ETTEVÕTTE RAHASTAMINE 1.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud 2.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks? Mida rohkem seda parem, kuna umbes 100 krooniga ettevõtet ei aluta. On vaja ettevõtte asutamise kulud: kulud asutamisdokumentide koostamisele, ettevõtte regristreermisele äriregistris ja muule sellisele.Lisaks siis toote materjalide ostmise, palga maksmise ja tööruumide rendi raha. Mida rohkem, seda parem. 3
ETTEVÕTLUS 1.Milline on ettevõtluse ees seisvad probleemid ja võimalused? Ettevõtluse ees seisvad võimalused on võime rahuldada erilisi turge ja võimalus kohaneda muutustega. Ettevõtluse ees seisvad probleemid on kehv juhtimine, ebapiisav finantseerimine ja suutmatus palgata kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. 2.Milline on väikeettevõtluse roll majanduses? Väikeettevõtluse roll majanduses on tegelikult üsna oluline, Kuna väikeettevõtjate kujutlusvõime ja paindlikkus võimaldab neil muutuvatele aegadele kiiresti ja edukalt reageerida. Väikeettevõtted annavad rohkesti uusi töökohti. Maailmas on täheldatud, et ka uuendusi annavad väikeettevõtted ühe töötaja kohta suurtest firmadest rohkem. 3
TARBIMINE JA SÄÄSTMINE 1.Kuidas aitab isiklik eelarve sul tarbija ja säästjana arukaid valikuid teha? Isiklik eelarve aitab tarbijana, teha selliseid valikuid mis sovivad ja meeldivad. Isiklik eelarve säästjana, aitab kokku võtta tehtud kulutused ja sisse tulnud tuludest. 2.Millised on säästude paigutamise võimalused? Säästude paigutamis võimalused on arvelduskonto või säästuhoiuse variant. Tähtajaline hoius. On võimalik sääste paigutada veel võlakirjadesse, aktsiatesse, kinnisvarasse, tuletisväärtpaberitesse. Veel saab paigutada sääste kunstiteoste, väärismetallidesse ja muudesse investeerimisfondidesse. 3
· Punkt D näitab, et vaeseimad 20% elanikkonnast saavad vaid 5,0% kogu rahvatulust · Punkt E iseloomustab alumise 50% elanike osatähtsust rahvatulu jaotumises (19,8%) · Planeerimine ja eesmärkide seadmine Raha pole paraku kunagi nii palju, et jätkuks piiramatult kõige jaoks, mida hing ihaldab. Seetõttu tasub oma rahaasju planeerida ja eesmärke seada, et läbimõeldult õigel ajal valikuid teha ning olla valmis ka ootamatusteks. Eelarve Eelarve on tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamise kolm sammu: 1. finantseesmärkide püstitamine. Kuna paljud raha nõudvad elusündmused on ette teada sünnipäev, lapse koolilõpetamine, eluaseme kindlustusmakse jne saab needki vastava kuu eelarvesse sisse arvestada ning vajadusel alustada raha kogumist. 2. tulude hindamine 3. kulude planeerimine
kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Majandusteadus · Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. · Ühiskonnateadus, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi. Kaup Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda ning mida tarbitakse peale toote valmimist. Kingad, leib-sai, arvuti. Teenus Teenus on toode, mida ei saa katsuda ning mida tarbitakse tootmise käigus. Juukselõikus,
Kordamisküsimused eksamiks 1. Keda peetakse kaasaegse markoökonoomika isaks? John Maynard Keynes 2. Mis on majandusteadus? Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes ükis või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks 3. Alternatiivkulu: Kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikuid tehes loobuti. Nt: pere sõites puhkusele, peab loobuma televiisorist, talunik ei saa kasvatada rapsipõllul kurke jne. 4. Tootmisressursside liigid: Loodusressursid- see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab, nagu muld, kivimid, puit ja puhas vesi. Inimressursid(ehk tööjõud) hõlmavad inimeste füüsilisi ja vaimseid pingutusi toodete ja teenuste tootmisel.
Suureneb kui -Asenduskaupade hind tõuseb -Kaaskauba hind langeb -Sissetulek suureneb -Rahvaarv suureneb Asenduskaubad Kaubad, millega saab teist kaupa asendada.(õun vs pirn, buss vs rong) Riiklikult reguleeritav hind- kehtestab valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa loobuda. Majandusmudel skeem, kus on ringlust püütud kajastada. Partnertehing on tehing, kus raha ei kasutata Hind on rahaline mõõde ja näitab mingi asja väärtust. Hinnamõju Ostujõid Nõudlus, mis on rahaga tagatud Väheneb isiklik väärtus- kahanev kogus, kus iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkus eelmine. Kahanev piirkasulikkus- - kahanev kogus, kus iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkus eelmine. Asenduskaubad- Kaubad, millega saab teist kaupa asendada Turunõudlus Individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel Hinna elastsus Hind on elastne, kui mõnel tootel on palju asenduskaupu, toode on kallis,
KORDAMINE MAJANDUSE EKSAMIKS I PEATÜKK: MIS ON MAJANDUSTEADUS? · Majandusteadus uurib seda, kuidas inimene endale valikuid tehes elatusvahendeid hangib. · Majandus on ühiskonna toimimise süsteem, mis tuleneb valikutest erinevate isikute vahel · Turg see eksisteerib igal pool, kus inimesed teevad omavahel vabatahtlikke vahetusi. Turul kohtuvad kaupu müüvad ja kaupu ostvad osapooled. · Turumajandus tekib siis, kui vabatahtlik vahetamine on tootmise põhiline eesmärk. Mõlemad pooled vahetusest saavad kasu. · Ressurss põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks.
- kirjeldatakse oma ettevõtte potentsiaalseid kliente: hulk, vanus, sugu, millises piirkonnas elavad, missuguste harjumustega jne. 7. Turundus - koostatakse turundusplaan, kus kirjeldatakse oma ärieesmärki, pannes paika, mis ajaks midagi tahetakse saavutada ning samuti tegevusi, mis viivad eesmärkideni; - valmistatakse ette turundusstrateegia, kus kirjeldatakse, kuidas toodet/teenust reklaamitakse, leitakse sobivad müügikanalid. 8. Finantseerimine - kirjeldatakse ettevõtte käivitamiseks vajaminevat finantseeringut ja rahastamisallikaid; - loetletakse vajaminevad vahendid (seadmed, ruumid, käibevahendid) ja nende maksumused; - analüüsitakse laenukapitali kaasamise vajadust ja allikaid ning tuuakse välja omakapitali kasutamise võimalused. 9. Finantsprognoosid - esitatakse tulude ja kulude prognoos, prognoositud kassavoogude aruanne, kasumiaruanne ja bilanss;
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis
3. Võõrkapitali kasutamise suhtarvude alusel saab otsustada, mil määral ettevõte kasutab laenatud vahendeid ja firma võimet võõrvahedite kasutamisega seotud fikseeritud maksete (intresside jne) tasumiseks. Indikaatorid: võlakordaja; kohustuste ja omakapitali suhe; kapitaliseerituse kordaja; intresside kattekordaja; fikseeritud kulude kattekordaja. Võlakordaja = (lühiajal + pikaajal kohustused)/ varade maksumus Kohustuste ja omakapitali suhe = (lühiajal + pikaajal kohustused)/ omakapital Kapitaliseerituse kordaja = pikaajal kohustused/ (pikaajal kohustused + omakapital) Intresside kattekordaja = ärikasum/ perioodi intressikulu 4. Tasuvuse e rentaabluse suhtarvud annavad hinnangu ettevõtte tegevusele tervikuna. Nad näitavad , kui efektiivselt genereeritakse kasumit müügist, varadelt, omakapitalilt. Indikaatorid on: müügikäibe üldine rentaablus; müügikäibe ärirentaablus; müügikäibe puhas rentaablus; investeeringute rentaablus; investeeringute puhasrentaablus;
· Tegutsemine suuremas ketis võib võimaldada mastaabiefekti ärakasutamist. Frantsiisi puudused frantsiisivõtja seisukohalt · Puudub võimalus arendada oma ideid ja olla loominguline. · Iseseisvuse puudus. Tuleb täita standardiseeritud funktsioone. Frantsiisiandja kehtestab reeglid. · Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga tulude jagunemise ja toimimisreeglite üle. · Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge. · Piiratud ärist väljumise paindlikkus. · Sundostud frantsiisiandjalt. Frantsiisi eelised frantsiisiandja seisukohalt · Laienemine ilma lisainvesteeringuteta ja kiiremini. · Lisatulu läbi frantsiisi müügi. · Jooksev tulu vastavalt lepingule. · Toote populaarsuse, tuntuse tõus. · Kulude kokkuhoid läbi suuremahuliste ostude. · Väiksem vajadus suure administratiivse koosseisu järele. · Turundus-, sh reklaamikulud jäävad osaliselt frantsiisivõtjate kanda. · Säilib kontroll kvaliteedi üle.
Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust: Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota;
Kohalikes tegemistes Ülesanne 8. (rühmatöö) Võttes aluseks ülesandes 6 kirjeldatud ressursid püüdke leida vastused järgmistele küsimustele: 1) Milliseid ressursse vajate soovitud eesmärgi saavutamiseks? 2) Milliseid ressursse teil napib? 3) Kuidas saaksite korvata või asendada puuduvad ressursid? ETTEVÕTLUSE PÕHIKÜSIMUSED Sõltumata riigikorrast või ühiskonna elatustasemest, sõltub majanduse areng sellest, kuidas erinevad majandussubjektid oma valikuid tehes vastavad kolmele põhiküsimusele: 1) milliseid kaupu ja teenuseid toota/ pakkuda? 2) kuidas neid kaupu ja teenuseid toota/ pakkuda? 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota/ pakkuda? ETTEVÕTLUS JA ERINEVAD MAJANDUSSÜSTEEMID Riigi majanduslik areng ja heaolu sõltub sellest, kuidas erinevad majandussubjektid piiratud ressursside tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota?, kuidas toota? kellele toota?. Erinevates majandussüsteemides on lahendused erinevad
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada.
Frantsiisi puudused frantsiisivõtja seisukohalt Puudub võimalus arendada oma ideid ja olla loominguline Iseseisvuse puudus. Tuleb täita standardiseeritud funktsioone. Frantsiisiandja kehtestab reeglid. Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga tulude jagunemise ja toimimisreeglite üle Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge Piiratud ärist väljumise paindlikkus Sundostud frantsiisiandjalt Frantsiisi eelised frantsiisiandja seisukohalt Laienemine ilma lisainvesteeringuteta ja kiiremini Lisatulu läbi frantsiisi müügi Jooksev tulu vastavalt lepingule Toote populaarsuse, tuntuse tõus Kulude kokkuhoid läbi suuremahuliste ostude Väiksem vajadus suure administratiivse koosseisu järele Turundus-, sh reklaamikulud jäävad osaliselt frantsiisivõtjate kanda
vajalike aineliste eelduste pidev taastootmise süsteem. Majandustegevus toimub : - üksikindiviidi, - ettevõtte, - majandusharu, piirkonna, regiooni või - kogu riigi tasandil. Majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Majanduse põhiküsimused: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Kuidas tagada tööhõive? Kuidas tagada majandussüsteemi paindlikkus? Piiratud ressursid Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Tavaliselt on millegi tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta. Ressursse, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel, nimetatakse tootmisteguriteks.
Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine Millised on investeeringute allikad? Milline on oma- ja laenatud vahendite suhe? 3. Käibekapitali juhtimine Jooksva käibekrediidi juhtimine; Igapäevaste rahavoogude juhtimine; Tootmisprotsessi ja tootmisvarude kontroll ja juhtimine. Põhilised otsustusvaldkonnad Investeerimisotsused (kas finants- või reaalvaradesse?); Finantseerimisotsused (võlakirjad, pangalaenud, liising, omakapital, muud?). Finantsjuhi (juhtimise) ülesanded: Hankida ettevõttesse raha; 3 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Puhaskasumine maksimeerimine (NI); Ettevõtte väärtuse maksimeerimine, aktsionäride rikkuse suurendamine (EPS); Prognoosimine ja planeerimine; Investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine;
11. Nappus sunnib inimesi valima. Scarsity Kõik valikud hõlmavad alternatiive. Inimesed püüavad teha häid valikuid Inimesed reageerivad stiimulitele Inimesed saavad vabatahtlikust vahetusest kasu
tooteid ka oma sõpradele Ettevõtte edukus 1. Konkurentsivõime - Turuosa - Suhteline turuosa - Patendid - Sihtgrupi katvus 2. Turu atraktiivsus - Turu kasv - Innovatsioon - Kliendi mõjujõud - Logistiline kompleksus 3. Lisandväärtusahel - Investeeringute suurus - Võimsuse ärakasutamine - Tootlikkus 4. Inimesed ja organisatsioon - Toetav organisatsioon - Osavõtlik kultuur - Stiimulid - Väljaõpe 5. 6. Turunduse roll organisatsioonis 7. ORGANISATSIOONI MISSIOON on juhis, mis määrab mida, kelle heaks ja miks tehakse; õigustab organisatsiooni olemasolu ja on seotud selle tuumikkompetentsi ning väärtustega 8. ORGANISATSIOONI VISIOON on vaade organisatsiooni tulevikule. See peegeldab
1. Kulukeskne - lähtutakse kuludest, millele lisatakse teatud protsent. 2. Lähtumine tarbija hinnatajust (see on mõjutatav turundusmeetmestiku teiste elementidega). 3. Konkurentsikeskne - orienteerumine turuhinnale, eriti homogeensete toodete korral. 1.Turu koorimise strateegia korral kasutatakse kõrget alghinda, ostjateks on vaid teatud turusegmendid. Kui need segmendid on ammendatud alandatakse hinda ja kooritakse järgmine kiht. Eelduseks on piisav nõudlus kõrge hinna juures, selgelt eristuv ja konkureerivatest toodetest parem toode (kusjuures see eristumine kestab arvestatava aja) ja/või konkurentide takistatud turule pääs. 2.Turuhõlvamise strateegia korral kasutatakse madalat alghinda. Luuakse suur tootmispotentsiaal, saavutatakse minimaalse hinna abil võimalikult suur turuosa ja tänu mastaabiefektile ka tooteühiku omahinna alanemine. Selle strateegia kasutamise eeldused on
Nõudlust mõjutavad tegurid põhjustavad nõudluse suurenemist või vähenemist. Nõudluse suurenedes nihkub terve nõudluskõver paremale, nõudluse vähenedes aga vasakule. Tähtsamad nõudlust mõjutavad tegurid on järgmised: *tarbijate sissetulek – tarbijate sissetuleku muutust arvestades tuleb vaadata tarbijate käitumise erinevust normaalhüviste ja inferioorsete (väheväärtuslike) hüviste puhul. Normaalhüviste alla kuulub enamik kaupadest ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus kasvab. Inferioorsed on tarbija hinnangust lähtudes väheväärtuslikud ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega. *teiste hüviste hinnad – mingi kauba nõudlust võivad mõjutada teiste kaupade hindade muutused. Kaubad võivad olla üksteise suhtes asendus- ja täiendkaubad või üldsegi mitte seotud. Nii näiteks võivad asenduskaupadeks olla erinevad mahlad, joogid, teenused jne.
pikaajaliselt peaks ta võrduma potentsiaalse tootmismahuga. Ühiskond on huvitatud oma majanduslike eesmärkide saavutamisest tootmisvõimaluste kõveral. Selliselt toimides otsustab ühiskond majanduse põhiküsimused: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? Tänapäeval on lisatud ka algupärasele kolmele küsimusele veel kaks: 4. kuidas tagada täishõive? 5. kuidas tagada majandussüsteemi paindlikkus? 3 1.4 MAJANDUSSÜSTEEMID Majanduse põhiküsimuste lahendamiseks kasutatakse järgmisi niiöelda puhtaid majandussüsteeme: traditsioonilist (tavamajandust), turumajandust ning plaanimajandust (ehk käsumajandust). Traditsiooniline ehk tavamajandus on majandussüsteem, mis põhineb: · ühiskondlikel traditsioonidel,
Optimaalne tarbimiskomplekt punkt eelarvejoonel, mis on 0-punktist võimalikult kaugel samakasulikkuskõveral. Selles punktis on eelarvejoon samaväärsuskõvera puutujaks, samaväärsuskõvera puutuja ja eelarvejoone tõusud on võrdsed. Optimaalse komplekti puhul hindade suhe võrdub hüviste poolt lisatud kasulikkuste suhtega. Rahaühiku piirkasulikkus (MU/p) näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1kr Hüvise individuaalne nõudlus konkreetse hüvise kogus, mida üks MP mingi perioodi jooksul soovib ja peab kasulikuks tarbida, nõudluse põhilsed mõjutajad on hüviste hinnad on sissetulek. Individuaalne nõudluskõver selle kõik punktid näitavad, kui palju tarbija antud hinna juures hüvist ostaks (hüvise koguse ja selle hinna seos) Normaalhüvis eelarvejoon nihkub nullist kaugemale (tõus jääb samaks) ja tarbijale on nüüd kättesaadav osa neist kaupadest, mis varem polnud
Erinevad majandussubjektid : kasulikkus: Tarbija kasulikkus Ettevõte kasum Valitsus ühiskonna heaolu Ressursside piiratus. Majanduses eeldatakse, et kõik ressursid on piiratud. See tähendab, et inimesed teevad valikuid piiratud ressursside tingimustes. Inimeste endi vajadused on piiramatud. Kui ressursid on piiratud ja valikuid palju, peab iga tarbija ja ettevõtja teadma, mida ta oma vahenditega tegema peab. NT. Inimesed valivad milliseid hüvesid tarbida ettevõtted aga, mida toota ja kuidas seda teha olemasolevate ressurssidega. Kasulikkuse teooria aluseks on eeldused: a)tarbija käitub ratsionaalselt: -teab oma vajadusi ja oskab neid tähtsuse järjekorras reastada -teab ühte vajadust rahuldavaid erinevaid kaupu -maksimeerib kogukasulikkust b)kaupade kogus on piiratud
- stradiperioodil lihtsam leida võõrkapitali - tegutsemine suuremas ketis võib võimaldada mastaabiefekti ärakasutamist Miinused: - puudub võimaluds arendada oma ideid - iseseisvuse puudumine. Tuleb täitsa standardiseeritud funktsioone.Frantsiisiandja kehtestab reegleid - võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga tulude jagunemise ja toimimisreeglite üle - kasumit tuleb jagada, ühekorde lepingutasu võib olla kõrge - piiratud ärist väljumise paindlikkus - sundostud frantsiisiandjalt Eelised ja puudused frantsiisiandja seisukohalt: Eelised: - laienemine ilma lisainvesteeringuta ja kiiremini - lisatulu läbi frantsiisimüügi - jooksevtulu vastavalt lepingule - toote populaarsuse, tuntuse tõus - kulude kokkuhoid läbi suuremahuliste ostude - väiksem vajadus suure administratiivse koosseisu järele - turundus -, sh reklaamikulud jäävad osaliselt frantsiisvõtja kanda - säilib kontroll kvaliteedi üle
Puudused frantsiisivõtja seiukohast: · Puudub võimalus arendada oma ideid ja olla loominguline · Iseseisvuse puudus. Tuleb täita standardiseeritud funktsioone. Frantsiisiandja kehtestab reeglid. · Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga tulude jagunemise ja toimimisreeglite üle · Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge · Piiratud ärist väljumise paindlikkus · Sundostud frantsiisiandjalt Eelised frantsiisiandja seisukohast: · Laienemine ilma lisainvesteeringuteta ja kiiremini · Lisatulu läbi frantsiisi müügi · Jooksev tulu vastavalt lepingule · Toote populaarsuse, tuntuse tõus · Kulude kokkuhoid läbi suuremahuliste ostude · Väiksem vajadus suure administratiivse koosseisu järele · Turundus-, sh reklaamikulud jäävad osaliselt frantsiisivõtjate kanda
5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? * mikroettevõtted- 0-9 töötajat tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) * väikeettevõtted- 10-49 Ettevõtja - ,,Entrepreneur" PRANTSUSE päritolu 1437.a. Selle sõnaga tähistati * keskettevõtted- 50-249 isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. * suurettevõtted- 250+ Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide
vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud otsused (valitsuse roll, kuidas valitsuse tegevus mõjutab otsuseid, mida tehakse erasektoris) Majandusteadlased uurivad: kuidas toota (kas era või avalik toodab), mida toota (kui palju ressursse kasutada era-, kui palju avalikusektori jaoks), kellele toota (valitsuse otsused maksude ja toetuste jaoks kujundavad isikutarbimist), kuidas need otsused tehakse?
Frantsiisi puudused frantsiisivõtja seisukohalt: Puudub võimalus arendada oma ideid ja olla loominguline. Iseseisvuse puudus. Tuleb täita standardiseeritud funktsioone. Frantsiisiandja kehtestab reeglid. Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga tulude jagunemise ja toimimisreeglite üle. Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge. Piiratud ärist väljumise paindlikkus. Sundostud frantsiisiandjalt. Frantsiisi eelised frantsiisiandja seisukohalt: Laienemine ilma investeeringuteta ja kiiremini. Lisatulu läbi frantsiisi müügi. Jooksev tulu vastavalt lepingule. Toote populaarsuse, tuntuse tõus. Kulude kokkuhoid läbi suuremahuliste ostude. Väiksem vajadus suure administratiivse koosseisu järele. Turundus-, sh reklaamikulud jäävad osaliselt frantsiisivõtjate kanda.
Stardiperioodil on lihtsam leida võõrkapitali (madalam risk) Tegutsemine suuremas ketis võib võimaldada mastaabiefekti ärakasutamist PUUDUSED võtja seisukohalt: Puudub võimalus olla loominguline ja arendada oma ideid Iseseisvuse puudus, tuleb täita standardeid ja andja kehtestab reeglid Võimalikud konfliktid andjaga tulude jagunemise üle Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge Piiratud ärist väljumise paindlikkus Sundostud andjalt EELISED andja seisukohalt: - Laienemine ilma lisainvesteeringuteta ja kiiremini - Lisatulu läbi frantsiisi müügi - Jooksev tulu - Toote populaarsuse, tuntuse tõus - Kulude kokkuhoid läbi suuremahuliste ostude - Väiksem vajadus suure koosseisu järele - Turunduskulud osaliselt võtjate kanda - Säilib kontroll kvaliteedi üle - Motivatsioon on kõrge PUUDUSED andja seisukohalt: - Kontroll tegevuse üle väheneb
Tegutsemine suuremas ketis võib võimaldada mastaabiefekti ärakasutamist Frantsiisi puudused frantsiisivõtja seisukohalt Puudub võimalus arendada oma ideid ja olla loominguline Iseseisvuse puudus. Tuleb täita standardiseeritud funktsioone. Frantsiisiandja kehtestab reeglid. Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga tulude jagunemise ja toimimisreeglite üle Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge Piiratud ärist väljumise paindlikkus Sundostud frantsiisiandjalt Frantsiisi eelised frantsiisiandja seisukohalt Laienemine ilma lisainvesteeringuteta ja kiiremini Lisatulu läbi frantsiisi müügi Jooksev tulu vastavalt lepingule Toote populaarsuse, tuntuse tõus Kulude kokkuhoid läbi suuremahuliste ostude Väiksem vajadus suure administratiivse koosseisu järele Turundus-, sh reklaamikulud jäävad osaliselt frantsiisivõtjate kanda Säilib kontroll kvaliteedi üle
• Pikkus on enamasti 45 sekundit kuni 2 minutit. • Tähelepanu peab äratama esimese paari lausega. • Sama lähenemine kasutatav ka muudel eesmärkidel (nt toote müük) Ettevalmistamine: • Kirjelda võimalust või lahendamist vajavat probleemi – 20 sek • Kirjelda, kuidas su toode kasutab võimalust või lahendab probleemi – 20 sek • Kirjelda enda kvalifikatsiooni – 10 sek • Kirjelda turgu – 10 sek 3. Startup-ettevõtete mõiste. Nende finantseerimine elutsükli erinevates etappides. Iduettevõte ehk startup on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. Start-up Eesti 2011-2013 tegevuskava defineerib startup-ettevõtte järgmiselt: • ettevõte, mille asutamisest ei ole möödunud enam kui 6 aastat;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
