esindajatel on õiekate tupeks ja abilehtedeta, vahel leidub krooniks eristumata. astlaid. Leheseis on kõige Valdav enamik on kaar või sagedamini vastak. Lehtedel rööproodsete lehtedega, sibulate, mugulate või risoomidega püsikud. leidub läbipaistvaid näärmeid, Õiekate on kolmetine, viljaks on kupar mis sisaldavad õli ja annavad või mari, seemned pole mustad hea taime osadele lõhna. eristamistunnus asparilaadsetest. Need ongi peamised tunnused, mille abil ruudilisi välise vaatlusega tuvastatakse. OLULISED VÄLISTUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED
sporogoonile. Sporogoon koosneb jalast ja kuprast. Jalg on lühike, sibulakujuline, kuid kui eosed on valminud, pikeneb gametofüüdi varre tipp tugevasti (ebajalg) ja tõstab kupra üles. Kupra keskelt kasvab üles ümmargune sammas, mida katab mütsina sporogeenset kudet sisaldav eoskott (sporangium). Kupra sein on tugev, mitmekihiline. Pealmises, klorofülli sisaldavas kihis on hulk väljaarenemata õhulõhesid. Kupar on kaetud kaanega, mis eoste valmimisel avaneb ja eosed pudenevad laiali. Elateere ei ole. Eostest tekib algul roheline tallusjas eelniit, sellel paiknevatest pungadest kasvab uus gametofüüt, mis on elutsüklis domineerivaks faasiks. Turbasammalde ehituses on primitiivseid tunnuseid: tallusjas eelniit, juhtkimpude ja risoidide puudumine, kupra lihtne ehitus. Turbasammalde tähtsus looduses on väga suur. Kogudes suuri veehulki ja kasvades tihedate
Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise.Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium
Seemned sageli lihaka värvilise kestaga ja levivad loomade abil Hmk. Ginkgophyta - hõlmikpuutaimed Suguk. Ginkgoaceae - hõlmikpuulised Ginkgo biloba – hõlmikpuu Suvehaljas puu, kuni 30 m kõrge Lehed lehvikjad, dihhotoomselt roodudnud Vaigukäike pole, koor hallikas, vaoline Isaskäbid pikad, rippuvad. Seemnealgmed kinnituvad kahekaupa pikale varrele Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu Tuultolmlejad. Tolmlemine toimub kevadel, aga viljastumine toimub alles 4-7 kuud hiljem, kui viljad on juba maha kukkunud Seemned lihaka kestaga, rääsunud või lõhnaga Hmk. Gnetophyta – vastaklehiktaimed Väikesed kahekojalised puittaimed või liaanid. Lehed vastakud, mitmesuguse suurusega Juhtkoes trahheiidid ja trahheed Vaigukäigud puuduvad Spermiumid pole liikuvad Esineb tolmutoru Emas- ja isaskäbid tihedad, eri taimedel Olemas: paljasseemnetaimede tunnused – seemned pole kaetud sigimikuga katteseemnetaimede tunnused – puidus esinevad trahheed Hmk
Veereziim: õhuke mullakiht kergesti läbikuivav, põhjavesi on sügaval ning pole taimedele kättesaadav. Puurinne: ülekaalus on hõredalt kasvavad männid, vähem esineb kuuski ja arukaskesid. Puud on suure koondega, halvasti laasunud, sageli kõveratüvelised ja paksukorba-lised. Esmastes kooslustes võib puurinne puududa. Boniteet V Va. Põõsarinne: on hõre kuni keskmiselt tihe. Kasvavad kadakas (KD), harilik pihlakas, harilik kuslapuu, paakspuu. Puhmarinne: leesikas (KD) LEESIKAS - Arctostaphylos uva-ursi nime tõlkimisel ladina keelest eesti keelde saame - põhjamaine karu mari. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida,
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.
.............................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.......................................................................................................8 Lõhnav kuslapuu.....................................................................................................................8 Väänduv kuslapuu...................................................................................................................9 Hooldus..............................................................................................................
igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist. Okstel on tugevad teravad astlad nagu ühel korralikul hekipõõsal olema peabki. Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda. Võib kasvada ka kuival ja liivasel pinnal (Sander, 2011).
Enim on neid levinud Põhja-Ameerikas, vähem Aasias (Hansaplant). Looduslikult kasvab Euroopas ainult üks toompihlaka liik – euroopa toompihlakas(Amelanchier ovalis) (Eesti Päevaleht) Iseloomustus: Kasvavad olenevalt liigist 2-20 meetri kõrguseks. Lehed on suhteliselt suured, sulgjad ja dekoratiivsed, eriti sügisel. Õied valged olenevalt liigist püstised või rippuvad õisikud (Hansaplant). Õitsevad umbes mais, natukene hiljem, kui harilik toomingas. Viljad punased, lillad või mustad, väga maitsvad ja magusad, valmivad umbes juuni lõpus (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 1.1.Hooldus Nagu ka ebajasmiin on toompihlakad vähe hoolt nõudvad taimed. On suhteliselt külmakindel (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Muldadest eelistavad parasniikeid muldasid, kuid kasvavad rahuldavalt ka muudel muldadel. Varju taluvad hästi, aga viljumiseks on parem kasvupaik päikseline koht
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.
o Rohtsed, alati sibulate või mugulatega o Lehed: kodarikuna või vahelduvad, rööp- või kaarroodsed Õied: hüpogüünsed (sigimiku asetus ülemine) Õiekate: kolmetine,3+3 lahklehist õiekattelehte, aktinomorfne, sageli kirjud ja basaalsete nektaariumidega. Õiekroon: -; Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3 Sigimik: sünkarpne (liitviljalehine) Vili: kupar, lamedad seemned on virnades o Enamik liike kuulub nelja perekonda: o Per. Lilium liilia o Per Fritillaria püvilill Fritillaria imperialis harilik püvilill Fritillaria meleagris kirju püvilill o Per. Gagea kuldtäht Gagea lutea kollane kuldtäht o Per. Tulipa - tulp Sug. Colchicaceae - sügislillelised Colchicum autumnale Sügislill
lõunapiir Permini (57º laiuskraadini). Siberis ulatub areaal kuni Ida-Siberini. Eestus võõrliigina vanades parkmetsades ja mõisaparkides. Talub madalaid temperatuure. Väga varjutaluv, võib kasvada väga suure täiusega (tiheda) puistuna ja teiste puude turbe all. Mullastiku suhtes nõudlik. Õhusaaste suhtes tundlik. Kõrgus 30 (40) m. · Okkad võrset tihedalt katvalt ettepoole suunatud (varjus nõrgalt kammitud), elastsed, peened. Alt valkjasrohelised. · Pungad munajad, tugevasti vaigused, pruunikashallid. · Käbid 5...9 cm pikad, läbimõõt 2...4 cm, suvel tumerohelised. · Seemnesoomused valminult pruunid, sametkarvased, laikumera tüvega, kattesoomused pole nähtavad. · Venemaal toodetakse kanada palsami asendajat siberi nulu vaigust, mida kasutatakse optikainstrumentide läätsede liimimiseks. Võrsetest ja okastest valmistatakse ka
Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise.Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium
Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemed. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest otsast teise. Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisakd juurtele ka risoom e maa-alune võsu. Vet ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. SÕNAJALGTAIMED:
(Calmia). Joonis 1. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Kasvab ta eelkõige just Euroopas, Aasia lääneosas ja leidub ka Aafrika põhjaosas. Kasvamiseks eelistab lodjapuu just niiskemaid kohti ja viljakamaid muldi (Calmia). Kui vaadelda lodjapuu lehti, siis on need kolme, ja harvem kuni viie tipulised ja sarnanevad väga vahtra lehtedega. Õied on tal valged, kerge roosaka või roheka varjundiga. Lodjapuud võib õitsemas näha mai lõpul ja juuni alguses. Viljad on kobarates, erepunased ja meenutavad vägagi pihlakate omi (Aiasõber). 13 Kasutus Lodjapuud kasutatakse kõige enam just ilupõõsana. Eriti populaarne on ta slaavimaades. Kuid lodjapuu on ka tuntud ammusest ajast ravimtaimena. Ravimina kasutatakse lodjapuu puhul marju, koort, lehti, noori võrseid ja õisi (Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse keskuse õpikeskkond)
Õis kinnitub varrele õierao abil, mille tipp on jämenenud ja moodustab õiepõhja. Astlad – taimede mehaaniline kaitse; torkav moodustis, mis on tekkinud oksast, lehest või abilehest. Vivipaaria – seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria – õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim Õitsemine Õite olemasolu funktsiooniks on suguline paljunemine, sh tolmlemine ja viljastumine. Viljastumise järgselt arenevad õiest viljad (seal omakorda seemned). Sessoonsus Monokarpne õitsemine – õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine – õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. Õite liigutused Õite liigutused e nastid
Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Rüüsvili - vilja moodustamisest vôtavad peale emakkonna osa veel muud ôieosad ôiepôhi, ôiekate. Paljasvili - vilja moodustamisest vôtab osa vaid sigimik Partenokarpia vili moodustub ilma viljastamiseta 37. Koguvili, vilikond, liitvilikond. Koguvili: mitmeemakalisest õiest, mille emakas pole liitunud (vaarikas) Vilikond: mitmest õiest (maisi tõlvik, ananass) Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku (viigimari) 38. Viljade tüübid. Lihakad viljad: õunvili, mari, luuvili, pomerantsvili. Viljade tüübid: *lihakad (mari, luuvili, õunvili) *kuivad avaviljad(kukkurviljad, kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi (õun)
seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Rüüsvili - vilja moodustamisest vôtavad peale emakkonna osa veel muud ôieosad ôiepôhi, ôiekate. Paljasvili - vilja moodustamisest vôtab osa vaid sigimik Partenokarpia vili moodustub ilma viljastamiseta 37.Koguvili, vilikond, liitvilikond. Koguvili: mitmeemakalisest õiest, mille emakas pole liitunud (vaarikas) Vilikond: mitmest õiest (maisi tõlvik, ananass) Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku (viigimari) 38.Viljade tüübid. Lihakad viljad: õunvili, mari, luuvili, pomerantsvili. Viljade tüübid: *lihakad (mari, luuvili, õunvili) *kuivad avaviljad(kukkurviljad, kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja
Õis kinnitub varrele õierao abil, mille tipp on jämenenud ja moodustab õiepõhja. Astlad taimede mehaaniline kaitse; torkav moodustis, mis on tekkinud oksast, lehest või abilehest. Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim · Õitsemine Õite olemasolu funktsiooniks on suguline paljunemine, sh tolmlemine ja viljastumine. Viljastumise järgselt arenevad õiest viljad (seal omakorda seemned). · Sessoonsus Monokarpne õitsemine õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. · Õite liigutused Õite liigutused e nastid
Talub varju ja madalaid temperatuure. Erinevused: Okkad, käbid, puidu vaigusus, okaste 2. Siberi ja euroopa nulg (üldiseloomustus, eristamise tunnused, levik, nõudlused, kasutamine) Siberi nulg: Abies sibirica Levinud peaaegu kogu Siberis, kohati Aasias. Eestisse sissetoodud, pargipuu, harva metsas. Kõrgus 30-40m. Väga varjutaluv, talub madalaid temperatuure, mullastiku ja õhusaaste suhtes tundlik. Okkad tihedalt katvalt ettepoole suunatud. Pungad munajad, pruunikashallid, väga vaigused. Käbid 5-9cm pikad, lagunevad. Vaigust toodetakse liimi, võrsetest ja okstest nuluõli. Kasutatakse ka haljastuses Euroopa nulg: Abies alba Levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestisse sissetoodud, kasvavad paremini Lääne-Eesti saartel. Kõrgus 30-60m. Väga varjutaluv, nõuab kõrget õhuniiskust, pehmet talve ja jahedat suve, nõudlik mullaviljakuse suhtes. Okkad kammitud kahele poole, sisselõikega, läikivad, tumerohelised. Pungad
Rüüsvili - kus viljade arenemisest võtab lisaks viljalehtedele osa ka teisi kudesid; paljasvili tekkinud ainult sigimikust; partenokarpia - seemneteta vilja arenemine; Lihtvili - tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. Koguvili - tekkinud mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud-vaarikas, põldmari; vilikond - mitmest õiest-maisi tõlvik, ananass. liitvilikond - eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku-viigimari; Viljade tüübid - Lihakad viljad: õunvili-tekib alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks, mari(kurk, tomat), luuvili(virsik, ploom). Kuivviljad - avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp; Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Laguviljad: jaguviljad, lüliviljad. Viljade ja seemnete levi - allohooria - keskkonna abil; zoohooria e. loomlevi; anemohooria e. tuullevi; hüdrohooria e. vesilevi;
............................................................................25 6. Pärismaised puud-põõsad mürgiks...............................................................................26 6.1. Jugapuu (Taxus baccata)...............................................................................................26 6.2. Harilik kikkapuu (Euonymos europaeus).....................................................................28 6.3. Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum)........................................................................28 6.4. Laukapuu (Prunus spinosa)..........................................................................................28 6.5. Harilik lodjapuu (Virurnum opulus).............................................................................29 6.6. Harilik näsiniin (Daphne mezereum)...........................................................................29 6.7
Liigirikastes laanemetsades leidub rohkesti salutaimi, millest vähenõudlikud on lillakas, ussilakk, võsaülane ja nõudlikumad sinilill, kevadine seahernes jt. Sürjametsad - liigirikkad okasmetsad parasniisketel või suvel läbikuivavatel kamarkarbonaatmuldadel vallseljakute jt. küngaste lagedel ja nõlvadel. Puurindes on põhiline mänd, mõnikord ka kuuske ja kaske. Põõsarinne on kuivematel aladel hõre või puudub, ent parasniisketel aladel isegi kuni tihe (peamiselt sarapuu, vähem kuslapuu ja mage sõstar). Rohustus kasvavad kõrvuti happeliste metsamuldade liigid (jänesekapsas, pohl, mustikas) kõrvuti salutaimedega (sinilill, kevadine seahernes, nurmenukk). Eestis peamiselt Pandivere piirkonnas, samuti Ida- ja Lõuna-Eestis suhteliselt väikestel aladel. Eristatakse kassikäpa, maasika ja sarapuu kasvukohatüüpi. Salumetsad levivad kõige viljakamatel ning seejuures aasta läbi veega hästi varustatud kasvukohtadel
H=30-36 (50) m. Areaal: Põhja-Ameerika lääneosa. Eestis küllalt harvaesinev liik. Kodumaal kasutatakse puitu paberipuuks, saematerjaliks, vineeri ja keelpillide valmistamiseks. Picea mariana (Miller) Britton, Sterns & Poggenb. must kuusk Võrsed tihedalt karvased, (punakas)pruunid. Pungade alumised (basaal-)soomused pikalt teritunud tipuga, mis ulatuvad üle punga. Okkad neljakandilised 0,6...1,2 cm pikad, sinakasrohelised, lühidalt teravnenud või tömbi tipuga. Käbid munajad kuni munajasümmargused, hallikas- kuni violetjas- tumepruunid, 2...3 (4) cm pikad, läbimõõt avanenult 1,5...2,0 cm. Seemnesoomuse väljaulatuv osa kolmnurkne, serv ebaühtlaselt saagjas ning laineline. Käbid on koondunud tihedatesse kogumikesse tüve läheduses, noorelt violetjasmustad, avanevad raskesti. Seemned väikesed, mustad. Käbikandvus algab juba 8...10 aasta vanuselt. H=10...20 (30) m. Areaal. Põhja-Ameerika põhjaosa Atlandi ookeanist Alaskani.
kuiv lihakas SEEMNETE ARV üks palju AVANEMINE avavili avanemise viis sulgvili VILJALEHTEDE ARV · Kuivvili · Avavili, paljuseemneline KUPRATAOLISED VILJAD · Kaun - ühepesaline, ühest viljalehest tekkinud, avaneb piki kõhtmist ja selgmist õmblust. Kaunad võivad olla spiraalselt keerdunud, üheseemnelised, mitteavanevad, lülilised. HERNES · Kupar - moodustunud kahest või mitmest viljalehest, kuprad võivad avaneda avade, kaante, hambakeste, poolmete jne abil. MOON, KOERAPÖÖRIROHI, OGAÕUN
sylvestris TULIPA – PEREKOND TULP • sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu Tulipa pulchella - kaunis kuulub ca 100 liiki, mis looduslikult on tulp peamiselt levinud Euraasia steppides ja poolkõrbeis, sh. Sise-Aasia mäestikes. Tulbi sibul uueneb igal aastal ja moodustab palju tütarsibulaid. Vili on kolme pesaline kupar. Tulp sisaldab mürgist alkaloidi tulpiini. NARCISSUS – PEREKOND NARTSISS • Nartsiss (Narcissus) on umbes 60 liigiga sibultaimede perekond amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonnast. • Lehed on kõige nooremate Narcissus sibulasoomuste maapealsed poeticus- osad ja kinnituvad sibulakannale. Lehed on poeedinartsiss pikad, kitsad, sinakasrohelist värvi ja renjad. Olenevalt
Polüploidsus Autopolüploidsus – kui tavapärane kromsoomide komplekt mitmekordistub: ◦ 2 diploidset gameeti ühinevad ◦ haploidne ja diploidne gameet ühinevad ◦ Kaer, kohvipuu, õunapuu, banaan, suhkruroog, tšilli Allopolüploidsus – kahe diploidse liigi hübriidi kromosoomide mitmekordistumine ◦ Liik X(A,A) ja liik Y(B,B) annavad F1 põlvkonnas järglased (A,A,B,B) ◦ Oluline roll uute liikide tekkimisel Polüploidsetel isenditel sageli suuremad lehed, õied või viljad. Polüploidsus esineb looduslikult, kuid saab esile kutsuda kolhitsiiniga. Haplpoidsete ja triploidsete taimede viljad on tavaliselt steriilsed (seemnetud). Steriilsed taimed Hübriidide loomisel võivad tekkida steriilsed järglased (vanemate kromosoomide arv on erinev), selle ületamiseks kahekordistatakse kromosoomistik ning järglased muutuvad viljakaks. Steriilsust võib sihilikult esile kutsuda populatsiooni kontrollimiseks vältimaks invasiivsuse teket. ◦
Käbid sõltubki kasvukohast; Külgoksad asetsevad Mänd Pinus kollased kuni punakad või valmivad 2.aasta aastate kaupa männastes. Pungad on suured, violetsed. Emaskäbikesed sügiseks või talveks; munajad, silinderjad, vaigused.Pikkvõrsed tekivad pikaks veninud seemned varisevad puhkevad kevadel ja on püsti kui KÜÜNLAD! võrse lõppu. Seemnetel kas valmimise sügisel (eriti peen); Pikkvõrse pikenemisel tekivad
Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 m sügavusele. Päevalille seemneid süüakse ja neist saab ka õli. Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumeenias, Põhja- ja Kesk-Ameerika. 2 Tööstuskultuur Kautsukipuu on heitleheline piimalill. Lehed kolmetised, väikesed ühesugulised kroonlehtedeta õied asetsevad pööristes, vili on suur 3-seemneline kupar. Kautsukipuu piimmahl sisaldab lateksit. Sellest tehakse kummi. Peamised kasvatusalad: malaka poolsaar. Malai saarestik, tseiloni saared. Viigipuu on mittesöödav taim, roheliste lehtedega, tillukeste õitega mis on täielikult suletud. Kasvutingimustena vajab vähest valgust, kuid pidevat valgust. Kaitsma peab teda külma ja põua eest. Viigipuule ei meeldi kiired temperatuuri muutused ja ka suur kuumus. Kastma peab eriti kevadel ja suvel
Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. Puurinne on liigirikas. Valitsevad laialehised puuliigid: harilik tamm, harilik pärn, valgepöök, harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas. Lisaks leidub veel arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. Veel leidub harilikku türnpuud, paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naatja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. 65
hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/hulgalehine-lupiin-e http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=1431 http://www.cybernature.ee/herb/hulgalehine_lupiin.htm 1.20 Pojeng (Paeonia) Konkreetne liik: põõsaspojeng (Paeonia suffruticosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 2 m kõrge, kasvulaiust anda kuni 1,5m Taime välislaadi kirjeldus: kasvulaad kerjajas Lehed: heitlehine pealt tumeroheliste ja altpoolt sinakasroheliste lehtedega , Lehed on kolmeli kolmetised, lehekesed elliptilised kuni munajad Õied või õisikud: Mais juunis õitsevad tassikujuliste 15-30 cm läbimõõduga, mõnikord lõhnavate valgete, roosade või punaste õitega Liigi eritunnused: Paarikümne suure õiega kaetud pojengipõõsas on vaatamisväärsus omaette Kasvukoha nõuded: viljakas, parasniiske, soe päiksepaisteline asupaik. Kasutamine haljastuses: kiviktaimla, soolotaim Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/169 http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud-ja-poosad/poosaspojeng
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest)
Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ö