Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korr
vaadata nii haruldasi orangutane kui ka maailma suurimaid sisalikke. Kaasaegsest suurlinnast võib mõne tunniga jõuda kivikirveid kasutavate paapua hõimudeni. Lisaks paljudele kultuuriväärtustele sobib Malai saarestik hästi ka rannapuhkuseks. Malai saarestikus saab surfata ookeanilainetel, sukelduda värvikirevasse veealusesse maailma või istuda palmi all mõnel asustamata saarel. Malai saarestik 1.Üldine iseloomustus Malai saarestik on saarestik Aasia ja Austraalia ning Vaikse ja India ookeani vahel. Malai saarestiku suurimad osad on Sunda ja Maluku saared ning Filipiinid. Sunda saared omakorda jagunevad Suurteks jaVäikesteks Sunda saarteks. Malai saared on pindalalt maailma suurim saarestik. Vulkaaniliselt on Malai saarestik väga aktiivne. Tektooniline kerge on tekitanud saarestikku hulganiselt mitme kilomeetri kõrgusi mägesid. Kõige kõrgemad mäed on Uus-Ginea (5030 m kõrgune Puncak Jaya) ja Kalimantan (4101 m kõrgune Kinabalu). 2.Kliima
Evapotranspiratsioon summarne auramine mullalt ja taimedelt Auramine toimub meredelt ja maapinnalt. Siis tekivad pilved ja siis tulevad sademed. Vesi imbub maapinda. 36. Vee liigid Riimvesi e soolakas vesi 0,5-18prom (Mere-ja jõevee segunemisalad) Magevesi, soolsus on väiksem kui 0,5prom Soolane vesi, soolsus on üle 10prom 37. Jõgikonnad e valglad Jõgikond on ala, kust jõgi saab oma vee,saab eristada maapealset ja maa- alust valglat. Maailma suurima jõgikonnaga jõgi on Amazonas Jõgikonda iseloomustavad parameetrid on säng, oru perv ja kallas ja vooluristlõikepindala Jõelang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe m/km Jõesäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolav vesi . 38. Jõe äravool ja seda iseloomustavad parameetrid
)) Euroopa võrreldes maakera teiste piirkondadega Maailmajagu: Euroopa Pindala (mln km2): 10 Rahvaarv (mln in): 742 Rahvastiku tihedus (in/km2): 75 Maailmajagu: Põhja-Ameerika Pindala (mln km2): 25 Rahvaarv (mln in): 529 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Lõuna-Ameerika Pindala (mln km2): 18 Rahvaarv (mln in): 386 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Aafrika Pindala (mln km2): 30 Rahvaarv (mln in): 1000 Rahvastiku tihedus (in/km2): 30 Maailmajagu: Austraalia ja Okeaania Pindala (mln km2): 9 Rahvaarv (mln in): 38 Rahvastiku tihedus (in/km2): 4 Maailmajagu: Aasia Pindala (mln km2): 44 Rahvaarv (mln in): 4140 Rahvastiku tihedus (in/km2): 95 --- 10 ((Kaart: Euroopa ajavööndite piirid ühtivad enamasti riigipiiridega. UTC (Universal Time Coordinated) või GMT jaotus kehtib maailmas alates 1972. aastast. Eesti aeg on Lääne- Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.))
0 · Maavärin -2002.06.18 - Chile-Argentiina Piiriregioon - tugevus M 6.6 · Maavärin -2006.11.13 - Santiago del Estero, Argentiina - tugevus M 6.8 · Üleujutustest suurim oli aastal 2007 Rosario linnas,kus tekkis suur üleujutus.Katastroofis hukkus üle 12 inimese ning koduta jäid üle tuhande inimese. · Tsiili vulkaas Chaiten paiskas 208 aasta maikuus üles tohutu tukapilve, mis saastas õhu Argentiinas ja Uruguays. · Metsapõleng 2008 aasta veebruaris hävitas üle tuhende hektari maad.mille tulemusel evakueeriti inimesi. PINNAMOOD JA LAAMTEKTOONIKA Iseloomusta riigi pinnamoodi. Argentiinas on esindatud väga palju erinevaid pinnamood, mis ulatuvad erinevatesse kliimavöönditesse. Argentiina pinnamood jagatakse järgmiselt: 1.Andid See mäeahelik kulgeb mööda läänepoolt, koos Tsiili riigipiiriga.Kõige kõrgem tipp Argentiinas leiduvad selles piirkonnas, Mendoza lähistel- Aconcagua (6960meetrit).Sellel
Van Alleni vöö- magnetväljas püütakse P tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja jõujooni moodustades vöö. Maismaa ja veekogude tempkontrasti põhjused: maismaal- väike soojusjuhtivus, segunemine puudub, madalam aurumistase, väiksem erisoojus; veekogudel- suur soojusjuhtivus, intensiivne segunemine, intensiivsem auramine, suurem erisoojus. Mandriline maakoor ja mandriline maakoor- Põrkuvad ja nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik. Suure rõhu all liiguvad kaks maakoort üksteise peale ja kurduvad mäestikeks. Sealsetse piirkondades on maavärinaid aga vulkaanipurskeid seal ei esine, kuna maakoor on liiga paks, et magma suudaks maapinnale tungida. Mandriliustike poolt kujundatud pinnavormid voored, oosid, mõhnad, sandurid, fulvioglatsiline delta, moreentasandik, moreenküngas, rannavall. Mereline läänerannikukliima kliimat kujundavad mP, läänetuuled, aktiivne tsüklonaalne tegevus.
a. Jaapanis Kyotos COP3 toimumise käigus. 28. artiklist koosneva Kyoto leppe ülesandeks on näidata, kuidas kõige efektiivsemalt ja odavamalt pidurdada kliima muutumist. Kyoto leppe järgi peavad tööstusriigid vähendama aastateks 2008 - 2012 oma KHG keskmiselt vähemalt 5% võrreldes 1990 tasemega. Sveits, enamus Euroopa Liidu riikidest 8%, USA 7%, Kanada, Ungari, Jaapan ja Poola 6%. Venemaa, Uus- Meremaa ja Ukraina peavad emissioonid stabiliseerima. Norra võib emissioone tõsta 1%, Austraalia 8% ja Island 10% võrra. Kyoto lepe Leppe jõustumiseks pidid liituma sellega niipalju riike, et nende summaarne CO2 emissioon ületaks 55%. Kyoto lepe jõustus 2005. a. pärast Venemaa-poolset ratifitseerimist. Suurimateks kliimaleppe vastasteks on USA ja Austraalia. Ka mõned teised arenenud riigid on lepet ebaõiglaseks pidanud, kuna liituma ega KHG emissioone ei pea piirama sellised suured arengumaad nagu India, Hiina ja Brasiilia. Leppe nõrkuseks peetaksegi asjaolu, et
• sademeid alla 300mm, enamasti 100-200mm, sajab periooditi • pinnavett ei ole • sademete vaesus pidurdab mullateket Nt: Sahara, Araabia ps., Iraan, Thari kõrb Kuiv lähistroopiline kliima • Kliimat kujundavad cT ja cP ning lähistroopilised maksimumid • Esineb suur aastane temperatuuri amplituud (15- 35°) ja selgelt väljendunud külm talv, sademeid alla 200mm Nt: Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, USA edelaosa, Põhja-Mehhiko, Austraalia lõunaosa Niiske lähistroopiline kliima • Kliimat kujundavad mT (suvel), cP (talvel) • Suvel palju sademeid, kokku üle 1000mm, talved jahedad aga mitte alla 0° Nt: USA kaguosa, Lõuna-Hiina, Jaapani lõunaosa, Brasiilia, Argentiina Vahemereline kliima •Kliimat kujundab talvel mP ja suvel cT •Talv pehme ja sajune (5-10°C), suvi palav ja kuiv (20- 30°C), sademeid 400-600mm Nt: Vahemeremaad, Austraalia, California
Pinnavett pole Sademetevaesus piduradab mulla teket Liivakõrbed, kivikõrbed, savikõrbed Takõrrid- pealeuhte ala tekivad tasased taimedeta alad Troopikakõrbed Üleminekuala kuiva kõrbe ja märg-kuiva troopika vahel Lühike niiske periood, peaaegu sademeteta periood Väga kõrged temp kuival perioodil Pinnase sooldumine Taimkate hõre Inimesed koondunud ooaasidesse, kus põhjavesi on pinnale lähemal Sademete väga suur muutlikus, paduvihmad üle mitme aasta Nt: Sahara, Araabia ps, Iraan, Austraalia siseosa Kuiv lähistroopiline kliima Suur aastane temp amplituud Külm talv Sademeid rohkem Taimkate rikkalikum( kaktused, saksauul) Nt: Põhja-Aafrika, Argentiina Niiske lähistroopiline kliima Suvel palju sademeid Talved jahedad, kuid mitte alla null kraadi Esineb orkaanid, taifuuni Igihaljad metsad Muld kollakas, punakas, viljakas Kasvatatakse riisi, nisu, tubakat, teed Nt: Brasiilia, Taivan Vahemere kliima Talv pehme ja sajune(5-10 kraadi) Suvi palav ja kuiv(20-30 kraadi)
Maailma kliimarekordid Kliima on mingi paiga ilmade korduvus paljude aastate jooksul. Inimesed puutuvad kliimaga pidevalt kokku. Enne õue minekut vaadatakse, mis ilm õues on, reisimisel otsitakse sihtpunki meelejärgi oleva kliima järgi ja loodusõnnetused on inimestele takistuseks ning võivad muutuda isegi eluohtlikuks. Kliimast võib ka mõnu tunda. Ilus, päikseline ilm ja ka nt. vikerkaar on nauditavad looduses olles. Kõigist nendest ja veel paljudest loodusnähtudest kliimarekordites. Kõrgeim õhutemperatuur on 57,8 kraadi. See mõõdeti 13.septembril 1922. aastal Azizijas, Liibüas. Madalaim õhutemperatuur on -89,2 kraadi. See mõõdeti 21. juulil 1983. aastal "Vostok" polaarjaamas, Antarktises. Aasta kõrgeim keskmine õhutemperatuur on 34,4 kraadi. See mõõdeti 1960.-66. aastal Dallalis, Etioopias. Aasta madalaim keskmine õhutemperatuur on -57,8 kraadi. See mõõdeti 1578. aastal Ligipääsmatuse poolusel, Antarktises. Kõige rohkem sademei
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste haru
asuv keskmassiiv. (15) Kesk-Euroopa põhjaosa hõlmavad peamiselt moreentasandikud, mis moodustavad Ida-Euroopa lauskmaa jätku. Neist lõuna pool on laialdane keskmäestike vööde, mis ulatud Briti saarteni, hõlmates Tsehhi massiivi, Harzi, Reini Kiltkivimäestiku, Schwarzwaldi, Vogeesid ja Prantsuse Keskmassiivi. Tugevasti kulunud mäestike vahel asub madalaid kuestade ahelikke, alanguid ja nõgusid. Kesk- Euroopa lõunapiiril asub Euroopa kõrgeim mäestik Alpid, mille jätku moodustavad Karpaadid. Alpide ja Karpaatidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud Lombardia , Kesk- ja Alam-Doonau madalik. (5 lk 634) 9 Sademete hulk väheneb ida suunas, idaosas võib suvel esineda põuda ja taimed vajavad siin niisutamist. Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600 800 mm/a. (13)
........4 1.1.Tasandikud......................................................................................................4 1.1.1.Lääne-Siberi lauskmaa............................................................................4 1.1.2.Kesk-siberi kiltmaa.................................................................................4 1.2.Mäestikud ja mägismaad................................................................................4 1.2.1.Tserski mäestik........................................................................................5 1.2.2.Verhojanski mäestik................................................................................5 1.2.3.Sajaanid...................................................................................................5 2.SIBERI KLIIMA....................................................................................................7 3.IGIKELTS.............................................
tekkinud erosioon. 7 4.1. Põhjasaar Põhjasaarel asuvad mitmed märkimisväärsed tegevvulkaanid, nagu Ruapehu (2797 m), Ngauruhoe (2291 m), Taranaki (2518 m) ning on teisigi vulkaanilise tegevuse nähte, näiteks geisrid, maalilised mitmevärvilised kuumaveeallikad ning podisevad mudakraatrid. Need on tingitud kahe suure laama Austraalia ja Vaikse ookeani laama kokkupõrkest Uus- Meremaal. Põhjasaare joonel sukeldub Vaikse ookeani laam Austraalia laama alla, põhjustades vulkaanide teket ja seismilist aktiivsust. Aastas toimub ligikaudu 14 000 maavärinat, millest enamik on küll kerged inimene neid ei tunne , kuid umbes sada maavärinat aastas on nii tugevad, et inimene tajub neid. Laamad liiguvad Põhjasaare ja Lõunasaare kohal erinevalt, seepärast on ka saarte geoloogiline ehitus ja maastikud erisugused
Juhendaja: Sisukord: 1. ÜLDANDMED 2. AJALUGU 3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2
maardlad. (Joonis 3). LAAMTEKTOONIKA Tsiili asub Lõuna-Ameerika laama edela- ja läänepoolses ääreosas. Lõuna-Ameerika laamast läände jääb Nazca laam. Lõuna- Ameerika laam on mandriline laam ja Nazca laam ookeaniline. Nende kahe laama põrkumisel sukeldub ookeanilise maakoore põrkeserv mandrilise laama serva alla. Tekkinud surve tulemusena pressitakse ülemise laamaserva kivimid kurdudesse ja lõhestatakse, tekib kurdmäestik. Nii on tekkinud Andide mäestik. Tekkinud lõhedesse tungib neeldunud laamaserva ülessulamisel eralduv kergem magma, mis voolab vulkaanide kaudu maapinnale, seetõttu on Andides ka palju vulkaane. VULKAANID, MAAVÄRINAD Andide mästikus on üle 50 aktiivse vulkaani. Vulkaanide tõttu esineb Tsiilis ka maavärinaid, millest tugevaim toimus 22. mail 1960 Lõuna-Tsiilis. Selle tugevuseks mõõdeti 8,6 magnituuti ning selle tagajärjel laastati paljud rannikulinnad, mõned hävisid.
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduste instituut Geoökoloogia õppetool Maiki Lauri SADEMETE REZIIM EESTIS Referaat Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2009 SISUKORD 1.) Sissejuhatus ......................................................................................... 2.) Mis on sademed ja sademehulk? ................................................................. 3.) Kliimadiagramm ................................................................................. 4.) Sademed 4.1. Vihm .................................................................................
Am BWk BS sa wa Cfb Dsb Dsc Dwb Dw Dfb Dfc T Aw h BSk Csb Cwb Cfc Dsd c Dwd Dfd EF A troopiline vihmane kliima Kõigi kuude keskmine temperatuur on üle +18 °C, sellel kliimatüübil ei ole talveperioodi Aastane sademetehulk on suur ja ületab aastast aurumist B kuiv kliima Aurumine ületab keskmiselt sademetehulga terve aasta vältel, mistõttu ei lähtu sellest kliimavöötmest ükski jõgi C niiske kliima maheda talvega Külmima kuu keskmine temperatuur on +18 °C ja 3 °C vahel Vähemalt ühe kuu keskmine temperatuur ületab +10 °C Sellel kliimatüübil on välja kujunenud nii suvi kui ka talv D niiske kliima külma talvega Külmima kuu keskmine temperatuur on alla 3 °C Kõige soojema kuu keskmine temperatuur ületab +10 °C, see isoterm ühtib üldjoontes metsa kasvu poolusepoolse piiriga E polaarkliima
teine saar. Maa on mägine, 80% pindalast jääb mäeahelike alla. Kahe suurema aheliku, Kesk- 3 Kordiljeeride ja Põhja-Kordiljeeride vahele jääb viljakas Cibao org. Põlluharimiseks sobib ka tiheda asustusega rannikutasandik riigi kaguosas. Dominikaanit läbivad laiad jõed, mille kaldamaad on üpris viljakad. Põhja suunas voolavad Yaque del Norte ja Yuna, lõunaosa veestavad Ozama ning riigi suurim jõgi Yaque del Sur. Rannajoon on võrdlemisi sirge; põhjarannikule on iseloomulikud pikad lauged rannad. Kliima Dominikaanis valitseb tüüpiline troopikakliima. Üldiselt on kuiva aastaaega vihmasest rohkem, kuid põhjapoolsetel mägialadel on üsna niiske; temperatuur sõltub kõrgusest. Pealinnas Santo Domingos püsib meeldivalt mõõdukas kliima aastase temperatuuriga 23 oC. Kui tahta päevitada muinasjutulistel randadel, tuleb arvestada, et vihmade aeg kestab maist
Kliima: Ungari asub parasvöötmes, kolme suure kliimapiirkonna: ookeani-, kontinentaalse ja vahemerelise kliima piiri- ja mõjualal. Ilm võib mõnikord väga äkitselt muutuda, ilmastik on tänu Karpaatide basseini suhtelisele isoleeritusele kuivusele kalduv, seda eriti Alföldi tasandikualal. Kõige tähtsamad jõed: Riiki poolitab Doonau jõgi, mis on Euroopas suuruselt teine jõgi ning Kesk-Euroopa tähtsaim voolav veekogu. Riigi tähtsuselt teine jõgi on Tisza, millest Ungari territooriumil asub 596 kilomeetri pikkune lõik. Doonau tähtsamad lisajõed on: lõunapiiril Dráva, Kisalföldi tasandikul Lajta, Rába (koos Marcali ja Rábcaga), Doonau vasakkaldal aga piki Slovakkia piiri voolav Ipoly. Tisza kõige tähtsamad paremkalda lisajõed on Bodrog, Sajó ning Zagyva,
Etioopia Demokraatlik Vabariik referaat 1. Asend 1.1 Mandri kaart 1.2 Geograafiline asend Etioopia asub Aafrika mandril ja Aafrika maailmajaos. Riigi naabermaadeks on põhjast Eritrea, loodest ja läänest Sudaan, edelast ja lõunast Keenia, idast ja kagust Somaalia ning kirdest Djibouti. Põhjas ja läänes kõrgub Etioopia ehk Abessiinia mägismaa, mis võtab enda alla üle poole riigi pindalast. Lõunas laiub veidi madalam Galla platoo ning neid kahte eraldab keskalang. Riigi keskosa lõhestab Ida-Aafrika alang, mis jaotab platoo diagonaalselt kaheks ning peidab endas arvutult orge. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Riigi põhjaosas, Etioopia mägismaal, asub Tana järv, kust saab alguse Sinine Niilus. Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Sebel ja Awash.Merepiir riigil puudub. 1.3 Pikkus- ja laiuskraadid Etioopia asub laiuskraadidel 34-48 lõunalaiust ning 4-15 idapikkust. 1.4 Riigi lähim kaugus koduasulast Etioopia lähim kaugus minu kodua
Kose Gümnaasium Rootsi Kuningriik Uurimustöö küsimustiku alusel Koostas: Vivika Tamra Klass: 10B Juhendaja: Epp Tähe 2007 2 Sisukord · Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik
· III tuleohuklass süttimisoht on keskmine, · IV tuleohuklass süttimisoht on suur, · V tuleohuklass süttimisoht on erakordselt kõrge."39 Tuletõkestusvööndite rajamine ja hooldamine ,,Tuletõkestusvöönditega tuleb tekitada okaspuu-metsamassiivides üksteisest isoleeritud katastriüksuste või metsakvartalite blokid nii, et vööndi keskel asetseks tõke, milleks võib olla tee, kraav, jõgi vms, nende puudumisel selleks rajatud 2,5 meetri laiune mineraliseeritud tuletõkestusriba."40 Kunstlike või looduslike tõkete nappusel rajatakse neid juurde maapinna mineraliseerimise teel. Selliseid ribasid nimetatakse mineraliseeritud tuletõkestusribadeks.41 ,,Mõlemal pool tõket peab asetsema vähemalt 5 meetri laiune lehtpuuenamusega (mitte vähem kui 7 osa koosseisust) vöönd. Kui metsa kasvutingimuste tõttu pole lehtpuuenamusega vööndit võimalik
2 Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Austraallaste heaolutase on võrdlemisi ühtlane. Suurel osal perekondadel on kaks autot peres ja võrdlemisi palju vaba raha. Kliimaolud võimaldavad kõigil mugavat äraelamist. Suur tööpuudus on 1990. aastate majanduslanguste ajal suurendanud erinevust rikaste ja vaeste vahel ning viimastel aastatel on Austraalia maailma elatustaseme pingereas tahapoole langenud. Kodutuse, äärmise vaesuse ja laste hooletusse jätmise juhtumite arv on vaesuse tõttu veidi suurenenud. Elueaga on Austraalia maailma riikide hulgas viiendal kohal, laste suremusel on kolmetesitkümnendal kohal riikide seas, SKT ühe inimese kohta 21. kohal, kirjaoskusega on on 9. kohal, haridustasemega on Austraalia riikide seas 15. kohal ja inimarengu indeksiga on Austraalia 3. kohal. SKT inimese kohta on 17 980 $
Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused 1. ÜLEVAADE EESTI KLIMAATILISTEST TINGIMUSTEST 1.1. Kliimat kujundavad tegurid Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas 57º30 ja 59º50 pl vahel mereliselt kliimalt mandrilisele ülemineku vööndis. Suure geograafilise laiuse tõttu on siinsele kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri tunduv aastaajaline kõikumine. Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna- Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhumass Atlandi ookeanilt
6. Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Lennukaugus Washingtonist Tallinna on 7485km ja kell on 10 tundi ees. http://www.flightpedia.org/distance-tallinn-estonia-to-washington-united-states.html 7.Iseloomusta riigi pinnamoodi Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). http://et.wikipedia
põhja-lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja- Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). (1) Loodusvarad ja nende majandamine
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid
kiirenduse mõju on tühine. Soe, niiske õhk tõuseb ja kondenseerub pilvedeks. Õhurõhk on vahetult ekvaatori ümbruses madal (soe niiske õhk). Tuulevaikus võib kesta nädalaid. Samas võib ka ilm sealt vastupidi tõsist märulit korraldada . Järgmine vaikusevöönd on 30 kraadi juures nö hobulaiused. Cromwelli ekvatoriaalne vastuhoovus 6000 km pikk , 400km lai ja 100m sügavusel . Ekvaatoril on ookeanis nö jõgi mis liigub tuultele vastu ja tasakaalustub keskonda , ilmslet seetõttu et veemass jab inertsi töttu maha ja jääb mulje nagu liiguks teises suunas või midagi sellist. El nino Peruu ja Tsiili rannikul asset leidev loodusnähtus Paari aastase vahega tuleb rannikule soe vesi mitte külm vesi ja see viib toitained minema ja tekitab vihmi , mis on küll kõrbetele kasulik kuid võivad katastroofiliseks kasvada. Võib kuid kui ka aastaid Tegijapoiss 2010 kesta
Sademete hulk kasvas selle ajaga ligi 1% võrra. Kõige rohkem on suurenenud talviste sademete hulk, koguni 29%. Arvutuste kohaselt võib poole sajandi pärast Eesti kliima soojeneda 1-1,7 kraadi võrra, sademete hulk kasvada veel 5-10%. Meie regioonis on viimastel aastakümnetel kliima soojenemine kõige tugevamini avaldunud just Eesti, Läti ja Loode- Venemaa piirkonnas. Kõige enam on soojenenud märtsikuu. Sellest mõnevõrra vähem on tõusnud õhutemperatuur veebruaris ja aprillis ning märksa vähem jaanuaris ja mais (Kallis 2009). Kuna Eesti paikneb nõnda suurel geograafilisel laiuskraadil, kõiguvad valgustingimused suve ja talve vahel suurtes piirides. Päev on kõige lühem talvisel pööripäeval: Põhja-Eestis Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Lõuna-Eestis Valgas 6 tundi 39 minutit. Suvisel pööripäeval on päeva pikkus vastavalt 18 tundi 40 minutit ja 18 tundi 10 min. Aastane
Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on reostunud Pärsia laht, Põhja meri, Mehiko laht, Reini jõgi, Doonau jõgi, Volga jõgi. · Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv Tallina ümbrus on täis ehitatud, luuakse palju uusi tehaseid. Tehased toodavad palju prügu, tekivad prügimäed ja loodusele ohtlikud keeminlised reaktsioonid. Inimesed viskavad prügikotid metsa alla. Loodus reostub. Nnew York'is on suured prügisaared. Praht viiakse laevadega merre. · Rahvaarvu kiire kasv, loodusressursside vähenemine Maailmas on praegu 6,5 miljardit inimest
Loomastik on rikkalik. See on koondunud põhiliselt reservaatidesse ja rahvusparkidesse ning on Lõuna-Aafrika Vabariigis üks tõmbenumbreid. Olulisemad liigid on antiloobid, sebrad, pühvlid, elevandid, lõvid, leopardid ning lindudest mustkotkad ja jaanalinnud. Peale selle elutseb seal arvukalt ka roomajaid ja kalu. 2.5 Jõed Idas algab mägedest palju lühikesi, kuid vee- ja energiarikkaid jõgesid. Sisemaal, lääne- ja põhjaosas on alalise vooluga jõgesid vähe: maa suurim jõgi Oranje, selle lisajõgi Vaal ja piirijõgi Limpopo. LAVis on 9 rahvusparki, üle 150 provintsipargi ja kaitseala ning erareservaate. LAVi suurimad jõed panevad aluse sealsele viljakale põllumajandusele. Voolanud piki Namiibia piiri, suubub Oranje lõpuks Atlandi ookeani. Botswana ja Zimbabwe piiri tähistav Limpopo suubub aga Mosambiigi aladele, kus ta viib oma veed India ookeani. Kuigi paljud väiksemad jõed pole püsivad ning kuivavad suvel ära, on neil siiski oluline roll maa niisutamisel
SISUKORD Sissejuhatus 1. Üldiseloomustus.....................................................................................lk 4 1.1. Üldandmed......................................................................................lk 4 1.2. Geograafiline asend............................................................................lk 5 1.3. Looduslikud tingimused.......................................................................lk 5 2. Arengutase............................................................................................lk 7 2.1. India arengutaseme näitajad...................................................................lk 7 2.2. Kuuluvus arengutaseme järgi.................................................................lk 8 3. Majandus..............................................................................................lk 9 3.1. India kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...............................lk 9 4. Rahvastik..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
