Ta lõpetas 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (10. lend). Samast aastast alates on ta Pärnu teatri Endla näitleja. Alates 2005. aastast on ta ka Eesti Draamateatri näitleja. Ta on mänginud ka filmides ja seriaalides. Alates 2009. aastast mängib Jaan Rekkor seriaalis "Kättemaksukontor" politseitöötajat Rein Pihelgat. Töötanud 1982. aastast Pärnu Endla näitleja Alates 2005. aastast Eesti Draamateatri näitleja Tunnustused ● 1988 Eesti teatri aastaauhind parimale meesnäitlejale ● 1990 Ants Lauteri nimeline auhind ● 2002 Eesti teatri aastaauhind parimale meeskõrvalosalisele ● 2014 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[1] Eesti teatri aastaauhind 2003 parimale meeskõrvalosatäitjale Eesti Teatriühingu aastaauhind parimale meesnäitlejale 1989 Endla Publikulemmik 1996, 1998, 2001, 2005 Kolleegipreemia 1999, 2001 ROLLID ENDLAS Vulitš / tragunikapten / Kazbitš - Meie aja kangelane (2014) Kapten - Woyzeck (2014)
Tallinna Pedagoogiline Instituut ·Abielus, poeg Ametid Enn Eesmaa on ennekõike tuntud teleajakirjanikuna ·19701993 Eesti Televisioonis diktor ja kommentaator ning töötas "Aktuaalse Kaamera" peatoimetajana, oli ka ETV programmi direktori asetäitja · 19931994 Vabariigi Presidendi Kantselei meedianõunik · 19942003 TV3 uudistetoimetuse juhataja, saatejuht, välisuudiste toimetaja · Alates 2003 kuulub Riigikogu koosseisu Tunnustus ·2000 Eesti Ringhäälingute Liidu aastaauhind Kuldmikrofon ·2001 Prantsuse Auleegioni orden ·2002 Eesti Vabariigi Riikliku Valge Tähe IV klassi teenetemärk TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
unes ja luules olnus ja olevas endalegi märkamatult hakkad kaasa jorisema oh seda laulurästikut Luulekogud "Sonetid" 1999 "Veri valla" 2000 "Lameda taeva all" 2002 "Rõõm ühest koledast päevast" 2003 "Ilusaks inimeseks" 2005 "Tavaline eesti idioot" 2008 "21. sajandi armastusluule" 2008 Eesti küla Tunnustus Betti Alveri debüüdiauhind 2000 Eesti Kultuurkapitali aastaauhind 2006 Friedebert Tuglase novelliauhind 2007 Tänan kuulamast!
Henno Käo on Peoleo uks asutajatest! Tunnustused 1992 Nukitsa konkurss III koht ("Oliüks", 1989) 1994 Nukitsa konkurss I koht ("Tondijutud", 1993) 1994 AS Bürootarvete ja Kultuurilehe eriauhind ("Väike Kahvatu Kummitus", 1994) 1998 Nukitsa konkurss III koht ("Olematu saar?", 1997) 1999 "Miku-Manni oma raamat" konkurss ("Kusagil mujal", 2000) 2001 Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2002 Nukitsa konkurss I koht ("Kusagil mujal", 2002) 2002 Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind (luulekogu "Hinge korter", 2001) Teosed Suure Kivi lood Eesti Raamat, 1985 Kui mind üldse olemas ei oleks Eesti Raamat, 1986, Avita 1999 Oliüks Eesti Raamat 1989 Kuningas, kuninga kass ja teised Kupar 1993 Tondijutud (õudselt jubedad): enamjaolt küll lastele, aga ka kõvema närviga keskealiste keskmisele astmele. Tiritamm, Tallinn 1993 Vares Villemi reis maailma lõppu Tiritamm 1993 Vares Villemi jõulud Koolibri 1993 Väike Kahvatu Kummitus Egmont Estonia 1994, TEA Kirjastus 2008
või suuremal määral meisterlikkusega käsitletud Ta kirjutab vabavärsis (v.a Luulekogus “Sonetid”) ning oma luules ei tunne ta õigekirjareegleid nagu suure algustähte, komade punktide kasutamist jne. Rooste vabavärss on kohati rütmiliselt keerukas. JÜRGENIL ON KA FACEBOOK : HTTPS:// WWW.FACEBOOK.COM/JURGEN.ROOSTE TUNNUSTUSED Betti Alveri debüüdiauhind 2000 (esikkogu "Sonetid", Huma, 1999) Eesti Kultuurkapitali aastaauhind 2006 (luulekogu ja CD "Ilusaks inimeseks", Verb, 2005) Friedebert Tuglase novelliauhind 2007 ("Pornofilm ja pudel viina". Vikerkaar, 2006, nr 6) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia 2012 ("Laul jääkarudest", "Higgsi boson") PILDIL PRAEGUSE ELUKAASLASEGA
Alustades nelja-aastasena filmis ,,Jäljed", mis jutustab kolhoosikorra loomisest ja metsavendadega võitlemisest. Edasi tulid sellised filmid nagu Pihlakaväravad (1981), Sügis (1990), Täna öösel me ei maga (2004),Sigade revolutsioon (2004), August 1991 (2005), Libahundi needus (2005), Taarka (2008) ja Tuulepealne maa (2009). Tõnu on ka mitmeti autasudega pärjatud inimene. Tal on taskus sellised autasud nagu Suur Ants ja Väike Ants (Eesti Draamateatri kolleegipreemia) ja Eesti teatri aastaauhind. Tõnul on ka mitmeid varjatuid andeid. Tõnu on kirjutanud luuletusi ja laulusõnu. Töötab ka raadios ning ETVs. Veel tegeleb ta kummipaadiga sõitmisega, kalapüügiga, maja ehitamisega ja puutööga. Iga vaba hetke suvel kulutab ta oma perekonna suvila remontimisele Harjumaal. Nagu selgus on Tõnu Oja juba väga prestiizne Eesti näitleja. Pea 30 aastat mänginud juba Eesti erinevates teatrites ning nendega on kaasnenud mitmeid tunnustatud auhindu. Käinud
2012 "Vasaku jala reede„ Kokku 8 rolli Rollid telesarjades: "Kelgukoerad" (2006–2009) "Ühikarotid„ "Kalevipojad" (2011) "Alpimaja" (2012) "Waba Riik" (1997) "V.E.R.I." (1994–1996) Mänginud telelavastustes: "Trimalhio pidu" (1996) "Nukumaja ehk Norbert" (1999) Osalenud kuuldemängudes: "Kaval Ants ja Vanapagan" (1992) "Rännukutse" (2001) "Heailmadraakon" Preemiad: 2000 Eesti teatri aastaauhind ansamblipreemia lavastuse "Aristokraadid" trupile 2001Eesti vene kogukonna ja fondi Rõõmukuulutus aastapreemia "Eraku ja Kuuevarbalise" trupile 2011 Eesti Draamateatri kolleegipreemia Suur Ants meespeaosatäitjale (Jaan Mõtus "Pulmades", Ichiro "Õitsengus", Toomas
Mänginud filmides (Rummu Jüri 1994, Agent Sinikael 2002, Malev 2004, Libahundi needus 2005, Kuldrannake 2006, Meeletu 2006, Jan Uuspõld läheb Tartusse 2007, Nuga 2007, D E T S E M B R I K U U M U S 2008). Kuuldemängus Maailma parim küla 2009. On juhtinud ETV-s saatesarja Teletaip, ETV saatesarja Keelevägi formaadi autor. LK3 Tunnustus 2000 Väike Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia meeskõrvalosatäitjale 2001 Eesti teatri aastaauhind meespeaosatäitjale 2002 Ants Lauteri nimeline näitlejaauhind 2002 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia nimiosa eest filmis Agent Sinikael 2003 Eesti teatri aastaauhind meespeaosatäitjale 2010 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia meespeaosatäitjale Telesari "Kelgukoerad" Telesari ,,Kelgukoerad" alustas 2006. aasta sügisel oma esimest hooaega ning leidis kiirelt tee vaatajate südamesse. Lisaks krimisarjale omasele mõrvalugude uurimisele on sarjas oluline koht
Tunnustus 1989 Eesti Teatriliidu noore koreograafi aastapreemia lavastuse ,,Koit" ja ,,Valge öö" eest 1992 Eesti Teatriliidu noore balletikunstniku preemia lavastuse ,,African Sanctus. Barcelona" eest 1995 Eesti Teatriliidu muusikateatri aastapreemia muusikali ,,Mees La Manchast" eest 2004 Tartu Kultuurkapitali aasta loominguline stipendium I.D.A. festivali korraldamise eest 2006 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2007 Eesti Teatri Aastaauhind parima balletilavastuse kategoorias tantsulavastuse ,,Peer Gynt" eest 2008 Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia panuse eest Vanemuise teatri balleti arendamise 2009 pälvis Tartu medali muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi Paul Mägi on tunnustatud dzässviiuldaja, kes on esinenud festivalidel Ungaris, Bulgaarias, Kuubas, Soomes, Saksamaal, Iirimaal, Inglismaal, USAs jm
Raamatus asuvad eluga dialoogi 24 inimtüüpi. 2013. Aastal luulekogu „ Kõik tänavanurkade muusikud“ 2013 raamat „Rokenroll“, mis kajastab Karl-Martin Sinijärve ja Jürgen Rooste rännakuid Ameerikas. Reisi jäädvustas Tiit Pruuli Lisaks on Rooste luulet avaldatud mitmetes teistes luulekogudes, koos paljude teiste Eesti luuletajatega. TUNNUSTUS Betti Alaveri debüütauhind 2000 (esikkogu „Sonetid“) Eesti Kultuurikapitali aastaauhind 2006 ( luulekogu ja CD „Ilusaks inimeseks“) Friedebert Tuglase novelliauhind 2007 („Pornofilm ja pudel viina“) Eesti Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia 2012 („Laul jääkarudest ) LUULETUS ostet odavamalt suzuki mootorrattastki nüüd lastakse matsid paganad
a. vlj, 2004) 6 IV Tunnustus Gabrovo huumorifestival: grand prix "Kuldne Aisopos" õlimaali "Serenaad" eest (1989) Huumoriauhind "Meie Mats" (1991) I Nukitsa konkurss: 3. koht kunstniku kategoorias Ralf Parve raamatu "Suur sõnelus" piltide eest (1992) Kultuurilehe ja AS BürooTarve 1994. aastal ilmunud Eesti lasteraamatute kujundusvõistlus: peaauhind "Pokuraamatu" eest (1995) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhind lastekirjanduse alal "Pokuraamatu" eest (1995) Kanti Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja "Pokuraamatu" illustratsioonide eest (1996) III Nukitsa konkurss: 1. koht kirjaniku kategoorias "Pokuraamatu" eest; 1. koht kunstniku kategoorias "Pokuraamatu" piltide eest; 2. koht kunstniku kategoorias raamatu "Kassike ja kakuke" piltide eest (1996) Albu valla A. H. Tammsaare kirjanduspreemia: eripreemia "Pokuraamatu " eest (1996) AS BürooTarve ja Kultuurilehe 1995
"Kivist päevaraamatud" (1999) · P. Mustapää. "Linnupüüdja. Valik luuletusi" (koos Ly Seppeliga; 2000) · Robert Bly. "Ürgmees" (koos Kristiina Ehini ja Taavi Tatsiga; 2001) · Richard Adang "Eesti valgel. The Light in Estonia"(koos Ly Seppeliga;2001) · Terri Morrison, Wayne A. Conaway, George A. Borden. "Maailma äri ja kultuuri käsiraamat" 13 (2002) · Thomas L. Friedman "Lexus ja oliivipuu" (2003) Tunnustused: · 1994: "Loomingu" aastaauhind · 1996: Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (luule) luulekogu ("Teadvus on ussinahk") eest · 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia koondkogu "Alateadvus on alatasa purjus" eest · 2002: Valgetähe IV klass · 2003: Juhan Liivi luuleauhind luuletuse "sügaval maa all elavad..." eest. sügaval maa all elavad linnud mullased linnud kui nad puhtaks pesta lööb särama rukkilille karva sulestik need linnud on põdrapõrnikpääsukesed
1972-1973 - töötamine eesti keele õpetajana Tallinna 36. keskkoolis 1973-1975 - töö ajakirjade ,,Pioneer" ja ,,Täheke" toimetuses 1975-1981 ajakirja ,,Täheke" kaastööline 1981-1984 - Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja 1984-1990 vabakutseline kirjanik 1991-1995 Ruila põhikooli emakeele õpetaja 1994-1996 ajalehe "Eesti Maa" kultuuritoimetajana 1994-1995, 1996-...... ajakirja ,,Hea Laps" peatoimetaja 1997 - Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhind 1999 - J. Oro nim. lastekirjanduse preemia 2005 - Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden Looming Leelo Tunglalt on ilmunud 33 värsi- ja 27 proosaraamatut lastele ning noortele, lisaks kümmekond luulekogu täiskasvanutele. Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. Nooremale lugejale mõeldud juttudes ja luuletustes kujutatakse lapse igapäevast kodu- ja koolielu vahelduvas emotsionaalses
peaosi. Ma olen nende tegemisi juba pikka aega jälginud ning mõlemad on mulle väga sügava mulje jätnud. Räägiksin siis veidi Luana Georgist, ta on 1993 lõpetanud Balletikooli ning on alates aastast 1999 Eesti Rahvusballeti trupi solist. Ta on mänginud peaosi paljudes kuulsates ballettides nagu näiteks ,,Romeo ja Julia", ,,Tuhkatriinu" ja ,,Sülfiid". Samuti on ta pälvinud mitmeid auhindu nagu näiteks Eesti teatri aastaauhind (2004), ERGO tantsuauhind 2011 ja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia (2007). ,,Medea" lavastaja on Gianluca Schiavoni, kes on pärit Itaaliast. Alates 2006. aastast on ta tegutsenud koreograafina, tehes debüüdi soologa ,,Andromeda". Gianluca Schiavoni on töötanud ka mitmete suurprojektidega, nende hulgas loonud koreograafia Matthias Zentneri lavastatud Audi reklaamfilmile (2011). ,,Medea" dirigent on Vello Pähn, kes on alates 2012
luuletusi. Lasteraamatute läbivaks teemaks on heaks lapseks olemine. Kirjaniku sõnavara on väga rikas ja värvikas. Nii mitmedki teosed on mõeldud lugemiseks nii lastele kui ka täiskasvanutele. Ideaalne variant oleks see kui täiskasvanu loeks lapsele raamatut ette ning siis koos arutleksid loetu üle. L. Tungal elab siiralt kaasa väikese inimese muredele. Kirjanik on saanud lasteraamatute ja luulekogude eest mitmeid auhindu, sh Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhind (1997) ja J. Oro nim. Vasalemma valla lastekirjanduspreemia 1999. Tema raamatud on leidnud korduvalt tunnustust Nukitsa konkursil. Muhvi auhind 2007. Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2005 ja Harjumaa Kultuuripärl. Leelo Tungal on minu arvates üks silmapaistvamaid kirjanikke Eestis. Oma tööga arendab ta ellusuhtumist, fantaasiat, vaateid, kujundab arvamusi. Kaudses mõttes on tema käe all õppinud kõik tänapäeva Eesti lapsed
Isa Ants oli samuti näitleja ja aastatel 1979-1986 Nukuteatri direktor. LOOMINGUST Andrus Kivirähk on kirjutanud väga palju raamatuid, proosateoseid, näidendeid, stsenaariume. Tema kuulsaimad raamat on ,,Rehepapp" ,,Mees kes teadis ussisõnu". 1995. aastal ilmunud proosaraamatu ,,Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed´´ eest omistati Andrus Kivirähkile Eesti kultuurikapitali 1996. aasta kirjanduse aastaauhind. 1997. aastal pälvis ta novelli ,,Kunstnik Jaagup`` eest Tuglase novelliauhinna. 2000. aastal ilmunud romaan ,,Rehepapp ehk November´´ sai Eesti kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitalilt 2000. aasta romaaniauhinna. Mõned tema proosateosed: ,,Ivan Orava mälestused`` ,,Sirli, Siim ja saladused`` ,,Sibulad ja sokolaad`` ,,Rehepapp`` ,,Leiutajateküla Lotte´´ ,,Mees kes teadis ussisõnu´´ Mõned tema näidendid: ,Vanamehed seitsmendalt`` ,,Eesti matus`` ,,Romeo ja Julia``
otilde;ni tõlkeid eesti keelde; ja filme soome-ugri rahvastest ja kultuurist, 1970 "Veelinnurahvas" 1977 "Linnutee tuuled", 1986 "Kaleva hääled", 1989 "Toorumi pojad" ning 1997 "Samaan". Lennart Merile on jagatud autasusid ja tunnustusi: New Yorgi filmifestivali hõbemedal 1977, Helsingi Ülikooli audoktor 1986, Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996 (Coudenhove-Kalergi fond), Ida-Lääne Vabaduse auhind 1996 (Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York), Crans Montana Foorumi suur aastaauhind 1997, Krakovi Jagellonia ülikooli hõbemedal 1998, Aasta Eurooplane 1998 (Prantsuse nädalaleht La Vie), Liberaalse Internatsionaali Vabaduse auhind 1999, Lapi Ülikooli audoktor 1999, Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk 1999, St. Olafi Ülikooli (USA) audoktor 2000, Turu Ülikooli (Soome) audoktor 2000, Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind 2000, Max Schmidheiny Vabaduse auhind 2001 (St. Galleni ülikool, Sveits).
1996 "Presidendikõned" Remarque'i, Vercorsi, Greene'i Boulle'i, Solenitsõni tõlked eesti keelde Filmid soome-ugri rahvastest ja kultuurist 1970 "Veelinnurahvas" 1977 "Linnutee tuuled" 1986 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" Autasud ja tunnustus 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal 1986 Helsingi Ülikooli audoktor 1996 Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind 1997 Crans Montana Foorumi suur aastaauhind 1998 Krakovi Jagellonia ülikooli hõbemedal 1998 Aasta Eurooplane 1999 Liberaalse Internatsionaali Vabaduse auhind 1999 Lapi Ülikooli audoktor 1999Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk 2000 St. Olafi Ülikooli (USA) audoktor 2000 Turu Ülikooli (Soome) audoktor 2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind 2001 Max Schmidheiny Vabaduse auhind 13 Liidud, ühingud 1963 Eesti Kirjanike Liidu liige 1966 Eesti Kinoliidu liige
kunstniku- ja 2 näitlejapreemiat. 2005: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastus "Tõde ja õigus. Teine osa" 2005: Festivali Draama 2005 väliskriitikute preemia lavastuse "Tõde ja õigus. Teine osa" eest Festivalil "Draama 2005" sai Nüganen väliskriitikute eriauhinna 2007: Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemia (30 000 kr) ja Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006 lavastuse "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." eest 2009: teatri parima lavastaja aastaauhind 2010: Eesti Teatri aastapreemia parimale lavastajale (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.12 Nüganen ja Venemaa Elmo Nüganen on teadaolevalt esimene eestlane, kes on Vladimir Putiniga isiklikult vestelnud. 12. Juunil 2001 autasustas president teda Venemaa riikliku preemiaga kunsti ja kirjanduse alal. ( Kadri Liik, Nüganen sai Putinilt vene riikliku kultuuripreemia, Postimees, 13.06.2001) Nüganen on Venemaal tuntud, tunnustatud ja armastatud lavastaja. 27
1996: ,,Presidendikõned" 17 Filmid soome-ugri rahvastest ja kultuurist 1970: ,,Veelinnurahvas" 1977: ,,Linnutee tuuled" 1986: ,,Kaleva hääled" 1989: ,,Toorumi pojad" 1997: ,,Samaan" Autasud ja tunnustused 1977: New Yorgi filmifestivali hõbemedal 1986: Helsingi Ülikooli audoktor 1996: Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996: Ida-Lääne Vabaduse auhind 1997: Crans Montana Foorumi suur aastaauhind 1998: Krakovi Jagellonia ülikooli hõbemedal 1998: Aasta Eurooplane 1999: Liberaalse Internatsionaali Vabaduse auhind 1999: Lapi Ülikooli audoktor 1999: Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk 2000: St. Olafi Ülikooli (USA) audoktor 18 2000: Turu Ülikooli (Soome) audoktor 2000: Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind 2001: Max Schmidheiny Vabaduse auhind Ordenid 1993: Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht
Kirjanduselu organisaator). Mart Kangur (palju keelemänge luules. Lühikesed, vaimukad, 2005 Jaak Rand ja teisi jutte). Eesti proosa kesksed kujud: Maarja Kangro (s. 1973) (ka luuletaja. 2016 Klaaslaps dokumentaalsuse avaldumise viis on erandlik ja väga isiklik). Jan Kaus (s. 1971) - kõige aktiivsem Eesti kirjanik, suudab kõike: luuletada, proosat kirjutada, draamavormi katestada, maalida, kirjutada kirjanduskriitikat, ise näidelda jne. 2014 Ma olen elus romaan. Proosa aastaauhind 2014). Meelis Friedenthal (Läbimurre tuli 2012 ,,Mesilased". Friedenthal ja Hargla alustasid mõlemad sajandivahetusel ulmekirjandusega tulevikku suunatud kirjandus. Friedenthal ,,Kuldne aeg". Siis ühel hetkel keerasid tuleviku pilgu mineviku suunda. Pööre oli silmatorkav. Kai Aareleid (pärimuslike juurtega romaan ,,Linnade põletamine"). Kätlin Kaldmaa (kirjutanud luulet ja proosat). Tiit Aleksejev (ajaloolisi romaanid. Kirjutanud ka näidendeid). Lauri Pilter (Ajalooga seotud
annaabi.ee 
