Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandusmõistete seletus eesti ja vene keeles". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
toot, majandu, kapital, kindlustus, nõudlus, cost, majandusõpetus, aktsia, hüvis, tused, laen, tootmisfaktor, kute, intress, ressursid, alternatiiv, tootmisfaktorite, incomeomic, täiend, utility, hindad, turumajandus, piirkasulikkus, elastsus, väärtpaber, varad, average, marginal, market, supply, pension, loan, lühiperiood, alternatiivkulupiirkasulikkus kahaneb. (erand – alkohoolik) Kahaneva piirtootlikkuse seadus – Kahaneva piirtootlikkuse seadus (law of diminishing marginal productivity) sätestab seda, et mistahes majandustegevuses hakkab muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist kahanema. Kahanevate kuludega tootmisharu – Kahanvate kuludega tootmiharu (decreasing – cost industry) on tootmisharu, mille kulud kahanevad, kui tootmiskogus pikal perioodil kasvab. Kapital – Kapital (capital, K) on tootmisprotsessi sisend, mis on varasema tootmisprotsessi tulem ja mida kasutatakse pikema aja jooksul. Seega on kapitaliks esemed (rajatised, masinad, seadmed jne). Kaude kulu – Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Ei kajastu raamatupidamises. Kogukasulikkus – Kogukasulikkus (Total utility, TU) ehk kogu rahulolu, mida tarbija saab teatud koguse hüvise tarbimisest.
ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid)
Korporatiivsus, kapitalil corporation корпорация põhinev Piiratud vastutus Limited liability Ограниченная ответственность Topelt maksustamine Double taxation Двойное налогообложение finantskapital financial capital Финансовый капитал intellektuaalne kapital intellectual capital (property) Интеллектуальный капитал tootmisfunktsioon Production function Производственная функция Tehnoloogiline efektiivsus Technological efficiency Технологическая эффективность Majanduslik efektiivsus Economic efficiency Экономическая эффективность
1) Ressursid ehk tootmistegurid (Resources) on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks: maa, kapital ja töö. 2) Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim.maj.teg 3) Kapital (Capital)- varasema tööga majandustegevuse käigus loodud hüvised, et toota uusi hüviseid (hooned ehitised masinad, seadmed, tööriistad jne) 4) Investeering (Investment)- uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess 5) Ceteris paribus- korraga võib muutuda vaid üks nõudlust-pakkumist mõjutavaist tegureist ning teised antud vaatlusalust süsteemi mõjutavad tegurid peavad olema konstantsed. 6) Positivislik majandusteadus (positive economics)- käsitleb asju nii nagu nad on
ettevõte tootmismahu muutustega on seotud näiteks palgakulu, materjalide, tooraine, energia maksumus jne. Kogukulud(TC) on ettevõtte kõik kulud, mis tulenevad teatud toodangukoguse(väljundi) valmistamisest. kogukulu on ettevõtte püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. valemina TC = FC + VC (TC total costs, FC fixed costs, VC variable costs) Keskmine kogukulu ATC või AC (average total cost AC või ATC) keskmine kogukulu on kulu, mis on kulutatud ühe toodanguühiku valmistamiseks. valmina: Keskmine muutuvkulu AVC leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva muutuvkuluna ja saadetakse muutuvkulude jagamisel toodetud kogusega. Valem: Keskmine püsikulu AFC (average fixed cost) leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva püsikuluna ja saadakse püsikulude jagamisel toodetud kogusega. Valemina: Keskmine kogutulu ATC või AC (average cost, average total cost)
........................................annuiteedimeetod 46. Appreciate ........................................................väärtustama 47. Approach ...........................................................lähenemisviis 48. Arbitrage ..........................................................vahendustegevus 49. Arrangement ....................................................korraldus 50. Asset ................................................................vara 51. At a low cost per exposure ...............................madal hind ühe avaldamise kohta 52. At the outset .....................................................alguses 53. Automatic stabilizers .......................................automaatsed stabilisaatorid 54. Awareness ........................................................teadlikkus 55. Average ............................................................keskväärtus 56. Average cost .................................................
5.3. 5.3.Tarbimine vajaduste rahuldamine 6. , 6. Ressursid, e. tootmistegurid, ressourses - põhiielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks, näiteks maa, töö ja kapital 1) - , 1) Maa, land - tootmisfaktor, mis hõlmab kõiki loodusressursse ( , , , , (maavarad, haritav maa, mets,vesi jm), mida kasutatakse hüviste tootmisel 2) Kapital, capital - tootmisfaktorid, mis hõlmavad eeskätt füüsilisi
Eksport-import. Turusektor kauba/teenusega otse turule Turuväline tulud saab riigieelarvest (koolid, politsei jne) Tulude-kulude ringkäik od Custom Hüv iste turg(v almistooted) Valitsus Maj apidamised Ettev õtted Tootmistegurite turg Tootmistegurid: - töö (tööjõud) - tootlusressurss e maa - kapital e seadmed - ettevõtlikkus (firma juht) Teaduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs Analüüsimisel ei kasutata erinevaid lähenemisi Positivistlik - selgitab maj toimimist - nähtuste omavahelised seosed - ei sisalda hinnanguid - tulemuseks maj. institutsioonide ja protsesside mudelid ja prognoosid - võimalik kontrollida vaatluse teel Normatiivne - siis hinnangut või kriteeriumi - pole alati teaduslikult tõestatavad
Engeli kõver kajastab optimaalseid kauba koguseid, mida indiviid ostab erinevate sissetuleku tasemete korral. Sissetuleku-tarbimise kõver on joon, mis ühendab tarbija tasakaaulupunkte muutuva sissetuleku korral. Mikroökonoomika 19.10.2011 loeng Sisendid ja tootmine See on viimane teema, mis tuleb Kontrolltöösse! Ressursid tootmistegurid Sisendid kitsamas tähenduses masinad, seadmed, gaas, vesi jne Sisendid laiemas tähenduses maa, töö, kapital, ettevõtlikkus Väljund koguprodukt (total product) TP kaupade, teenuste koguhulk (Q) teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. TP = f(L,K) (TP kogutoodang) L tööjõud K kapital f tundmatu, mingi seos tööjõu ja kapitali vahel, et saada toodangut
Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid (masinad, seadmed), inimressursid (töölised), tehnoloogiad (tootmismeetod, informatsioon) · Tootmine hüviste valmistamine · Tarbimine kaupade ja teenuste (hüviste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks Ressursid · Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö. · Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressursidest ja ainelistest ressursidest. · Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikkeks ja mittelooduslikkeks ressurssideks. o Maa hõlmab kõiki loodusressurse (haaritav maa, mineraalid, nafta leiukohad, metsad, veeressursid jne.) o Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (tootmishooneid, masinaid, seadmeid, materjale).
Ettevõte toodab hüviseid, kasutades selleks tootmissisendeid. Ostab tootmisvahendeid konkurentsoga turult, toodab, müüb-püüab seda kasumilikult teha konkureerival turul. Samatootejoonel asuvad erinevad tootmiskomplektid (sisendid) EI maksa samapalju. Hüviste tootmiseks vajatakse tootmistegureid, mis on tootmisprotsessi sisenditeks: inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine ja materjalid, teenused, keskkond, teadmised. Mikro jagab nad kahte: kapital ja töö. Ettevõtte huvi on toota kasumit - ehk mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine. Eritatakse lühi- ja pikaperioodi otsuseid: Lühiperiood- ajavahemik, mille jooksul ei muutu ettevõtte tootmisvõimsus (firmasse paigutatud reaalkapitali maht). Püsikulud ei muutu. Saab muuta töötajate arvu, kuid mitte oluliselt tootmisvõimsust. Pikkperiood- suunatud tulevikku
vaadeldakse firmat ühtse üksusena, mis kasutab ja organiseerib tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid1. Kuid mille järgi firma valib, kui palju ja milliseid kaupu pakkuda? Nii nagu tarbija eesmärgiks on oma kasulikkuse maksimeerimine, on firma eesmärgiks oma kasumi maksimeerimine. Püsikulu (FC) on kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulu (VC) on kulu, mille suurus firma tootmismahu muutudes muutub. Keskmine püsikulu (average fixed cost, AFC) on seega püsikulu toodanguühiku kohta ehk püsikulu(de) ja toodangu mahu jagatis. Seega, mida suurem on tootmise maht, seda väiksem on keskmine püsikulu. Piirkulu (marginal cost, MC) on iga täiendava toodetava ühikuga kaasnev täiendav kulu. Kasumi kujunemisel on seega samavõrd oluline firma tulude pool. Tulu saab firma hüvise müügist. Tulud sõltuvad nõudlusest ja sellest, kui palju firmal on selle nõudluse rahuldamisel
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi TOOTMISPROTSESSI SISENDID ON RESSURSID e. TOOTMISTEGURID (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks). Eristatakse järgmisi tootmistegurite kategooriaid: 1) MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada) 2) TÖÖ (inimese vaimsed ja kehalised võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks) 3) KAPITAL (hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali 4) ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). TOOTMISPROTSESSI VÄLJUNDID ON HÜVISED s.o. KAUBAD ja TEENUSED MAJANDUSAGENDID: 1) KODUMAJAPIDAMISED 2) FIRMAD 3) AVALIK SEKTOR ( RIIK, VALITSUS) 4) VÄLISMAAILM TURG: 1) HÜVISTE e. TOODANGUTURG 2) RESSURSSIDE e. TOOTMISTEGURITE TURG MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA:
SISUKORD Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 1 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU piirkasulikkus (marginal utility); TU üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul MUA , toote B puhul- MUB Toote A hind PA , Toote B hind PB (See kumb suurem tuleb, seda tuleks rohkem osta, kuna piirkasulikkus on suurem.) NB! mida suurem on kogus, seda mad
· Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Kes saab maitsta majanduse "vilju"? Kas lubada suurt ebavõrdsust? Kas lubada ka "laiskadel saada söönuks"? Lahendades eelpoolnimetatud kolme majanduse põhiprobleemi, on ühiskonnal kasutada kolme liiki tootmisressurssi: · Maa - Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne. · Töö - Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises. · Kapital - Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses ehk valib tarbimiskomplekti. Hüviste ehk tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saadaolevatest erinevatest hüvistest. Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus, kus telgedel on vastavate hüviste kogused. Teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki
Mõisted 1) Ressursid Resources -On kõik vahendid (maa, töö, kapital), mida kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks. Nimetatakse ka tootmisteguriteks 2) Majandustegevus - Tarvilike hüviste tootmist nimetatakse majandustegevuseks 3) Kapital Capital - On tootmistegur, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid. (ehitised, seadmed, vahendid) 4) Inevsteering Investment- Investeerimine - Uue kapitali tootmis-ja akumuleerimsprotsess 5) Ceteris paribus - majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed (v.a uuritav muutuja) 6) Positivistlik majandusteadus - Positive economics - On olemas olevate
Kas lubada suurt ebavõrdsust? Kas lubada ka "laiskadel saada söönuks"? 1.3. Tootmisressursid Lahendades eelpoolnimetatud kolme majanduse põhiprobleemi, on ühiskonnal kasutada kolme liiki tootmisressurssi: Ø Maa Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne. Ø Töö Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises. Ø Kapital Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Nende hulka kuuluvad haamrid, arvutid, autod, pesumasinad, ehitised jne. 1.4. Majanduses osalejad ehk majandusagendid Eespoole nimetatud kolme majanduse põhiküsimuse lahendamisega tegelevad majandusagendid. Kuigi kõigi majandusagentide taga on sisuliselt inimesed, saab nad siiski jagada nelja suurde rühma: Ø Majapidamised
sissetuleku (tarbimiseelarve) nii, et kõigi kaupade piirkasulikkus rahaühiku kohta on võrdne. MUX / MUY = PX / PY MUX / PX = MUY / PY, kus MU- piirkasulikkus ja P hind TEHNILISE ASENDUSE (e asendatavuse) PIIRMÄÄR (e piirnorm) MRTS: MRTSLK = K/L = MPL/MPK Jutt on tootmistegevusest e firma käsitlusest. MRTSLK kui suurendame töötajaid 1 töötaja võrra, kui paljudest kapitali näitajatest oleme nõus loobuma. Teisaldustulu + majandustulu = kvaasirent Maa rent; töö palk; kapital intress; ettevõtlus kasum TP (kogutoodang e koguprodukt): TP = (K, L, maa, aeg, info, ...) tootmisfunktsioon. TÄIELIKULT KONKUREERIV ETTEVÕTE e TFK i kui hinnavõtja firma piirtulu MR võrdub tooteühiku hinnaga P ning keskmise kogutuluga ATR e AR. MR = P = ATR. TÄIELIKU KONKURENTSI TURUL (TKT-l) VMPL = MRPL, kus VMPL töö(jõu)piirprodukti väärtus, MRPL - töö(jõu) piirtulu ehk piirprodukti tulu.
VÄÄR Kui piirkasulikkus (MU>0) kahaneb, kas siis kahaneb ka kogukasulikus? VÄÄR << NEED OLID TARBIJA KÄITUMISTEOORIA KOHTA!!! ÜKSKÕIKSUSKÕVER>>> Asendamise piirmäär mõõdab: Tarbija valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt, et tema kogukasulikkus ei muutu Asendamise piirmäär: Väheneb, kui antud ÜKK-l allapoole liikuda Asenduse piirmäär näitab: Tarbija soovi asendada üks hüvis teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks Eelarvejoon näitab: Kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral. Eelarvejoone tõusunurk muutub, kui muutub: Ühe või mõlema hüvise hind Hinna tõustes nihkub: Eelarvejoon vasakule Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind on 20 , siis: Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null. Majanduslik efektiivsus on:
Valitsus ehk avalik sektor on organisatsioon millel on kaks peamist funktsiooni: kaupade ja teenuste pakkumine majapidamistele ja ettevõtetele ning sissetuleku ja heaolu ümberjaotamine. Üheks valitsuse oluliseks funktsiooniks on ka majandustegevuse õigusliku raamistiku loomine. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: · Töö · Maa · Kapital Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. Majapidamised varustavad ettevõtteid ja avalikku sektorit tööjõuga. Vastutasuks makstakse majapidamistele palka. Samuti peavad majapidamised hea seisma selle eest, et ettevõtetel ja avalikul sektoril oleks kasutada vajalikus koguses maad ja kapitali. Seda saab teha mitmel erineval moel
Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum = kogutulu otsesed kulud Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Majanduskasu = kogutulu otsesed kulud kaudsed kulud Majanduskasum = 0 firma on konkurentsis Majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus). 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Püsikulud (fixed cost, FC) ei muutu lühiperioodil, tulenevad püsiressursist. Muutuvkulud (variable cost, VC) muutuvad koos toodangu mahu muutusega. Kogukulud (total cost, TC) TC = FC + VC Tabel 7.1, õp. lk. 149 Tabeli analüüs: Firma lühiperioodi kulud Kui TP(tootmiskogused) = 0, TC = FC Täiendava ühiku tootmise täiendav kulu. Piirkulu (marginal cost, MC) MC = (TC)/ (TP) Ehk MC = (VC)/ (TP) Kogukulude muutus /toodangumahu muutus Algul MC väheneb, edasi kasvab. MP kasvab, MC langeb (3 töötajat) MC = 25
Kas palgad on tõusnud? 3) Millise hinnaga müüa kohvikus 3) Milline on üldine hinnatase kohvi? majanduses? 3) Põhiprintsiipide ülevaade (7 tk, sh. tootmisvõimaluste kõver ning alternatiivkulu mõiste). + lahendatud ülesanded Printsiip 1: ressursid on napid/piiratud Hüviste (toodete ja teenuste) tootmine nõuab teatavate ressursside kasutamist. Inimesed rahuldavad oma vajadusi hüviste tarbimisega. Kui ressursside (maa, kapital, tööjõud) ehk tootmistegurite hulk teatud ajahetkel on piiratud, siis inimeste vajadused on piiramatud. Alati tahaks rohkem... Majandusteadus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Nappus = vajadused ˃ ressursid Printsiip 2: tuleb teha valikuid Kuna kõiki vajadusi ei saa rahuldada, eeldab piiratud ressursside kasutamine valikute tegemist. Majandusteadlastele pakub huvi indiviidide otsustusprotsess – näiteks kui palju
5. Nimetage tootmisressursse, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Tööjõud, elekter, kapital, maa, materjal 6. Kuidas saab turgu defineerida? Kes on turul osalejad ja missugused motiivid neil on? Turg on mehhanism, mis tood kokku teatud hüvise ostjad ja müüad. Ostjad tahavad osta rohkem väiksemate hindadega ja müüjad pakkuda rohkem suuremate hindadega. 7. Mida näitab nõudluskõver? Missugusel kujul saab nõudlusseadust väljendada? Nõudluskõver näitab kui palju on tarbijad mingi hinna eest hüviseid ostma. Liikudes mööda nõudluskõverat üles või alla
10. SKP tulude meetodil = hüvitised töötajatele + ettevõtete 20 630 220 tegevuse ülejääk, e. brutokasum + kulum +netomaksud 10. = 1 Majandusõpetus Teema 13. Majanduse areng ja stabiilsus 11. SKP tarbimise meetodil = eratarbimine(C) + ( ) + Investeeringud (I) + valitsuse kulutused (G) + () + + puhaseksport (NX = eksport import)) 11. , = 12. Eratarbimine, private consumption(C) eraisikute poolt + +
9. Anna ja Maria toodavad T-särke ja lipse. Joonis näitab Anna VTP (PPF) ja Maria VTP. Anna ja Maria võivad saada kasu kaubavahetusest kui Anna toodab lipse ja Maria toodab särke. 10. Majanduskasv tuleneb: kapitali akumulatsioonist ja tehnoloogilisest progressist. 11. Tom ja Tim kasvatavad tomateid ja naereid. Tom omab suhtleist eelist tomatite kasvatamisel, kui tema alternatiivkulu tomatite kasvatamisel on väiksem, kui Timil samuti tomatite kasvatamisel. 12. Kapital on hüvis, mida saab kasutada teiste hüvede tootmisel. 13. Kui Tim ja Tom spetsialiseeruvad nende toodete tootmisele, milles neil kummalgi on suhteline eelis ja nad vahetavad tooteid, siis kumbki toodab toodete kombinatsiooni, mis asub võimaliku tootmise piirist väljaspool. 14. Joonis näitab Rogeri võimaliku tootmise piiri. Punkt A on saavutatav ja tootmine on ebaefektiivne. 15. Käies koolis, teil tekivad alternatiivkulud, mis koosnevad: rahast, mille te oleks võinud
nimetatakse piirasendusnormiks e. marginaalseks asendusnormiks. PIIRASENDUSNORM: PAN1 = AB / BC ja PAN2 = PQ / QR Tarbimistasakaal punktis C saavutatakse, kui kahe kauba hindade suhe võrdub piirasendusnormiga. PANc = Qx / Qy = Py / Px Tarbija hinnavaru kujutab endast vahet hüvise tegeliku väärtuse ja hinna vahel, mida tarbija on nõus maksma. LOENG 3 - ETTEVÕTLUSE ALUSED Klassikalise käsitluse järgi olid tootmissisenditeks vaid maa, kapital ja töö. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER, ISOKVANT, TOOTMISFUNKTSIOON Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral. Tootmisfunktsioon näitab alati maksimaalset võimalikku toodangu kogust, määrab kindlaks tootmissisendite ja väljundite seose Üldjuhul kasutatakse tootmiseks n erinevat sisendit. Lõpptoodang Q on
Break even point tasuvuslävi A Budget eelarve Account aruanne Accounting equation aruande C võrdsustamine Capital kapital Accounting period aruandeperiood Capital allowances rahalised annetused Accounting policies majanduspoliitika Capital budgeting rahalise eelarve Accounting standards raamatupidamise koostamine standardid Capital employed rakendatud kapital Acquisitions äritehingud
inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.(punktid mis asuvad paremal
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents..............................
Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks); 3. KAPITAL (hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali; 4. ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). Tootmisprotsessi väljundid - on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleneb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid - on 1) kodumajapidamised;
üksteist. Kui eesmärgi saavutamisel on võimalik kaks alternatiivi ja pole võimalik öelda, milline nendest on parem. Need variandid pannakse pingeritta. Pingerea alusel valitakse enda arvates parima variandi. TURGUDE ÜLDINE TASAKAAL Joonis (2. Loeng - 1). Miks nõudluskõver on just seal kus on? Selle paneb paika (1) elanike/rahva arv. (2) Elanike / majapidamiste sissetulek ja majapidamiste jaotus sissetulekute järgi (2.loeng 2). Eestis nõudlus eelkõige esmatarbekaupade järgi. Pensionäride arv Eestis tegelikult väheneb nii väidab Olev Raju. (3) elanikkonna jaotus vanusegruppide järgi (2.loeng 3) milliste kaupade järgi on nõudlus suur. (4) mood majandus peab reageerima kui nõudlus on teatud kaupade järgi (mood). Mood mõjutab nõudlust väga. (5) asendus- ja kaaskaupade olemasolu. Asenduskaup see kaup, millel on sama tarbimisväärtus (või / marganiin, leib / sai)
· Edasine kõvera asukoht sõltub sellest , milline punkt kõveral valitakse. Siin mõeldakse seda, kas riik kasutab ressursse suhteliselt rohkem tarbekaupade või tootmisvahendite tootmiseks. · Nihe ühest otspunktist tuleneb ühe kauba tehnoloogia paranemisest. Sellest lähtudes ühe kauba tootmine suurendamiseks ei pea teise tootmist vähendama. Igal maj tegevusel on alternatiivkulu ehk loobumiskulu. Alternatiivkulu- ingl oppurtuniity cost Loobumiskulu, maj kulu, tegelik kulu, saamatajäänud tul- erinevad nimetused. Tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks Alternatiivkulu on saamatajäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast Nõudlus ja pakkumine 1. Turu olemus Turu- üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil.
Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel- on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava
annaabi.ee 
