSTRUKTUURID Erinevates tootmisharudes on väga erinev hulk ettevõtteid mõnes on väga palju, teises aga võib-olla üks. Ostjate ja müüjate arv turul määrab ära turu struktuuri. Neid on neli: 1. täiuslik konkurents 2. täiuslik monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol Esimesed 2 on turustruktuuri piirjuhtumid, mida tegelikus elus peaaegu ei esine, aga neid käsitletakse selleks, et paremini mõista vahepealseid struktuure. KILE TÄIUSLIK väga palju sarnased ei saa hinda KONKURENTS müüjaid tooted kehtestada ega mõjutada
teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega - Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg - Tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad - Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril Turu tunnusjooned: Igal turul on oma spetsiifiline struktuur, mis tähistab tutu kõige olulisemaid tunnusjooni: - Turul osalejate arv - Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus - Turule sisenemise võimalused - Turul osalejate konkuentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on hind! - Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides
(hind) 4) hinna kaudu avalikustab ostja, et ta hindab ostetud kaupa kõrgemalt kui muid, mida ta sama raha eest võinuks osta, müüja aga, et ta hindab teisi kaupu kõrgemalt (ostu ja müügi alternatiivkulud) 5) hinna tasumisega kompenseerib ostja müüjale hüvise valmistamiseks tehtud jõupingutused, hüvisega kompenseerib müüja ostjale teistest hüvistest loobumise (ostja ja müüja kompensatsioon) Turutüüp TÄISKONKURENTS TURUL VALITSEB TÄIELIK KONKURENTS (tegemist on täiusliku turuga) kui: · Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist · Nii ostjate kui ka müüjate jaoks ei eksisteeri ajalisi ega ruumilisi piiranguid · Nii ostjad kui ka müüjad teevad oma otsused ainuüksi kvaliteedist ja hinnast lähtudes (isiklike eelistuste puudumine) · Ostjatel ja müüjatel on täpne info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta. · Müüjaid ja ostjaid on palju. Keegi neist ei saa üksi hindu mõjutada
pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest. Riiklikud ja eraalgatuslikud: Riiklikud ehk nn seadusesunniga loodud rahasüsteemid. Eraalgatuslikud – pankurid hakkasid väärismetalli hoiule võtma ning veksleid välja kirjutama. Ajaloolisest aspektist liigitus Valuutakursi liigi järgi: rahvusliku maksevahendi puudumine, riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast, keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid. Nullifitseerimine - Käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti kehtetuks Devalveerimine - Omavaluuta kursi alandamine teiste riikide valuutade või kulla suhtes. Eesmärk – tõsta riigi toodete konkurentsivõimet välisturgudel. Võib tekkida devalvatsiooniahel erinevates riikides. Revalveerimine - Omavaluuta kursi tõstmine teiste riikide valuutade või kulla suhtes.
1. Majanduse põhiküsimused on kellele, kuidas, mida. 2. Majandussüsteemid jagunevad: segamajandus, tavamajandus, turumajandus, käsumajandus. 3. Majandusteadus jaotub: rakenduslik majandusteadus, majanduspoliitika, majandusteooria. 4. Makroökonoomika uurimisobjektiks on Eesti üldine hinnatase, Eesti majanduse kogutoodang, Eesti töötajate koguarv. 5. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on piima hind Eestis. 6. Ressursiga ettevõtlikkus on tegemist jargmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 7. Tootmisteguriga töö on tegemist järgmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 8
annaabi.ee 
