"Mäeküla piimamees" Südametunnistus on isiksuse omadus, mis väljendub omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes. Ta kujuneb kasvatuse ning ühiskonnas valitsevate moraali- ja eetikanormide mõjul. Läbi ajaloo on moraali- ja eetikanormid olnud erinevad. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpuaastail. Üheks peategelaseks on raskustes vireleva mõisa omanik Ulrich von Kremer. Mees on juba aastates, omamoodi elus pettunud. Pärit perekonnast, kus ettevõtlikkust ning auahnust vähevõitu, kus valitseb minnalaskmismeeleolu. Mõisnik on senini poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on
Raske on mõista, kerge on hukka mõista Mõistmine ja hukkamõistmine on vastandlikud mõisted, milles domineerivam on sageli negatiivne neist - hukkamõistmine. On palju neid, kes teise teo esmalt hukka mõistavad, proovimatagi aru saada, miks ta seda tegi. Nii suhtuvad enamik lugejaid ka Eduard Vilde "Mäeküla piimamehes" Mari tegudesse. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpus. Üheks peategelaseks on mõisnik Ulrich von Kremer. Ta on pärit perekonnast, kus auahnust ja ettevõtlikust napib ja pigem valitseb minnalaskmismeeleolu. Kremer on siiani poissmees, kuigi ta vanust arvestades peaks tal ammu kaasa majas olema. Niisamuti pole leidnud seda õiget tema vend ja kolm õde. Ühel päeval märkab Urlich oma jalutuskäiku tehes kaunist näitsiku kuuendikimees Prillupi hoovipeal pikutamas. Ta tundis hetkega, et midagi tema sees on teisiti, midagi sellist, mida ta pole varem kogenud
,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" E.Vilde Esimene peatükk: Harilikult kella üheksa ümber, pärast hommikust einet, algab Ulrich von Kremer esimest ringkäiku oma kruntkonnas, kui ta suviti, jüripäevast mihklipäevani, siin asub - üksinda nagu kunagi. Väliselt ei paku Mäeküla mõisnik nägijaile aastate kaupa silmahakkavat vaheldust: seesama vormist veninud tumesinine kuub valkjaks istutud saba ja läikima kulunud käiste ning hõlmadega, seesama sinine vest vanade ja värskete toidujälgedega, nende seas tunnistusega, et härra von Kremeri einelaual naljalt vedelad munad ei puudu. Varalisest inimesest annab märku ainult jäme pitsatsõrmus ta esimese sõrme
Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Sündmustik toimub Mäekülas. 2. Kuidas portreteerib Vilde mõisnik Kremerit? Näited Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaski just noorust ja värskust, et vältida kibestumistunde tekkimist. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Talle hakkas silma Tõnu Prillupi noor naine Mari. Kremer leppis kokku Tõnuga ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustas selle üle ja proovis Marit veenduda, kuid Mari keeldus. Nii Mari läks mõisahärra armukeseks. 3. Iseloomusta Marit. Millega ta Kremerit võlus? Mari on elava fantaasiaga, kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive. Mari ole tolle aja kohta päris kena väljanägemisega ja küllaltki huvitava iseloomuga
Mäeküla piimamees. E.Vilde kirjutas romaani "Mäeküla piimamees" 1916. aastal, ajaliselt just enne Eesti Vabariigi välja kuulutamist. Nagu ka paljud tema eelmised teosed, nii kritiseerib ka see kodanlust tollel ajaperioodil. Raamatu põhikonfliktiks on naine Mari, kellesse on armunud mõisnik Kremer, kuid kes on abiellus talupoeg Tõnu Prillupiga. Prillupil on aga egoistlikud kavatsused Mari suhtes ja seetõttu üritab ta Mari sundida mõisnikuga vahekorda astuma, mida naine ka lõpuks teeb. Selles kirjandis ma proovingi selgitada Mari motiive seda sammu astudes. Mari ole tolle aja kohta päris kena väljanägemisega ja küllaltki huvitava iseloomuga. Ta oli palju eneseväärikust, mis ei lubanud tal end pilgata ja käskida lasta. Tolle aja perekonnas oli mees naise üle valitseja. Mari teadis seda, kuid hakkas sellele vastu.
Prillupi traagika põhjusi Maailmas on palju väärtusi, kuid tihtilugu peetakse suurimaks väärtuseks raha. Selle nimel loobutakse isegi eneseväärikusest ja austusest kaasinimimeste vastu. Eduard Vilde teoses "Mäeküla piimamees" on peategelaseks Tõnu Prillup, vaene talupoeg, kes pole maha matnud võimalust kunagi rikkaks saada. See on tema elu suurimaks unistuseks ja kui tal avaneb võimalus unistus täide viia, siis ei kohku ta tagasi millegi ees. Ulrich von Kremer, kes on mõisnik, teeb Tõnule ettepaneku saada jõukale järjele piimamehe ametiga. Vastutasuks peab Prillup hakkama jagama oma naist Kremeriga. Tõnu suurim soov on täitumas ja naiivselt ning tagajärgedele mitte mõeldes on ta kohe nõus. Siit saab aga Tõnule eneselegi ootamatult alguse saatuslik allakäik, mille lõpetab traagiline surm. Prillupi traagika sai alguse liigsest rahaahnusest, naiivsusest ning soovist saada ühiskonna jõukasse kihti
Mäeküla piimamees 19. sajandi Eestis olid inimesed vaesed ning elu oli raske, tehti mõisnike juures tööd ning oma maad tavainimestel ei olnud. Talutööd tegevad inimesed pidid mõisnikele makse maksma. Selle aja eestlastel ei olnud perekonnanimesid. Mina sain vaadatu põhjal aru, et nii Tõnul kui Jaanil ei olnud perekonnanime vaid neid kutsuti nende talu nime järgi Tõnu Prillupiks ja Jaan Kuruks. Mõisnike elu oli uhke ja külluslik, nad elasid suures majas ning nende heaks töötasid teenijad ja talunikud. Mõisnikud riietusid uhketesse rõivastesse ning nende söögilaual oli serviis ja hõbenõud. Toidulaud oli mõisnikel palju külluslikum ja suurem kui tavainimestel, kel oli toitu vaid jao pärast. Talunike eluhooned olid ehitatud palkidest, uksed olid madalad ja lävepakud kõrged. Tubasid oli vähe, enamasti üks või kaks ning põrandat kattis muld
Ingrid Lembavere Mäeküla piimamees Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19-dal sajandil, Mäekülas, vaikne külake Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup-ta oli mees kes ihkas paremat elu ja oli valmis, selleks isegi oma naise müüma. Ta sai piimameheks, kuid mõistis üsna pea, et oli valesti teinud Mari suhtes ja hakkas kahetsema ning käis ka härra juures raha viimas ja ütles,et ei taha enam, et Mari seal käib.
Mäeküla piimamees Esimene peatükk Ulrich von Kremer teeb ringkäiku oma kruntkonnas. Tal on seljas tavalised, kulunud, toiduplekkidega igapäevased riided, millega ta koguaeg käib. Ümbruskond kutsub teda mäeküla Bismarciks, kuna ta meenutab Saksa riigikantslerit. Mõisahoonel on alumine korrus valmis, teine korrus on pooleli, aed puudub, tallid on vanad ja lagunenud. Mõis annab piisavalt sissetulekut, et ära elada, kuid mitte edasi ehitada. Kremerid polnud priiskajad oma rahaga, kuid nad olid auahned. Kremer oli vanapoiss, ta polnud abielus
Abielud ei olnud pea kunagi armastusest ja nii oli ka naisest ja aust lihtsam loobuda suurema sissetuleku nimel. Ta soovis piimamehe ametit, loovutades seetõttu Mari mõisnikule, kuid hiljem piinas teda südametunnistus. Ta avastas, et tal siiski on tunded Mari vastu. Võib-olla see, et temal uue äriga hästi ei läinud, võis põhjustada selle, et ta mõistis Mari tähendust temale. Siis ta sai aru, millest ta loobus. Oma omandist. 2. Tõnu oli oma traagilises saatuses ise süüdi. Ta soovis kiiresti rikastuda, teda ei huvitanud mitte miski peale selle. Seoses selle ahnusega, tegi ta lepingu Kremeriga, lepingu sisuks oligi põhimõtteliselt inimkaubandus. Oma primitiivse mõtteviisiga ei osanud ta alguses selle plaani juures midagi halba näha. Kuid praktiliselt müüs ta maha oma naise, kaotas inimväärikuse ja südametunnistuse. Peale selle hakkas ta Marit nägema kui naist, mitte kui
I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi
ja ratsanukud maksid teomaksu Sündmuse aren Prillupi uus naine mari läks mõisasse tööle ning seal hakkas ta meeldima mõisahärra kremerile. Kremer tegi prillupile ettepaneku et leo temaga oma naist jagaks ja mõisasse saadaks. Prillup pidi selle eest muidugi head tasu saama Mari keeldus mõisa minemast sest mehed kohtlesid teda nagu asja ja talle oli vastumeelt et mehed tema eest otsustasid kuigi talle kremer meeldis. Mida rohkem prillup teda sundis seda kindlam mari oli et ta sinna ei lähe Kui kremer teda sindumast loobus ja marile kremer meeldis siis ta ikkagi läks sinna. Probleemid Naiste(mari) kohtlemine ebavõrdselt naisi koheldi sellel ajal kui asju. Nad olid meeste lükata tõmmata. Prillup sundis marit minema teise mehe juurde mõisasse n.ö vahetuskaubaks. Mariküll võitles ja ei lasknud ennast käasutada kuid lõpuks tänu prillupi pidevale
o Oli saanud euroopalikuks o ,,Mäeküla peremees"- psühholoogiline romaan(realism). Olulisem tegevus inimese sees. Mõisa ja mõisnikke kujutas teisiti. Paljud vaesunud. Piimameest kirjeldatakse vaesena. Mõisas kirjeldatakse kuidas peremees elab I korrusel ja II korrusel kanad. Parun vanapoiss. Suhtleb ainult 2 õega. Suletud tulevikuta seltskond. Romaani peategelaseks Tõnu Prillup- kogu elu vaene olnud, ema ütles, et temast saab tulevikus rikas mees, kuna oli karvane. Ootas seda rikkust. Prillupi naine sureb, järele jääb 2 last. Surnud naise noor õde Mari tuleb appi ja nad abielluvad. Mari kingib Tõnule 3. Lapse. Muutunud mõisnik Kremer, nüüd laostunud, tal pole järetulijaid, pole tulevikku.Mäeküla mõis on piimamõis, olulisim mees piimamees, töötleb ja müüb. Kõige kõrgemal hierarhia postil
Kirjanduse kodutöö Andres Mõttus Kirjandus3 Mäeküla piimamees 1. Kirjelda tegevust 7.lausega Tegevus toimub Eesti väikses külakohas, mille nimeks on Mäeküla. Seal on põhitegelased mõisnik Ulrich von Kremer, talunik Tõnu Prillup ja naine Mari. Mari abiellus Tõnuga, et saaks koos kasvatada enda surnud õe lapsi ja tõnu lapsi. Kuid kuna Tõnu majanduslik seis ei ole just kõige parem, siis pakub mõisnik tõnule tehingut. Tehing seisneb selles,et mõisnik lubab tõnul kasutata oma maad ja tehnikat, kui Tõnu lubab mõisnikul oma naist kasutada. Mari algul küll keeldub sellest aga lõpuks nõustus. Kuid siis hakkas Tõnu tehingut kahetsema. 2. Sõnasta romaani 1 põhiprobleem ja 2-3 korvalprobleemi.
õega kihlatud olla. Viimaks otsustab Dorian taas kõlbelist elu elama hakata. Portree aga vananeb sellegi poolest edasi. Seda nähes otsustab Dorian maali hävitada ning lööb noa lõuendisse. Dorian leitakse südamesse löödud noaga ning äkitselt vanaks jäänuna. Dorian Gray portree on taas noor. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Mäeküla mõisahärrale Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, niisiis otsustab ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub
portree vananeb sellegi poolest edasi. Seda nähes otsustab Dorian maali hävitada ja lööb noa lõuendisse. Ta leitakse südamesse llöödud noaga ning äkitselt vanaks jäänuna. Maal on taas noor. Vilde ,,Mäeküla Mõisahärra Kremerile hakkab silma Prillupi noor naine Mari ja Prillup on lihtne talumees, piimamees" seetõttu otsustab ta Prillupiga teha kokkuleppe, et pakub talle kelle elus on esikohal tulusat piimarentniku talu. Prillup on selle pakkumise üle materiaalsed asjad ja kes õnnelik ning ta pingutab ja töötab jõudsalt selle nimel. Kuid ei oska oma tunnetest
Vestmanni teine tütar Laura ja Piibeleht on selles rahaahnes miljöös esialgu vaid kõrvaltvaatajad. Olgugi boheemlane, mõtleb Piibeleht eelkõige praktilise kasu peale, otsustades Sandrile müüdud "Pisuhänna" oma kosjavankri ette rakendada. Vilde viimaseks tippteoseks on 1916. aastal ilmunud ,,Mäeküla piimamees" - tegemist on psühholoogilise romaaniga. Teos räägib eesti talupojast, tema naisest ja mõisnikust, põimudes suhetest, kokkuleppest ja psühholoogilistest läbielamistest. Tõnu Prillup oli kogu aeg uskunud, et oma karvasuse tõttu saab ta veel kunagi rikkaks. Vaese talupoja suur unistus näikse täituvat siis, kui mõisnik teeb talle ühe ettepaneku. Tal pole aimugi, et ta müüb maha oma naise, kaotab inimväärikuse ja südametunnistuse. Mari on väga enesekindel noor naine, kes ei ole lubanud meestel end käsutada. Prillup pole tihti päri, et Mari on ise tegutseja on ja tema soovidele risti vastu tegutseb
Viimaks otsustab Dorian taas kõlbelist elu elama hakata, kuid portree vananeb sellegi poolest edasi. Seda nähes otsustab Dorian maali hävitada ja lööb noa lõuendisse. Ta leitakse südamesse llöödud noaga ning äkitselt vanaks jäänuna. Maal on taas noor. Vilde „Mäeküla Mõisahärra Kremerile hakkab silma Prillupi noor Prillup on lihtne talumees, kelle elus on piimamees“ naine Mari ja seetõttu otsustab ta Prillupiga teha esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma kokkuleppe, et pakub talle tulusat piimarentniku tunnetest selgust saada. talu. Prillup on selle pakkumise üle õnnelik ning Mari on tolle aja kohta äärmiselt iseseisev. ta pingutab ja töötab jõudsalt selle nimel. Kuid
Tuleb tagasi küpsema kirjanikuna. ,,Mäeküla piimamees" vahetab kriitiliserealismi psühholoogiliseromaani vastu. Enamus tegevus toimub inimese sees mitte ümber. Mõisnike kujutatakse teisiti. 1905 põletati mõisad maha, mõisnikud vaesunud. Raamatus ka kirjeldatakse mõisniku ka pigem vaest inimest kui rikkurit. Mõisa kirjelduses saab aru kui palju on aeg muutunud, esiemsel korrusel elab mõisnik, teine korrus, kus elavad kanad. Saksa-parun vaesunud parun Kremer. Vanapoiss parun. Ainukeseks suhtluskonnaks on ta 2 õde, elavad koos temaga. Suletudseltskond ilma tulevikuta. Mõisnikkond välja suremas. Peategelaseks Tõnu Prillup, elab mäeküla mõisa maadel, väga vaene mees. Prillupi ema oli talle öelnud, et karvasest mehest saab rikas mees. Tegevus algab kui prillupi naine sureb, alles jäävad 2 last. Naise õde tuleb elama, Mari, prillupi juurde. Marist saab Prillupi õde. Mari tundub lapsena, lapsemeelne, lapsik. (nagu Ibseni Nukumaja)
Sauna-Mari hakkas tihti peremehe juures olema, sest ta oli lubanud perenaise surivoodil , et aitab peret. Ma arvan, et see oli Marist väga õilis leida aega oma pere kõrvalt veel võõrastele. Juss sai armukadedaks ja palus Maril sauna tagasi kolida, sest tal oli ka mehe eest kohustusi. Mari ei võtnud meest kuulda ja tänus sellele tegi Juss enesetapu, mis jäi Marile hinge. Mari ja Andres tegid pattu ja tänu sellele pidid nad abielluma. Minu arust polnud Andresel mingit õigust Marit Jussi juurest ära meelitada ja sedasi käituda, et tagajärjeks on kelelgi surm ja uued pulmad koos saunanaisega teha, sest Mari ja Juss olid koos õnnelikud. Andres kakles pidevalt oma üleaedsega, kellele ta pidevalt jälle millegi eest tagasi tegi. Sellega, et ta Pearu oma maale viis, kui too magas valas õli ainult tulle, sest Pearu lasi Laulu-Lullul laulu kirjutada, mille leidis Mari. Kui Mari luges seda tuli talle meelde
juba täiesti tundmatutesse vetesse ja kartis, et ei leia koduteed. Liin tõmbas mehe käed katki ja käsi kiskus krampi. Olelusvõitluses, kes Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" on tugevam jäi siiski peale mees. Mari; Villu; Kremer; Juhan; Kuru Jaan Seda aga vaid esialgu, sest kui ta oli kala kinni püüdnud ja paadi külge kinnitanud, haistsid haid vette sattunud verd ja olid üsna pea Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile marliini kallal. Esialgu õnnestus Santiagol haid minema ajada, aga hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on tema ainus kaitsevahend, harpuun, purunes. Paat liikus mehele abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. tuttava kalda poole, aga kuna tal ei olnud millegagi haisid eemal Kremer tunneb Mari järgi himu, ta otsustab Tõnuga kokku leppida ja
Täpselt nagu raamatus kirjeldatud. Peale hommikusööki suundus ta igapäevasele jalutuskäigule ja õhtud olid sisustatud jumalasõna ning päevase ajalehega. Kremeri ja Mari armulugu põhineb Suurpalu mõisniku Radecki algkujul, Kulna karjamõisa omaniku Alexander von Gerniti vahekorral talunaisega. Reemeti-isanda ja emanda prototüüpideks on kirjaniku enda vanemad. ,,Mäeküla piimamehes" kohtame kahte tegelast, keda Vilde on õigete nimedega esitanud: karjane Toomas ja kutsar Peeter. Tõnu Prillup on aga ,,mitme elava kuju joontes moodustatud". Tõnu naine Mari on loodud Karjaküla kutsari naise Miina Rondiku eeskujul. Kaheksateistkümneaastane noorik oli olnud kinnise iseloomuga, ent vaade kelmikas ja riietuses üritanud ta midagi ekstravagantsest luua. Romaani ,,Mäeküla piimamees" peateemaks on kujutada mõisniku ja talupoja suhteid XIX sajandi 90ndate aastate algul. Tol ajal toimus Põhja-Eestis hoogne külade kapitaliseerimine
Krõõt samas tundis pidevalt end halvasti, kuna leidis, et oli Andrest alt vedanud. Seda mõtlemist aitas ka kinnitada fakt, et Andres talle pidevalt sellepärast halvustavaid pilke saatis. · Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu usaldussuhete seisukohalt. 2) Iseloomustage Andrese abielu Mariga. Mari ja Andrese abielu oli kurb ning täiesti armastuse vaene. Kui Krõõt hakkas surema siis oli ta palunud Marit oma kohale. Mis sellest, et Mari oli Jussiga abielus. Ja kui Juss enese ära tappis, siis polnud neil kahel enam mingeid takistusi. Kui nad siis abielus olid, jäi Mari kuidagi vaikseks ja nukraks, täpselt nagu Krõõt oli olnud. Andres oli just eelkõige Marit endale perenaiseks tahtnud, kuna ta ennemalt selline rõõmsameelne ja alati naerev oli. See aga, et asjad olid muutunud, ei meeldinud Andresele
hauakivile kirjutada kirja: " Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul". PILET NR.4 1.EDUARD VILDE ,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" ,,Mäeküla piimameest" peetakse Vilde tugevamaks teoseks. Romaanile on omane realistlik kujutluslaad ja sügav psühholoogiline vaatlus. Romaani võib nimetada psühhioloogiliseks romaaniks. Põhisisu on ühe perekonna lagunemine mõisniku süü läbi. Raamat algab sellega, et mõisnik von Kremer käib oma krunte üle vaatamas ja peatub karjamaade juures. Ta käis kõndimas alati üksi. Ta otsib oma ellu vaheldust, et mitte kibestuda ja sõlmib seetõttu Prillupiga lepingu, mille kohaselt andis ta Prillupile kasutada oma valduses oleva maa ja vastutasuks sai nii-öelda kasutada Prillupi naist. Prillup tahtis loomulikult rikkaks saada ja nägi endas selleks eeldusi, sest tal oli karvane rind. Prillupil olid väärtushinnangud paigast ära, sest ta nägi Marit kui vahendit rikkaks saamisel
pole enam oma majapidamisega seotud. Krõõt samas tundis pidevalt end halvasti, kuna leidis, et oli Andrest alt vedanud. Seda mõtlemist aitas ka kinnitada fakt, et Andres talle pidevalt sellepärast halvustavaid pilke saatis. Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu usaldussuhete seisukohalt. – Iseloomustage Andrese abielu Mariga. – Mari ja Andrese abielu oli kurb ning täiesti armastuse vaene. Kui Krõõt hakkas surema siis oli ta palunud Marit oma kohale. Mis sellest, et Mari oli Jussiga abielus. Ja kui Juss enese ära tappis, siis polnud neil kahel enam mingeid takistusi. Kui nad siis abielus olid, jäi Mari kuidagi vaikseks ja nukraks, täpselt nagu Krõõt oli olnud. Andres oli just eelkõige Marit endale perenaiseks tahtnud, kuna ta ennemalt selline rõõmsameelne ja alati naerev oli. See aga, et asjad olid muutunud, ei meeldinud Andresele. Ta poleks ehk teda endale võtnud, kui oleks teadnud, et
oli õnnelik, et sündis poeg, kuid ei suutnud taluda, et poeg võttis emalt elu. Sel hetkel oli ta nõus, et Andres muudetaks tütreks ja ka kõik teised pojad, kes neil tulevikus sündima pidid samuti tütardeks, kui aga Krõõt võiks elama jääda. Sauna Marigi ootas teist last Jussiga, neile sündis seekord tütar, kes sai nimeks Kata. Pärast Krõõda surma pidi Mari imetama nii enda Katat kui ka väikest Andrest, sest Krõõt oli oma surmatunnil Marit palunud, et see asuks tema asemele Mäel perenaiseks. Krõõda surmaga hakkasid Andresel rasked päevad. Ümberkaudsed inimesed hakkasid talle uue naise võtmisest rääkima, kuid Andres ei otsinud uut naist, sest siiani oli ta ju ka Sauna Mariga hakkama saanud. Jussile ei meeldinud, et tema Mari aina peres talitas ning oma koju ei jõudnudki. Saunaeit oma jutuga hirmutas Jussi, et ega Mari enam tema juurde sauna tulegi, vaid läheb Andresele uueks perenaiseks
c.) Valetamine Sander valetas teistele, kirjutades oma nimed alla teiste kirjutatud teostele ja luulele. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Sander Ta oli insener, kes tahtis olla kuulus kirjanik, mille ta saavutaski, kuid kõrvalise abi ja pettusega. Kui ta kuulsaks sai pidas ta ennast väga tähtsaks. Ta oli kaval ja valetas tihti. Ostis erinevate kirjanike teoseid ja luuletusi ja kirjutas need enda nimele ning sellega üritas avaldada muljet oma naisele. Kirjanikuks saades ei olnud ta aga nii väärtuslik äiale, kuna talle ei meeldinud kirjanikud. Tal olid ka üldiselt head suhted inimestega. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Tiit Piibeleht Ta oli tark ja abivalmis mees, kuid mitte nii jõukas. Ta armus Vestmani noorimasse tütresse ja soovis temaga abielluda. Aga seda polnud väga lihtne teha kuna ta oli ühiskonnas madalal positsioonil. Kuid ta suutis läbi kavaluse Laura endale võita sealhulgas kasutades ka Sandri abi
siiski, et raha teenida - Krõõt ja Andres tahtsid ise raha teenida, et talulaen ära maksta, ei tahtnud seda lastele kaela jätta, seetõttu ka töötasid väga palju - Juss leidis soosillalt 2 kaeravihku, lootis neid ka järgnevatel öödel leida, peremehele ja naisele pakkus Jussi lugu nalja ja rõõmu, ainuke, kes jutust mõnu ei tundnud oli Mai, sest oli nukker, et Kaarel Vargamäelt välismaale ära läks ja lähiajal tagasi tulla ei plaaninud - Lumi tuli vara, Andresel häda: tal oli vaid üks regi, teist oli plaaninud valmistada ise, aga ei jõudnud, Pearu pakkus enda oma ja Andres oli nõus, kuid kõrtsis karjus naaber, et Andres on nii vilets mees, et ei suuda endale rege teha ja sõidab tema omaga, Andres otsustas ree Pearule tagastada, et too õiendada ei saaks - Kõrtsis pakkus Aasme Aadu oma rege, kuid Andres keeldus, tahis ühega hakkama saada seni kuni ise teise valmis meisterdab
saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb. Jussil oli ülemäära kurb seda metsaveerelt piiluda, kui Andres ja Mari pere uhke saaniga kirkusse sõitsid. Mitu korda kutsub Juss Marit perest ära, ikka mõeldes et see on nyyd kyll viimane kord, isegi teadmata mis peale viimast korda tulema pidi. Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei tea isegi, kas ta tõepoolest tahab Andrest tappa või
12 minema siis astus ta koguaeg läbi kas või mõneks minutiks. Temaga juttu ajades kasvas Mari nagu sauast välja ja muutus rohkem perenaiselikumaks. Olgugi et ta mõnest asjast aru ei saanud oli ta ikkagi õnnelik. XXV Laste Vargamäe. Peale seda kui Mari sai Andresega nende ühise lapse tundus mehele nagu elu algaks uuesti. Lastega eriti muret ei olnud. Vahepeal olid nad küll haiged kui peagi said nad ka terveks. Ainuke häda oli Indrekuga, kes tihi jonnis ja keda valvama pidi. Teised olid tema kantseldamisest tüdinud ja püüdsid temast eemale hoida. Maret ja Liisi käisid vabal hetkel karjas karjapoisi Atu juures, kes oli puust Vargamäe koos loomade, majade ja ka inimestega ehitanud. Tüdrukutele meeldis nendega väga mängida, see meeldis neile isegi rohkem kui päris elus toimuv. Tihti kutsus ema neid aga kõige põnevama
juhtus nende talust mööda minema siis astus ta koguaeg läbi kas või mõneks minutiks. Temaga juttu ajades kasvas Mari nagu sauast välja ja muutus rohkem perenaiselikumaks. Olgugi et ta mõnest asjast aru ei saanud oli ta ikkagi õnnelik. XXV Laste Vargamäe. Peale seda kui Mari sai Andresega nende ühise lapse tundus mehele nagu elu algaks uuesti. Lastega eriti muret ei olnud. Vahepeal olid nad küll haiged kui peagi said nad ka terveks. Ainuke häda oli Indrekuga, kes tihi jonnis ja keda valvama pidi. Teised olid tema kantseldamisest tüdinud ja püüdsid temast eemale hoida. Maret ja Liisi käisid vabal hetkel karjas karjapoisi Atu juures, kes oli puust Vargamäe koos loomade, majade ja ka inimestega ehitanud. Tüdrukutele meeldis nendega väga mängida, see meeldis neile isegi rohkem kui päris elus toimuv. Tihti kutsus ema neid aga kõige
Rindel tuleb Ernstil valvata nelja partisanist vene sõjavangi, kelle vastu Ernst on aga liialt heatahtlik, uskudes nende headusse ja süütusesse. Nende vabadusselaskmisel haarab üks partisanidest relva ja laseb Ernsti maha. Probleemid: #Tegelik tõde saabub liiga hilja! peategelase maha laskmine. #Kas ja kuidas suudab armastus sõjatingimustes säilida? peategelase elus on armastust, aga Remarque väidab: ,,Väike isiklik õnn uppus üldise häda ja ahastuse põhjatus mädasoos." 4 3. Kirjanduslikud rühmitused ,,Noor-Eesti" 1905-1915 · Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest · 1905 tuldi kokku, et säilitada rahvust · Väga palju mõjutanud Eesti kirjandus- ja kultuurielu · Rühmituse eestvedajateks olid: Friedebert Tuglas, Gustav Suits, Johannes Aavik ning Villem Grünthal Ridala
võimalikult ruttu naabrimehele tagasi. Krõõdal sündis tütar. Andres oli lootnud poega ning oli nüüd pettunud. Krõõt tunnetas mehe pettumust nign tundis end seetõttu süüdlasena. Andres ei saanud aru, miks Pearul võivad kaks esimest last pojad olla, aga temal on tütar. X Mai, kes Kaarliga varem hästi läbi sai, lahkus nüüd pererahva juurest pisarsilmi. Ta oli perenaisesse väga kiindunud. Saunaeit märkas, et naabrikoer käib nende õuele häda tegemas ning nende endi koer Pearu õuel. See pidi tähendama, et naabrid on tülis või on see tüli tulemas. Peagi avastas Krõõt Pearu aeda lõhkumas, nii et nende sead naabri rukkisse pääsesid. Krõõt kutsus sead heleda häälega koju (ikka: ,,kotsu, kotsu, kotsu, põssa, põssa, põssa") ning saatis ka lehmad koju. Naabrimees oli naise ,,heledast jaalest" nii vaimustuses, et jäi veel tükiks ajaks lõhutud aia juurde seisma. Kui Pearu ja andres juhtunust kõrsis vestlesid, tekkis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
