Grewingk koostas baltimaade geoloogilise kaardi EV aegne: Gräno Eesti geograafia ja maastikuteaduse rajaja, jaotas maastikuvormid nelja gruppi. Tammekann uurimus ,,Eesti maastikud", aerofotod Kant Eesti 1. majandusgeograafia professor. Piiritles maastikud kaheks, Kõrg-Eesti ja Madal-Eesti Kirde uuris kliimat Nõmmik Eesti esimene mullastikukaart II ms järgne: Varep Teise ms järel üks suurimaid geograafia teadlasi. Koostas 12 maastikutüüpi. Kildema Kompleksprofiil Lillema mullastikukaart Setete kompleks: 1. Aluskord kristallsed kivimid(gneiss, graniit jne) 2. Aluspõhi vanad mered, kus kuhjunud settekivimid(lubijakivi, liivakivi jne) 3. Pinnakate tekkinud murenenud aluspõhjakivimeist või kohale kantud Vee tegevust saab jaotada: 1. Ajutiste vooluvete tegevus 2. Alaliste vooluvete tegevus 3. Veekogude tegevus 4. Merede tegevus Taimkate on maastiku arengus kõige lihtsamini inimese poolt muudetav komponent
Maastiku mõiste Maastikuteadus on ühest küljest paljude loodusteaduste, nagu geomorfoloogia, mullateadus, geobotaanika jt. ning teisest küljest mitmesuguste inimtegevust uurivate teadusharude ühend. Maastikuteaduse põhinõudeks on uurida: ·ümbritsevat loodust kui tervikut ·maastikukomponentide omavahelisi seoseid ·maastike kujunemisel toiminud inimmõju Maastik on: mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maaala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv) kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastik...
keelest on land cover. Maakatet esindavad looduslikud ja inimtekkelised kooslused, mis katavad teatud kohas maapinda (loodusobjekti olemasolu, nt. mets, veekogu jne.). Maakate kui üldistus käsitletavast alast on kogumaspopulaarsust, eriti seoses aerofotode ja satelliitkujutiste kasutamisel põhineva kaugseire arenemisega. 16. Maastike kaardistamine ja maastikuprofiilid: kuidas tehakse, töö käik. POOLIK Maastiku kompleksprofiil Maastikku kujundavad mitmed komponendid: ala geoloogiline ehitus, reljeef, muldkate, taimkate, kliima, loomastik, veerežiim, inimmõju. (Neid komponente on väga raske korraga konkreetses kohas ja kindlal ajahetkel uurida.) Maastike uurimisel kasutavad geograafid läbilõike e kompleksprofiili meetodit. Maastiku kompleksprofiil koosneb 3 osast: profiiljoonest, plaaniribast ja maastikukomponentide tabelist.
• 2001 – IALE Euroopa Kongress Stockholmis ja Tartus • 2011 IALE 6 maailma kongress Pekingis • 2015 IALE 7 maailma kongress, Portlandis, USA 3 Maastiku ökoloogia tähtsamad ajakirjad. Ajakirjad: Landscape Ecology, Landscape and Urban Planning, Ecology, Ecological Applications, Journal of Applied Ecology, Journal of Environmental Quality Maastikuökoloogia põhilised uurimismeetodid ja printsiibid. 1. Maastiku kompleksprofiil või transekt 2. Valgala printsiip - aine ja energiavoogude iseloomustamine - on ruumis kindlalt määratletud (valgla suurus, kuju, heterogeensus, reostuskollete paiknemine) 3. Ökoliin (E. van der Maarel), substraadi gradiendi ökoliin. Vt. Lõhmus et al. Metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon. 4. Kaartide analüüs 5. Aerofotode analüüs 6. Kaugseire 7. Kvalitatiivsed uuringud Too näiteid maastikuökoloogia uurimismeetodite rakendamisest.
Granö pani käima Eesti kihelkondade uurimised. Edgar Kant kõige kuulsam geograaf, kuid ei saa öleda, et ta on loodusgeograaf. Tema doktoritöö eestlaste eluruumist. August Tammekann Granö järglane, loodusgeograaf. Geograafia professor 1930-1940. Eduard Markus esimene eesti geograafi doktoritöö rahvuslikus ülikoolis. Üks kompleksprofiilide metoodika rajajaid maailmas. Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil kujutatud mullaprofiile, paned taimestiku peale, saab näha, kuidas looduses toimuvad muutused. Jaan Rumma mõõtis Eesti järvede ja saarte pindala. Planimeetriaga saab pindalasti mõõta. Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
