MAITSMINE HAISTMINE KOMPIMINE Maitsmiselund Inimese maitsmiselundiks on keel. Milleks meile veel keelt vaja on? Rääkimiseks Närimiseks Neelamiseks Selleks, et maitset tunda on vajalik sülg ja retseptoritega varustatud maitsmispungad keelel. maitsmispungadega keelenäsad keelenäsad keelenäsa keelenäsad tunderakud Maitsmispungasid on inimese keelel sündides ligi 10 000 Vananedes maitsmispungade arv väheneb Maitsmispungad Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset toiduosakesed
Kokkuvõte:maitsmine,haistmine ja kompimine · Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine. Inimese maitsmis- elundid on keele pinnal. · Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel. · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. · Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinna- omadusi, temperatuuri, massi jms. Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina. · Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. Eriti kompimistundlik nahk on sõrmeotstel, jalataldadel ja huultel.
Aineosakesed satuvad ninaõõne haistmispiirkonda, milles on hulgaliselt haistmisrakke. Aineosakesed lahustuvad limas ja puutuvad kokku haistmisrakkudega, põhjustades neis närviimpulsse, mis liiguvad peaajusse. 9.Miks ei saa salaja apelsini süüa isegi siis, kui keegi seda ei näe? Apelsin eritab õhku väga palju molekule. Seega kõik inimesed tunneksid apelsini lõhna, isegi kui nad seda ei näe. 10.Miks on parfüümipoodides sageli kausid kohviubadega? Lõhnaõli valides muutub haistmismeel lõhnaõli suhtes ruttu tundetuks. Kui vahepeal kohviube nuusutada, lõhnataju taastub. 11.Mis on inimese maitsmiselund ja kuidas see toimib ja ehitus? Inimese maitsmiselund on keel. Toimib: kui aineosakesed ärritavad tunderakke, saadavad need ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb maitset. Ehitus: keelel on palju keelenäsasid 11. Inimene tajub viit maitset: Soolane, magus, kibe, hapu, umami. 12.Mis mõjutab maitsmismeelt ja kuidas?
........................................................................................3 Kompimine.....................................................................................................................4 Kompimismeele tähtsus............................................................................................. 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................5 Maitsmine Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks. Meelerakud, mis võtavad vastu maitsmisärritusi, asuvad keelel. Inimese maitsmismeel suudab tegelikult eristada vaid nelja liiki maitseid: magusat, haput, soolast, kibedat. Kõik ülejäänud maitsmisaistingud tekivad koos haistmisega. Kui oleme tugevas nohus, lülitub haistmismeel välja. Parimgi toit tundub meile siis maitsetu, mageda ja tuimana. Kui sulgeme silmad ja
Võimendavad need ning annavad edasi teole Teo sisemuses oleva vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad närviimpulsid aju kuulmiskeskusesse Kuulmislangust põhjustavad: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viiruse- ja bakterhaigused, tugev müra, osa ravimeid Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud. HAISTMINE JA MAITSMINE Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule (nt lõhnaõli) Sissehingamisega satuvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades närviimpulsse Mööda närvikiude kanduvad impulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees või süljes. Keele pinnal on keelenäsad, mille tipul ja külgedel on maitsmispungad.
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS 9. KLASS Silmad,kõrvad, haistmine ja maitsmine õ.lk.Iosa 94-101;II osa lk.6-13 1. Millised on põhilised silmaosad ja nende ülesanded? Silmamuna Silmamunalihased (liigutavad/ hoiavad paigal silma) ; Silmalaud (kaitseb silma eest, sulgub automaatselt, kui miski puudutab ripsmeid) ; Ripsmed (takistavad tolmu, teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist) ; Pisaravedelik (niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut) 2
................. klass Juhendaja:.................. Tallinn 2010 SISUKORD Meeleelundid.......................................................................................2 Nägemine............................................................................................3 Kuulmine............................................................................................4 Haistmine, maitsmine..............................................................................5 Kompimine..........................................................................................6 Tunnetusprotsessid.................................................................................7 Lisad..................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................................9
võib tekkida merehaigus. Enesetunne on halb pärast kiikumist seetõttu, et vedelik jätkab kanalites liikumist ja tekitab peapöörituse tunde. Sisekõrva kahjustuste korral võivad ilmneda tasakaaluhäired. Peale sisekõrva on keha lihastes ja liigestes närvirakkude kogumikud, mis reageerivad raskusjõule ja lihaste liikumisele, võimaldades nii tajuda keha asendit ja liigutusi. Inimene saab pimedas panna sõrme suhu, kinnisilmi puudutada ninaotsa. Maitsmine. Inimese maitsmiselund on keel. Maitsmine on lahustunud ainete erinevate keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Keele pinnal on palju erineva ehitusega keelenäsasid. Näsade tipus on maitsmispungad, milles asuvad tunderakud. Inimene tunneb nelja põhimaitset: kibe, hapu, magus ja soolane. Maitse tundmiseks peab aine lahustuma süljes. Kui keel on kuiv ja sülge vähe, siis me maitset ei tunne. Proovi, tee katse! Ava suu, kuivata keel pabertaskurätiga ja pane suhu tükk puuvilja. Ära keelt liiguta! Kas tunned maitset?
võivad ilmneda tasakaaluhäired, peapööritus,iiveldustunne, oksendamine ja kohin kõrvades. Keha lihastes ja liigestesd närvirakkude kogumikud., mis võimaldavad tajuda keha asendit ja liigutusi. Maitsmiselund: keel, maitmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Palju keelenäsasi, külgedel on maitsmispungad, miles on tunderakud ehk retseptorid. Kuiva keele ja vähese süljeerituse korral maitset ei taju. Inimene tajub nelja põhimaitset: soolane, magus, kibe ja hapu, ülejäänud on nende segunemisel. Haistmine: lõhnade tajumine ja eristamine, õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades närvi impulsse. Lõhna tajumine sõltub ka lõhnaaine kogusest, need pääsevad haistmiselunditesse ka suust läbi tagasõõrmete. Naharetseptorid tagavad kompimistundlikkuse: kompimine on võime puudutades kindlaks
Selle mood kolmes poolringkanalis ja kahes esiku kotikeses asetsev otoliitaparaat. Tasakaaluelund osaleb lihastalitluse koordinatsioonis mis tahes tasandis sooritatavate liigutuste puhul. Maitsmine - lahustunud ainete mõnesuguste keemiliste omaduste tajumine maitsmiselundite abil. Maitsmiselundite ärritus põhjustab nelja põhilist maitsmisaistingut : soolast, magusat, mõru ja haput; terviklikus maitsmistajus osalevad peale nende haiste-, temperatuuri, puute- jmt aisting. Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks.Maitsmiselundid, keemilise ärrituse suhtes tundlikud retseptorid (kemoretseptorid); paiknevad keelenäsade tipus (seennäsadel) või külgedel (vall- ja lehtnäsadel) paiknevad mikroskoopilised tünjad moodustised, mis koosnevad tunderakkudest ja neid ümbritsevaist käävjaist tugirakkudest. Tunderakud lõpevad peena jätkena maitsmispunga välisava- maitsmispoori- piirkonnas
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
poolringkanalit, kaks kotikujulist moodustist: mõik ja kotike) · Maitsmine- on lahustunud ainete keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keele abil. Keele näsas on maitsmispungad, milles asuvad meelerakud. Maitse tajumiseks peab aine süljes lahustuma. Kokkupuutel meelerakuga tekib selles närviimpulss, mis kandub maitsmisnärvi kaudu suurajukoore maitsmispiirkonda. Seal toimu maitsete analüüs. Inimese keel tajub 4 maitset: magus, soolane, hapu, mõru. · Haistmine- on haistmiselundi abil lõhnade tajumine ja eristamine. Haistmiselund asub ninaõõne ülaosas, kus asuvad haisterakud. Lõhnatajumiseks peavad lõhnaained lahustuma limas. Meelerakul on haistmiskarvakesed, millele lõhnaained kinnituvad. Meelerakus tekib närviimpulss, mis kandub haistenärvi kaudu suurajukoore haistmispiirkonda. Seal toimub närviimpulsside analüüs.
limas&kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse. Need kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. Nohuga ei tunne lõhna, sest haistmiselundi rakud on paksult kaetud limaga&lõhnaainete tungimine nendeni on takistatud. Kompimine: võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temp-i jms. Tekib 5 aistingu kombinatsioonina. Nahas on tunderakkude kogumid e retseptorid, need tajuvad puudutust, survet, valu, külma&kuuma. Keha eri piirkondades nahk erineva kompimistundlikkusega, sest retseptorite arv on eri kohtades erinev. Võrdle kesk- ja sisekõrva ehitust. Miks on haistmine ja maitsmine inimesele olulised?
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Inimese meeleelundid Referaat Koostaja: Jennifer Scholz Klass: 10B Juhendaja: Eliis Rikko Tallinn, 2010 Sisukord Sissejuhatus .. 1 Nägemismeel .. 2 Kuulmismeel .. 3 Maitsmismeel .. 4 Haistmismeel .. 5 Kompsimismeel .. 6 Kokkuvõte .. 7 Kasutatud kirjandus .. 8 Sissejuhatus Meeleelund anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil.
Inimene tajub nelja põhimaitset : soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel. Haistmine. Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, ninaõõnest mida suuõõnest eraldab kõva suulagi Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks).. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas- haisterakud. Kompimine. Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temperatuuri, massi jms. Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina. Valuretseptorid asuvad nii nahas kui ka enamikes siseelundites. Valuretseptorid saadavad peaajju närviimpulsse siis, kui mingi ärritaja, näiteks surve,
Selle mood kolmes poolringkanalis ja kahes esiku kotikeses asetsev otoliitaparaat. Tasakaaluelund osaleb lihastalitluse koordinatsioonis mis tahes tasandis sooritatavate liigutuste puhul. Maitsmine - lahustunud ainete mõnesuguste keemiliste omaduste tajumine maitsmiselundite abil. Maitsmiselundite ärritus põhjustab nelja põhilist maitsmisaistingut : soolast, magusat, mõru ja haput; terviklikus maitsmistajus osalevad peale nende haiste-, temperatuuri, puute- jmt aisting. Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks.Maitsmiselundid, keemilise ärrituse suhtes tundlikud retseptorid (kemoretseptorid); paiknevad keelenäsade tipus (seennäsadel) või külgedel (vall- ja lehtnäsadel) paiknevad mikroskoopilised tünjad moodustised, mis koosnevad tunderakkudest ja neid ümbritsevaist käävjaist tugirakkudest. Tunderakud lõpevad peena jätkena maitsmispunga välisava- maitsmispoori- piirkonnas
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Teateid saadakse nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ning kompimise kaudu. Kui mõni meeleelund ei tööta, siis kompenseerivad teised meeleelundid mingil määral selle puuduse. Meeleelundid töötavad koos peaajuga. Aju töötab meeleelunditelt saadud info läbi ja seejärel mõistab inimene, mida kuulis, tundis või nägi. 1.NAHK Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahk on inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ.;Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja organismile ohtlike olukordade kohta. Kompimiselundid, puudutustele või survele reageerivad, peamiselt nahas paiknevad mikroskoopilised moodustised. Keerukama ehitusega kompekehakesed ning karvanääpsu ümbritsevad närvilõpmed. Komperetseptoreid on rohkesti sõrmeotstes, jalatallal ja huultel. Kompimiselundeina talitlevadki kehaosad, milles on komperetseptoreid hulganisti. Nahk võimaldab
karvakesi. Seetõttu tajume oma keha asendit ka siis, kui me end ei liiguta. Poolringkanalid, milles on vedelik, asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all. Keha asendi muutumisel ärritab liikuv vedelik vastavaid kanalite meelerakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. *Sisekõrva kahjustuste(kasvajad, traumad, põletikud, verevarustuse puudulikkus)korral ilmnevad tasakaaluhäired. Maitsmine, haistmine ja kompimine Maitsmispungad > maitsmisnärvid > maitsmiskeskus ajukoores Haisterakud > haistenärvid > haistmiskeskus *Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsade tipus asetsevad maitsmispungad, milles on retseptorid. *Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. *Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat,(keeleots) kibedat(keele tagumine osa) ja haput(keele küljepiirkonnad).
VÄLISKÕRV:Kõrvalest, kuulmekäik, trummikile KESKKÕRV:Trummiõõs, kuulmeluukesed(vasar, alasi, jalus), kuulmetõri SISEKÕRV:Tigu, poolringkanalid ja närv KURTUS ehk kuulmise täielik puudumine. Poolringkanalid ja kaks kotikest moodustavad tasakaaluelundi. Maitsmine-lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Keelenäsadel paiknevad maitsmispungad, milles on retseptorid. Kuiva suu puhul ei tunne tahke toidu maitset. Neli põhimaitset: kibe (keele tagumine osa), hapu (keele küljed), soolane ja magus (keele ots). Maitse tajumisel osaleb ka haistmine. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Aineosakesed satuvad ninaõõne haistmispiirkonda, limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haisterakkudes närviimpulsse, mööda haistmisnärve kanduvad need edasi peaaju piirkonda, kus lõhnu eristatakse.
karvakesi. Seetõttu tajume oma keha asendit ka siis, kui me end ei liiguta. Poolringkanalid, milles on vedelik, asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all. Keha asendi muutumisel ärritab liikuv vedelik vastavaid kanalite meelerakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. *Sisekõrva kahjustuste(kasvajad, traumad, põletikud, verevarustuse puudulikkus)korral ilmnevad tasakaaluhäired. Maitsmine, haistmine ja kompimine Maitsmispungad > maitsmisnärvid > maitsmiskeskus ajukoores Haisterakud > haistenärvid > haistmiskeskus *Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsade tipus asetsevad maitsmispungad, milles on retseptorid. *Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. *Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat,(keeleots) kibedat(keele tagumine osa) ja haput(keele küljepiirkonnad).
· Õhuga täidetud õõs, 3 väikest luukest(kuulmeluukesed)- annavad helivõnked edasi sisekõrva. SISEKÕRV - Vasar-alasi-jalus · Kuulmiselund on tigu teokujuline luustunud spiraal kindlustab heliaistingu. · Poolringkanalid(3) tasakaalutunnetus. Kõrva kaitsevad kuulmetõri ja kõrvavaik. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. Keel on maitseelund. Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitse tajumine. Keelenäsad - seal asuvad maitsepungad. Tunderakud, retseptorid. 4 erinevat maitset magus, hapu,kibe, soolane. Amülaas lagundab tärklised lihtsamateks suhkruteks. KOMPIMINE - võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temo, massi jm. Kompimistaju tekib nahas asuvate retseptorite abil. Valuretseptorid inimene saab vältida eluohtlike situatsioone, talumispiir. Külmaret kõige rohkem, temp vähenemine.
Peaaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab oma pea asendit ja liikumist. (11) Keele ehitus. Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustusi keelenäsasid. Nende tipus ning külgedel paiknevad mikroskoopiliselt tillukesed maitsmispungad, milles on tunderakud ehk retseptorid. Maitse tundmiseks peab suuõõnde saatnud aine lahustuma süljes. (12) Kuidas tekib maitsmisaisting? Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. (13) Mis on haistmine? Kuidas me lõhnu tunneme? Mis on haistmisaisting? Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nende närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. (14) Mis on kompimine? Kuidas on naharetseptorid spetsialiseeritud?
inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus, rohkem probleeme kõrgete helide eristamisega. Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. Maitsmisrakud (gustatoorsed rakud) asuvad peamiselt keelel. Haistmisrakud (olfaktoorsed rakud) asuvad peamiselt ninakoopas. Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. Maitsmine. Eristatakse nelja peamist maitset (maitsekvaliteeti), mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus
retseptor ->analüsaator Ärritaja – miski mis mõjub otseselt meie meeleorganile. Ärritus – Meeleorganites konkreetne käivitunud protsess Erutus – närvidevaheline omavaheline suhtlemine, mil viisil ärritus edasi kantakse/närviprotsess erinevate meeleelundite vahel Retseptor – töötlevad ärritust, väliskeskonnast või sisekeskonnast; Analüsaator – erinevad komponendid mida pidi erutus meie ajju jõuab Retseptorite alusel: Eksterotseptiivsed aistingud – nägemine, haistmine, kuulmine, kompimine Interotseptiivsed aistingud – siseelundkondne – nälg, janu, tasakaal, temperatuur Propriotseptiivsed aistingud – luude- ja lihaskond; milline on kehaasend, kui palju suudame jäsemeid liigutada, milline on tagasiside Algühikuks aisting Tajude liigid analüsaatorite kaupa: Mida teadvustame – kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta – tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine Kontaktne ja taktiilne (kompimine, maitsmine, puudutus)
e. tingimatud nt imemine,neelamine, valgustundlikud rakud, millega eristame värvusi esemete suurrust, kuju, temp, pinnaomadusi, reageerimine torkele, higistamine, hingamine, kaugelenägevus-nägemishäire, kus lähedal jms.(naharetseptorid, mis tajuvad puudutust, soolte kokkutõmbed,külmavärinad, asuvad objektid on hägused, kujutis tekib survet, valu, külma, kuuma), tundlik nahk on oksendamine, sülje eritamine ja 2.elu jooksul võrkkesta taha, tuleb kanda +prille e. kumerläätsi sõrmeotstel, jalataldadel ja huultel omandatud e. tingitud refleksid nt. valurefleksid, lühinägevus-nägemishäire, kus kaugel asuvad liigutuste vilumus, kahel jalal kõndimine objektid on hägused, tuleb kanda +prille e.
retseptor ->analüsaator Ärritaja miski mis mõjub otseselt meie meeleorganile. Ärritus Meeleorganites konkreetne käivitunud protsess Erutus närvidevaheline omavaheline suhtlemine, mil viisil ärritus edasi kantakse/närviprotsess erinevate meeleelundite vahel Retseptor töötlevad ärritust, väliskeskonnast või sisekeskonnast; Analüsaator erinevad komponendid mida pidi erutus meie ajju jõuab Retseptorite alusel: Eksterotseptiivsed aistingud nägemine, haistmine, kuulmine, kompimine Interotseptiivsed aistingud siseelundkondne nälg, janu, tasakaal, temperatuur Propriotseptiivsed aistingud luude- ja lihaskond; milline on kehaasend, kui palju suudame jäsemeid liigutada, milline on tagasiside Algühikuks aisting Tajude liigid analüsaatorite kaupa: Mida teadvustame kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine Kontaktne ja taktiilne (kompimine, maitsmine, puudutus)
inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus, rohkem probleeme kõrgete helide eristamisega. Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. Maitsmisrakud (gustatoorsed rakud) asuvad peamiselt keelel. Haistmisrakud (olfaktoorsed rakud) asuvad peamiselt ninakoopas. Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. Maitsmine. Eristatakse nelja peamist maitset (maitsekvaliteeti), mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus
Meeleelundid 1.SILM:Pisaravedeliku ül-niisutav silmamuna kaitsesüsteem,vähendab hõõrdumist,parandab silma optilisi omadusi jms.Pupilli ül-e. Silmaava kaudu pääsevad valguskiired läätsele.Võrkkest-paikneb silma tagaosas ning selles on valgustundlikud rakud.Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt.Kepikese ül-eristab musta valgest.Kolvikese ül-võimaldab tajuda värvusi.Pimetähn-koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga.Kollatähn-Koht võrkkesta pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed.Nägemisteravus kõige suurem.Kaugelenägevus- kaugele näeb, lähedal sitasti.Tingitud:silmalääts lame v silmamuna normist lühem.Abi saab kumeraid +klaasidega prille kandes.Lühinägevus-Lähedale näeb, kaugele ei.Tingitud:Kumer silma sarvkest või silmamuna pikergune.Abi:nõgusad e klaasidega ürillid.Värvipimedus(daltoonikud)-pole ravitav,kaasasündinud,näevad üldjuhul must/valgelt.Toitumine+nägemine ja mõju-vitamiinirikas
Daltoonik (värvipime) ei suuda eristada punaseid ja roehlisi toone Kuulmine kõrv püüab kinni õhu võnkumise, mille tulemusena hakkab trummikile võnkuma, mida võimendatakse kuulmeluudega keskkõrvas. Sealt liigub edasi sisekõrva, kus asub tigu, mis muudab võnkumise närviimpulssideks ja toimub helikõrguse määramine (inimese piir 1620000 Hz). Infraheli, alla 16 Hz on inimesele kahjulik. Inimene kuuleb helitugevusi 15130dB (130 dB on valulävi). Haistmine lõhnadel eraldi nimesid ei ole, aga klassifitseeritakse: terevalõhnalised, etterlikud, lillelõhnad, kamprilaadsed, muskus ja roiskumislõhnad. Asiting tekib, kui õhus lendlevad aineosaksed satuvad nina haistmisretseptoritesse. Inimesel on nõrgem haistmismeel võrreldes loomadega. Lõhnatundlikus on naistel suurem, aga oleneb ka eluviisist (nt suitsetajatel halvem), mille kõrgaeg on 3060ndad eluaastad. Sel ajal on kõige praem haistmismeelt treenida.
Sisukord. 1 Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 2 Aistingud.................................................................................................................................... 3 3 Nägemine.................................................................................................................................. 4 4 Maitsmine ................................................................................................................................. 5 5 Haistmine................................................................................................................................... 5 6 Kompimine................................................................................................................................. 5 7 Kuulmine......................................................................
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorga
Meel-on võime infot vastu vtta(ntks, nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) meeleelundid- infot vastuvõttev elund(nt. Silmad, kõrvad, keel, nina, nahk) Kõvakest(valget värvi, kaitseb silmamuna) soonkest(sisaldab veresooni, varustab silma rake hapniku ja toitainetega) võrkkest(katab silma tagaosa seestpoolt, võtab vastu valgusärritusi) kollatähn(kõige suurema nägevusteravusega) nägemisnärv (yhendab silma peaajuga) klaaskeha (syltjas, täidab silma sisemust) ripslihased(lõtvuvad ja tõmbuvad