Majanduse alused Mis on majandusteadus? Majandus on osake igapäeva elust. Selle põhiprobleem on vajaduste ja võimaluste ebavõrdne suhe(Maslowi vajaduste hierarhia). Inimestel on füüsilised ja psühholoogilised vajadused. Majandusteadus (sotsiaalteaduste hulka kuulub) on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada uusi kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on vaja ressursse: · Loodusresurss · Kapital - hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid · Inimressurss e tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. · ettevõtlikus Alternatiivkulu-loobumiskulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Igal valikul on oma kulud ja tulud. Pii...
Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Lüh.võlgnevuse üldine kattekordaja käibevara (maksevõime üldine tase - CR) = --------------------------------------------- lühiajalised kohustused 2. Likviidsuskordaja, kiire maksevalmiduse kordaja käibevara-varud- ettemaksed (likviidsussuhe, maksevõimekordaja) = --------------------------------------- lühiajalised kohustused 2.1. Maksevalmiduskordaja, raha + turustatavad väärtpaberid (vahetu maksevalmiduse kordaja, = ----------------------------------------------- rahaliste vahendite tase) lühiajalised kohustused (Puhas) Käibekapital = Käibevara – lühiajalised kohustused ...
Suhtarvud – püüavad iseloomustada mitu korda su kulud, tulud jne käibivad. Varude käibesagedus näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. müüdud toodangu kulu (võib selle asemel olla ka müügitulu) varude käibesagedus= keskmised varud Nõuete käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive nõudeid. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on nõuetes. müügitulu nõuete käibesagedus= keskmine nõuete maht Kuni 30 päeva täiesti normaalne nõuete laekumise osa. (nõuete käibevälde) (antud väites 4 päeva) Nõuete käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega päevades. Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. müüdud toodangu kulu lühiajaliste kohustuste käibekordaja...
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Juhtimise kõrvaleriala Oksana Bondarenko Deniss Vaskin OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES Vaatlus Juhendaja: Jüri Uljas, Ma Tallinn 2011 SISUKORD Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin JU-2-joh 2 Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin JU-2-joh Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro. Eurole üleminek ei peaks muutma inimeste igapäevaelus põhimõtteliselt midagi muud, kui et üks vääring asendub teisega. Tegemist ei ole mitte rahareformi, vaid rahavahetusega. Kuid teiste riikide kogemus räägib, et pärast euro kasutuselevõttu suurenes sularaha võltsimise, petmise ning inimliku eksi...
Sissejuhatus majandusse XI osa Konkurents Viimsi Kool 10ml 2018 Konkurentsiamet http://www.konkurentsiamet.ee/?lang=ee https://www.riigiteataja.ee/akt/13316160?leiaKehtiv Konkurents ettevõtluses · Konkurentsi mõiste ja olemus · Konkurentsivormid ja nende tunnused · Täieliku konkurentsi positiivsed ja negatiivsed omadused · Monopoli positiivsed ja negatiivsed omadused · Kõlvatu konkurents · Patent, kasulik mudel, tööstusdisainilahendus, kaubamärk Konkurents ettevõtluses Konkurents (competition) on ettevõtete (müüjate) võitlus tarbijate (ostjate) pärast. Ka tarbijad (ostjad) võitlevad ettevõtete (müüjate) pärast! Konkurents ettevõtluses Konkurentsi iseloomustamisel ja liigitamisel lähtutakse turu (struktuuri) neljast olulisest tunnusest: · ettevõtete arv · ettevõtete poolt pakutava kauba või teenuse eripära · uute ettevõtete võimalused turule sisenemiseks Ettevõtete võime mõjutad...
NÕUDLUS Iga ühiskond peab vastama küsimustele Mida? Kuidas? Kellele? Tavamajandus vastuseid otsitakse tavadest. NÕUDLUS Käsumajandus loodetakse valitsusele. Turumajandus vastuseid annavad turuhinnad. Hinnataset kujundavad nõudlus NÕUDLUS ja pakkumine. Hindadel on kaks funktsiooni: 1. Normiv efekt normivad piiratud ressursside kasutamist, kui midagi napib, siis jaotatakse neid kaupu või teenuseid hinna järgi (oksjon) NÕUDLUS 2. Motiveeriv funktsioon hinna tõus toob juurde tootjaid, hinna langus peletab (vähendatakse toodangut) NÕUDLUS NÕUDLUS tarbija soov ja võime os...
Sissejuhatus turundusse Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaudu, saavutamaks ettevõtte eesmärke. Tootmiskontseptsioon (production concept) lähtub sellest, et tarbija eelistab odavamat toodet Tootekontseptsioon (product concept) eeldab, et tarbija eelistab kvaliteetsemat toodet. Muugikontseptsioon (selling concept) eeldab, et tarbijad ostavad ettevõtte toodangut vaid siis, kui neid muuki toetavate meetmetega ergutatakse. Turunduskontseptsioon (marketing concept) on seisukohal, et ettevõte peab uurima konkreetselt määratletud sihtturu vajadusi ja soove ning pakkuma välja nende vajaduste paremaid rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid Sotsiaalse turunduse kontseptsioon (societal marketing concept) peegeldab uhiskonnakeskset lähenemist - kontseptsiooni aluseks on taotlus uhitada uhiskonna huvid tarbija huvidega. Suhtlusturunduse kontseptsioon - tarbija on asendunud kliendiga, st ...
Majanduse alused Majanduse põhiprobleem - vajadused on lõputud, võimalused piiratud. Vajadused: · füüsiline - elukoht, toit, rõivad · psühholoogilised - kanda moodsaid rõivaid, vaadata uusi filme, osta kindlat marki auto. Vajadused ja nende rahuldamise ahel · Inimeste vajadused · ressursid, tööjõud, kapital · tootmine · tootmise tulemus: kaubad, teenused. Majandusteadus - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Kaubad - füüsilised tooted. Teenused - tooted, mida ei saa katsuda Selleks, et vaja tiita kaupu ja teenuseid on vaja ressursse · loodusressursid · kapital · inimressurss e. Tööjõud · ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. · Alternatiiv - loobumiskulu, tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loob...
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastat...
New Vision AS Signe Vois Ettevõttest Loodud 1993. aastal Tegutseb: Eestis, Lätis, Leedus 170 töötajat Käive 2011. aastal 8.6mln Eurot Kontorid: Tallinnas, Riias, Vilniuses Lojaalsus, kaupluste süsteemid, iseteenindus. Koostöö partner Prisma Evolve 4G antenn Hoiab kokku hoolduskulusi Klientide mugavus Kaugühendus Majandustarkvara Microsoft Dynamics NAV Peamised funktsioonid: Pearaamat Kassa Müük ja müügivõlad Ladu Ressursid Laoarvestus Mugav klienditeenindus Tootlikkuse suurendamine Kassade arv, ostjate kiire teenindamine Iseteenindus Leida uusi lahendusi klientide ostumugavuse suurendamiseks. Süsteemi hooldus Retail 24 Teenindus mitmes riigis Seadmete remont TÄNAN KUULAMAST!
KULULIIDRI STRATEEGIA REFERAAT . Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.KULULIIDRI STRATEEGIA...........................................................................................................4 2.KULUEELISE ALLIKAD................................................................................................................5 2.1.Mastaabisääst..............................................................................................................................5 2.2.Ebaökonoomsus..........................................................................................................................
PÕHIVARA Põhivara on vara, mida kasutatakse jätkuvalt pikema ajavahemiku jooksul (rohkem kui üks aasta). PÕHIVARA (saame kasutada pikema aja vältel ja mitu korda, varu aga saab kasutada ühe korra.): *Materiaalne põhivara (mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise...
xxx xxx xxx xxx AS TALLINNA SADAM Ainetöö Juhendaja xxx Tallinn 2012 1. osa (1) Vaatlus Ettevõtte ehk (2) vaatlusobjekti nimi: AS Tallinna Sadam. Vaatluse liik: (3) dokumentaalvaatlus. Vaatluse liigi põhjendus: Lähtun vaatlemisel (4) dokumentidest. Väljavõtted on AS Tallinna Sadama 2007-2010 a aruannetest tuhandetes eurodes. Vaatluse (5) eesmärk: Selgitada välja olulised suhtarvud varade, kohustuste ning kasumitekke kohta. Leida keskmised. Iseloomustada andmeid diagrammidel ehk (6) arvjoontel. Näited (7) visuaalse vaatluse kohta laiemalt: vaatlus on üldiselt vaatlus, mille puhul vaatleja registreerib nähtavaid asju oma silmadega. Näiteks saab loendada autosid ja inimesi. (8) Eksperimendi kohta: eksperiment on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eks...
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest tasu ning kindlustama vastavad töötingimused. Kokkulepitud palgatingimusi võib muuta ainult poolte kokkuleppel. Töötajale arvutatakse palka ja makstakse pa...
Referaat Säästmine ja ostuhullus Inimeste seas on üldlevinud arusaam, et säästmine on ainult raha kasvatamise viis. Tegelikult on säästmine raha kogumine lühiajaliselt. Meil on mõistlik säästa oma raha nii planeeritud väljaminekute jaoks, kui ka väiksemate ootamatute väljaminekute jaoks. Säästmine on kindlasti odavam, kui väikelaenu võtmine. Kui me laenu võtmise asemel kogume raha, siis me säästame laenuandjale makstava intressi. Seega, kui oleme võimelised väikelaenu tagasi maksma, oleme võimelised ka koguma. Viimasel ajal, kui laenude võtmine aina kasvanud on, ei ole ära unustatud ka säästmist. Laenamine ja krediitkaartide kasutamine on tänapäeva ühiskonnas enesestmõistetav, kuid meil on palju turvalisem elada, kui me teame, et meil on mõne kuu palk kõrvale pandud. Me ei tea kunagi ette, mis võib juhtuda ning vajadusel saame oma sääste alati kasutada. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon korraldas uuringu...
Kordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6 1.Mis eristab tavamajandust, käsumajandust ja turumajandust? Tavamajandus-toodatakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega, toodangust tarbitakse kohapeal või vahetatakse teitsuguse kauba vastu. Plaani-ehk käsumajandus-määrab plaan, hinna kehtestab valitsus, kapade ja teenuste valik on väike ja puudub, tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist, valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted Turumajandus- määrab konkurents, hinna kujundab turg, kaupade ja teenuste valik on lai, tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest, mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid 2.Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. Nõudlus- ostjate ehk nõudjate ostusoov, elustiil, perekonna koosseis, rahalised ressurssid ja huvid. Pakkumine- pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad. Hind- kauba oluline omadus, mõjutab nõudlust ja pakkumist, hinda regu...
Turg Majapidamine Ettevõtja Kes mida taotleb? Majapidamine ressursside rentimine, tulu saamine, vajaduste rahuldamine Ettevõtja rentimine, tööle panek, müük, kasumi teenimine... Vaba ettevõtlus ehk turumajandus 4 "tugisammast": 1. ERAOMAND Vaba ettevõtluse süsteemi põhiõigus, mis tagab üksikisikuile õiguse omada, kasutada ja käsutada väärtusi. 2. Hinnasüsteem ...majandussüsteem, milles ressursid jaotuvad nõudmise ja pakkumise vastastikuse toime tulemusena. Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem. 3. Turukonkurents... ... võistlus ostjate ja müüjate hulgas ressursside ja toodete ostu ja müügi pärast. Aitab tõsta tootmise efektiivsust, efektiivne tootmine säästab nappe ressursse, suurendab toodangut ja alandab hindu. TURU STRUKTUUR Konkurentsi liigid Täiuslik konkurents Mono...
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse...
Sisekaitseakadeemia piirivalvekolledz Mihhail Praulins TÖÖPUUDUSE JA MÜÜGITULU ANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Indrek Saar Muraste 2009 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab tö...
Loeng g 5. Nõudlus jja pakkumine p Sissejuhatus Monopson T Turgude d struktuurid t kt id Täieliku konkurentsi turg Monopoolne turg Monopoolne konkurents Oligopol 2 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Täieliku konkurentsi turg (TKT) Eeldame 1. Turg on organiseerimata ja turu kujundavad müüjate ja ostjate grupid. 2. Iga g ostja j teab, et turul on hulgaliselt g müüjaid, j kelle vahel tal on võimalik valikut teha 3. Iga müüja on teadlik, et analoogset ...
Finantsraamatupidamise kordamine 1. Majandusarvestuse põhivaldkonnad: Statistika, Sisekontroll, Finantsarvestust, Auditeerimist, Juhtimisarvestust, Finantsanalüüsi, Kuluarvestust, Eelarvestamist, Maksuarvestust, Finantsjuhtimist Keskset rolli omab finantsarvestus 2. Raamatupidamine on : Kitsamas tähenduses mõistetakse raamatupidamise all majandusüksuse tegevuse ja selle tulemuste kohta mis tahes infokandjatel (raamatus, paberdokumentidel, digitaalsel kujul jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteemi. Seadusandlusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõistetakse üldiselt organisatsiooni finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust, sest need on täpselt seadusandluse ja rahvusvaheliste standarditega reguleeritud. 3. Raamatupidamise erisused erinevates organisatsioonides · Eelarveliste asutuste raamatupidamine (riik, ministeeriumid, kohalikud ...
Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja ke...
AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne AS NÄIDIS 01.01.2005 31.12.2005 majandusaasta aruanne Aruandeaasta algus: 01.01.2005 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2005 Ärinimi: AS Näidis Registrikood: 10000001 Aadress: Näidise 10 Tallinn 10100 Sidevahendid: telefon 1111111 faks 1000000 Põhitegevusala: Jaekaubandus Tegevjuht: ................................... Audiitor: ................................... Lisatud dokumendid: Audiitori järeldusotsus, ...
1. Konkurents on võitlus, mille käigus inimesed ja ettevõtted konkureerivad piiratud ressurssidele. Iga tootja püüab toota odavamalt ja efektiivsemalt, pakkuda kaupu ja teenuseid, mida ostjad soovivad ning selliste hindadega, mida ostja on valmis maksma. 2. TÄIUSLIKU KONKURENTSI põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõtted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjusta turuhindu — ollakse vaid hinna arvessevõtjad. monopolistlikuks turuks -tootja näeb pisut rohkem vaeva, et teha oma toode eriliseks. Sellisel turul on ostja nõus rohkem maksma selle eest, et ta tunneb end oodatuna. Oligopolile on iseloomulik firmade tootmisotsuste vastastikune sõltuvus: ühe tootja otsused võivad suure tõenäosusega mõjutada konkurentide otsuseid ja tegevusi. Monopol on tootmisharus ainuke toodangu pakkuja. Monopo...
Turumajanduse toimimistsükkel Majandussüsteemide tüüpe on kolm: tavamajandus, plaanimajandus ja turumajandus. Neist kõige levinum on turumajandussüsteem. Turumajanduse toimimise aluseks on tõhus konkurents ja võrdväärne vahetus, kuid paljud turud, sealhulgas ka tööturg, ei funktsioneeri täiuslikult. Selle toimimist piirab töötajate väike arv, nende piiratud mobiilsus ning riigi poolt seatavad palga- ja töötingimuste regulatsioonid. Tööturul kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine, kohtuvad inimesed, kes müüvad oma tööd ja inimesed, kes seda ostavad ja maksavad selle eest tasu. Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad, ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks. Konkurents on turu majanduse olulisim tunnus. Tööhõivepoliitika on valitsuse sekkumine tööturu toimimisse. Kannab eelkõige tööpuuduse ennetamise ja selle tagajärgede likvideerimise eesmärke. Passiivse tööhõivepoliitika puhul tegeleb riik...
SISSEJUHATUS Töö uurimisobjektiks ja müügiobjektiks on Al Mare Galeriimaja, mis on ehitatud Rocca al Mare asumis, Haabersti linnaosas. Töö eesmärgiks on koostada kinnisvara arendusprojekti müügikorralduskava, lähtudes ülevaatest valitud Tallinna piirkonnast ja arendusprojekti tuludest ja kuludest vastavalt etteantud struktuurile. 1. OBJEKTI KIRJELDUS 1.1. Asukoht Objekti nimetus: Al Mare Galeriimaja; Linnaosa: Haabersti linnaosa, Tallinn; Asukoht: Kärneri tänav 3; Piirkonna arhitektuur: objekti lähemas ümbruses paiknevad 20-21. saj. ehitatud hooned, milles asuvad korterid, bürood, kauplused, spordiklubid ja söögikohad. Teeninduspunktid: kauplused ja teenindusettevõtted asuvad lähiümbruses, ühistranspordi peatused on ca 500 m raadiuses; Parkimiskohad: hoone all on suletud soojustamata turvaparkla 32-le autole. Hoovis on parkimiskohti 38. Keskkond: ca 500 m kaugusel algab kaunis rannamäär. Merekaldale on ...
S Signe Vois Ajalugu Baltimaade suurim jaemüügivõrk sai alguse 1992, Leedus Vilniuses Lätis ja Eestis avas Maxima oma esimesed kauplused T-Marketi kaubamärgi all 2001. aastal. Olulised sündmused 1992 avati esimesed kauplused Vilniuses, algusaastatel kasutati T-Marketi kaubamärki 1998 avati esimene kauplus Maxima kaubamärgi all 2001 laieneti Lätti ja Eestisse 2005 laieneti Bulgaariasse 2005-2006 kõik kauplused läksid üle Maxima kaubamärgile 2008 moodustati emafirma MAXIMA Grupp, kuhu kuuluvad tütarfirmad MAXIMA LT Leedus, MAXIMA Latvia Lätis, MAXIMA Bulgaria Bulgaarias ning MAXIMA Eesti. MAXIMA poodide arv aastatel 1992-2011 MAXIMA kaupluste võrk Pööratakse tähelepanu igale pisi asjale Lähtutaks ostjate mugavusest MAXIMA kaubanduskeskused ja kauplused jaotuvad vastavalt oma suurusele kolmeks eri tüüpi kauplusteks Iga kauplus on sisustatud kindlatstandardit järgides ,,MAXIMA X" -- kauplus, mis asub Teie kodul...
Äripäeva kommunikatsiooni käsiraamat Meediaplaan AEG TEGEVUS TRÜKIMEEDIA VÕÕRKEELNE INTERNET TELEVISIO RAADIO AGENTU TRÜKIMEEDIA ON URID 22.09 Pressiteade: Algab Kaja, Äripäev, Postimees, Delfi, ETV Kuku Äripäeva Eesti Päevaleht, SL postimees, Raadio, kommunikatsiooni Õhtuleht, Eesti Ekspress, äripäev, Raadio käsiraamatu Maaleht, Linnaleht Tallinn, Äripäeva Tallinn, (soodushinnaga) Äripäev puhkepäev facebooki Vikerraadio, müük leh...
Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kahe...
Majandusarvestus KT 1 1. Raamatupidamise korraldamine. Riiklik raamatupidamise korraldus on eesti keeles, esitusvaluutaks euro, st aruandlused peavad toimuma eesti keeles. RTJ kasutatakse selleks et kõik raamatupidamisega tegelevad isikud, ettevõtted, teeksid seda ühte moodi ja et raamatupidamine oleks kõigile ühte moodi mõistetav. 2. Raha arvestus Kontodest kasutatakse kassa/ pank/ valuuta. Kassas kajastatakse sularaha liikumine. Pangas kajastatakse tehingud mis on tehtud läbi pangakontode. Valuuta konto on vajalik selleks et kajastada tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. ...
KONKURENTS Remi Kõivik, Anneli Torim, Diana Maasen, Gloria Rannu Mis on konkurents? On kahe või enama inimese püüdlemine eesmärgi suunas. On turu suhtes osalejate omavaheline võitlus. On ettevõtete võitlus tarbijate ehk ostjate pärast. Konkurentsis mängib suur rolli turustruktuur ehk kuidas ettevõtted konkureerivad. Konkurentsi neli olulist tunnust Kauba omapära, oluline oleks, et kaup oleks omapärane ja erineks teistest. Uute tulijate võimalused turule sisenemiseks ehk kas nende toode või teenus on unikaalne, et konkurentsis pinnal seista. Võime mõjutada hindu. Hindu müüjate arv turul, ehk palju on turul müüjaid. Konkurentsi erinevad vormid Konkurents jaguneb mitmeks eraldi vormiks, need on: 1)Täiskonkurents 2)Mittetäielik konkurents 3)Monopolistlik konkurents Mis on täiskonkurents? Müüjaid on palju ent kee...
RAKENDUSSTATISTIKA KONSPEKT 1 SISUKORD 1 Kvantitatiivsed meetodid majanduses.........................................................................2 1.1 Põhimõisted .........................................................................................................3 1.2 Mõõtmisskaalad...................................................................................................5 2 Andmekogumit kirjeldavad parameetrid.....................................................................7 2.1 Statistilised keskmised......................................................................................... 7 2.2 Variatsiooninäitarvud...........................................................................................8 3 Valikuuringud............................................................................................................10 3.1...
1. konkurents on võistlus inimeste vahel, olemasolevate nappide ressursside pärast, sest kõikide soove ei ole võimalik rahuldada. 2. ettevõtted konkureerivad omavahel sellega, et ettevõtjad püüavad saavutada edumaad, tootes kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetustehingus kasumit. 3. ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid. Konkureerivad nende müüjate pärast, kes müüvad oma kaupu odavamalt. 4. konkurents on müüjate võitlus ostjate pärast ja ostjate võitlus müüjate pärast. 5. konkurents on kasulik majandusele tervikuna: ¤ madalamad hinnad ettevõtjad võistlevad turul tarbjate raha pärast alandades müügihindu. ¤ rohkem töökohti konkurents motiveerib tootjaid oma kaupu ja teenuseid (valikut) suurendama, et võita rndale turust suuremat osa. ¤ kõrgemad palgad ettevõtjad võistlevad omavahel, et saada paremaid töölisi. ¤ parandada kvaliteeti m...
TURG. NÕUDMINE JA PAKKUMINE. Sõnal turg on mitu tähendust. Kitsamas mõistes on turg konkreetne müügikoht. Üldisemas tähenduses on aga turuga tegemist alati ja kõikjal, kus kohtuvad nõudjad ja pakkujad ning toimub hüviste vahetus. Turg – majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turul osalejad suhtlevad ning kujundavad nii kaupade ja teenuste hinnad kui ka ostetavad ja müüdavad kogused. Nõudjad – kõik, kes turult midagi ostavad. Nõudlus – on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta olemasoleva hinna korral. Nõudlus väljendab seost kauba hinna ning nõutava koguse vahel. Hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda. Nõudluse kujunemisel on olulisemad tegurid kauba hind, tarbija maitse, ostujõud, tulevikuootused, teiste kaupade hinnad ja ostjate arv turul. Pakkujad – kõik, kes turul midagi müüa soovivad ja tegelikult kauba turule suudavad tuua. Pak...
Mis on tarneklauslid? Alus Incoterms tarnetingimustele pandi 1936. aastal Pariisis Rahvusvahelises Kaubanduskojas). Tänaseks on ICC neid vabatahtlikke reegleid edasi arendanud, mis aitavad mõista ostjate ja müüjate kohustusi ja õigusi rahvusvaheliste müügilepingute raames. Incoterms tarnetingimused koosnevad 13 erinevast klauslist, millest iga klausel sätestab, kumb osapool - kas müüja või ostja - on kohustatud korraldama ekspordilitsentside, tollivormistuse, kindlustuse, inspektsiooni ja muid formaalsusi. Tarneklauslid määravad ära, millisest etapist alates kandub risk kaupade kadumamineku ja/või kahjustuse üle müüjalt ostjale ja milline osapool tasub ostu-müügitehinguga seotud kulud. Müüja ja ostja, kes oma ostu-müügitehingu sooritavad kokkulepitud tarneklausli alusel, saavad ühtselt aru vastastikest õigustest ja kohustustestvaatamata kõikvõimalikele erinevustele keeles, kultuuris ja äritavades. Kuna ä...
Kontrolltöö - Majandus 1) Mis on majandus? Majandus - valdkond, mis tegeleb tootmisega, teenindusega ja kauplemisega. (vihik) 2) Võrdle omavahel turu- ja plaanimajandust. Millised sarnasused? Millised erinevused? Nii turumajanduse kui ka plaanimajanduse puhul riik reguleerib tootmist. Plaanimajanduse korral määrab riik ka toodetele ja teenustele hinna. Mõlema majandusmudeli puhul on sarnane, et kasumit soovib saada nii müüja kui ka tabija. 3) Turumajanduse põhijooneks on konkurents. Kes konkureerivad turul kelle pärast? Miks on konkurents vajalik? Turul konkureerivad müüjad ostjate pärast - mida rohkem inimesi kaupa või teenust tarbib, seda edukam on ettevõte. Konkurents on vajalik, et klient saaks valida endale sobiva hinna ehk üks ettevõte ei saa hinda lõputut kõrgele tõsta. Samuti tagab konkurents selle, et kaup oleks kvaliteetne. 4) Mis vahenditega saab riik majandust mõjutada? Riik saab kehtestada pi...
TURG Turg on mistahes institutsioon, mille vahendusel ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning tooteid ja teenuseid vahetavad. Turul toimuvad vahetustehingud. Vahetustehing võib toimuda konkreetses kohas või arvuti, telefoni, faksi, jms vahendusel. Laiemas mõistes on turg majanduse toimimise süsteem, kus kõik otsused tehakse turu vahendusel. Iga tootja on vaba otsustama, mida ja kui palju toota ning millist hinda küsida ning iga ostja saab otsustada, kelle käest hüviseid soetada. Turud jaotakse: · tootmistegurite turg kus ostetakse ja müüakse tootmistegurid (maa-, töö-, kapitaliturg) · hüviste turg kus ostetakse ja müüakse kaupu ja teenuseid. Turustruktuur määrab ära konkurentsi tingimused. Struktuuri iseloomustab turul osalejate arv, konkurentsi tase, turule tulemise ja sealt lahkumise kergus ning turuinformatsiooni kätte saamise kergus. Toodangu turud saab struktuuri (tüüpide) järgi jagatakse nelja põhikategooriass...
Komisjonileping Märkus: Käesolev näidis on koostatud lähtudes lepingupooltest, kes tegutsevad oma majandus- või kutsetegevuses ning on tootja ja müüja. Käesolev leping on sõlmitud Tallinnas," _____"_________________ 200_.a. ___________________ (juriidilise isiku ärinimi), asukohaga __________________, registrikoodiga _________________, mida esindab juhatuse liige _________________________________ või volikirja alusel ____________________ (edaspidi nimetatud Komitent) ühelt poolt ja ___________________ (juriidilise isiku ärinimi), asukohaga __________________, registrikoodiga _________________, mida esindab juhatuse liige _________________________________ või volikirja alusel ____________________ (edaspidi nimetatud Komisjonär) teiselt poolt, keda nimetatakse edaspidi eraldi Pool või ühiselt Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt...
Nõudlus III peatükk · Mis on nõudlus ja kuidas see illustreerib hindade mõju? · Miks inimesed ostavad mingit kaupa madalamate hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? · Milline seos on üksikisikute nõudmiste ja turunõudluse vahel? · Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab? · Milline erinevus on hinnamõju ja nõudluse muutus vahel? Nõudlus Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui kõrgema hinna eest. Nõudluskõver Nõudluskõver on (kõver)joon nõudlust kujutaval graafikul, mis liigub paremale alla ja näitab hinna mõju koguse suhtes. ...
SISUKORD 1.KINNISVARA OLEMUS JA SISU.........................................................................................3 1.2.Kinnisvara liigitus.............................................................................................................3 2.KINNISVARA ASUKOHA KIRJELDUS...............................................................................6 2.1. Sotsiaal –ja majanduslikud näitajad Jõgevamaal.............................................................7 3.MAAKATASTRI ANDMED...................................................................................................9 4.EHITISREGISTRI ANDMED JA HOONE SEISUKORD...................................................12 5.KINNISTUSRAAMATU ANDMED....................................................................................13 6.KINNISVARA MAJANDUSLIKUD ALUSED....................................................................14 KOKKUVÕTE...........
Põhivarade arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus 5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead põhivarade arvestusega seotud mõisteid; ·oskad kajastada põhivarasid bilansis ja tead bilansikirjete sisu; ·oskad arvutada põhivarade soetusmaksumust; ·tead amortisatsiooni arvestamise eesmärke; ·oskad jaotada põhivarasid amortisatsiooni arvestamise seisukohast; ·oskad arvestada amortisatsiooni erinevate meetodite alusel; ·oskad koostada põhivarade arvestusega kaasnevaid lausendeid. 2 Mõisted Varade likviidsuse tasemest lähtuvalt liigitatakse põhivaraks sellised varad, mille maksumus kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: · pikaaj...
Kaubandusinstitutsioonid. Lühikonspekt. 2009 _____________________________________________________ I. Kaubandusinstitutsioonide mõiste Kaubandusinstitutsioonid moodustavad ühe olulise osa turuinstitutsioonidest Turuinstitutsioone käsitleda laiemas ja kitsamas mõttes (vt. joonis 1 slaidil). Laiemas mõttes on turuinstitutsioonideks kõik turumajanduses tegutsevad majandussubjektid (tootmis-, põllumajandus-, ehitusettevõtted jt.). Kitsamas mõttes on turuinstitutsioonid ainult need majandussubjektid, kes tegutsevad turul, kus toimub vahetus (jaotus). Järelikult ainult need majandussubjektid, kes asuvad tootja ja tarbija vahel. Siinkohal käsitleme turu institutsioone kitsamas mõttes. Viimaseid saab liigitada kahel erineval viisil. Esiteks saab turuinstitutsioone kitsamas mõttes seostada konkreetsete hüvistega, mis turul liiguvad, mida turul jaotatakse, vahetatakse. Turul ostetakse-müüakse reaalhüviseid (vt. joonis 2), s.h. materiaalseid (ka...
Strateegia ja strateegiline analüüs Strateegia on tulevikus saavutada soovitavate üldiste eesmärkide saavutamise viis või taktika. Strateegia koostatakse reeglina visiooni elluviimiseks. Strateegia elluviimine käib tegevuskava alusel. Sõja kontekstis on strateegia sõja pidamise üldine kavandamine, mis hõlmab relvajõudude ettevalmistamist, operatsiooni juhtimist ja elluviimist. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Strateegia) Strateegia mõte on saavutada otsustaval hetkel otsustavas lõigus otsustav ülekaal. Nagu näeme, on selles määratluses ühendatud 3 komponenti: eesmärk + ressurss + aeg. Kui neid kõiki arvestada, õnnestub seada oma tugevus vastase nõrkuse vastu. Loomulikult eeldab see analüüsi, nii enda kui vastase tugevate ja nõrkade külgede tundmaõppimist. Ärijuhtimises juurduski strateegiline lähenemine pärast II maailmasõda, kui USA kõrgemad ohvitserid, eriti need, kes olid teeninud lennuväes, asusid suurte kontsernide ja pankade juhatus...
MÕISTED Duopol – on turg, millel tegutseb kaks firmat. Eelarvejoon – näitab kõiki hüviste kogumeid, mis on tarbijale kättesaadavad antud hindade taseme ja sissetuleku korral. Elastne nõudlus(pakkumine) – on nõudluse(pakkumise) hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Elastsus – on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Ettevõte – on tootmisüksus, mis ostab tootmistegureid ja toodab hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Kasumi maksimeerimis kuldreegli – kohaselt toodab firma koguse, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Keskmine kogukulu – on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine püsikulu – on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine tulu – on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. Kogukulud – on kõikide antud hüviste valmistamiseks vajalike tootmisteg...
Majandusarvestus Kaugõppe osakong ARVESTUSE ALUSED Ainetöö Üliõpilane: Juhendaja: Aino Sillamaa Tallinn 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................... 3 1.MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMINE.................................................................................4 2. TEGEVUSARUANNE..............................................................................................................................9 3. ASTAARUANDE ARVESTUSPÕHIMÕTTED....................................................................................10 3.1. Nõuded ostjate vastu..................................................................................................................
Turundus, praktilise tegevusena on eksisteerinud aastatuhandeid, alates aegadest, kui naturaalmajandus polnud enam piisavalt efektiivne ja tekkis vajadus tooteid kas omavahel vahetada või neid müüa ja osta. Turundusilminguid võib leida juba 19.sajandist. Nii loodi esimene reklaamiasutus Inglismaal 1800. ja USA-s 1840. aastal. Reklaamitööle asusid selleks spetsialiseerunud inimesed. Põhilistele reklaamivahenditele lisandusid plakatid, vaateaknad jms. Reklaamimise praktilised kogemused rikastusid aja jooksul ning arenes ka reklaami teoreetiline alus. Turundus teoreetilise käsitlusena on aga suhteliselt noor distsipliin, mis hakkas küll arenema juba 20.sajandi esimesel poolel, kuid selle põhiseisukohad kujunesid välja alles pärast II maailmasõda. Turunduse sünnimaa on USA, sest just Ameerikas leidis aset 20.sajandi algusaastatel majanduse kiire industrialiseerumine, millega kaasnesid laiaulatuslik kaubapakkumine ning sellest tulenevad jaot...
SUHTARVUDE ANALÜÜS 1. Maksevõime ja likviidsuse analüüs a) Käibekapital- summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Käibekapital=käibevara-lühiajalised kohustused b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta krediitorite lühiajalised nõuded käibevaraga. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja=käibevara/lühiajalised kohustused c) Antud ettevõtte võlakordaja on pikaajalise makse suhtarv. Antud ettevõtte võlakordaja=kogu võlgnevus/varad ehk kohustused kokku/varad (aktiva) d) Omakapitali võlasiduvus näitab, kui palju on võõrkapitali. Omakapitali võlasiduvus=kogu võlgnevus/omakapital ehk kohustused kokku/omakapital e) Soliidsusekordaja näitab, kui palju ettevõtte omanikud on panustanud ettevõttesse. Soliidsuskordaja=omakapital/varad ehk omakapital/(omakapital+kohustused) Arvutused: 2009.a. a) Käibekapital: 5 519 079 - 1 514 478 = 4 004 601 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 5...
Mikro- ja makroökonoomika põhikursus Ressursid: Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus: On olemasolevate majandustingmuste ja rakendatava poliitika ning nende mõju teaduslik analüüs Normatiivne majandusteadus:On majandusanalüüs või diskussioon, mille käigu...
Mikro- ja makroökonoomika põhikursus Ressursid: Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus: On olemasolevate majandustingmuste ja rakendatava poliitika ning nende mõju teaduslik analüüs Normatiivne majandusteadus:On majandusanalüüs või diskussioon, mille käigu...
Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL.........................................................
annaabi.ee 
