Pangandussüsteem Eesti pangandussüsteemi iseloomustavad: universaalpangandus Skandinaavia finantsgruppide osalus meie kommertspankades Universaalpangandust iseloomustab olukord, kus on võimalik sooritada samas paigas põhimõtteliselt kõik finantstehingud ning saada vajadusel nõustaja abi nende tehingute sooritamiseks. Kommertspankade pakutavad teenuste valdkonnad võib üldistatult jagada kolmeks: - maksete teostamine; - hoiustamine; - laenamine ja investeerimine Maksete teostamine on enimlevinud pangandustehing, kus majanduses osalejad kannavad enda arvelt raha teiste arvele. Internetipank annab kliendile võimaluse korraldada oma rahaasju igal pool, kus on internetiühendusega arvuti. Lisaks siseriiklikele ja välismaksetele on võimalik internetipangas taotleda laene ja pangakaarte, avada hoiuseid ja teha teisi pangatehinguid, kasutada e-teenuseid, nt vaadata oma hindeid e-koolis.
i. Kulumeetodil arvutamine: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) b. RKP – Rahvamajanduse kogutoodang. Loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. (Makroökonoomika tähtsaim näitaja) i. Kuluvoomeetod: palk + intressid ja renditulud + korporatsiooniväliste ettevõtete tulud + korporatsioonide kasumid + kaudsed maksud + amortisatsioon. ii. Kaubavoomeetod: eratarbimise kulud + riigi ostetud kaupade ja teenuste maksumus + erainvesteeringud + puhaseksport + amortisatsioon (aasta jooksul ostetud, müüdud ja tarbitud kaupade maksumus). 6. Kulude ja tulude ringkäik: kuidas on seotud ettevõtted kodumajapidamistega ja vastupidi? T MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul
Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, tarbjajahinnaindeks Mida näitab impordi ja ekspordi tasakaal, miks see on oluline?
arusaamadega õigest ning õiglasest jaotamisest. Riigi fiskaalpoliitika peaks sellest juhinduma, sest ebaõiglased jaotussuhted tekitavad pingeid kodanikkonnas, pärsivad töömotivatsiooni ja seaduskuulekust, mis toob kaasa tulude varjamise soovi, ning lõppkokkuvõttes pidurdavad riigi arengut; Stabilisatsioonifunktsioon. Majandusteooria üheks tunnustatud seisukohaks on, et fiskaalpoliitiliste otsustega on võimalik mõjutada nõudlust. Madalad maksud suurendavad ostuvõimet ja seega nõudlust, uute töökohtade loomine ja nõudluse kasv toob kaasa toodangu mahu suurendamise, mis elavdab majandust ja suurendab pakkumist. 2. Mida näitab Lorenzi kõver, kuidas see on koostatud? Lorenzi kõver on sissetulekute ebavõrdse jaotumise graafiline kujutis a Selgitage, kuidas konstrueeritakse Lorenz’i kõver ja kuidas seda interpreteeritakse? 1 Järjestatakse elanikkond sissetulekute järgi.
· Püsiv majanduskasv (kõige kõrgem majanduskasv on olnud 11%, majanduslangus on olnud 15%. Kõige suurem palgatõus oli ehituses) · Täistööhõive et töötuid oleks võimalikult vähe) · Stabiilsed hinnad (inflatsioon oleks võimalikult madal) Kuidas riik majanduspoliitikat teostab Rahapoliitika(teostab keskpank) tegeleb raha väärtuse säilitamine ehk raha stabiilsuse tagamisega, milleks on hinna stabiilsus ehk madal inflatsioon. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule riigi keskpangale. Meil on keskpangaks Eesti Pank. Ta on valitsusest sõltumatu, sest (rahaemissioon raha ringlusesse suunamine. Ainult keskpank võib raha juurde trükkida). Eesti Panga amettise nimetamine: president nimetab kandidaadi, riigikogu kinnitab ametisse 1) Fikseeritud vahetuskurss ankruvaluuta suhtes (1 euro=15,64664 krooni) 2) Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja
· Lisatasu töötamise eest eritingimustes · Juurdemaks · Preemia · Ümbrikupalk Palgast arvudega 74,76 · 2012. aastal oli miinimumpalk Eestis 290 eurot. · 2013. aastal miinimumpalk Eestis 320 eurot · Tunni töötasu alammäär Eestis on 1,9 eurot · Tulumaksuvaba miinimum Eestis on 144 eurot · Töötuskindlustusmakse määr tööandjale 1% ja töötajale 2% · Tulumaks 21% · Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 192 eurot · Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot · Sotsiaalmaksumäär on 33% Brutopalgast netopalk= Brutopalk-tulumaks(21%)-töötuskindlustusmaks(2% töötajale) 4) Konkurentsitüübid · Täielik konkurents- palju pakkujaid, esineb harva seda Nt: turg · Osaline konkurents-on kaupu, aga vajalikku alati ei leia(auto turul)
( kohv, suhkur, nafta) Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Ideaalne on täieliku konkurentsi turg. Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine. Konkurentsi reguleerivad seadused: o reguleeritakse turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes o tootjate vahelisi kokkuleppeid o ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärg. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab raha- ja fiskaalpoliitikat kasutades. Wagneri seadus: koos riigi arenguga ehk majanduskasvuga on kalduvus kasvada ka riigikuludel, seda nii absoluutväärtuses kui ka suhtena kogu majandusse. Majanduskasvu teooriad viitavad sellele, et majanduspoliitika ja riigi sekkumine võivad mõjutada
(tootmishooned, seadmed, masinad) väärtuse järkjärguline kandmine nende abil valmistatud toodangu väärtusse. Börs - Börs on organiseeritud turg väärtpaberitega (aktsiatega, võlakirjadega, derivatiivide jne) või teatud kaupadega (börsikaupadega), näiteks metallide ja teiste toorainetega, ning nende derivatiividega kauplemiseks. Bilanss - Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Inflatsioon - Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus näitab raha reaalse ostujõu vähenemist. Peamine inflatsiooni mõõtmise vahend on inflatsioonimäär, mis mõõdab aasta jooksul hinnaindeksis toimunud muutust protsentides. Eestis mõõdab tarbijahindade inflatsiooni Statistikaamet Deflatsioon Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta.
lk 32 Aktiivne: riik tegeleb tööpuuduse põhjustega Passiivne: riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega Meetmed: 1) Töökohtade loomine 2) Koolitusprogrammid 3) Hädaabitööd 4) Sotsiaaltoetused Töö- ja tööjõupuudus: miks tekib ja kuidas saab seda vältida? Lk 31 TÖÖPUUDUS TÖÖJÕUPUUDUS Olukord, kus tööjõu pakkumine on suurem kui Olukord, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu tööjõu nõudlus. Kasvav tööpuudus on iseloomulik pakkumine. Ulatuslik tööjõupuudus on majanduslanguse ja -kriisi perioodidele ning toob majandusbuumi kaasnähe ja sellega kaasneb kaasa palgatõusu peatumise või isegi alanemise. palgasurve ülespoole, mis omakorda kiirendab hinnatõusu. Töötuskindlustus (riiklik kindlustussüsteem) lk 32 + konspekt Eesmärk on tagada töötajale töötuks jäämise ajaks asendussissetulek, mis samas toetaks aktiivseid
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad
Tehakse enamasti tootmise arendamiseks.Valitsuse lõpptarbimine-valitsuse kulutused annavad ülevaate sellest,kui suur osa on riigil majanduses.Mida kõrgem on valitsuse kulutuste osakaal,seda rohkem sekkub riik majandusellu.PUHASEKSPORT-ekspordist lahutatakse import ja saadakse puhaseksport,mis lülitatakse SKP koosseisu.Kui puhaseksport on negatiivne,siis näitab see,et osa SKPst kasut väljaspool koduriiki loodud väärtuste tarbimiseks 5.3 Inflatsioon on riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil.Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Hinnataseme stabiilsus on inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealne olukord, mille puhul hinnad ei muutu v muutuvad minimaalselt.Hinna indeks ei kasva üle 2% aastas.Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga.Inflatsioonimääraks nim keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes.Hinnataseme
SKP mõõtmise kolm meetodit: SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab majandusanalüüs) Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M) C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see
2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 3. Milton Friedman ja Tema roll. Ta oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja
turutõrgeteks Turutõrgete olemasolul võib valitsuse sekkumine parandada majanduse tulemuslikkus TURUTÕRKED Täielik turutõrge, turg ei suuda kaupa toota avalik kaup Osaline turutõrge, turg toodab kaupa, kuid kogus ei ole optimaalne konkurentsitõrked Välismõjud informatsioonitõrked sh mittetäielikud turud Makroökonoomilised häired töötus inflatsioon Valitsuse sekkumise 1. põhjus Turud ei suuda tagada Pareto efektiivset ressursside paigutust majanduses, seega esinevad turutõrked Valitsus turuvälise jõuna sekkub ja paigutab ümber tootmisressursse o Tööjõud, Kapital,Loodusressurss Heaoluökonoomika teine teoreem Pareto efektiivsus näitab seda, et ühiskonnas ei toimu ressursside raiskamist, kuid
Keskpank reguleerib raha pakkumist või raha hinda ehk intresse. Rahapoliitika soodustab riigi majanduse kasvu. Keskpank mõjutab intresse( kui intressid on madalad võetakse rohkem laenu). Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil. Valuutakomiteed iseloomustab kolm tunnust: 1. fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes. Eesti kroon on fikseeritud euroga. 2. kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega. 3. valuuta on täielikult konventeeritud. Seda on võimalik vahetada. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on vähendada tööpuudust ja toetada majanduse arengut. Peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksukoormus näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus. Maksukoormus on riigiti väga erinev. Maksud: · käibemaks · kapitalimaks
Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul (tavaliselt kaks korda aastas). Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberiteks. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Aktsiad jagunevad: lihtaktsiad ja eelisaktsiad. Lihtaaktsia annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul. Eelisaktsionäril hääleõigust ei ole, kuid talle garanteeritakse dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest. Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda
1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M
otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne 5. Alternatiivkulu Igal valikul on loobumise hind e alternatiivkulu. Alternatiivkulu (opportunity cost) on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Alternatiivkulu arvestamine nõuab aega ja informatsiooni. Nende vajakajäämisel tehakse valikuid, mis hiljem võivad osutuda valeks (ebaõnnestunuks)
võimalik saada tootmistegurite (kapital, töö) maksimaalsel ärakasutamisel.Tavaliselt tekib erinevus potentsiaalse ja tegeliku toodangu vahel. Tootmistegurid ja tehnoloogia määravad majanduse kogupakkumise, mida võib väljendada järgmise võrrandi abil: Y = F (K, L, H), kus K - kapital L - tööjõud H - tehnoloogia 5) Töötus/tööhõive /töötuse jaotus Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib tööd leida. Töötaja on isik, kes kuulub tööjõu hulka ja on rakendatud. Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr väljendab töötute osatähtsust tööjõus. Majanduslikult aktiivne rahvastik moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik töötavad isikud ja ka töötud isikud. Mitteaktiivsed ehk väljaspool tööjõudu on isikud, kes ei tööta ning ei ole end
..............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE
Majanduse arvestus Viis olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor ehk ülejäänud maailm. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust
Majanduse arvestus Viis olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor ehk ülejäänud maailm. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust
kaitsmine suhtluses tööandjatega. Eestis demokraatlikul põhimõttel. 11. Amortisatsioon – osa põhivahenditest, mis on järkjärgult väärtuse kaotanud(kulunud). 12. Börs – organiseeritud turg väärtpaberitega, kus kaubeldakse nendega. 13. Bilanss – iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, raamatupidamisaruanne, kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali. 14. Inflatsioon – kaupade, teenuste hinnataseme tõus. Raha reaalse ostujõuline vähenemine. Kaotab väärtuse. 15. Deflatsioon – inflatsiooni vastand. Raha väärtus suureneb, mis väljendub hinnataseme langemist. 16. Dividend – ettevõtte kasumiosa, mida makstakse välja osanikele ehk aktsionäridele, kas siis rahaline väljamakse või siis aktsiad. 17. Defitsiit – vajak, nappus, puudujääk. (mingit kaupa on vähe saada , nõudlus ületab pakkumise). Kui
spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) · ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest · aktiivne rahvastik tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul · aktiivne tööpoliitika valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega · aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes · aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse · aktsiisimaks erinevatele luksus ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa · aktsionär aktsia omanik · alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus
heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest aktiivne rahvastik – tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul aktiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes aktsiafond – investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse aktsiisimaks – erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär – aktsia omanik alajahtunud majandus – situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui
ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absoluutne e primaarne-inimese tulu jääb allapoole riiklikult riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil määratud vaesuspiiri,suhtline e sekundaarne-inimese elatustase on allapoole ühiskonna tunnetatavat kehtestavahest kohalikest maksudest.Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.(riiklikud keskmist;vaesusriski suurendavad:isikuomadused,madal haridustase,tervslik seisund,vähesed ameti- on:tulu,sotsiaal,maa,hasartmängu,käibe,tolli,raskeveoki,aktsiisimaks. k.a kohustuslikud ja toimetulekuoskused,ebasoodne elupiirkond,suhtlemisringkond,pere puudmine;paks riik- kindlustusmaksed)Riiklike maksude maksuhalrud on maksu-ja tolliamet. Riiklikest maksudes on
Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 4. Alternatiivkulud ja tootmisvõimaluste kõver. Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla. 5. Tulude ja kulude lihtne ringkäigu mudel.
Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja normid Rahvusvaheline julgeolek sõltub kolme liiki faktoritest:
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsiaselts Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Min aktsiakapitali suurus on 25 000 eurot. Aktsia väiksem nimiväärtus on 10 senti. Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividendi. AS-i kõrgeim organ on üldkoosolek. AS-id võivad olla ka riigi omanduses: post, sadam, lennujaam, transport. *Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (Eestis peab aktsiakapitali suurus olema vähemalt 25 000 eurot). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks
maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi
pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest. Riiklikud ja eraalgatuslikud: Riiklikud ehk nn seadusesunniga loodud rahasüsteemid. Eraalgatuslikud – pankurid hakkasid väärismetalli hoiule võtma ning veksleid välja kirjutama. Ajaloolisest aspektist liigitus Valuutakursi liigi järgi: rahvusliku maksevahendi puudumine, riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast, keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid. Nullifitseerimine - Käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti kehtetuks Devalveerimine - Omavaluuta kursi alandamine teiste riikide valuutade või kulla suhtes. Eesmärk – tõsta riigi toodete konkurentsivõimet välisturgudel. Võib tekkida devalvatsiooniahel erinevates riikides. Revalveerimine - Omavaluuta kursi tõstmine teiste riikide valuutade või kulla suhtes.
Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad kaheks: kohustused ja omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne. Omakapitali alla kuuluvad ettevõtte osakapital (või aktsiakapital), varasemate majandusaastate kasum v kahjum, käesoleva majandusaasta kasum v kahjum, erinevad reservid jne. 5. Aktsia – väärtpaber, mis tõendab selle valdaja proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning, mis annab selle omanikule ehk aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused (nn aktsionäriõigused). Aktsaid on üldjuhul nimelised (registred shares), mujal maailmas esineb ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
