Periood 2010 -2018 on jagatud 3-aastasteks tsükliteks. Iga töötsükli kohta võtab nõukogu iga kolme aasta järel koostatava Euroopa noorteraporti alusel vastu Euroopa koostööprioriteedid. Resolutsiooniga lepitakse kokku kaks ELi koostöö üldist eesmärki: · luua kõikide noorte jaoks hariduses ja tööturul rohkem ja võrdseid võimalusi; · edendada kõikide noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust. Kahetasandiline lähenemine: · Konkreetsed tegevused noortevaldkonnas; · Sektoriülene lähenemine ja noortega arvestamine teistes poliitikavaldkondades 8 peamist tegevusvaldkonda: - haridus ja koolitus - tööhõive ja ettevõtlikkus - tervis ja heaolu - Osalus - vabatahtlik tegevus - sotsiaalne kaasatus - noored ja maailm - loovus ja kultuur - Riiklik tasand
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
kanali kaudu, kuid samas on võimalusi nende õiguste tundmise parandamiseks. IV. Teise riiki kolimise ja seal töötamise takistused (näiteks kutsediplomite tunnustamine) eksisteerivad juba pikka aega. Kuigi komisjon ja liikmesriigid on võtnud nende takistuste kõrvaldamiseks mitmeid meetmeid, püsivad need endiselt. V. Liikmesriigid on oskuste ja tööjõu tasakaalustamatust kajastavate andmete küsimuses nii piirkondlikul kui riiklikul tasandil erineval arengutasemel. Komisjon teeb liikmesriikidega jätkuvalt koostööd nende andmete täiustamiseks. VI. EL toetab tööjõu liikuvust Euroopa Sotsiaalfondi kaudu liikmesriikide jaoks, kes on selle vajaduse kindlaks teinud. Tööjõu liikuvust ei ole siiski eraldiseisva investeerimisprioriteedina määratletud ning ESFi praeguse programmitöö perioodi heakskiitmismenetluse käigus sellealast tegevust ei jälgitud. Seetõttu ei ole teada, millises ulatuses kasutatakse sellel
ja vanglasiseste rehabilitatsiooni võimaluste tagamine. Seejuures peavad aastaks 2012 olema Eesti vanglates loodud "narkovabad" osakonnad ning rakendatud komplekssed meetmed motiveerimaks kinnipeetavaid järgima narkovaba eluviisi. Seire ja hindamise valdkonnas peab aastaks 2012 olema tagatud Eesti uimastiseire süsteemi vastavus Euroopa Uimastite ja Uimastisõltuvuse Seire Keskuse (EMCDDA) poolt väljaantud nõuetele. Kõik olulised võtmevaldkonnad peavad riiklikul tasandil olema kaetud kvaliteetsete andmeallikatega. 2 NARKOMAANIA ENNETAMISE RIIKLIKU STRATEEGIA EESMÄRK Narkostrateegia eesmärk ja ülesanne Strateegilise ülesandena peetakse käesolevas strateegias silmas vajadust kaitsta lapsi ja noori prioriteetse sihtgrupina psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamise alustamise eest
võrgustikutöös osaleb kõrgema taseme noorsootöötaja juhendamisel. Tööks vajalikud isikuomadused: Töös noorsootöötajana on olulised empaatiavõime, sallivus ja avatus, loovus ja algatusvõime, vastutustunne, stressitaluvus, enesekehtestamine ning koostöövalmidus. Kohustuslikud kompetentsid 1. Noorsootöö korraldamine noorte arenguvajaduste kaardistamine; mitteformaalse õppe tegevuste kavandamine, omaalgatuse toetamine ja võimalsute loomine; noorteinfo vahendamine; tervisekäitumise ja keskkonnasäästliku eluviisi toetamine; ohtusnõuete järgmine; noorte kaasamine tegevustesse ja planeerimisse; osalusvormide tutvustamine; toetab õiguskuulekate hoiakute kujunemist 2. Noorteinfo vahanedamine ja noorte nõustamine info edastamine vastavalt noorte vajadustele ja huvidele; abistab noorteinfo ürituse ja tegevuste korraldamisel; hoiab end kursis erinevate infoteenustega; noorte suunamine; märkab
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.......................................................................................................22 5. PROJEKTI KIR
kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus · protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste pooleja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) · ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab: · Sõltumatuse vajadus · Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) · Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust
teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus · protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) · ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab: · Sõltumatuse vajadus · Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) · Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust
kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust
panna paika enda positsioon keskkonnas ning strateegilised tegurid, mis võivad tulevikus EV positsiooni mõjutada. Analüüsi abiga enda positsioneerimine peab andma vastuse, kuidas väliskeskkond kõigi oma muutujatega võib ettevõtet mõjutada, millised on ettevõtte enda võimekused ja võimalikud piirangud ning kuidas mõjutab EV tegevus erinevaid huvigruppe. Enne analüüsi juurde asumist sõnastada äriidee, ettevõtte visioon ning osaliselt ka missioon, mis paigutaks ettevõtte keskkonda, mida uurima asuda. Analüüs on strateegia formuleerimise aluseks ning annab samas õppimisprotsessina olulise panuse organisatsiooni enda arengusse. - strateegia formuleerimine; selles etapis fikseeritakse ettevõtte strateegilised valikud konkreetse tulevikuvisiooni ja pikaajaliste eesmärkidena ning fikseeritakse täpsemalt või alles luuakse ettevõtte esialgne äriidee ja missioon. Strateegiate väljatöötamisel peab samuti
võimalused) Ressursside koondamine ja kooskõlastatud tegevus Tegevuste järjepidevuse tagamine. Eriti olulised on ressursside paigutamise otsused. Piiramatud ressursid Piiratud ressursid Oluline on ressursside paigutamise ratsionaalsus Küsimus? Kui pikaks perioodiks tuleks koostada strateegia? Kas siin on mingeid erinevusi ettevõtete vahel? Ebakindluse neli taset Piisavalt selge tulevik Alternatiivne tulevik Tuleviku piirkond Tõeline ebakindlus Ebakindluse neli taset [Courtney, H., Kirkland, J., Viguerie, P. Strategy Under Uncertainty. Harvard Business Review, 1997 Nov-Dec, lk 67-79] Strateegilise juhtimise protsess Koosneb viiest omavahel seotud osast: Määratleda tegevusvaldkond, luua visioon, fikseeritakse missioon, pikaajalised tegevuspõhimõtted ja sihid Visiooni ja missiooni arendamine mõõdetavaks eesmärgiks ja oodatavaks tulemuseks
kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust
Mark 2 Põhineb 1942. a avaldatud raamatul. Kontsentreeritumad turud. Kõrged sisenemisbarjäärid. Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus. Innovatsioonide keskne roll. Põhitähelepanu keskendub funktsioonile see ei pea olema üksikisik, kes viib ellu ettevõtlus- tegevust, vaid see võib olla rühma, võrgustiku või organisatsiooni ülesanne. Rõhutab suurte organisatsioonide rolli innovaatilises tegevuses. 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele. D. McClellandi ettevõtjakäsitlus. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi. Ettevõtja roll McClellandi järgi. Käitumisteaduslik lähenemine Paljudes riikides vajadus pärast Teist Maailmasõda aktiviseerida ettevõtlus-tegevust. Püüded seletada ettevõtlust asendusid katsetega teda arendada. Oli oluline stimuleerida indiviide alustama oma äriga ning kiirendada selle abil majandusarengut.
energiakapslit, solaariumit ja juuksuriteenust. Lisaks on hotellis konverentsiruum. Õpperestoran on praktikabaasiks koka eriala ja teeninduspraktika õpilastele. Piirkonna tasandil võib Tartu Kutsehariduskeskust pidada oluliseks tööandjaks ning koostöö partneriks. Organisatsiooni tasandil pakub ettevõte oma töötajatele stabiilset sissetulekut ning seisab hea selle eest, et meeskonna füüsilised ja psühholoogilised vajadused oleksid kaetud. 2. ORGANISATSIOONI FILOSOOFIA 2.1. Missioon. Visioon. Eesmärgid Tunnuslause: Heade tegude kool Missioon: Parimad võimalused õppijatele isiksuse arenguks ja edukaks toimetulekuks läbi elukestva õppe Visioon: Hinnatud asjatundjad heade tegude koolist (Seoses 2013 valmiva uue arengukavaga kaasajastatakse ka missioon ja visioon) Tartu KHK on kaasaegse õpi- ja töökeskkonnaga ametikool, kes pakub paindlikke kutseõppe võimalusi lähtuvalt õppijate võimetest ja vajadustest ning tööandjate ootustest.
on 18 744 €, mistõttu toimub projekti rahastamine nii laenu kui ka omafinantseerimise abil. Projekti kestvuseks on 3 kuud, mille vältel on projektimeeskonna ülesanneteks esindada võimalikult hästi projektimeeskonna huve, luua koostöös e-platvormi teenusepakkujaga sobiv ja toimiv e-pood. Lisaks leida ka sobiv laoruum ning töötajad selleks ja seadistada laoruum vastavalt ettevõtte nõuetele ja vajadustele. Projekt lõppeb suurejoonelise e-poe avamisüritusega Tallinnas Viru Keskuses. Lisaks on esimestel nädalatel e-poes suured allahindlused, tasuta tarne ning palju uut kaupa. 4 1. PROJEKTI MÄÄRATLUS 1.1. Projekti kirjeldus ja probleemi sõnastamine Praegusel hetkel puudub Bodybalt OÜ’l e-pood ning kõik The Body Shop brändi tooted on Eestis saadavad vaid valitud linnades. The Body Shop tegeleb kosmeetika ja ilutarvete jaemüügiga ning kauplused asuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
elada. 2. Me eitame sallimatuse lihtsustatud käsitlust ning inimeste lootustega manipuleerimist. Selline "võitlus" ei ole praktikas olnud tulemuslik. Teadusuuringud näitavad, et jõuga maha surutud kuritegevus ei kao, vaid ilmutab end üha uutes ja veelgi mastaapsemates vormides. 3. Tänases Eesti ühiskonnas aetakse sageli segamini kuritegevuse põhjused ja tagajärjed, mis omakorda vähendab õiguskaitseorganite töö efektiivsust. Selline lähenemine kätkeb endas ohtu ühiskonna stabiilsusele ja demokraatiale, sest nii markeeritud mõtteline piir hea ja kurja vahel muutub peagi ühiskonda lõhestavaks kuristikuks ja viib riigi ning ühiskonna ressursside väljakurnamiseni. 4. Inimeste sotsiaalse turvalisuse ja sisejulgeoleku tagamisel tuleb tugineda nii riiklikele jõustruktuuridele ja riiklike järelevalveorganite kui ka kodanikuühenduste tegevusele. Tahame
kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist. Gümnaasium loob igale õpilasele võimalused tema võimete maksimaalseks arenguks õpilase eelistusi arvestades, loovaks eneseteostuseks, teaduspõhise maailmapildi kinnistumiseks ning emotsionaalse, sotsiaalse ja kõlbelise küpsuse saavutamiseks.1 Lahtiseletatult on praktilise töö olulisemateks eesmärkideks: Individuaalne lähenemine õpilasele. Kui ainetundides on sageli keeruline (kuigi mitte võimatu!) mingi teema käsitlemisel arvestada kõikide õpilaste soovide, huvide ja seniste teadmiste-kogemustega, siis individuaalsel töövormil on siinkohal oluline eelis. Õpimotivatsiooni suurendamine. Kui anda õpilasele mõista, et kõik tema senised nii koolis kui ka väljaspool seda kogutud teadmised ja oskused on
... 43 4.2.2. Laste tagasiaitamine (bioloogilisse) perekonda ................................................................... 48 4.2.3. Laste väärtustamine ............................................................................................................. 50 4.2.4. Laste väärkohtlemise vältimine............................................................................................ 53 4.2.5. Perede ja vanemluse toetamine .......................................................................................... 55 4.3 Muude tegurite mõju ................................................................................................................... 57 5. LASTEKAITSESEADUSE POSITIIVSED MÕJUD ......................................................................................... 60 5.1. Lastekaitseseaduse positiivsed mõjud............................................................
Eksamiinfo ja kordamisküsimused Eksam koosneb 20st küsimusest, millest igaüks annab ühe punkti. Küsimused on valikvastustega testi vormis. Kordamisküsimused: 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. ETTEVÕTLUS on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest, vahetamisest, teenuse osutamisest vm tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtjat iseloomustab: - Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus - Innovaatilisus - Enesekindlus - Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia - Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus - Visioon ja vaist - Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid.
(Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) · Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. 5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? 6. Nende ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus. · Mikroettevõtted - 0-9 töötajat (92%) · Väikeettevõted - 10-49 töötajat (7%) · Keskettevõtted - 50-249 töötajat (< 1%) · Suurettevõtted - 250+ töötajat (0,2%) 7. Start-up ettevõtte mõiste.
1. koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (kehtivusega 6 kuud 5 aastat); 2. osutatakse rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid; 3. juhendatakse inimest, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia. Sihtgrupiks on puudega lapsed ja täisealised, psüühikahäirega isikud (TVK 40%) ja alaealised õigusrikkujad. Eesmärk on mõista, et... · Rehabilitatsioon ehk rehabiliteeriv lähenemine on lai. Rehabilitatsiooni võivad vajada väga erinevad sihtgrupid ja erinevas eas inimesed. Rehabilitatsiooniks (ehk ühiskonnas toimetulekuks) on vajalikud erinevad teenused ja sekkumised, mille eesmärk on toetada, hoida ja arendada inimese toimetulekut ja elukvaliteeti. · Seda eesmärki kannavad mitmed erinevate valdkondade teenused/sekkumised - raviteenused, riiklikud ja KOV sotsiaalteenused, tööturuteenused, haridussüsteemi
............................................................................................... 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja visioon...................................................................................................... 6 2.3 Äriidee iseloomustus ................................................................................................... 6 3 JUHTIMINE JA PERSONAL ........................................................................................ 7 3.1 Ettevõtte struktuur, organisatsioonimudel ................................................................... 9
Kontsentreeritumad turud. Kõrged sisenemisbarjäärid. Ettevõtte kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus. Innovatsioonide keskne roll. Põhitähelepanu keskendub funktsioonile – see ei pea olema üksikisik, kes viib ellu ettevõtlustegevust, vaid see võib olla rühma, võrgustiku või organisatsiooni ülesanne. Rõhutab suurte organisatsioonide rolli innovaatilises tegevuses. 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele. D. McClellandi ettevõtjakäsitlus. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi. Ettevõtja roll McClellandi järgi. Käitumisteaduslik lähenenemine ettevõtjatele: Paljudes riikides vajadus pärast Teist Maailmasõda aktiviseerida ettevõtlustegevust. Püüded seletada ettevõtlust asendusid katsetega teda arendada. Oli oluline stimuleerida indiviide alustama oma äriga ning kiirendada selle abil
nagu palk, tunnustus ja emotsioonid, ning organisatsioonilist väärtust andvad faktorid, nagu koostöö, tootlikkus, töö efektiivsus ja kvaliteet (Harris ja DeSimone 1994, 39- 43). Seega on koolituse ja arendamise eeltingimuseks töötaja positiivne suhtumine koolitusse, enda arendamise soov, uute teadmiste vajalikkuse tunnistamine, suutlikkus võtta vastu uusi teadmisi ja oskusi ning nende rakendamine igapäevatöös. 1.4. Organisatsiooni strateegilised komponendid 1.4.1. Missioon ja visioon Võib öelda, et ettevõtte tegevus, seega ka personali arendamine algab missiooni ja visiooni sõnastamisest ning parimal juhul kogu töötajaskonna kaasamisest sellesse protsessi ning edaspidine töötajate sellealane informeerimine. Missioon näitab ettevõtte ambitsioone, seab reeglid, mille raames tegutsedes saavutatakse edu. Missioon väljendab juhtkonna ja omanike organisatsiooniga seotud kavatsusi. Missioon on organisatsiooni põhieesmärgi tuum, organisatsiooni olemise
See on valdkond, mis seob endas erinevaid aspekte sotsioloogiast, politoloogiast, majandusest, õigusteadusest, psühholoogiast ja käitumisteadustest. Sotsiaalpoliitikal on eesmärkideks: 1. poliitilised eesmärgid - klassivastuolude leevendamine ja rahvuslikud eesmärgid, rahvuse ühtsuse saavutamine, 2. eetilised eesmärgid - õiguslikkus, õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus, 3. majanduslikud eesmärgid - majandusliku arengu toetamine. Eesmärgid võivad olla kas ühiskonnakesksed või üksikisikukesksed. Sotsiaalpoliitika eesmärkideks (Marshalli järgi) on vaesuse kaotamine, võrdsuse tagamine ja heaolu maksimeerimine. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on ühiskondliku heaolu arendamine, mis toimub nii riigi valitsuse, maa- ja linnavalitsuste kui ka valdade haldusaladel. 1. Tagada inimestele sotsiaalne turvalisus 2. Kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu 3. Vähendada klassivastuolusid 4
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (Kasmel &
Hea toit, jook. Toit, toitlustus, dieet ja toitumine. Suusatamine ja talispordialad. Liikumine, harjutused ja fitness. Ravimassaaz ja harjutused. Puudutus, massaaz ja kehatöö. Turism ja puhkamine on kohaliku elu osa, Meel/keha/vaim. fookus turismil. Iluteenused. Esteetika, kehahooldus, loomuliku ilu toetamine. Turismisihtkoht. Füüsiline keskkond, kliima, globaalne ökoloogia. Hooajalised, looduslikud turismiatraktsioonid. Sotsiaal-kultuurilised kunstid ja väärtused, spaakultuur. Kindel juhtimisstruktuur, sageli erafirma. Juhtimine, turundus, operatiivtasand. Vähemalt ühenädalased puhkepaketid. Aeg, rütm, tsüklid.
SISSEJUHATUS Valisime oma töö teemaks Maria Montessori elu, filosoofia ja pedagoogika ning tema metoodika Eestis. Maria Montessori tegevus didaktikamaastikul on ühest küljest ääretult uuenduslik ja huvitav omas ajas ning teisest küljest rakendatav ka tänapäeval, mil hariduse keskmesse on taas tõusnud laps/õpilane ning tema vajadused. Maria Montessori keskendus pigem hariduse eesmärgile kui meetoditele. Tema lähenemine oli keskendunud lastele ja nende vajaduste vaatlemisele. Ta uskus, et lastes peituv inimkonna oskus ennast edukalt uuendada generatsiooni vältel kujundab nende oskuseid õppida ja areneda. (Polk Lillard 1996). Kooperatiivse projekti algusfaasis arutlesime, mida peaks meie projekt sisaldama, omavahelise arutluse käigus leidsime, et me ei saa käsitleda Montessori pedagoogikat ja filosoofiat, kui me ei tunne Maria Montessori elulugu, mis on suuresti mõjutanud tema
Mark 2 Põhineb 1942. a avaldatud raamatul. Kontsentreeritumad turud. Kõrged sisenemisbarjäärid. Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus. Innovatsioonide keskne roll. Põhitähelepanu keskendub funktsioonile see ei pea olema üksikisik, kes viib ellu ettevõtlus- tegevust, vaid see võib olla rühma, võrgustiku või organisatsiooni ülesanne. Rõhutab suurte organisatsioonide rolli innovaatilises tegevuses. 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele. D. McClellandi ettevõtjakäsitlus. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi. Ettevõtja roll McClellandi järgi. Käitumisteaduslik lähenemine Paljudes riikides vajadus pärast Teist Maailmasõda aktiviseerida ettevõtlus-tegevust. Püüded seletada ettevõtlust asendusid katsetega teda arendada. Oli oluline stimuleerida indiviide alustama oma äriga ning kiirendada selle abil majandusarengut.
Suhtlus tagab arengu. Kelle käes on meedia saab kujundada inimeste arvamust. Lõpplik seisukoht tekib aga inimeste omavahelisel suhtlemisel ja teema arutamisel. --- Sotsiaalprobleemide käsitlemise ajalugu: Meditsiiniline mudel On olemas „normaalsuse universaalne teooria“. Ebanormaalsus on seotud „pahade inimeste“ olemasoluga (vaimne puue, ebapiisav haridus, vähene sotsialiseerumine vms) Nimetatud patoloogiad on probleemiks, sest nad õõnestavad moraalset korda Absolutistlik lähenemine Tähelepanu ühiskondlikel tingimustel, mis toitsid sotsiaalseid probleeme (migratsioon, urbanisatsioon, industrialiseerumine). Uuriti nn sotsiaalseid areaale (linnaosad, kus oli kõrge rändeaktiivsus, kriminaalsus vms) --- Tänapäeva hälbimise uuringud: R.Merton ´i sotsiaalse pinge/nihke (social strain) teooria. Ühiskond püstitab ülesanded ja annab vahendid selle eesmärgi täitmiseks. Hälbimus tekib, kui inimesed on omaks
vastuvõtulaud). Muutmaks teemapargi atraktiivseks eri vanuses ja erinevate eelistustega inimestele, tuleb pakkuda mitmekülgseid ja eri kategooria tegevusi (sport, etendus, simulaator jne.). Lisaks atraktsioonile endale lisavad muud teenused (toitlustus, suveniirimüük, majutusteenus) atraktsioonile märkimisväärselt tulusust. Näiteks teemapargis ,,Six Flags" moodustas 2005. aastal 55% kogusissetulekust sissepääsupiletid, 45% muud teenused. (Dzeng, Lee 2007: 3-4) Walt Disney loominguline juht Barry Braverman rääkis juba 2000. aastal kiirete muutuste ajast teemaparkide turul. Temaatilisi atraktsioone ja atmosfääri pakuvad üha enam ka teised teenusepakkujad, mis tekitab turul konkurentsisituatsiooni ja teemaparkide arendajad peavad senisest enam pingutama. Braverman rõhutas, et muutustega kohanemiseks ja konkurentsis püsimiseks on vaja mõista teemapargi põhilist missiooni. Nii saab kergemini määratleda konkurente, muutuste keskel
silmast-silma. Rajaneb kliendi-konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud vastutuse põhimõttel. Oluline on ka nõustamisprotsessi pikkus toimub suhteliselt piiratud aja jooksul. Oluline on sisu, mis määrab, kas tegemist on nõustamise või teraapiaga. Teraapia on pigem pikem ja keerulisem protsess. Nõustamise sisaldab kolme tasandit Ennetamine (infopäevade, kursuste korraldamine, infomaterjali koostamine jms) Harimine ja arengu toetamine (toetada inimest planeerida ja teostada oma tegevust nii, et ta saavutaks maksimaalse kasu oma kogemustest, mis omakorda võimaldaks tal avastada ja arendada oma potentsiooali, nt oskuste treeningud) Sekkumine (on probleem ja vajadus see lahendada) Teenus koosneb: informatsiooni jagamine; teadmise ja oskuste õpetamine; konsulteerimine; mitmesuguste nõustamistehnikate ja- võtete kasutamine; emotsionaalne toetamine. Vajalikud tingimused ja töömaht
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
