a. riikliku sektori osatähtsus on muutumatu. b. valitsuse kulutused on kasvanud kõikidel tasanditel. c. valitsuse kulutused ei mõjuta erasektorit. d. valitsuse maksu- ja kulupoliitikal on kogu majandusele väike mõju. _a__ 2. Oma kauba- või teenuseostude puhul valitsus a. otsustab, kuidas ressursse jaotada. b. jätab eraettevõtted ilma võimalusest raha teenida. c. piirab võimalikke töökohti majanduses. d. vähendab iseenda rolli majandusotsuste langetamisel. __d_ 3. Valitsuse finantsplaani nimetatakse a. riigivõlaks. b. maksustamiseks. c. riigiplaaniks. d. riigieelarveks. __d_ 4. Riigieelarves tekib puudujääk alati, kui a. makse vähendatakse b. makse suurendatakse. c. kulutusi suurendatakse. d. kulud on suuremad kui tulud. 1 Junior Achievementi Arengufond _b__ 5
naturaalmajandusega päevakorral: ise tehtud toota, perekond (või hõim) oma võimaluste piires. Põhiküsimused lahendab perekond (hõim) või, leib, keraamika Vanim majandussüsteem põhineb ühiskondlikel traditsioonidel, majandusotsuste tegemisel on suur tähtsus Tegevusalad: põllumajandus ja käsitöö perekonnal (hõimul). Töömeetodid algelised, pärandatakse põlvest Tootmisvahendid ja -tehnoloogiad on algelised, põlve (eeskuju) tootmisüksused väikesed, tööjaotus vähe arenenud.
____ 1. Valitsused võtavad turumajanduses oma kanda A. eraomandi õiguslike raamide määratlemise; B. vaba konkurentsi kaitsmise; C. tulude ümberjaotamise. D. Kõik ülaltoodu. ____ 2. Oma kauba- või teenuseostude puhul valitsus A. otsustab, kuidas ressursse jaotada; B. jätab eraettevõtted ilma võimalusest raha teenida; C. piirab võimalikke töökohti majanduses; D. vähendab iseenda rolli majandusotsuste langetamisel. D 3. Valitsuse finantsplaani nimetatakse A. riigivõlaks; B. maksustamiseks; C. riigiplaaniks; D. riigieelarveks. D 4. Riigieelarves tekib puudujääk alati, kui A. makse vähendatakse; 0 Test 12, Valitsus ja riigieelarve Junior Achievementi Arengufond B
loomiseks Ettevõtlikkus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine Majandusteaduse esimene võib-olla kõige tähtsam väide meie ressursid on piiratud tähendab, et kõigi soovitud asjade tootmiseks ei jätku meil ei seadmeid, materjale ega inimesi. Alternatiiv ehk loobumiskulu - tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel KÄSUMAJANDUS - riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha MIDA, KUIDAS ja KELLELE valikuid. TAVAMAJANDUS üks vanimaid majandussüsteeme. Nagu nimigi näitab, sõltuvad tavamajanduse inimesed oma MIDA, KUIDAS ja KELLELE valikute tegemisel eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumustest ja tavadest TURUMAJANDUS -MIDA, KUIDAS ja KELLELE otsustatakse paljude tootjate poolt
süsteemi toimimiseks tähtsad. Õigus omada ja tootmise taset tõsta. vahe tada vara ning saada kasumit annab üksikisi - Kuna piirkulud tõusevad tavaliselt kõrgemate tootmistasemete kutele ja ettevõtetele motiivi oma ressursse arukalt juures, toodavad ja müüvad ettevõtted kasutada. Hinnad annavad tarbijatele ja tootjatele suuri koguseid ainult kõrgemate hindadega, teavet, mida nad majandusotsuste tegemiseks vaja mis kõrgemaid kulusid katavad. Selle tulemusena vad. Spetsialiseerumine suurendab tootmist ning sõltub kogus, mida ettevõte pakub, hinnast, mida ergutab inimesi tooteid ja teenuseid vahetama. Turukonkurents ta saab. Majandusteaduses tähendab pakkumine annab samuti kui eraomand motiive toote erinevaid koguseid, mida tootja soovib ja
tarbijatena. Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku funktsioneerimist (majanduse koondnäitajate analüüs). 11 3.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA Näiteid: Mikroökonoomika huviorbiiti kuuluvad: hindade kujunemine ja muutumine; ettevõtete reaktsioon muutuvatele hindadele; jne. Ehk huvipakkuvaks on individuaalsete majandusotsuste tegemine. Makroökonoomika huviorbiiti kuuluvad: inflatsioonimäär; töötuse määr; majanduskasv; jne. Ehk huvipakkuvaks on majanduse tervikliku toimimise seisukohast olulised küsimused. 12
on meetod, mis on seotud “piiriga” • “Piir” on seotud otsuste kaasnevate lisakuludega ja –tuludega toote ühe lisaühiku tarbimisega • Kompromissotsuses piirprintsiibist lähtuvalt tuginetakse piirtulude ja piirkulude ristumispunktile • Ristumispunktis meie heaolu suureneb Ettevõtete dilemmad • Juhtimisotsused ja ressursside nappus • Juhtimisotsused ja kasumimotiiv • Juhtimisotsused ja piirprintsiip Majandusotsuste kolm rühma Majanduse põhivalikud • Mida toota? • Kuidas tuleb hüviseid toota? • Kellele toota? • Kõiki valikuid organiseerib ja koordineerib majandus • Majandus ei seisa lahus inimestest, kes selles osalevad Erinevad majandussüsteemid • Tavamajandus • Käsumajandus • Turumajandus • Segamajandus Turumajanduses otsustatakse mida, kuidas ja kellele toota? turu vahendusel • Enamik ressurssidest kuulub eraomanikele. See
Lk 9-28 Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Majandusteadus uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat kasutamist. Mikroökonoomika Makroökonoomika Teoreetiline majandusteadus, mis uurib Uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema majandusotsuste tegemist majanduse uurimisobjektiks on majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja konjuktuurikõikumised, tasakaalus ettevõtete (firmade) poolt. Sellest tulenevalt mitteolemise põhjused, nagu nim. mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksubilansi puudujääk.
Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja kellele? valikuid. ( Eestis kuni 1989 aastani ) Tavamajandus üks vanimaid majandussüsteeme. Mida? Kuidas? Ja Kellele? valikute tegemisel sõltuvad inimesed eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumustest ja tavadest. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik ( riigi ) sektor ning riik reguleerib majandust.
Mida siis majanduskriis iseenesest kujutab ning miks majanduskriis tekib? Majanduskriis kujutab endast seisakut/ummikut, mis ei puuduta mitte ainult majandust, vaid ka ühiskonda kui tervikut, seal hulgas poliitikat, haridust, kultuuri ja valitsevat ideoloogiat. Varem ma ei teadnud täpselt, miks majanduskriisid tekivad, kuid peale mikro- ja makromajanduse loengut sain tegeliku ja ka loogilise põhjuse teada. Majanduskriisi põhjuseks on see, et headel aegadel toimub valede majandusotsuste akumulatsioon, milles minu arvates on tihtipeale süüdi poliitikud, kes annavad lubadusi, mida nad ei suuda täita. Kuid, kui ma seletan majanduskriisi oma sõnadega, on minu arvates majanduskriis nagu viirus, mis on suunatud nii suurtele kui ka väikestele riigidele, mille ravimiseks tuleb võtta hoog maha ja teha väga vajalikud ja ka olulised parandused. Remonti ei vaja ainult majandus, vaid ka meie
raha väärtus ja ostujõud vähenevad. Deflatsioon on seevastu kaupade ja teenuste hindade üldine langus pikema aja jooksul. Liigkiire inflatsioon on kahjulik mitmel põhjusel: see muudab majandusotsuste tegemise keeruliseks ja aeglustab majanduskasvu, lisaks vähendab inflatsioon säästude väärtust. Deflatsiooniga kaasnevaks ohuks on, et üldise hinnataseme langedes lükkavad inimesed oma tarbimist, ettevõtted aga oma investeeringuid edasi, ning majanduskasv aeglustub
Puhta riski näiteks on ka maksetelaekumisrisk. Teisel juhul on tegemist spekulatiivse riskiga. Selline olikord on tüüpiline näiteks võimalikest hinnamuutustest tingitud määramatuse korral. Spekulatiivse riski puhul ei pea mitte igaüks ja mitte alati olema huvitatud selle vältimisest. Otsustaja võib teadlikult olla huvitatid speulatiivse riski olemasolust, lootes võimalike kahju aselme hoopis kasu saada. . (Paas Tiiu, lk 23) Riskiallikad ja nende koosmõju Majandusotsuste korral on tulemuse määramatus ja risk alati tingitud mitmetest eri teguritest, mida võib nimetada tulemuse kogu riski (koguriski) allikateks. Ning ka konkreetse majandusteguri osas on sageli võimalk ja kasulik eristada täpsemalt selle teguri määramatuse ja seega selle tegur poolt tingitud riski allikad. Näiteks finantsriski allikatena võib käsitleda intressiriski, krediidiriski, hinnarski, tegevusrisk jne. Iga riskiallika poolt tingitud osa riskis
3. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate osalejate majandusotsuste uurimine erinevates olukordades. Keskendutakse inimeste käitumise uurimisele. Inimeste käitumist püütakse ennustada sotsiaalpsühholoogilises kontekstis, et teha kindlaks kognitiivseid protsesse, mis toimuvad nt elukoha valikul, tarbimisel või kohtade (ka linnade) imago üle arutlemisel. Inimeste kodu-töö ja puhkepäevased pendelränded. Tööpaiga valik karjäärivõimaluste ja sissetulekute järgi jne.
ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma, et teise kauba tootmismaht ei väheneks Efektiivsus tähendab maksimaalset võimalikku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega Y kättesaamatu tootmis.. X toomisressursse ei kasutata täielikult ära N: mingi osa põllumajandusmaad ei harita üles, ressurss on, aga millegi pärast ei tehta seda vms. Majandussüsteemid Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida, kuidas ja kellele valikuid. N: NSVL, Põhja-Korea Tavamajandus üks vanimaid majandussüsteeme. Nagu nimigi näitab, sõltuvad tavajamajanduse inimesed oma mida, kuidas ja kellele valikute tegemisel eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumusest ja tavadest. N: Aafrika, Aasia riigid, Turumajandus mida, kuidas, kellele otsustatakse paljude tootjate poolt.
2. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. · Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate osalejate majandusotsuste uurimine erinevates olukordades. · Keskendutakse inimeste käitumise uurimisele. · Inimeste käitumist püütakse ennustada sotsiaalpsühholoogilises kontekstis, et teha kindlaks kognitiivseid protsesse, mis toimuvad nt elukoha valikul, tarbimisel või kohtade (ka linnade) imago üle arutlemisel. · Inimeste kodu-töö ja puhkepäevased pendelränded. Tööpaiga valik karjäärivõimaluste ja sissetulekute järgi jne.
2. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate osalejate majandusotsuste uurimine erinevates olukordades. Keskendutakse inimeste käitumise uurimisele. Inimeste käitumist püütakse ennustada sotsiaalpsühholoogilises kontekstis, et teha kindlaks kognitiivseid protsesse, mis toimuvad nt elukoha valikul, tarbimisel või kohtade (ka linnade) imago üle arutlemisel. Inimeste kodu-töö ja puhkepäevased pendelränded. Tööpaiga valik karjäärivõimaluste ja sissetulekute järgi jne.
teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Makroökonoomika – Makroökonoomika (macroeconomics) uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksebilansi puudujääk, Mikroökonoomika – Mikroökonoomika (microeconomics) on teoreetiline majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade) poolt. Muutuvkulu – (variable cost, VC) muutuvad koos toodangu mahu muutusega. Normaalkasum – On firmal siis, kui arvestuslik kasum (kogutulu-otsesed kulud) on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Nõudlus – Nõudlus (demand) on seos hinna ja nõutava koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus).
Erinevates majandussüsteemides on lahendused erinevad. Omandisuhete, hüviste ümberjagamise ja suhtesüsteemi otsustusalaste erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid tava-, käsu-, turu- ja segamajanduseks. Tavamajandus on traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial põhinev majandamise korraldus. Tavamajanduses otsustab selle, mida, kuidas ja kellele toota, perekond (või hõim) oma võimaluste piires. • Vanim majandussüsteem põhineb ühiskondlikel traditsioonidel, majandusotsuste tegemisel on suur tähtsus perekonnal (hõimul). • Tootmisvahendid ja -tehnoloogiad on algelised, tootmisüksused väikesed, tööjaotus vähe arenenud. • Areng on aeglane, püütakse teha kõike nii, nagu on tehtud põlvest põlve, tootlikkus väga madal. • Tulu jaotus toimub sageli kõikide pereliikmete vahel võrdselt. Mõned sajandid tagasi oli tavamajandus valdav majanduse organiseerimise viis. Tänapäeval võib seda näha arengumaades, kuid sealgi mitte puhtal kujul.
majandusliku efektiivsuse ja õigluse ühendamist. Kindlustada funktsioneerimisvõimeline ja õiglane kord. 5. Mida uut tõi majandusteadusesse Hayek? (,,Rahateooria ja majandustsükkel", ,,Kasum, protsent ja investeeringud", ,,Kapitali puhasteooria") Oli seisukohal, et turg on majanduselu reguleerimise universaalne instrument. Hinda pidas ta signaaliks turuosalistele, mille alusel tehakse turul otsused. Samas juhtis F. Hayek tähelepanu informatsiooni paratamatule piiratusele majandusotsuste tegemisel. Ta väitis, et riiklikud rahasüstid ja teised stabiliseerimismeetmed vaid süvendavad majanduskriisi. Igasugune riiklik sekkumine, eriti aga kontroll hindade või tulude üle, mõjub negatiivselt ettevõtlusele, sest piirab tegutsemisvõimalusi ning selliselt piirab turusuhete süsteemi võimet kohaneda pidevalt muutuvate uute tingimustega. 6. Mis iseloomustab Chicago koolkonda? Konservatiivne, parempoolne. Chicago koolkond oli Chicago koolides moodustunud liberaalsete
piiratud ressursside tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota?, kuidas toota? kellele toota?. Erinevates majandussüsteemides on lahendused erinevad. Omandisuhete, hüviste ümberjagamise ja otsustusalaste suhtesüsteemi erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid: tava-, käsu-, turu- ja segamajanduseks. Tavamajanduses otsustab mida, kuidas ja kellele toota? perekond (või hõim) oma võimaluste piires. Vanim majandussüsteem põhineb ühiskondlikel traditsioonidel, majandusotsuste tegemisel suur tähtsus perekonnal (hõimul). Tootmisvahendid ja –tehnoloogiad on algelised, tootmisüksused väikesed, tööjaotus vähearenenud. Areng on aeglane, püütakse teha kõike nii nagu on tehtud põlvest põlve, tootlikkus väga madal. Tulu jaotus toimub sageli kõikide pereliikmete vahel võrdselt. Mõned sajandid tagasi oli tavamajandus valdav majanduse organiseerimise viis.
Mikroökonoomika 1. Nõudmise ja pakkumise elastlus Monopol Lugeda: Äripäeva, Mikroökonoomika alused (K. Kerem, K. Keres, M. Randver) Mikroökonoomika harjutuste kogu. Majanduse (ökonoomika) ja majandusteaduste olemus Maj käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud resursside olemasolu tingimustes. Probl. On mikro ja makro tasandil. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteadus, uurib majandusotsuste tegemist, maj üksikosalejate ( kodumajapidamiste ja ettevõtete, firmade poolt). Sellest tulenevalt nim mikroökonoomikat ka hinnakoorijaks. Mikroüõkonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Uurimis objektiks on maj konjuktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, maj tsükli olemasolu, töötus, inflatsioon, maksubilansi puudujääk. Makroökonoomika eraldus 1930nendatel Suure depresiooni ajal. Suuna loojaks oli John Maynard Keynes`i, kes pidas maj nähtuste uurimisel oluliseks
soolise võrdõiguslikkuse arengukava aastani 2008. Tegevuskava saab aluseks erinevate ministeeriumide vahelisele ülesannete jaotusele komplekssemate probleemide lahendamisel ( töö- ja haridusturu horisontaalne ja vertikaalne sooline segregatsioon, aegunud stereo- tüüpide kaotamine kooliõpikutest, naistevastase vägivallaga võitlemine jms.). Põhirõhk on aga ikkagi teadlikkuse tõstmisel ja koolitamisel. Suurematest projektidest on käivitumas järgmised: 1. Naiste toetamine majandusotsuste tegemisel. 2. Massimeedia roll võimusuhete kujundamisel. 3. Riigiametnike koolitamine soolise aspekti integreerimiseks tegevuskavadesse. 4. Soolise mõju hindamise metoodika väljatöötamine. Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta.
asustamata saarele ning veetis seal algul üksi, hiljem koos teener Reedega üle kümne aasta. Iselomustab: - vanim majandussüsteem, kus tarbija ja tootja on üks ja sama isik. - saavutab kogu rahulolu, sest toodab ja tarbib seda, mis ta soove rahuldaks. Tavamajandus Tavamajanduses otsustab (mida, kuidas ja kellele toota?) perekond (või hõim) oma võimaluste piires. Iseloomulik: - Põhineb ühiskondlikel traditsioonidel, majandusotsuste tegemisel on suur tähtsus perekonnal (hõimul). - Tootmisvahendid ja -tehnoloogiad on algelised, tootmisüksused väikesed, tööjaotus vähearenenud. - Areng on aeglane, püütakse teha kõike nii nagu on tehtud põlvest põlve, tootlikkus väga madal. - Tulu jaotus toimub sageli kõikide pereliikmete vahel võrdselt. Mõned sajandid tagasi oli tavamajandus valdav majanduse organiseerimise viis. Tänapäeval
piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika Majandust analüüsides näeme, et probleemid on erinevad, nimelt mikrotasandil ja makrotasandil olevad. Sellest tulenevalt on välja kujunenud erinev teaduslik lähenemine, on erinevad uurimisobjektid. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade ) poolt. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, analüüsides konkreetse kauba turgu, ettevõtet või tootmisharu. Ettevõtete puhul tuuakse esile hinna kujunemist turgudel ja optimaalsuse saavutamist. Samuti analüüsitakse üksikindiviidi või tarbija majanduslikku käitumist tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi
peamised ülesanded. Tegevus on reguleeritud riiklike õigusaktidega (äriseadustik, raamatupidamisseadus, maksuseadused). 2. Juhtimisarvestus, mis seisneb raamatupidamise aruannete kasutamises juhtkonna poolt ettevõte tegevuse planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Juhtimisarvestus tegeleb ettevõte siseste tulemuste arvestusega ja ta on suunatud rohkem tulevikku. Informatsioon valmistatakse ette eelkõige planeerimiseks ning majandusotsuste tegemiseks. Valdkonda reguleerivad ettevõte sisesed normatiivmaterjalid (eeskirjad, juhendid, käskkirjad) ja lisaks ka tuleb lähtuda planeerimis- ja aruandlusskeemidest. 3. Kuluarvestus, mis tegelikult on osa juhtimisarvestusest. Valdkond tegeleb ettevõte ja selle struktuuriüksuste tootmis- ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga. Lisaks tegeletakse ka toote kulude kalkuleerimisega. Kuluarvestuse võib
fikseerida aruannetes millist arvestus printsiipi kasutatakse. Arusaadavuse printsiip-avalikustatud infomatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik üheselt mõistetav aruande kasutajale, kes omab piisavalt finantsalaseid teadmisi. Olulisuse printsiip- aruannetes kajastatakse kogu oluline informatsioon, mis mõjutab ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline info on selline, mille avaldamata jätmine võib mõjutada majandusotsuste tegijaid. Vähe olulist infot kajastatakse lihtsustatud viisil. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip- kasutatakse varem kasutusel olnud arvestus põhimõtteid, aruandluse viise ja aruande skeeme. Tulude ja kulude vastavuse printsiip-aruande perioodi tuludest arvatakse maha sama perioodi tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil kajastatakse kuludena samal perioodil mil tekivad nendega seotud tulud.
võivad muutuda, vb naftat ei ole edasi niipalju vaja) Alternatiivsed võimalused Ratsionaalne käitumine (vajadused rahuldada nappide ressurssidega kasutades ratsionaalselt alternatiivseid võimalusi) Tasakaal kui analüüsi eesmärk MIKROÖKONOOMIKA EESMÄRK Kuidas hüviseid toota Anda ülevaade indiviidi (tabija) käitumise loogikast Selgitada ettevõtte tegevuse printsiipe ja tootmisprotsesside olemmust Turukonkurentsi olemuse tutvumine ja ettevõtte majandusotsuste loogika Majandustegevus on alati seotud alternatiivkuluga, milleks on loobutud võimaluse väärtus Valiku tegemise selgitus Mõtteviis, mitte reeglid või valemid Mikroökonoomika on kasulik mõtteviis kaasaegse juhtimisteooria rakendamisel. Staatiline ja dünaamiline analüüs Staatiline analüüs uurib nähtuse või protsessi hetkeseisu (milline on turu tasakaaluhind ja tasakaalukogus kindlatel tingimistel).
(http://www.eestipank.ee/rahapoliitika/hinnastabiilsuse-tahtsus): ,,Hinnastabiilsuse eesmärk tähendab, et vältida tuleb nii pikaaegseid liiga kõrge inflatsiooni kui ka deflatsiooni perioode. Inflatsioon on kaupade ja teenuste hindade üldine tõus pikema aja jooksul, mille tulemusel raha väärtus ja ostujõud vähenevad. Deflatsioon on seevastu kaupade ja teenuste hindade üldine langus pikema aja jooksul. Liigkiire inflatsioon on kahjulik mitmel põhjusel: see muudab majandusotsuste tegemise keeruliseks ja aeglustab majanduskasvu, lisaks vähendab inflatsioon säästude väärtust. Deflatsiooniga kaasnevaks ohuks on, et üldise hinnataseme langedes lükkavad inimesed oma tarbimist, ettevõtted aga oma investeeringuid edasi, ning majanduskasv aeglustub. Võib tekkida "deflatsioonilõks", millest väljuda on väga keeruline. Tagasimaksmata laenude reaalne väärtus suureneb, seetõttu satuvad laenuvõtjad raskustesse ning laenukahjude kaudu ohustab see ka finantsasutusi
fikseerida aruannetes millist arvestus printsiipi kasutatakse. · Arusaadavuse printsiip-avalikustatud infomatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik üheselt mõistetav aruande kasutajale, kes omab piisavalt finantsalaseid teadmisi. · Olulisuse printsiip- aruannetes kajastatakse kogu oluline informatsioon, mis mõjutab ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline info on selline, mille avaldamata jätmine võib mõjutada majandusotsuste tegijaid. Vähe olulist infot kajastatakse lihtsustatud viisil. · Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip- kasutatakse varem kasutusel olnud arvestus põhimõtteid, aruandluse viise ja aruande skeeme. · Tulude ja kulude vastavuse printsiip-aruande perioodi tuludest arvatakse maha sama perioodi tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil kajastatakse kuludena samal perioodil mil tekivad nendega seotud tulud.
protsesside iseloomulike omaduste tunnetamine ja järelikult on tema kaudu võimalik ühendada otsustusteooria formaalne skeem lahendatava majandusprobleemi konkreetse olemusega; teiseks, empiirilisel analüüsil on majanduse juhtimisel otsustusteooriast laiem kasutusala. Analüüs peab osalema mitte ainult kõigi majandusotsuste ettevalmistamisel , vaid ka nende praktiliste rakendamise tulemuste ootustele vastavuse hindamisel. Otsustusteooria ja empiirilnie majandusanalüüs tugevdavad vastastikku teineteise mõju juhtimise kvaliteedile. 11. Selgitage laia ja kitsa käsitlusviisi olemust ning puudusi otsustamise rollis majanduse juhtimisel.
Tooraine, põhi- ja abimaterjalide, kaupade jne ost. 4. Töötajate palkamine ja väljaõpe. Ettevõtte rajamiseks on vaja: 1. Piisavalt vahendeid ettevalmistus- ja stardikuludeks (ülaltoodud loetelu 1-4). 2. Vahendeid ettevõtte tegevuse toetamiseks esimestel tegevuskuudel. 3. Reservi ettenägemata juhtudeks. 8.2 Majandusarvestus Majandusarvestus on majandustehingute identifitseerimise, mõõtmise ja edastamise protsess informatsiooni loomiseks, mida kasutatakse põhjendatud majandusotsuste tegemisel. Raamatupidamine on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, kajastades nii ettevõtte varasid kui ka varade moodustamise allikaid ning nendega kaasnevaid tehinguid. Raamatupidamise korraldamise kohustus on ettevõtte juhil. Võimalused: oma raamatupidamisosakond raamatupidamisettevõtte teenuste kasutamine mittekoosseisulise raamatupidamisspetsialisti teenuste kasutamine
4. Töötajate palkamine ja väljaõpe. Ettevõtte rajamiseks on vaja: 1. Piisavalt vahendeid ettevalmistus- ja stardikuludeks (ülaltoodud loetelu 1-4). 2. Vahendeid ettevõtte tegevuse toetamiseks esimestel tegevuskuudel. 3. Reservi ettenägemata juhtudeks. 8.2 Majandusarvestus Majandusarvestus on majandustehingute identifitseerimise, mõõtmise ja edastamise protsess informatsiooni loomiseks, mida kasutatakse põhjendatud majandusotsuste tegemisel. Raamatupidamine on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, kajastades nii ettevõtte varasid kui ka varade moodustamise allikaid ning nendega kaasnevaid tehinguid. Raamatupidamise korraldamise kohustus on ettevõtte juhil. Võimalused: · oma raamatupidamisosakond 21 · raamatupidamisettevõtte teenuste kasutamine
Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika Majandust analüüsides näeme, et probleemid on erinevad, nimelt mikrotasandil ja makrotasandil olevad. Sellest tulenevalt on välja kujunenud erinev teaduslik lähenemine, on erinevad uurimisobjektid. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade ) poolt. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, analüüsides konkreetse kauba turgu, ettevõtet või 2 tootmisharu. Ettevõtete puhul tuuakse esile hinna kujunemist turgudel ja optimaalsuse saavutamist. Samuti analüüsitakse üksikindiviidi või tarbija majanduslikku käitumist
segamajanduseks. Kuidas toota? Tavamajandus on traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial põhinev ma- Kellele toota? jandamise korraldus. Tavamajanduses otsustab selle, mida, kuidas ja kellele toota, perekond (või hõim) oma võimaluste piires. · Vanim majandussüsteem põhineb ühiskondlikel traditsioonidel, majandusotsuste tegemisel on suur tähtsus perekonnal (hõimul). · Tootmisvahendid ja -tehnoloogiad on algelised, tootmisüksused väikesed, tööjaotus vähe arenenud. · Areng on aeglane, püütakse teha kõike nii, nagu on tehtud põlvest põlve, tootlikkus väga madal. · Tulu jaotus toimub sageli kõikide pereliikmete vahel võrdselt
Selline tootja on edukas ja talle kuulub nn majanduslik võim. Võimusuhete funktsioon. Selle all tuleb mõista võistlust kui võimu äravõtmisega (kaota- misega) seotut. Võistlus jaotab (hajutab) pakkujate suhtelist võimu turul laiali tunduvalt paremini kui mis tahes riiklik vahelesegamine. Just seepärast ongi turumajandus käsumajandusest efektiivsem. Majandusotsuste langetamisel on enamasti tegemist olukordadega, kus otsuste tagajärgi on võimatu täpselt ette näha. Selle põhjuseks on asjaolu, et otsuste tagajärjed sõltuvad peale vastuvõetud otsuste eneste veel paljudest teistest teguritest ning nende kõigi mõju ei ole praktiliselt võimalik arvesse võtta. Prognoosimine on tänamatu ülesanne, sest nii muutjaid kui ka muutujaid on väga palju,
annaabi.ee 
