Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse. · Käsumajandus (plaanimajandus) · Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum teenindussektor) Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide (üha kahanevate)
(välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka erasektor, mittetulundussektor bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka inflatsioon demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine depressioon vt majanduslangus devalveerimine koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes digitaalne lõhe nüüdisaja üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid, mis jagab inimesed inforikasteks, kellel on juurdepääs moodsatele digitaalsetele info- ja kommunikatsioonivahenditele (eeskätt
Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, tarbjajahinnaindeks Mida näitab impordi ja ekspordi tasakaal, miks see on oluline?
kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absoluutne e primaarne-inimese tulu jääb allapoole riiklikult riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil määratud vaesuspiiri,suhtline e sekundaarne-inimese elatustase on allapoole ühiskonna tunnetatavat kehtestavahest kohalikest maksudest.Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.(riiklikud
2. sisemajanduse kogutoodang/SKT/ Eristamine on põhjustatud riigipiiridest väljunud ja rahvusvaheliseks väärtuseks muutunud kapitali tõttu. RKT arvutatakse kodumaise päritoluga tootmistegurite (kapital, tööjõud) järgi, olenemata sellest, kas nad asuvad oma riigis või välisriikides. RKT-d nimetatakse ka: riigi kogutoodang, rahvuslik kogutoodang, rahvuslik koguprodukt SKT arvutamise aluseks on siseriigis asuvad tootmistegurid, sõltumata sellest, kas need kuuluvad väliskapitali või kodumaise kapitali koosseisu. Kuna Eesti rahvusliku kapitali osa välisriikide majanduses on väga vähene, iseloomustab meie majandust SKT. SKT d võib arvutada mitmel moel. Enamasti tehakse seda Rahvatulu kaudu. Rahvatulu/RT/ on ühiskonna majandussubjektide (indiviidide, ettevõtete, valitsuse) toodetud kogutulu. RAHVATULU = SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG AMORTISATSIOONIKULUD -KAUDSED MAKSUD
aktsionäridele kinnisvarateenuste osutamine. 4. Mis on import, mis eksport? Too näide. Import on välismaal toodetud kaupade ja teenuste sisseostmine tarbimiseks sisemaal, nt nafta Eksport on riigis toodetud kaupade ja teenuste müük välismaale, nt piim. 5. Mis on mikro- ja makromajandus? Mikromajandus on see, kes uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid, nt pere-eelarve, turu- uuringud, palganäitajad Makromajandus on see, kes uurib majandust tervikuna, nt inflatsioon, töötus, majanduskasv. 6. Millised on vaba ettevõtluse alustalad? (6) Eraomand, spetsialiseerumine, vabatahtlik vahetus, hinnasüsteem, turukonkurents, ettevõtlikkus 7. Mis on alternatiivkulu ? Too näide. Alternatiivkulu on kõige suurema väärtusega alternatiivi maksumus, millest valikut tehes loobuti. Nt talunik otsustab kasvatada rapsi, samal ajal ei saa ta seal kasvatada rukkist – rapsikasvatamise alternatiivkulu on loobumine rukkikasvatusest. 8
moodustab vähem kui 90% EL keskmisest. interventsioon, interventsionistlik riik (2) - riik, mis ulatuslikult sekkub majandustegevusse. järelvalve institutsioonid (2,3) - riigiasutused, mille ülesandeks on ametnike või teiste madalamal seisvate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse kontroll. Järelvalve institutsioonideks on riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ombudsmanid, ametid ja inspektsioonid kapitalism (1) - majandussüsteem, kus tootmis- ja vahetusvahendid on eraomanduses ning mille toimimiskeskkonnaks on turg kapitalistid e. kodanlus (1) - kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes omab tootmisvahendeid kautsjon (3) - valimispraktikas kasutatav rahalise sissemakse nõue kandidaadi registreerimiseks. Kautsjoni suurus määratakse valimisseadusega seadusega. keinsianism ehk keinslus (2) - Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud
mittetulundussektor. Heaoluühiskond peab oluliseks indiviidi isiklikku vastutust oma sotsiaalmajandusliku toimetuleku eest hõive määr töötavate ehk hõivatud inimeste osakaal kas mõnes majandussektoris või elanikkonnas tervikuna kapitalism majandussüsteem, kus tootmis ja vahetusvahendid on eraomanduses ning mille toimimiskeskkonnaks on turg kapitalistid e. kodanlus kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes omab tootmisvahendeid keskklass kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria, mida kõrvuti alamklassi ning kõrgklassi terminitega kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse
· asenduskaup hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel · avalik sektor koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. · avalik tarbimine avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks · avatud majandus majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B · banaanivabariik majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väikesearvulise eliidi (oligarhia) kätte · bilanss raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali · brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist
asenduskaubaga asenduskaup – hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel avalik sektor – koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. avalik tarbimine – avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B banaanivabariik – majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väikesearvulise eliidi (oligarhia) kätte bilanss – raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali brutopalk – väljateenitud palk enne maksude maksmist
piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsus peaks andma välja seadusi, mis toetaksid tootmist, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti (müüki välisriikidesse). Siis saavutaksid riigid soodsa kaubandusbilansi.
Tarbijahinnaindeks Töötuse määr Sisemajanduse koguprodukt Sisemajanduse koguprodukti (SKP, ka SKT) peetakse kõige paremaks näitajaks majanduse toimimise kohta. (Mõõdab: saadud tulu/meie jõukust) SKP on kogu tulu mis on teenitud antud riigi territooriumil SKP liidab kokku majandustegevuses liikunud iga euro teatud ajavahemikus SKP on riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses! SKP arvestusel on kaks poolt: ühelt poolt on SKP kogu sissetulek, mida teenivad majanduse liikmed teiselt poolt kogu kulutused ehk kaupade ja teenuste tarbimine. Miks see võimalik on, et SKP mõõdab nii sissetulekut kui tarbimist? Kogu majanduse jaoks peavad olema sissetulekud võrdsed kulutustega Iga majandustehingu puhul on olemas nii ostja kui ka müüja
Tulude ümberjaotamise poliitika. Minimaalse sissetuleku kindlustamine. Majanduspoliitika eesmärgid peavad olema võimalikult täpselt defineeritud ja kõik poliitika subjektid peavad teadma oma rolli selles. Arvestada tuleb vastuolu kiire majanduskasvu ja regionaalpoliitika eesmärkide vahel. 4 10. Majandussüsteemid 1) 1. Tavamajandus - Toodetakse seda, mida on põlvkondade vältel toodetud. Kuidas toota – määravad tavad. Kellel võim, sellel õigus (vähearenenud riikides) Naturaalmajandusel baseeruv süsteem, kus tootmine toimub väikestes majandus üksustes, on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Kõik vajalik luuakse kinnises keskkonnas, tegeletakse põhiliselt põllumajanduse ja käsitööga, jaotamine toimub kogukonna vanemate otsuste alusel. Käesoleval ajal enamjaolt veel vaid Ida-Siberis ja
ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste otsustusi turusuhetes. Makroökonoomika on teadus , mis käsitleb rahvamajandust kui tervikut . Uurib majandust kui tervikut ;kogunäitajate abil. NT. Kogutoodang, rahvatulu, üldine hinnatase, tööhõive, inflatsioon jt. Majanduses kasutatakse mudeleid teoreetiliste seisukohtade selgitamiseks. Majandusteoreetilised mudelid kujutavad endast tegelikkuse lihtsustatud ja vähendatud variante. Eeldatakse, et mittearvestatavad tegurid jäävad muutumatuks. Ceteris paribus " muidu võrdsetel tingimustel " tähendab majanduslikes teooriates tavaliselt eeldust , et muutused toimuvad ainult teoorias arvessevõetud tegureis ja seega
................................................................21 2. Makroökonoomika.............................................................................................21 11. Makroökonoomika alusmõisted...................................................................21 12. Rahvamajanduse arvepidamine..................................................................24 13. Tarbimine, säästmine ja investeerimine, makroökonoomiline tasakaal .....26 14. Töötus ja inflatsioon.................................................................................... 28 15. Raha ja pangandus..................................................................................... 30 16. Avalik sektor. Fiskaalpoliitika...................................................................... 31 1 MÕISTED 1. Mikroökonoomika 1. Majandusteaduse olemus
· alternatiivsete kaupade hinnad toodetakse seda alternatiivkaupa mille hind on kõrgem, kasulikum toota kõrgema hinnaga · 4tootjate ootused · valmistoodangu puhul ootab hinnatõusu, tekitan puudujäägi saavutan nõudluse hind tõuseb. Puudus tõstab müügihinda tatar küttepuud · tootja võib karta et kauba hind langeb, müüb ruttu lao tühjaks · tootjate arv- mõjutab turupakkumist · maksud ja subsiidiumid (toetused tootjale) maksud pärsivad tootmist, subsiidumid tekitavad ebavõrdset konkurentsi- ei ole alati hea asi ja ei suurenda alati pakkumist( ei lähe oma kinnimakstud tööriistaga tööd tegema) Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa (ceteris paribus). Pakutav kogus on see hüvise hulk, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa. Vastavalt
Vastutab riik.(Rootsi, Taani, Soome). 2. Konservatism - Sotsiaalhüvitised palka teeninutele, lähtudes suurusest. Vastutab tööandja ja tõõtaja, pere.(Saksamaa, Prantsusmaa). 3. Liberalism - Sotsiaalhüvitised vaestele. Vastutab igaüks ise.(USA, Suurbritannia). Liik - Inimene - Riik SD - Kodanikuõigus saada toetusi - Kogub makse(rikastelt rohkem) ja jagab inimestele. Tasuta teenuste suur osakaal. K - Tööpanuse suurusest - Järelvale sotsiaalkindlustuskeemide haldamise üle. L - Maksud minimaalsed, saavad vähe toetusi - Riik on oma ülesanded laiali jaganud. Toetab kõige vaesemaid. Minimaalriik. 3.3 Siirdeühiskond - Ühiskond, kus valitsemiskord on äsja muutunud diktatuurist demokraatiaks. Tegemist on üleminekufaasiga. Siirdeühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Kiired ja pöördelised reformid. 2. Inimesed ootavad kiireid muutusi. 3. Elatustaseme mahajäämus. 4. Sagedased valitsuskriisid. 5. Kõik demokraatia tunnused pole täielikult välja kujunenud. 3
Tänapäeval on lisatud ka algupärasele kolmele küsimusele veel kaks: 4. kuidas tagada täishõive? 5. kuidas tagada majandussüsteemi paindlikkus? 3 1.4 MAJANDUSSÜSTEEMID Majanduse põhiküsimuste lahendamiseks kasutatakse järgmisi niiöelda puhtaid majandussüsteeme: traditsioonilist (tavamajandust), turumajandust ning plaanimajandust (ehk käsumajandust). Traditsiooniline ehk tavamajandus on majandussüsteem, mis põhineb: · ühiskondlikel traditsioonidel, · väikestel majandusüksustel (perekond, kodumajapidamine, küla), · algelisel tehnoloogial (ise toodetakse, ise tarbitakse, toode ei lähe turule ehk naturaalmajandus), · vähearenenud tööjaotusel (tööjõud on vähe spetsialiseerunud). Tänapäeval võib sellist majandussüsteemi kohata arengumaades, kuid sedagi mitte ehedal kujul.
valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust: Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; Kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; Kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidastoodetud hüvised jaotada. Majandussüsteemid tulenevalt sellest, kuidas üks või teine majandussüsteem lahendab majanduse põhiküsimusi, samuti klassifitseeritakse majandussüsteeme. MAJANDUSSÜSTEEMIDE LIIGID: 1. Traditsiooniline majandus Põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Majandustegevust juhivad kombed ja tavad. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Iga majandusüksus otsustab, mida ja kui palju toota ning kuidas toodetud hüviseid jaotada tööjõu spetsialiseerumise tase on väga mada 2
Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja normid Rahvusvaheline julgeolek sõltub kolme liiki faktoritest:
tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi kujunemine on oluline nii tarbijatele kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks. Sellest tulenevalt nimetatakse mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. Makroökonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Makroökonoomika läheneb probleemide lahendamisele majanduspoliitika seisukohast lähtudes. Makroökonoomika eraldus üldisest majandusteooriast eraldi suunana 1930- ndatel aastatel nn. Suure Depressiooni ajal. Suuna põhiliseks loojaks peetakse John Maynard Keynes`it, kes pidas majandusnähtuste uurimisel oluliseks lähtuda rahvamajandusest kui tervikust. 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Majanduses loetakse vajalikuks lahendada 3 põhiprobleemi:
majanduse üldiseid seaduspärasusi. Eeldatakse, et eksisteerib ,,keskmine" MP ja EV. Makroökonoomika tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel)
rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui riik on loonud turu toimimiseks vajaliku institutsionaalse raamistiku, sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni. RIIGI RAHANDUSE AJALUGU Wagneri ’seadus’ riigi kulude kasvamise kohta: majanduse arenguga kasvad valitsuskulude osakaal SKPst. Wagner: Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus. Maa, vara ja ettevõtete omamine on kaotanud tähtsuse. Riigi tegevused laienesid, järelikult vaja rohkem tulu. Eramajandus vs riigimajandus. Riigil on võim, mida eraettevõtetel pole. Ettevõtetel on eesmärk kasumit teenida, kuid riik pakub hüvesid. Personalisüsteemi erinevus riigi ja erasektori vahel. Mittemateriaalsed vs materiaalsed hüved. Mittemateriaalseid pakub riik,
Loojaks E.Burke`i "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". 1790 1. ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal, rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud 2. stabiilne areng, ettevaatlikud reformid 3. rahvus on tähtsam kui üksikisik, kuid kindlasti ei tähenda see võrdsuse kuulutamist. 4. pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist Majandus: kaitseb tööandjat, omanikku, riik sekkugu minimaalselt, proportsionaalsed maksud. Kaitsevad kodumaist, rahvuslikku kapitali, liberaalid on selles osas kosmopoliidid. Tõrjuvad avatud majandusruumi, pooldavad kaitsetolle. Sotsiaalpoliitika: Selle peaksid tagama traditsioonilised kollektiivid (suguvõsa, naabruskond, kirik, seltsid) ja alles siis riik. Valitsemine: põhiülesanne on kodanike füüsiline julgeolek. Seisukohad: Tavad, suhted olgu muutumatud Ühiskonna areng sarnaneb evolutsiooniga Muudatused läbi viia järk-järgult
Tootmisressursid: Loodusressursid – maa, maavara, mets, veevarud Inimressursid – tööjõud Kapitalressursid – tööriistada, hooned, investeeringud Ettevõtlikkus – oskus kolme esimest kasutada mõistlikult Ressurside nappuse tõttu tuleb alati lähtuda majandustegevuse kolm universaal küsimust: Mida ja kui palju toota Kuidas toota Kellele toota Majandussüsteemid Naturaalmajandus – kõige vanem majandussüsteem. Kõik vajalikuks taadavad elanikud ise, mida ise ei ole võimalik toota või on raskesti kätte saadav, saadakse vahetuskaubanduse teel. Tootmisvahendid on algelised, teadmised ja oskused pärandatakse põlvest põlve ja murrangulisi muutusi majandses ei toimu Turumajandus –enam levinud majandussüsteem, mis põhineb nõudluse ja pakkumise suhest kaupade ja teenuste turul.
Ettevõtte võlakirjad Tarbimiskrediit Tarbimiskrediit on kas rahakrediit või kaubakrediit. Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostu eest. Kaubakrediit võimaldab osta kaupu ja teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem. Eluasemelaen, autoliising, järelmaksud, krediitkaardid. Finantskoormus Finantskoormus on kogusumma, mida maksad krediidi kasutamise eest. See hõlmab intressikulusid ja teisi tasusid (teenustasusid, kindlustus), mida müüja või laenaja laenule lisab. Aastane protsendimäär APM on krediidikulu, mida arvutataks (APM) aastaprotsendina. APM=2 m i/P(n+1) m makseperiood (52 nädalat, 12 kuud) i laenukulu (intressi summa)
heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. Liberaalne heaolumudel Riik sekkub ainult siis, kui väga vaja; inimesed on ise peamised vastutajad heaolu eest. Näiteriigid: Jaapan ja USA. Korporatiivne (konservatiivne) heaolumudel Heaolu keskseks kandjaks on eelkõige töölisühendused ning ka perekonnad. Oluline on inimese enda tööpanus. Näiteriigid: Saksamaa, Belgia. Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik Kehtivad väga kõrged maksud, kuid selles süsteemis on keskseks heaolu eest vastutajaks riik ise. Näiteriigid: Soome, Rootsi. Jätkusuutlikkus Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkuse neli komponenti: eesti kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Hea valitsemine: legitiimne, efektiivne, läbipaistev, kodanikke kaasav.
kaup või teenus müümata. Kaupade ja teenuste realiseerimise küsimustega tegeleb majandusteaduse haru, mida nimetatakse turunduseks. Riigi seisukohast võttes on oluline, kellele kaupu ja teenuseid toodetakse ja kuidas neid jaotatakse. Kas on vaja ühistransporti või sõidab enamik inimesi oma isiklike autodega? Kas me laseme osal inimestel "karistamatult" ülirikkaks muutuda, nagu see on USA-s, Ladina-Ameerikas, või kehtestame rikastele kõrged maksud, nii nagu see on Põhjamaades? Kas me seadustame prostitutsiooni nagu Saksamaal või karistame teenuse ostjat kriminaalkorras nagu Rootsis? Kas me jätkame liberaalset alkoholipoliitikat, mis lubab müüa viina 24 tundi ööpäevas igas kioskis, või valime Soome ja Rootsi tee, kus linnas on vaid üks viinapood ja sealt millegi ostmiseks tuleb tund aega järjekorras seista? Või keelame viinamüügi hoopis nagu Saudi Araabias.
reformid, kogukong üksikisikust olulisem, majandus Riigi sekkumise vastu,Vabaturumajandus, Segamajanadus, valitsus eraomanduse ja maksudekonkurents, avatud turud,reguleerib, suurem tulu = poolt, kaitsevad rahvuslikkuminimaalne riigi sekkumine kõrgemad maksud, kapitali ja ettevõtjaid sotsiaalpoliitika Sotsiaalsele erisusteMadalad maksud, kõik onIgale inimesele väärikas säilitamine, traditsioonidesünnilt võrdsed, motiveeribelatustase, kõigil abirahad ja kooslus, abirahade maksminetöötama, eitoetused perekonnata isikutele sotsiaalprogrammidele välispoliitika Eesti erakonnad 3.5 Eesti Keskerakond
ETTEVÕTLUS JA ERINEVAD MAJANDUSSÜSTEEMID Riigi majanduslik areng ja heaolu sõltub sellest, kuidas erinevad majandussubjektid piiratud ressursside tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota?, kuidas toota? kellele toota?. Erinevates majandussüsteemides on lahendused erinevad. Omandisuhete, hüviste ümberjagamise ja otsustusalaste suhtesüsteemi erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid: tava-, käsu-, turu- ja segamajanduseks. 1) Tsvamajandus 2) Käsumajandus 3) Tavamajandus 4) Segamajandus Ülesanne 11. Leia alljärgnevatele väidetele sobiv majandussüsteem, valides vastuseks A,B või C variandi vahel. A turumajandus B käsumajandus C tavamajandus 1) enamiku tootmise ja jaotamisega seotud otsuseid teeb riik 2) üksikisikutel puudub eraomand 3) tootmine planeeritakse ühest kesksest asutusest 4) kõike püütakse teha nii nagu on tehtud põlvest põlve 5) valitseb vaba konkurents ja enamik ressurssidest on eraomandis
ametiühingute ja Riik on peamine tööhõive ning see tööandjate vahel. sotsiaalteenuse tegeleb majandusega. Ühiskond on pakkuja (hoolitseb Teenus e kvaliteet mehekeskne, naine 100% inimese eest). sõltub rahakoti on kodus. Tähtsad on Kehtivad kõrged paksusest. traditsioonid ja kirik. maksud ja astmeline Riik hoolitseb kõige HALB: Inimesed, kel maksusüsteem. vaesemate eest, aga pole suurt suguvõsa HALB: Riiki tulevad sedagi minimaalselt. jäävad alati vaeseks. immigrandid ja valitseb töötajate Nt. USA, Suur- Nt. Belgia, puudus. Britannia ja Lõuna-
majandussektorid töötab tänapäeval kõige rohkem inimesi madala arengutasemega riikides; sekundaarsektor ehk töötlev tööstus (energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus) tänapäeval on tööhõive töötlevas sektorid kõige kõrgem keskmise arengutasemega riikides; tertsiaarsektor ehk teenindus teenindussektor on kõige enam arenenud tänapäeval kõrge arengutasemega riikides. Ühiskond tunneb ajalooliselt erinevaid majandustüüpe: tavamajandus, turumajandus, plaanimajandus, segamajandus. Tavamajandus: Tavamajandussüsteeme leidub maakera kõige vaesemates ja tööstuslikult vähemarenenud piirkondades. Nendes süsteemides toodetakse selliseid kaupu ja teenuseid, mida on toodetud juba palju aastaid või isegi terveid põlvkondi vastavalt ammu väljakujunenud tavadele. Tüüpiliselt elavad tavamajandusega maade inimesed maapiirkondades ja tegelevad põhiliselt põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
