Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandusaasta aruande uurimustöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tehnikakõrgkool, muudatus, rentaablus, omakapital, vähenenud, varad, bilanssi, labor, käibevara, maksevõime, langesid, toetuste, rahavood, võlad, graafik, käibekapital, võlakordaja, kulurentaablus, puhaskasum, üliõpilase, allkiri, tegevusaruande, tulemiaruanne, tegevuskulud, rakenduskõrgkool, tehnoloogia, laborid, siidisaba, missioonBilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustisi ja omakapitali. Bilanss annab ülevaate ettevõtte majanduslikust seisukorrast, mis on välja kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena. Bilansi vertikaalanalüüsiks võtavad autorid koguvarade hulga, millest suurema osa aktivast moodustab põhivara, vaata joonist 1. Joonisel 1 on näha, kui suure hulga kogu varast moodustab põhivara ja kui suure käibevara. Joonis 1. Põhivara ja Käibevara osakaal varadest aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Käibevara ja põhivara osakaal kogu varast 2010-2015 100.00% 90.00% 80.00% 70.00% Koguvara 60.00% Põhivara 50.00% Käibevara 40
........................................................................................................ 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvude analüüs........................................................................................................ 11 Lühiajalise maksevõime hindamine..........................................................................................11 Pikaajalise maksevõime hindamine.......................................................................................... 13 Efektiivsuse hindamine............................................................................................................. 15 Tasuvuse hindamine..................................................................................................................18
Viktor Arhipov Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................4 1.ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS. .5 2.MÜÜGITULU ANALÜÜS..............................................................6 3.LIKVIIDSUSE ANALÜÜS..............................................................7 3.1Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase....................................7 3.2Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase.........................................................8 3.3Maksevalmiduse kordaja ehk rahaliste vahendite tase.......................................................9 3.4Puhaskäibekapital.............................................................................................................10 4.VARADE KASUTAMISE EHK EFEKTIIVSUSE ANALÜÜS. 11 4
erinevaid valuutasid: kroonid, euro, dollarid. Mõnikord arveid makstakse teistes valuuta ühikutes( rublad, litid, latid...). Samas ka tehakse sularaha tehinguid. 6 3 VARADE ARVESTUS Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. On olemas käibevara ja põhivara. (6) Käibevara raamatupidamise seaduses ei ole täpselt defineeritud, mida käibevara all mõista. Käibevara on formuleeritud varana, mis ei kulu põhivara hulka. (1 lk 99) Käibevara on - vara, mida kasutatakse suhteliselt lühikese aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul).(7) Käibevara mõiste all kuluvad : Raha- raha kassas ja pangas Lühiajalised finantsinvesteeringud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid Nõuded ja ettemaksed nõuded ostjate vastu;maksude ettemaksed ja tagasinõuded;
KOHUSTUSED JA 254435 260211 2,00% 262466 1,00% OMAKAPITAL KOKKU Eelpool olevast tabelist (Tabel 2.1.) on näha, et bilansimaht on aastast aastasse olnud üsna stabiilne. Aastal 2010 suurenes bilansimaht 2% ja aastal 2011 1%. Rahalises väärtuses on bilansimaht suurenenud 8031 € võrra, mis arvestades majanduskriisi perioodi on väga hea tulemus. Kõige rohkem suurenes 2010 aastal omakapital, 25% võrra, mida on soodustanud ümberhindluse reservi ja jaotamata kasumi suurenemine, ka järgneval aastal jätkas omakapital kasvuteed, tänu samade kirjete järjekordsele suurenemisele. Aastal 2011 suurenes enim käibevara, 9% võrra. Käibevara on aastast aastasse suurenenud, põhiliselt tänu nõuete ja ettemaksete vähenemisele. 4 Bilansi passivas vähenesid nii pikaajalised kohustuse kui ka lühiajalised kohustused.
Finantsanalüüsi eesmärk seisneb erinevate näitajate arvutamises ja nende analüüsimises. Käesoleva praktikaaruande eesmärk on koostada ICT Support OÜ müügitulu, likviidsuse, varude kasutamise, ostjatelt laekumata arvete, kapitali struktuuri ja ettevõtte tulukuse analüüs ning lõpuks, toetudes eelnevate andmete analüüsile, anda ettevõttele hinnang ning teha ettepanekuid efektiivsemaks majandamiseks. Infoallikateks kasutas autor nelja järjestikuse aasta (2009 2012) bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet koos lisadega. 2 MÜÜGITULU ANALÜÜS Müügitulu analüüs kujutab endast analüüsi ettevõtte müügitulust nelja aasta lõikes, mille tulemusena on võimalik aru saada, kui palju on see kasvanud või kahanenud. Müügitulu analüüsi peatükis teeb autor analüüsi kahes osas: müügitulu dünaamikas ning müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes. 2.1 Müügitulu dünaamika Tabel 1 Müügitulu dünaamika (autori koostatud)
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL NORDECON FINANTSANALÜÜS Õppejõud: Mari Saare PÄRNU 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Nordecon lühitutvustus 4 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja puhul tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult tema suurusele vaid ka käibevara ja kohustuste koostisele. Üldjuhul hinnatakse kordajat nii, et kui ta on suurem kui 1,6 siis on hea , kui on vahemikus 1.59-1,2 siis on rahuldav , kui on vahemikus 1,19-0,9 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,9 siis on nõrk. Eesti keskmine on 1,22. Kui firma lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on liiga madal siis võib ta kogeda likviidsusraskusi , kuna ei suudeta oma käibevara investeeringuid kooskõlas kättejõudvate jooksvate maksekohustustega tähtajaks rahaks muuta. Sellest tingituna ollakse sunnitud toetuma jooksvatele sissetulekutele ja välisfinantseerimisele. Antud suhtarvul on ka mõningaid ebatäpsusi. Näiteks kreditoorse võla edasilükkamine ei too tavaliselt kaasa maksevõimetuse riski kui firma töötab kasumiga ja samuti on investeering käibevaradesse ja võimalus seda investeeringut maksete maksmiseks vähendada sootuks eri asjad
kaasaegsemas stiilis ja interjööriga. Ultex Halduse müügikäive oli 2010. aastal üle 5,1 miljoni krooni. Lisades on välja toodud mõlema ettevõtte bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, näitjate arvutused firmade lõikes, horisontaal ja vertikaalanalüüs. 1. Hälbeanalüüs 1.1 Horisontaalanalüüs 1.1.1 Bilanss Maharaja ASP-l on bilansiline juurdekasv toimunud vaid omakapitali näitajates. Kõigis ülejäänud näitajates on toimunud vähenemine. Enim on vähenenud raha (vähenemine -80654 eurot) ja võlgade näitajad (vähenemine 38,3%), neist viimase alanemine on väga positiivne. Juurdekasvutempo on kõige aeglasem raha (vähenemine -71,6%) ja kõige suurem aruandeaasta kasumi puhul (122,1%). Ligi 31% on vähenenud ka bilansimaht, mis on väga halb näitaja. Ultex Haldusel on bilansis kõige suurem absoluutne juurdekasv toimunud eelmiste perioodide jaotamata kasumis, kus 2009. aastal oli ligi 600 tuhandene kahjum ja 2010. aastal juba üle 200
Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine .............................................................................................23 2
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
Bilanss väljendab kõigi firma tegevusaja vältel toimunud äritehingute järjestikuse liitmise tulemust. Bilansi aktivakirjed on järjestatud likviidsuse järgi nimistu algab kõige lihtsamini rahaks muudetavatest varadest. Kaumiaruanne näitab kindla perioodi vältel saadud kasumeid ja kahjumeid. Näiteab vahendite liikumist läbi firma. Seosed: Müük müügikulud tegevuskulud + muud tulud (kulud) maksud = kasum Rahavoogude aruanne sealt selgub firma maksevõime, kust firma raha pärineb ja kuidas seda kulutatakse. Rahavoogude aruandes kajastub kolm tasandit: tegevustasand, investeerimistasand ja finantseerimistasand. Enamik numbreid tuleneb ontse bilansist ja kasumiaruandest. 12. Finantsaruandlusest saadav informatsioon: Informatsioon senisest tegevusest - kasum, müügimaht, rahavood, investeeringute tulusus aitavad hinnata edukust ja juhtimise tõhusust, samuti võrrelda firmat teistega)
olukorda. Bilanss koostatakse tekkepõhiliselt, koosneb kahest poolest- vasak pool kajastab ettevõtte käes olevaid varasid ja parem pool iseloomustab nende varade moodustais allikaid. Varade ja kohustuste vahe moodustab ettevõtte omakapitali. Varade pool on ülesehitatud lähtuvalt varade likviidsusest alustades kõige likviidsemast. Kohustuste pool on samuti likviidsuse alusel, kuid siin on see ülesehitatud ajalise likviidsuse põhjal. Ettevõtte varad jaotatakse käibe- ja põhivaradeks. Käibevarad on 1 aasta jooksul realiseeritavad või tarbitavad varad. Siia kuuluvad nt raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Varud jagunevad kaheks: tootmisvarud ja valmistoodangu varud. Käibevarad, mida on vimalik kergesti rahaks muuta nimetatakse likviidseteks varadeks. Põhivarad on toodangu tootmiseks
2007 MIDA FIRMA JUHT PEAKS JÄLGIMA Omakapitali seisu (tulusust) Varade tulusust Firma arengu kiirust-ära arene liiga kiirelt Rahavooge, maksevõimet (lühiajalist) Firma võlgnevust, et ennetada pankrotti Arengu tasakaalustatust Andres Laar 2008 2007 BILANSI (balance) PÕHIMÕTE VARAD SOETAMISE ALLIKAD AKTIVA PASSIVA KÄIBEVARA KOHUSTUSED Raha Tasumata arved Laekumata arved Lühiajalised laenud Varud Pikaajalised laenud Investeeringud Liisingud Kinnisvara Viitvõlad investeeringud PÕHIVARA OMAKAPITAL
2010. aastal vähenes raha osatähtsus väga palju, nimelt langes see 2009 aasta 64. protsendilt 2010. aasta 10% protsendile. Kohustuste seas pole samuti kolme aasta jooksul märkimisväärseid muutusi. 2010. aastal oli ettevõttel pisut vähem kohustusi kui 2009. ja 2011. aastal. Võlad ja ettemaksed olid samamoodi 2010. aastal väiksemad kui 2009 ja 2011. aastal. 2.2. Suhtarvude analüüs Antud peatükis analüüsivad töö autorid efektiivsuse, likviidsuse, maksevõime, rentaabluse ning omakapitali suhtarve. Saadud suhtarve võrreldakse Eesti statistikaameti haldus-ja abitegevusteharu keskmistega (vt lisa 6). Töö autorid alustavad esmalt efektiivsuse väldete analüüsiga. Esimene välde on varade käibevälde, mis näitab keskmist varade käibimist päevades ning seda leitakse järgnevalt: 360 DAH = (2.1) S , A kus S müügitulu (eurot), A varad (eurot). 2009
ning ettepanekud ettevõtte edasiseks tegevuseks. FINANTSARUANDED Finantsaruannete analüüs tehakse peamiselt põhiaruannete alusel, kuid õigete järelduste tegemiseks tuleb kasutada ka muid aruandeid ja lisasid. BILANSS on raamatupidamisülesanne, mis kajastab ettevõtte finantsolukorda teatud kuupäeva seisuga rahalises väljenduses. Koostatakse tekkepõhiselt; tegemist on minekulise aruandega. Bilanssi: - vasak pool kajastab ettevõtte varasid, mis on bilanssi paigutatud, lähtudes likviidsuse printsiibist (alustab kõige likviidseim vorm raha). - Kohustused on bilanssi paremal pool ning nad iseloomustavad allikaid, mille alusel ettevõte varasid rahastatakse. Bilanssi parem pool on ülesehitatud ka likviidsuse põhimõttel, aga siin tähtis on aeg lühiajalised ja pikaajalised kohustused (likviidsuse
muutumist; · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii kapitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamaks kas investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud infost töötasustamise kohta. Samuti on neil vajadus hinnata ettevõtte võimet maksta palka ning sotsiaalmaksu ning muid soodustusi töötajatele; · laenuandjaid huvitab info ettevõtte maksevõime kohta, mis aitaks otsustada - kas ettevõte on suuteline tähtaegselt tagastama laene ning maksma laenuintresse; hankijaid huvitab info otsustamaks, kas ettevõte on võimeline tähtaegselt tasuma ostetud vara ja teenuste eest; · ostjad ja kliendid on huvitatud ettevõtte eksistentsist, eriti kui neil on pikaajaline koostöö antud ettevõttega või nende äri sõltub sellest ettevõttest; · valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks,
Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; • kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis
Toimkonna poolt välja antud juhendid. AS Tartu Õlletehase bilanss on ära märgitud lisas 1 ja Kasumiaruanne on lisas 2. 3.1. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid, v.a nõudeid teiste kontserni ettevõtete vastu. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete katteks on moodustatud allahindluse reserv ja lootusetud nõuded on kantud bilansist välja. Varem allahinnatud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Tabel 1. Nõuded ostjate vastu (tuh.kroonides) 31.12.2003 31.12.2002 Ostjatelt laekumata arved 36 586 31 715
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
.............................................................23 3.2.1 Nõuded müügituludest ja keskmine laekumisperiood.....23 3.2.1 Varud müügituludest ja varude laoseis päevades.............24 3.2.2 Võlgnevus tarnijatele müügituludest ja keksmine tasumisperiood..............................................................................25 3.2.3 Lühiajaline raharinglus päevades......................................26 3.3 Tasuvus, rentaablus ja jätkusuutlik kasv...................................28 3.3.1 Tegevuse marginaal..............................................................28 3.3.2 Vara tasuvus ja rentaablus..................................................29 3.3.3 Keskmine finantskulude määr............................................30 3.3.4 Omakapitali tasuvus ja rentaablus.....................................31 3.3.5 Jätkusuutlik kasv....................................................
2.2.Tootmise suund ja mahud 9 2.3.Maakasutus 11 2.4.Tööjõud 12 3. RAAMATUPIDAMINE 14 3.1. Kasumiaranne 14 3.2.Rahavoogude aruanne 14 3.3. Kaska-Luiga talu finantsaruandlus analüüs 14 3.3.1. Maksevõime suhtarvud 15 3.3.2. Kapitali struktuuri (finantsvõimenduse) suhtarvud 17 3.3.3. Tasuvuse suhtarvud 18 3.3.4. Efektiivsuse e. Käibesageduse suhtarvud 20 KOKKUVÕTE 22 KASUTATUD KIRJANDUS 24 SISSEJUHATUS Töö on koostatud Kaska-Luiga talu kohta, mis asub Põlva Maakonnas Kanepi vallas.
Efektiivsuse ehk aktiivsuse analuus (kitsamalt ka varade kasutamise efektiivsuse analuus) võimaldab anda hinnangut, kui efektiivselt on ettevõte kasutanud oma varasid. Nimetatud analuusi tuleb eristada kasumlikkuse ehk rentaabluse analuusist, sest viimane tegeleb kasumiga, aga efektiivsus on seotud nö kiirusega. Suhtarvud: 1. Varade kaibekordaja 2. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde 3. Varude kaibevalde 6. Likviidsus ja maksevõime (tuua naiteks mõlemast ka 1 suhtarv). Luhiajaline arvete tasumise võime . Maksevõime on ettevõtte pikaajaline makse tasumise võime soliiduskordaja. 7. Rentaablus (tuua naiteks ka 2 suhtarvu). Suhtarvud: Varade rentaablus ja kaiberentaablus 8. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde. Naitab mitu paeva on kliendid võlgu keskmiselt ettevõttele. Hinnatakse paevades. 9. Raha konversioonitsukkel.
soovitused SWOT analüüs on kvalitatiivne analüüs (tugevused, nõrkused, võimalused, ohud). 07.02.2013 3 Bilanss e. raamatupidamise aruanne Tavaliselt tehaks finantsanalüüs põhiaruannete alusel Bilanss kajastab ettevõtte finantsseisundit teatud hetke seisuga (bilansipäev) rahaliselt, seega on bilanss minevikuline. Bilanss koosneb kahest osast: vasakpool kajastab ettevõtte varasid ja parem pool kajastab ettevõtte varade moodustamise allikaid e. kohustusi. V=K+OK V Varad K Kohustused OK - Omakapital Ettevõtte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks. Bilansivarade pool on koostatud likviidsuse vähenemise printsiibil. Käibevarad on kiiresti realiseeritavad varad näiteks raha ja panga kontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, muud nõuded, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Käibevarade seda osa, mida saab kiiresti rahaks muuta nimetatakse likviidseks käibevaraks. Likviidseks varaks loetakse
maksumusest ning kvaliteedist. Suuremates ettevõtetes on moodustatud raamatupidamise üksused, kus töötab mitmeid raamatupidajaid, väiksemad ettevõtted kasutavad enamasti sisseostetud teenust. Raamatupidamist võib korraldada käsitsi või kasutada majandustarkvara. Tänapäeval on seoses suure hulga erinevate raamatupidamise tarkvarade turule tulekuga käsitsi raamatupidamise osakaal oluliselt vähenenud. Info töötlemine tarkvara pakettidega on oluliselt vähendanud ajakulu, vähenenud on arvutusvead, infot saab kiiresti edastada töötlemiseks ja siirdada teistesse registritesse ilma täiendava ajakuluta. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
Arvestusterminoloogia käsitl. immat. varana ainult põhivarasid, kuid jur. terminoloogias kõik va- rad, millel puudub füüsiline olemus, hõlmates ka tüüpilisi käibevarasid (saadaolevad arved ja ) vekslid, invest. väärtpaberitesse). Immat. põhivara (IAS 38) - füüsilise olemuseta identifitseeritav mitterahal. vara, kasut. tootmises, kaubanduses, teeninduses või admin. eesm. Firmaväärtus käsitl. eraldi (IAS 22). Immat. varad jaot.: 1) Soetusviisi järgi · ostetud või muul viisil kolmandatelt isikutelt omandatud (soetusmaksumuses); · firmasiseselt välja töötatud (kantakse kuludesse). 2) Identifitseerituse astme järgi · identifitseerit. (patendid, kaubamärgid, litsentsid, frantsiisid, autoriõig., kulud arvutitarkvarale), · identifitseerimatud (firmaväärtus). Immat. vara soetusmaksumus tuleb amortisats. näol kindlaksmääratud per. vältel kuluks kanda.
....... 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD............................................................ 4 3.1 Müügitulu dünaamika..................................................................................................... 5 4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad........................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase................................................................................................ 9 5.2 Likviidsuse tase........................................................................................................... 10 6.1 Varude käibekordaja.................................................................................................... 12 7.1 Kogukasumi tase......................................................................................................
teenus maksumusest ning kvaliteedist. Suuremates ettevõtetes on moodustatud raamatupidamise üksused, kus töötab mitmeid raamatupidajaid, väiksemad ettevõtted kasutavad enamasti sisseostetud teenust. Raamatupidamist võib korraldada käsitsi või kasutada majandustarkvara. Tänapäeval on seoses suure hulga erinevate raamatupidamise tarkvarade turule tulekuga käsitsi raamatupidamise osakaal oluliselt vähenenud. Info töötlemine tarkvara pakettidega on oluliselt vähendanud ajakulu, vähenenud on arvutusvead, infot saab kiiresti edastada töötlemiseks ja siirdada teistesse registritesse ilma täiendava ajakuluta. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada? ● Kui palju vajatakse selleks pikaajalisi investeeringuid? ● Milliseid finantseerimisallikaid kasutada pikaajaliste investeeringute rahastamiseks? ● Kas võtta laenu või leida kaasomanikke firmasse? ● Kuidas juhtida jooksvat finantstegevust? ● Kuidas tagada firma maksevõime? Finantsanalüüsis selgitatakse ettevõtte tulude genereerimise võime, maksevõime, kapitali struktuur, efektiivsus, tootlus, risikide juhtimise vajadus. Finantsjuhtimise otsustusprotsess hõlmab eesmärkide määratlemist, probleemide identifitseerimist ja analüüsimist, otsuse vastvõtmist, tegevust ning vastutuse võtmist. Rahanduse põhiprintsiibid: • Turuosalised on ratsionaalsed • Riski vältiv suhtumine • Finantsiline mitmekesisus • Igal finantstehingul on kaks osapoolt
Suuremateks konkurentideks sama tegevusvaldkonna suuremad majandusüksused. Arvestades sellega, et turg on avatud ja kõik konkureerivad omavahel, sõltub Tuha Talu OÜ hinnaskaala suuresti ka teiste omadest. 5 Lihaveiseid õnnestub edukalt müüa Rakvere Lihakombinaadile, aga peamiseks probleemiks on aeglane käive. Seetõttu ongi viimase kolme aastaga, kui uusi pakkujaid tuli ohtrasti juurde, klientide arv vähenenud ja hind kukkunud 30% võrra. Lisaks võib õelda, kõige suuremaks kuluartikliks on söödavarumise kulud ja ettevõtte kuu dokumendikäive on suurusjärgus 30 000 - 60 000 krooni. Klientide arvu ja turuosa poolest on Tuha Talu OÜ Eesti väikeettevõte. 2. Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus Inimesed võetakse Tuha Talu OÜs palgale töölepingutega vastavalt Töölepinguseaduses nõutavate punktide alusel, mis peavad täidetud olema
annaabi.ee 
