Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandusmatemaatika I kodune töö 3". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tulumaks, bruto, netopalk, töötuskindlustus, maksuvaba, pensionikindlustus, tulumaksuvaba, töötasu, brutopalk, 1167, 2018, sotsiaalmaks, töötaja, pensionigab) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(q)= - q2 +140q-1800 P(40)= (-40)2+140*40-1800=1600+5600-1800=5400 ( kui toodame 40 ühikut) (5400*25%)+5400=1350+5400=6750 (oodatav kasum) 6750=-q2+140q-1800 -q2+140q=4950 q = = = 70 Vastus: 70 peaks olema minimaalne tootmismaht. Ülesanne 2 Kui töötaja saab brutopalka 10000 krooni kuus, siis mitu krooni erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta otsustas 2010. aastal jätkata makseid teise pensionisambasse või mitte? Brutopalk: 10000 kr Tulumaksuvaba miinimum/maksuvaba(MV): 2250 kr Pensionikindlustusmakse(Pk): 2% brutopalgast= 200 kr Töötuskindlustusmakse(Tk): 2,8% brutopalgast = 280 kr a) Tulumaks(TM): Tulumaks = TM = (Bt MV Pk Tk) × TMmäär (Bruto Maksuvaba Pensionikindlustus Töötuskindlustus) × TMmäär TM=(10000-2250-200-280)*21%=7270*21%=1526,7 kr Neto(Nt):
Ülesanne 1 Kui töötaja saab brutopalka 10 000 krooni kuus, siis mitu krooni erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta otsustas 2009. aastal jätkata makseid teise pensionisambasse või mitte? Tulumaks = Tulumaksumäär*(Brutopalk-maksuvaba tulu) tulumaksuvaba miinimum 2250 kr kuus töötuskindlustusmakse - 2,8% brutopalgast; TkM=10000*0.028=280kr pensionikindlustusmakse - 1% või 2% brutopalgast; Pk=10000*0.01=100 kr - kui ei esitanud 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Pk=0.02*10000=200kr kui esitas 2009
Teemad Füüsilise isiku tulu maksustamine Erisoodustus. Töölähetuse ja isikliku sõiduauto kulude arvestus Kingitused, annetused, vastuvõtukuluddividendid Töötasu maksustamine. TSD Haigushüvitis. Sotsiaalmaks. TSD TKM Pension Kaibemaks Millised maksud tuleb maksta töötasult? Kui ettevõttes on töölepinguga töötav töötaja, siis tema töötasult tuleb maksta riigile kõik palgamaksud – sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks, lisaks töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse Näide Töötaja Kati töötasu töölepingu järgi on 1000 eurot. Töölepingusse märgitakse tavaliselt brutosumma, mis tähendab, et ettevõtjal tuleb juurde maksta sotsiaalmaksud, aga töötaja saab kätte tulumaksu (ja töötus- ja pensionikindlustusmakse) võrra väiksema summa (netosumma). Brutosummalt arvestame tööandja poolt lisaks makstavad maksud ; 1) sotsiaalmaksu 1 000* 33% = 330 eurot,
05.12.2012 54879 54929 50 juures Sõitsin koju ja ajasin oma 07.12.2012 54929 55129 200 asju Töö- või ametisõitude kilometraaž 550 Ettevõtlusega mitteseotud sõitude kilometraaž arvestuskuul 200 Maksustatav summa arvestuskuul 800 EUR. Erisoodustuse tulumaks (21/79%) 212,66 EUR. Erisoodustuse sotsiaalmaks (33%) 334,18 EUR. Käibemaks omatarbelt ____800____ /1,20*20%=__133____ Raamatupidaja OÜ Päike PALGALEHT PERIOOD: november 2012 Nimi: _______________________ isikukood: ___________________ arveldusarve nr: ______________
Käibemaksukohustus: 500*0,2=100 eurot 14) Eraisik saab 100EUR väärtuses erisoodustust(hüve) ettevõtte kulul. Kui palju tekib ettevõttel maksukohustust? Tulumaksukohustus- 100/0,8*0,2=25 EUR Sotsiaalmaksukohustus- 125(erisoodustus+TM)*0,33=41,25EUR Kokku maksudeks: 41,25+25=66,25EUR 15) Palgaarvestus kui palk on 1000EUR 330EUR sotsiaalmaksed 0,8% ehk 8EURi tööandja töötuskindlustusmakse 2%penionikindlustusmakse ehk 20 EUR Tööandja kulu 1338EUR, 1000EUR on brutopalk 14) FIEl on sama kohustus, sots maksu makstakse min palgast. Min määr on 390EUR. Maksuvaba minimum on 154EUR kuus. 390*12*33=1544.40 või 128.7 kuus FIE tulu 13 300 (kasum) 13 300/1,33=10 000 10 000/33%=3 300 390*12*15=70 200 ja sellest 33%=23 166 (MAX summa FIEle) FIE tasub sotsmaksu iga kvartali kolmanda kuu 15-ndaks kuupäevaks, OÜ iga kuu 10-daks kuupäevaks. 355(tegelik min kuumäär)*33%*3=351,45 Valikvastustega küsimused: 1
märtsiks esitama lõppenud tegevusaasta kohta tuludeklaratsiooni vormi E. Deklaratsioon tuleb esitada ka juhtudel, kui FIE-l puudus ettevõtlustegevus, ta ei saanud ettevõtlustulu või see oli maksuvabast tulust väiksem. FIE ettevõtluse lõpetamisel tehakse maksustamisperioodi ettevõtlustulust ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning saadud summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga. Juurdemaksmisele kuuluv tulu- ja sotsiaalmaks tuleb tasuda maksustamiseperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks. Ravikindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel kustutamiskande tegemisest äriregistris (ravikindlustuse seadus § 10 lg 3). Kui FIE on faktiliselt sunnitud ettevõtluse lõpetama, kuid ei esita selle kohta äriregistrile avaldust kande kustutamiseks, siis on ta kohustatud jätkuvalt maksma tulu- ja sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Ettevõtluse tulu võib laekuda ka pärast ettevõtluse lõpetamist. 6
Töötasu arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Töötasu arvestuse regulatsioon 3 Dokumentatsioon 4 Töötasu arvestamine 5 Deklareerimine 6 Puhkuse arvestuse üldine korraldus 7 Puhkusetasu arvestus 8 Finantsarvestuses puhkusetasu kajastamine 9 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead palga maksmise korda; ·tead palgast tehtavaid kinnipidamisi; ·tead palga arvestamisel kasutatavaid algdokumente; ·oskad arvestada bruto töötasust netotöötasu; ·oskad koostada töötasu arvestusega seotud lausendeid; ·tead puhkuse erinevaid liike; ·oskad arvestada puhkusetasu; ·tead, mis on puhkusekohustis ja kuidas seda arvestatakse; ·oskad koostada puhkusetasu ja puhkusekohustise arvestamise lausendeid; ·oskad koostada deklaratsiooni STD. 2 Töötasu arvestuse regulatsioon Töötasuga seotud mõisted ja arvestuspõhimõtted on sätestatud Töölepingu seadusega. Töölepingu seadus Vastu võetud 17.12
kaks korda aastas. Palgaseaduses on ära toodud palgatingimused, palga- ja lõpparve maksmise kord, palgast kinnipidamised ning tasustamine erijuhtudel. Maksukorraldus seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. Tulumaksu seaduses on ära toodud sissetulekud, millelt tuleb maksta tulumaksu, tulumaksu- ning maksuvaba tulu määr. Seaduses on sätestatud tulumaksu kinnipidamise kord ja väljamaksmisel tehtavad mahaarvamised. Tihtipeale puutuvad ettevõtjad oma töös kokku mitmesuguste erisoodustustega, mis tekitavad küsimusi kas ja milliseid makse maksta? Teoreetiliselt erisoodustused ja nende maksustamine pole raske, kuid kui tulevad ette konkreetsed situatsioonid tekivad ikka küsimused, kuna iga tööandja tahab säästa oma kulusid
maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks ... %, käibemaks ...% jne) Maksukoormus- näitab, kui palju ühiskonna tuludest (SKP-st) läheb maksudeks Maksuvõlg- on õigeaegselt tasumata jäetud maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Ühishüvised- näiteks kooliasutused. on kaubad ja teenused, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta (näiteks riigikaitse). Heaolu riik- Heaolu riigi põhimõtetest lähtudes jaotatakse tulud ümber jõukamatelt vaesematele
koos seotud isikutega (§ 8) kokku vähemalt 50% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile. Välismaise juriidilise isiku tulu loetakse residendi maksustatavaks tuluks, kui on täidetud lõikes 2 toodud tingimus ja kui residendile kuulub otseselt või koos seotud isikutega (§ 8) kokku vähemalt 10% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile. 25. Kui suur on maksuvaba tulu aastas ja ühes kuus ning millistel juhtudel seda normist rohkem rakendatakse? § 23 Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 1728 eurot. 26. Milliseid kulusid ja millises ulatuses on füüsilisel isikul õigus oma tuludest maha arvata? §29 27. Kuidas välismaalaste tulu Eestis maksustatakse? 28. Millist välismaalaste tulu ei maksustata? 29. Milliseid kulusid võib füüsilise isiku ettevõtluse tuludest maha arvata? §32
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus,
Millal tööandjal ei teki sotsiaalmaksu kuumääralt arvestamise kohustust? On olemas töötajate kategooriad, kelle puhul ei teki tööandjal sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustust. Selliste töötajate eest arvestatakse sotsiaalmaksu neile tegelikult makstud töötasult, isegi kui see on kuumäärast väiksem. Tihti töötavad need töötajad (pensionärid, õppurid, väikeste laste vanemad) osalise tööajaga, mistõttu on nende töötasu sotsiaalmaksu kuumäärast väiksem. Sotsiaalmaksuseaduses on sätestatud, et sotsiaalmaksu makstakse kuu eest makstud tasult järgmiste töötajate eest: töötaja või ametnik, kes saab riiklikku pensioni töötaja või ametnik, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla 3aastast last või kolme või enamat alla 19aastast last töötaja või ametnik, kes on õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti
Millal tööandjal ei teki sotsiaalmaksu kuumääralt arvestamise kohustust? On olemas töötajate kategooriad, kelle puhul ei teki tööandjal sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustust. Selliste töötajate eest arvestatakse sotsiaalmaksu neile tegelikult makstud töötasult, isegi kui see on kuumäärast väiksem. Tihti töötavad need töötajad (pensionärid, õppurid, väikeste laste vanemad) osalise tööajaga, mistõttu on nende töötasu sotsiaalmaksu kuumäärast väiksem. Sotsiaalmaksuseaduses on sätestatud, et sotsiaalmaksu makstakse kuu eest makstud tasult järgmiste töötajate eest: töötaja või ametnik, kes saab riiklikku pensioni töötaja või ametnik, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla 3aastast last või kolme või enamat alla 19aastast last töötaja või ametnik, kes on õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti
(D käibemaks) K Võlad tarnijatele Töötasu kajastamine (Palgavõlg) Töötasu alammäär 2014. aastal on: 355 eurot/kuus (täistööajaga töötamise korral) ja 2,13 eurot/tunnis. Töötasu alammäär 2015. aastal on: 390 eurot/kuus (täistööajaga töötamise korral) ja 2,34 eurot/tunnis. Töötasu arvestamisel kajastatakse: tööjõukulud (töötasu ning tööandja maksud ja maksed), maksude ja maksete kohustised, väljamaksmata töötasu kohustis Kinnipidamised töötasust Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 2% töötasust. Pensionikindlustusmakse määr on 2% (2014.-2017. aastal erandina võib määr olla ka 3%) töötasust. Tulumaksu arvestamisel võetakse arvesse järgmised reeglid: Füüsilise isiku maksustamisperioodi (kalendriaasta) tulust arvatakse maha enne tulumaksu arvutamist maksuvaba tulu 1728 eurot. Tööandja arvestab tulu maksustamisel maksuvaba tulu 144 eurot kalendrikuu kohta ühekordse
Raamatupidamisdokumendid · algdokument · Koonddokument- üheliigiliste algdokumentide kohta · raamatupidamisõiend (memoriaalorder) raamatupidaja poolt koostatav algdokument algdokument - s.o. majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel on kindlad kohustuslikud rekvisiidid kui puudub kulutuste kohta raamatupidamise seaduse nõuetele vastav algdokument, siis on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt tuleb tasuda tulumaks Üldreeglid · Vormistatakse kas kehtestatud blanketil või vabas vormis · Täidetakse kas käsitsi või arvutis · Ei ole lubatud täita hariliku pliiatsiga · Parandused pole lubatud kassa sissetuleku- ja väljaminekudokumentides ning panga maksudokumentides · Vigade parandamisel peab säilima võimalus algset teksti lugeda · Üldjuhul ei kasutata lühendeid v.a. siseeeskirjas fikseeritud · Rooma numbreid ei kasutata
tulumaksukohustust ka edasi lükata. 20. Mis on dividend ja kuidas maksustatakse füüsilise isiku dividenditulu? Dividend on ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta. Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis. Dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud. 21. Kuidas maksustatakse pensione, stipendiume, toetusi, preemiaid, hasartmänguvõite, hüvitisi ja elatist? Tulumaksuga maksustatakse saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, hasartmänguvõidud, perehüvitiste seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha. 22
sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise
ei ole registreerimiskohustust tekkinud Isik peab registreerimiseks tõendama, et tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab ettevõtlust Eestis 27. Käibemaksu arvutamise üldpõhimõtted Tasumisele kuuluv käibemaks -maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud: maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg 2 nim. tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse (va maksuvaba käibena käsitatud tehingud) tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama perioodi käibemaks Käibemaksusumma arvestamisel lähtutakse KMS §s 11 määratud käibe tekkimise päeval kehtivast maksumäärast. Kui käibemaksu arvestamiseks vajalikud andmed on väljendatud välisvaluutas, kohaldatakse KMS § 11 kohaselt määratud päeval kehtivat Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi, v.a kauba impordi puhul.
kõik sõidukiga tehtud sõidud olid ettevõtlusega seotud ning töötajate isiklikke (tasuta või soodushinnaga) sõite ei tehtud, ei teki ka maksukohustust. 14 Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamine (1) Hüvitise maksmiseks peab olema vormistatud tööandja kirjalik otsus, käskkiri või korraldus, milles näidatakse hüvitist saava isiku andmed, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõite hüvitatakse. Sõiduauto kasutamise maksuvaba hüvitamise alternatiivsed võimalused: 1) ilma arvestust pidamata või arvestuse osalisel pidamisel võib hüvitada maksuvabalt 64 euro ulatuses kalendrikuus tehtud sõite ühe hüvitist saava füüsilise isiku ja ühe sõiduauto kohta sõltumata sellest, mitme tööandja juures üks füüsiline isik tööülesandeid täidab ning mitme tööandja juures ja mitme isiku poolt ühte sõiduautot kasutatakse. Hüvitise maksmise kirjalikule
mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik tööandjad). Lisaks ettevõtte tulumaksu tasumisele on teil tööandjana kohustus ka töötajatele tehtud väljamaksetelt pidada kinni ja tasuda maksu- ja tolliametile tulumaks. TuMS § 48 sätestatud tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused. (TuMS § 1 lg 2)
Igal maksul on oma seadus: Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 31.12.2010 KÄIBEMAKSUSEADUS § 1. Maksu objekt (1) Käibemaksu objekt on: 1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; 2) kauba import Eestisse (§ 6), välja arvatud maksuvaba import (§ 17); 3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (§ 10 lõiked 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive; 4) käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu; 5) kauba ühendusesisene soetamine (§ 8), välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine (§ 18).
vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks. Naturaalnäitajad- iseloomustavad arvestus objektide liigilisi, füüsilisi, ja teisi omadusi. Ning väljendatakse: mass: kilogrammis, grammid tonnid. pikkus, meetrid, sentimeetrid, kilomeetrid maht: liitrid, kuupmeetrid, neljas: pindalapõhine Töönäitajad- abil arvestatakse tööhulka, töötasu ning ühikutena kasutatakse üldjuhul minuteid, tunde ja päevi. Rahalised näitajad- üldistavad näitajad ning kasutatakse koos naturaal- ja töönäitajatega. Ja rahalised näitajad võimaldavad üldistada ettevõtte vahendite seisu ja koostist. Näidata kulusid ja tulusid. Ja ettevõtte lõpp tulemusi. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSE MÕISTE. Raamatupidamisarvestus kajastab varade koostist ja nende moodustamisallikaid ning majandusprotsesse
vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks. Naturaalnäitajad- iseloomustavad arvestus objektide liigilisi, füüsilisi, ja teisi omadusi. Ning väljendatakse: · mass: kilogrammis, grammid tonnid. · pikkus, meetrid, sentimeetrid, kilomeetrid · maht: liitrid, kuupmeetrid, · neljas: pindalapõhine Töönäitajad- abil arvestatakse tööhulka, töötasu ning ühikutena kasutatakse üldjuhul minuteid, tunde ja päevi. Rahalised näitajad- üldistavad näitajad ning kasutatakse koos naturaal- ja töönäitajatega. Ja rahalised näitajad võimaldavad üldistada ettevõtte vahendite seisu ja koostist. Näidata kulusid ja tulusid. Ja ettevõtte lõpp tulemusi. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSE MÕISTE. Raamatupidamisarvestus kajastab varade koostist ja nende moodustamisallikaid ning majandusprotsesse
L Aruandeaasta kasum (kahjum) *Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama. KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: Kaubad, toore, materjal, teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud). Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. Tootmise otsekulud: Otsesed materjalikulud
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine.............................
kokku läheb maksude maksmiseks. Ühe maksumaksja seisukohalt saame hinnata maksudeks minevat suhtelist osa tema kogutuludest ehk maksumäära. Maksumäärade muutmisega ja maksusoodustuste kehtestamisega saab valitsus mõjutada majanduslikke protsesse talle vajalikus suunas. Maksumäär võib olla: a) proportsionaalne maksumäär- see tähendab, et kõik inimesed olenemata saadavate tulude suurusest maksavad ühesuguse suurusega maksu. Näiteks tulumaks 21% (2008) b) progressiivne maksumäär- võtab arvesse tulude suuruse ja erinevate tulude suuruse saajaid maksustatakse erineva maksuga. c) regressiivne maksumäär- on erijuht, kus tulude suurenedes maksumäär alaneb. Seda võib märgata näiteks tarbimise maksustamisel. Vaene inimene kulutab suhteliselt suurema osa oma sissetulekust tarbimisele ning maksab protsentuaalselt suurema osa oma sissetulekutest maksuna kui rikas inimene.
7 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, büroo- töötajate palgad jms. Fikseeritud kulud antakse kindla ajavahemiku (aasta, kuu) kohta. Muutuvkulud on kulud, mille suurus sõltub otseselt toodangu mahust. Näiteks kulud materjalile, töötasu koos maksudega jms. Näide 2-3 Kulufunktsioon Olgu ühe ajalehe trükkimiseks tehtavad muutuvkulud 6 kr. Fikseeritud kulud päevas on 3000 kr. a) Leiame kulufunktsiooni C(q), mis kirjeldaks päevas tehtavate kulutuste sõltuvust ajalehtede arvust (tootmismahust) q. Vastus: Kulufunktsioon on C(q)=3000+6q. b) Leiame summaarsed kulud 100 ajalehe trükkimisel päevas: (100) = 3000 + 6 × 100 = 3000 + 600 = 3600.
0,6% Arvestab Töötuskindlustusmakse 1,0% 1,0% 1,0% 0,6% 0,6% (1,0%)? brutopalgalt Kohustuslik maha 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% pensionikindlustus palgamaksja Palgasaaja tulumaks 26% 26% 24% 23% 22% 21% 1000- Võtab Ei maksustata 2002.a. arvesse 1400 1700 2000 2000 2250 tulumaksuga 1200- palgamaksja 2003.a. 3000 3600
8. Tuha Talu OÜ palgaarvestus Palgaarvestamisel kasutatakse taas Exceli tabelit, kuhu saadakse andmeid töötajate töölepingute alguse kuupäeva, tööajanormi ja töötatud kuupäevade kohta. Sellesse tabelisse sisestatakse palju valemite kujul näiteks netopalk=brutopalk-isiku tulumaksu võlg-kohustusliku kogumispensioni maksed-töötuskindlustusmaksu võlg (0,6%) -,et ainult brutopalga sisestamisel saada Enteri vajutusega automaatselt ka väljamakstav netopalk. Valemite näol arvutatakse ka brutopalgast sotsiaalmaksu võlg ja töötuskindlustusmaksu tööandja osa (0,3%). Tabeli headus seisneb ka selles, et kujundasime ta täpselt Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonilehele vastavaks, et oleks lihtne töötaja vastavat maksu copy-paste meetodil sinna üksteise järel kanda. Palgaarvetus ise seisneb sisuliselt kolmes sammus. Esiteks toimub aruandekuu lõpus palga koondarvestamine, kus võetakse üles kohustus palgavõla näol ja sotsiaalmaksu ning
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................
C (q) ' CF % cv q kus q on tootmismaht; CF on fikseeritud kulud; cv on muutuvkulu tooteühiku kohta. C Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, bürootöötajate palgad jms. Fikseeritud kulud antakse kindla ajavahemiku (aasta, kuu) kohta. C Muutuvkulud on kulud, mille suurus sõltub otseselt toodangu mahust. Näiteks kulud materjalile, töötasu. NÄIDE 2.3. Kulufunktsioon Olgu ühe ajalehe trükkimiseks tehtavad muutuvkulud 6 kr. Fikseeritud kulud päevas on 3000 kr. MAJANDUSMATEMAATIKA I Funktsioonid ja nende algebra 11 a) Leiame kulufunktsiooni C(q), mis kirjeldaks päevas tehtavate kulutuste sõltuvust ajalehtede arvust (tootmismahust) q. Vastus: Kulufunktsioon on C(q) ' 3000 % 6 q . b) Leiame summaarsed kulud 100 ajalehe trükkimisel päevas:
annaabi.ee 
