arstiabi, kirjandus, teater, riigikaitse). 4. Mis iseloomustab tööjõu kvaliteeti? Üldine haridustase ja kutsealased oskused 5. Kuidas saab võrrelda riikide majandusi? SKT põhjal ja vaadeldes, kuidas on jagunenud tööhõive erinevate majandussektorite vahel (jõukamates riikides on seotud teenindava sektoriga) 6. Eesti ja energeetika? Eesti toodab 2/3 oma kasutatavast energiast ise. Tähtsaim maavara on põlevkivi (seejärel puit ja turvas). Imporditakse bensiini, maagaasi ja kütteõli. 7. Nimeta taastuvaid energiaallikaid! nt. Puit, veejõud, tuulejõud, päikeseenergia. 8. Miks ei ole need energiaallikad Eestis laialdaselt kasutuses? Kuna Eestis on jõed hajutatud ja väikesed (ei anna korralikult energiat), tuul ja päike ei ole püsivad. 9. Milleks kasutame põlevkivi? Elektrienergia tootmiseks, keemiatööstuses, kütteõliks, vaiguks jt toodeteks 10
aafiline asendMajandusgeogr e asendLoodusgeograafilin Kliima (keskmine temperatuur 650750 mm suvel ja talvel, sademete hulk) suvi 10,5 17C talv 3,5 (7,5)C Valdavalt tasane, veidi Pinnamood kõrgem Lõuna ja Kesk Eestis. Metsa palju , leidub põlevkivi, Loodusvarad (mets, maavarad, savi, turvast, liiva, lubjakivi, veevarud) ravimuda, suured veevarud, mineraalvesi. Tihe teedevõrk Ühendusteed (riigisisene Tallinn Peterburg; teedevõrk, ühenduse võimalus Tallinn Riia; teiste riikidega) Narva KohtlaJärve Rakvere
tuuleparkide rajamiseks ja need on rikkad riigid 26.Milline euroopa riik on edukaim päikese- ja milline geotermilise energia rakendamisel Kõige edukamalt kasutab getermilist energiat Island ja päikeseenergiat Hispaania ja Saksamaa 27.Miks on energiamajanduse käekäik muu majanduse ja kodumajapidamise jaoks äärmiselt oluline Sest energiat on inimestel vaja peaaegu igas tegevuses ja sellega tuleb mõistlikult majandada, et sedakõigile jätkuks 28.Millised probleemid kaasnevad põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega Kui põlevkivi kaevandusi ja karjääre laiendatakse siis vähenevad põllu- ja metsamaa. Kaevandusest pumbatakse välja ka suur kogus vett, mis vähendab põhjavee taset. Põletamisel tekkinud aheraine tekitab omamoodi probleeme 29.Milliseid traditsioonilisi energiaallikaid eesti peale põlevkivi veel kasutatakse Eestis kasutatakse peale põlevkivi ka turvast ja puitu 30.Mis liiki taastuvad energiat eestis kasutatakse mida kasutatakse kõige edukamalt ja miks
Ränded * Põhjused: -) Majanduslikud tingimused (elamistingimused, palk, töökoht) -) Kultuurilised põhjused -) Poliitilised põhjused -) Usulised põhjused -) Loodusõnnetused & sõjad -) Perekondlikel põhjustel -) Õppimine * Rändeid liigitatakse: -) Põhjuste järgi -) Iseloom (vabatahtlik, sund, kaasränne) -) Ulatuse järgi -) Kestuse järgi (alaline, ajutine, sesoonne) * Tõuketegurid: -) Madal palk -) Maksud -) Tööpuudus -) Õppimisvõimaluste valik kesine -) Ebasoodne looduskeskkond -) Teadmishimu -) Kuritegevus -) Terrorism * Ni sa bula, o lai vei? * Rahvastiku töö: (Fidzi) Fiji 2009 2010 2015 2025 Rahvaarv (tuhandetes) 868 876 909 956 Kasvutempo - % 0,9 0,8 0,7 0,4 Sünde naise kohta 2,7 2,7 2,5 2,2
tööstustoorainet; siia kuuluvad kõik põllumajandussaadusi tootvadmajandusüksused ja need ettevõtted, mis aitavad saadusi emaselt töödelda (talud, farmid, põllumjanadusühistud) Mullaharimine- on mulla tehniline töötlemine selleks, et luua kultuuritaimedele soodsad kasvutingimused. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad: 1. Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kliima, mullastik, relieef) 2. Majanduslikud tegurid (riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) 3. Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhanniseerimine, elektrifitseerimine, kemiseerimine, transpordi areng) Vegetatsiooniperiood- aeg mil ilmastik võimaldab elutegevuse. Argoklimatilised näitajad- iseloomustavad, kui palju saavad taimed päikesekiirgust ja sojust ning niiskust ja kui pikk on vegetatsiooniperiood. Kliimavöötmed: arktilises kliima, lähisarktilise kliima, parasvöötme,
1) esmased tekkinud looduses 2) teisesed muunudnud 3) kolmandased Energiaallikate jaotus Taastuvad energiaallikad Taastumatud energiaallikad Vee-energia a Nafta Tuuleenergia a Maagaas Päikeseenergia Puit jm bioenergia Kivi- ja pruunsüsi Põlevkivi Turvas Maa pöörlemise energia Loodete energia a Tuumaenergia Uraanimaak Maa siseenergia Maasisene soojus a Termotuumaenergia a alternatiivsed energiaallikad LK. 67 diagramm Millised energiaallikad on maailmamajanduses tähtsamad? - nafta 40% - maagaas 28% - tahke kütus 20% - vee-, tuumaenergia 5% - muu 2%
Agraarühiskonna areng oli väga aeglane, sest: kasutati algelisi töövahendeid kogukondade suhtlus puudus uuendused levisid väga aeglaselt oli madal haridustase puudus kirjaoskus levisid traditsioonid, millest loobumine toimub väga aeglaselt 5.Millised tööstusharud tekkisid seoses industrialiseerimisega? Industriaalühiskond - turumajandus Majandusharud - töötlev tööstus Tootmisüksus - tehas, ettevõte Töö iseloom - masinatöö Ressursid - maavarad Hõive - valdav osa tööstuses Tegevuspiirkond - riik Maailmamajandus - alles kujuneb Industrialiseerimine algas Lääne-Euroopast ja levis üle maailma. Tekstiilitööstuse järel hakkasid arenema: metallurgia masinaehitus keemiatööstus klaasi tootmine aurutranspordi vahendid kaevandamine 6.Millised tegurid andsid tõuke geograafilisele tööjaotuse kujunemisele? Raudteede kasutuselevõtt 19. sajandil võimaldas suuremahulisi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge
3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks
3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks
(Aasia), Katar TAVALISED ARENGUMAAD JA ARENEVAD RIIGID 1) SKT ühe inimese kohta võrreldes kõrgelt arenenud riikidega väiksem 2) Majanduses domineerib enamasti põllumajandus, kuid osades riikides kasvab kiiresti tööstuse osatähtsus 3) Suursündimus, suur noorte osakaal rahvastikus 4) Madal haridustase, eriti naiste osas. Kirjaoskus varieerub riigiti. Enamus riikides puudub koolikohustus 5) Kvalifitseeritud tööjõu nappus . suur tööpuudus 6) Väga suured majanduslikud erinevused riikide eri piirkondade vahel 7) Suur varanduslik kihistumine 8) Panus maailmamajanduse- põllumajandussaaduste ja tooraine eksport. Odaval tööjõul põhinevad massitarbekaubad 9) Püüdlused: a) Toit b) Eluase c) Haridus d) Tervishoid 10) Näiteid riikidest: Hiina, India, Brasiilia, Argentiina, Egiptus VÄHIM ARENENUD RIIGID 1. Väga madal SKT 2. Nõrgalt arenenud tööstus 3
6. Kuidas mõjutavad põllumajanduse arengut riigis: a. Looduslikud tegurid – kliima, mullad, reljeef? Kliima: temperatuuri, vegetatsiooniperioodi, sademeid ja nende reziimi. Mullad: viljakust, Reljeef: põldude suurust, tehnika kasutamist, tasased alad soodsamad põllumajanduse arenguks. b. Majanduslikud tegurid – kapital, tööjõud, turg? Kapital: hooned, masinad, väetised, sordi- ja tõuaretus, seemned Tööjõud: kvaliteet, oskused, hind, traditsioonid Turg: nõudlus,suurus, ostujõud c. Poliitilised tegurid – toetused, tollipoliitika jm? Toetused, soodustused: kindlustus, tollipoliitika 7. Nimeta 3 põhilist valdkonda, kus kasutatakse põllumajandussaadusi 1. toit 2. loomade sööt 3. tööstuste tooraine 8
Tähtsad ressursid maa, Energia -vesiveskid ja tuulikud. võidukäik. Veokulud väikesed. mets, vesi. Rohkem hakati kasutama puusütt. 17. saj.-st Infrastruktuuriprojektid (kiirteed, Energia lihasjõudu. kivisüsi.(ainuvalitsus19.saj.lõpuni) sadamad) kapitalimahukad. Soojusen. puit,õled 19.-20.saj vahetusel elektri kasutuselevõtt. Seoses inimeste heaolu kasvuga kuivatatud loomasõnniku Nüüd põletati ka pruunsütt, põlevkivi ja vahetatakse elukohti tihedamini. põletamisel. turvast. Hüdroelektrijaamad. Rahvastiku uuenemine rahvaarv Veokulud väga 20. saj.nafta ulatuslik kasutamine.Maagaas. maailmas kasvab aeglaselt (v.a. Aafrika kõrged.- hobuste, Metallurgia üks põhilistest m.harudest. riigid).Sündimus ja suremus on madal. vankritega. Riikide vahel Metalli vajavad tööstusharud tekkisid toorme Oluline on tööjõu kvaliteet.
Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit. Rootsi Kuningriigis kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus. Tänu neutraliteedile on Rootsil õnnestunud saavutada kadestusväärne elustandard, mis on saavutatud seoses kaugele arenenud kapitalismi ja ulatuslike sotsiaalabirahade näol. Rootsis on kaasaegne ja arenenud infosüsteem, hea tööjaotus ettevõtetes ja professionaalne tööjõud. Tarbepuit, hüdroenergia ja rauamaak moodustavad majandusliku ressursi, mis on põhiliselt orienteeritud kaitsma Rootsi väliskaubanduse tasakaalu. Eraomanduses olevad ettevõtted moodustavad umbes 90% tööstustoodangust, millest masinaehitus moodustab omakorda 50% kõigist väljaveoartiklitest. See näitab, et Rootsi majandus on orienteeritud just tööstusele, vähemal määral agraarmajandusele. Käesoleva aastakümne algusaastatel varjutasid Rootsi
arengut. Hankivaks majanduseks ehk primaarseks sektoriks nimetatakse majandussektorit, mis tegeleb hüve loodusest saamisega.Primaarse sektori koosseisu kuuluvad: põllumajandus, jahindus, mesindus, metsandus ja kalandus. Kuigi keemiatööstuse toorainebaas on väga lai, puuduvad Eestis keemiatööstuse kõige olulisemad lähteained: nafta, maagaas, kivisüsi, väävel, keedusool ja kaalisool. Meil saab keemiatööstuse toorainena kasutada vaid põlevkivi, puitu ja fosforiiti. Kaasaegne keemiatööstus vajab palju kapitali ja oskuslikku tööjõudu, oluline roll on ka tootearendusel. Tehismaterjalide valmistamine on sageli majanduslikult otstarbekas vaid paljude firmade koostöös. ÜLEVAADE KEEMAITÖÖSTUSEST Eesti keemiatööstuses on viimastel aastatel palju ära tehtud muutmaks tootmisharu efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kuid sellele vaatamata vajab Eesti keemiatööstus palju rohkem
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis
Ekvatoriaalsed Indoneesia, Brasiilia, Palmiliigid, 50m3/ha , valikraie, vihmametsad Peruu, Boliivia. mahagon. väheväärtuslik puu Lähisekvatoriaalse Tansaania, Nigeeria, Eebenipuu, akaatsia. Väike liigiline kooss. d hõrendikud India, Brasiilia 5-10 m3/ha Lähistroopika Korgitamm, vaher *15-20m3/ha, metsad niisked USA, Hiina okaspuud, kõvad kuivad Austraalia, Vahemeri lehtpuud. *1-2m3/ha Parasvöötme leht ja Hiina, Lõuna-Korea, Kask, tamm, vaher, Leht(5-10) Sega(2-3) segametsad Leedu, Saksamaa pöök, tiikpuu Okas mitmekesisus Parasvöötme Kanada, Venemaa, Kuusk, mänd, nulg, 1-2, vähe liike,
masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad informatsioon ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist tööstuses Valdav osa töötajaist teeninduses põllumajanduses Peamine tegevuspiirkond Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses
kommunikatsioon internet välistööjõud toovad kultuuri koju mitmed rahvusvaheliste ettevõtete tütarettevõtted välisinvesteeringute hulk anname võimaluse tulla 2. TÖÖSTUSETTEVÕTTE PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID - määravaks on ressurss, mis on ettevõtte tootmise juures kõige olulisem 1) toormele orienteeritud tööstus suhkrutööstus (suhkrupeet) saetööstus (metsakasvu piirkonnas) põlevkivi, nafta (kütuseliste, metalliliste maavarade kaevandamine) energiamahukas alumiiniumtööstus 2) tööjõule orienteeritud tööstus tekstiilitööstus (õmblus) elektroonikaööstus 3) tarbijale orienteeritud (suurlinnad) toiduainetööstus (pagarid) karastusjookide tööstus (vett et transpordita) 4) koostöö teiste ettevõtetega aglomeratsioonitööstus linnastu (lähestikuses linnad moodustavad ühtse terviku) autotööstus
Samuti muutuvad rikkad veelgi rikkamaks. Arengumaade jaoks tähendab see raskusi konkureerida RV ettevõtetega, kiiremat mahajäämist arenenud maadest, tülisi kultuuride vahel ning suuremat keskkonna saastet (need maad hakkavad loodusvarasi odavalt müüma, et mingit sissetulekut saaada. Mitmel pool on levinud globaliseerumise vastased liikumised, mis on põhjustatud murest, et globaliseerumisega hakkab riigist kapital ning haritud tööjõud välja voolama. Globaliseerumist saab riikide vahel võrrelda järgmiste asjadega: poliitiline tegevus (RV organisatsioonide liige jne); tehnoloogia (interneti ühendus); kontaktid (RV kõned jne); majanduslik integratsioon. RV firmade tütarettevõttete rajamine Eestisse: +uued töökohad +hariduse ja tehnoloogia areng - kapitali väljavool 8. Maailma rahvaarv on hakanud kasvama, sest inimeste suremus on vähenenud.
Paljudes kurisutes kaovad ajutised ojad või jõed maa alla. Vesi tuleb päevavalgele karstiallikatena. Maa-aluse koopa lae sisselangemisel tekivad langatuslehtrid. Kui lähestikku on palju langatuslehtreid, võib nende liitumisel tekkida karstiorgud ja –häilud. 13. Tuuletekkelised pinnavormid, näited. Tuulevired – väikesed kuhjevormid. Neil leidub nii mererannas, jõekaldal, lahtistel liivakarjääridel ning Kirde-Eesti põlevkivi tuhaväljadel. Madalad kuni 5 cm kõrgused looklevad liivavallikesed. Kujunevad nõrgemate tuultega ning on orienteeritud valitsevate tuultega risti. Eelluited – piklik liivahang, mis on kujunenud takistuse taha tugevamate tuultega. Esineb järsk pealttuulenõlv ja lauge alttuulenõlv. On kuni 3 m kõrgused, neid esineb nt. Kloogarannas, Pirital. Luited – kõrgenenud eelluide hakkab takistama liiva edasikandumist ja see hakkab kuhjuma ka pealttuulenõlva ees, mis muudab hange kuju
kaasa ka Tartu regioon, kõigis ülejäänud regioonides ületab eksport importi. Seevastu teenib Tallinna regioon ka peamise osa teenustekaubanduse ülejääki. Arvukalt elab inimesi (13% Eesti rahvastikust) veel Ida-Virumaal, kuid see regioon on arengus mahajäänud, ehkki majanduskäibelt ja investeeringute mahult teisel kohal. Rahvatulu 1 inimese kohta on seal madalaim kogu Eestis, kogurahvatulu aga vaid 8% Eesti üldmahust. Seal on kõige suurem tööpuudus. Ka sissetuleku suuruselt 1 elaniku kohta on ta vaesemate hulgas. Põllu- ja metsamajanduses on see regioon tähtsusetu. Ka Eesti väliskaubanduses on ta vaid teisejärguline tegija. Viimasel ajal on aga Ida-Virumaa majanduse seisund selgelt paranema hakanud. Tartumaal on elanikke 150 000, Pärnumaal 90 000. Need kaks regiooni on ka jõukamate hulgas, sissetulek elaniku kohta on neis vaid veidi alla Eesti keskmise, tööpuudus aga suhteliselt väike.
tõttu palja silmaga eristada. Tihti poorse tekstuuriga tardkivim)tuff, pimss Settekivimid- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.savikilt, liivakivi (punas või valge (või vahepealne) settekivim, mis on tekkinud liiva tsementeerumisel. Enamasti kihiline ja sisaldab sageli kivistisi) lubjakivi(hallikasvalge settekivim)Ja ka põlevaid kivimiseid: põlevkivi ja kivisüsi. Moondekivimid- sügaval maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivimid (magma) marmor, gneiss, kvartsiit Setted- Sete on kivimite murendist, vulkaanide purskeainesest, kosmilisest tolmust või organismide jäänustest koosnev, maismaal või veekogus kuhjunud pude aines.Seteteks on liiv, savi, kruus.Sette kivistumisel tekib settekivim . Sete tiheneb tekib settekivim mis moondub ja tekib moondekivim see sulab ja tekib
Taastumatud on loodusvarad, mis moodustuvad looduses väga aeglaselt võrreldes nende ärakasutamise kiirusega või ei teki neid enam üldse. Taastuvad taimed, loomad, muld, vesi, mets, energiavarud Taastumatud kaevandatavad kütused, maapõuesoojus, tuumaenergia Kütus on energeetilises mõttes aine, mille keemilisel ühinemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik eraldub suurel hulgal soojust. Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid söeliike, naftat, maagaasi ja teisi mittetaastuvaid fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavaid põlevmaavarasid. Nafta on orgaanilise päritoluga põlev maavara, tume õlitaoline, enamasti florestseeruv iseloomuliku lõhnaga vedelik. Sisaldab 82-87 % süsinikku, 11-14 % hapnikku, 0,1-5 % väävlit, kuni 1,7 % lämmastikku, vähem teisi elemente. Toornafta, mis on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks, on tekkinud maakoores
Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks.
Märgi kivimite ringe (lihtsustatud) skeemile õigesse kohta: moondekivimid, magma, murenemine jne. Koosta lihtne skeem kivimite ringest ja lisa skeemile vajalikud selgitused. 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, kurrutus, murrang, magma, laava, kiht ja kilpvulkaan, maavärin, epitsenter, mineraal, kivim,
Jaapanis pole võimalik tegeleda igal pool põllumajandusega, sest Jaapan on mägine riik. Seega saab tegeleda põllumajandusega ainult teadudes kohtades. 8.2 Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 8.2.1 Kapitali olemas olu. Põllumajandustootmine on kallis ja kultiveeritavat maad napib, imporditakse üle 50% põllumajandussaadustest, täielikult katab kodumaine tootmine vaid riisinõudluse. 8.2.2. Tööjõud Põllumajanduses töötava elanike arv on 12 miljonilt alanenud 3,621 miljonile, mis on 1,7 % vähem kui 2003. aastal. Samuti on põllumajandustöötajate keskmine vanus pidevalt kasvanud. 2004. a oli 57 % põllumajandustöötajatest vanemad kui 65 aastat. Põllumehe sissetulek on viimase kolmekümne aastaga kahanenud 36 %E-lt vähem kui 30 %E-le võrreldes tööstustöölise omaga. 8.2.3 Valitsuse majanduspoliitika Valitsus panustab rohkem impordile-ekspordile
Protsesside pidevus Majpr seotus Tasakaalukäsitlus majandusteoorias Tasakaal on süsteemi rahulik seisund: • bilansiline tasakaal (nõudlus ja pakkumine on võrdse suurusega, riigieelarve tulud ja kulud on võrdsed); • Pareto-efektiivne tasakaal (ühe osaleja seisundi paranemine toimub ainult teise osaleja arvel). Stabiilne tasakaal taastub pärast kõrvaltoime lakkamist. RESSURSID: olemus, jaotus, kasutamine. Millest saab midagi teha ? Tööjõud Toomisvahendid (kapitalikaubad) Loodusvarad Ettevõtlikkus Informatsioon Raha ? (ei käsitle antud kontekstis ressursina, see on pigem vahend mis vahendab) Tulenevalt piiratud ressurssidest rakendab mikroökonoomikas vaadeldav majandussubjekt potimaalsusprintsiipi: püüab erinevate käitumisvõimaluste seast valida sellise, mis rahulda tema vajadusi parimal viisil. Saab rakendada kahel viisil:
tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon Süvakivimid moone lubjakivi, .....graniit, liivakivi, gabro moone põlevkivi, sulamine kivisüsi moondekivimid MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE sulamine marmor MAGMA 12
Esimese nelja aasta plaani peamiseks ülesandeks oli kiire metallurgia, söetootmise, energeetika, masinaehituse kiire arendamise, et oleks sõjatööstuse jaoks toorainet ja ka tootmisvahendeid. Teise nelja aasta plaani eesmärgiks oli kõigi ressursside totaalne mobiliseerimine sõjatööstuse kiireks kasvuks. Lääne-Saksamaa majanduse areng Ka Teine maailmasõda mõjus rängalt majandusele. Sõjajärgsetel aastatel tekkis suuri raskusi uute töökohtade loomisega ning seetõttu oli suur tööpuudus. Kuigi raskusi oli palju, saadi nendest üsna kiiresti üle. Areng oli kiire, kuid ebaühtlane. Tööstustoodangu kiire kasv toimus peamiselt rasketööstuse arengu tõttu. Eriti kiiresti arenesid sellised tööstusharud nagu energeetika, keemiatööstus, autotööstus, naftatööstus. Samal ajal arenesid aga naha-, jalatsi- ja toiduainetööstus aeglaselt ning jäid 1936. aasta tasemele. Peale põhikapitali uuendamist soodustasid tööstuse arengut:
vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. I LOENG II OSA. Nõudlus ja Pakkumune Turg- tähistab mistahes institutsiooni,mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur,mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni: Turul osalejate arv Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus Turule sisenemise võimalused
tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon Süvakivimid moone lubjakivi, .....graniit, liivakivi, gabro moone põlevkivi, sulamine kivisüsi moondekivimid MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE sulamine marmor MAGMA 12
b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv · Tööpuudus, tööjõupuudus Pilet 2. 1. Maa siseehitus. Maakoore ehitus. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
