Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maastik, arhitekt, kunst, arhitektuur, aeda, pargi, ehit, maastikuarhitektuur, koost, koostanud, este, lille, aiakunst, kese, rooma, imed, terrass, aedades, juur, deks, aiakunsti, selo, kaev, müür, vaate, land, barokk, isse, kanal, aedu, roma, purskkaev, väljak, väljend, imede, roman, garden, skulptuur, renessanss, paviljon, filosoof, kupar, kividAmpiirstiili iseloomustavad ranged suuremõõtmelised vormid ja Vana-Egiptuse ning Vana-Rooma kaunistusmotiivide (nt tiivuliste sfinkside jms) kasutamine. aps võlvitud poolringikujuline või hulknurkne, harilikult kabeli lõpposa. arabeskornamentika stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim)ornament, islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive (arabesco it. araabia laadis). 1 Koostanud: Kadi Karro [email protected] Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a arboreetum(ld. arbor puu) puude kollektsioon teaduslikeks eesmärkideks (=dendraarium) arhitektooniline ehituskunstiline, ehituskunsti seadustele vastav; kunstiteose ülesehitusse puutuv
Kordamisküsimused 1. Maastikuarhitektuuri mõistest (iseseisvalt) Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele.Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19.sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, ajakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Maastikuarhitektuur hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhidektide, aednike ja taimekasvatajate koostööna. Esimese proffesionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted 2. Aed kui inimese looming (iseseisvalt) Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga. Aiad luuakse sinna loodud maastiku ilu pärast ja taimede kasvatamiseks
1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.)
eestikeelset kirjandust: 1. Aiakunst läbi aegade, I osa. 1999. [Toim. T. Tallinn] 2. Aiakunst läbi aegade. 2. osa. 2004. [Toim. T. Tallinn] 3. Hobhouse, P. 2006. Aianduse ajalugu. Tallinn: Varrak 4. Mazzoni., I. D. 2006. Aiad ja pargid. 50 klassikut. Tallinn: Tea. Järgnevalt mõned märksõnad ja näidisküsimused erinevatest kursuse jooksul käsitletavatest ajastutest. AntiikKreeka, AntiikRooma, keskaegne aed Sümbolism, seosed, elemendid. Maastik, kultuurikeskkond, arhitektuur. Eksamiküsimused võivad olla sõnastatud näiteks nii: 1. Nimeta viis antiigi aiakunsti elementi, mis kandusid edasi renessansiajastu aedadesse. 2. Nimeta ja visanda kolm antiigi aiakunsti elementi, mida kasutatakse ka tänapäeval. 3. Selgita mõistet "Paiga vaim" algses ja ülekantud tähenduses. 4. Mida ühist on vanadel kreeklastel ja vanadel eestlastel (suhtumises loodusesse. 5. Kuidas on võimalik siduda parki või aeda ümbritseva maastikuga
trepistikud. Purskkaevud, taimeskulptuurid. skulptuurid. Linnamajad ja nende võrgustikud. Ring- ja ovaalmotiiv. Ida-Rooma: Lääne-Rooma kultuuri pärija; muutus Keset aeda lossi ees kuld- või Bütsants väliseks hiilguseks, toretsemiseks. hõbepuu, tüve ümber väänlevad kuni 5. saj. Priiskav aiakunst, kus olid kuld- ja maod, voolamas vein. Puudub hõbepuud tehislisanditega, intiimsus, tegelik tundeelu. purskkaevud ja kosed lõhnaveega, peamiselt suured jahipargid.
Antiik aiakunst Niiluse oru aiad ~2000 e.Kr Teebas vaaraoametniku Meket-Re aed, sammassaala, müüriga ümbritsetud, keskel tiik, ääristavad puud. 1400 e.Kr Teebas Amenhotep III väepealik, ruudukujuline, müüriga ümbitsetud, müürist väljapool allee, mille ees kraav, põhifunkts.reas viiinamarjaistandus, moodustades alleed. Keskteljeline, jaguneb 2 sümeetriliseks omaette müüridega ümbritstetud, kummaski 2 basseini, aiapaviljonid. Seda aeda peetakse Eur.aia nurgakiviks. Põhilised olid ruut ja ristkülik motiivid, kuid esines ka ümmargusi tiike ka. Mesopotaamia aed 1) 713-708 ehitatud pealinn, palee ja aed, mis lõplikult valmis ei ehitatudki, vaid hüljati. Iraagis Korsabadi külas Asüüria kuningas Sargoni II poolt 2) Sargon II poeg Sanherib ehitab Nivies (assüürias) 6 saj e.kr alguses aia, mis rõhtuab sümboolselt mägimaastikku
MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOO ARVESTUSE KÜSIMUSED 17.01.2011 1. Mis on maastikuarhitektuur? Mida teevad maastikuarhitektid? Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub väliskeskkonna kujundamisele (välisruumi vormimisele). Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Tegelevad: struktuuride rajamine (teed, hooned jne), taimekoosluste rajamine (elupaigaks ka loomadele), maapinna modelleerimine (nn earthworks), alade ja paikade kujundamine inimeste ja meelelahutuse jaoks, skaalade varieerumine alates väikeaedadest kuni suurte maakasutusplaanideni. 2. Mida said teada objekti kohta, millest tegid referaadi?
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Liisa Mudist Arhitektuuriline park Versailles’ ja inglise pargi tekkimine Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1Arhitektuuriline park. Versailles’.....................................................................................4 1.1André Le Nôtre.......................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Ppõllumajandus- ja keskkonnainstituut nimi Antiik Rooma maastikukäsitlus, arhitektuur, aia kompositsioon Juhendaja: nimi Tartu 2015 Rooma perioodil said alguse väga paljud maailma tänaseni mõjutavad ideed. See oli suurte mõtlejate ajastu ning antiikmaailma kõrgpunkt. Hellenistlik linnaplaneerimine ja maastik materialiseerusid Aleksander Suur valitsemisajal, asendades kreeklaste instinktiivse ja ebaratsionaalse planeeringu Rooma korrapärase planeeringuga.
Kivi-kauss, Koht: Ritsurin Garden, Takamatsu, Jaapan. 8 (Ei teagi selle pildi tegemise asukohta, kuid mõte iseenesest on ju hea. Kitsastes tööstushoonete rägastikes saab samuti maastikuehitaja oma oskusi näidata ) 9 Jaapanist arenes ka kandikul või anumates paiknevate miniatuursete aedade ja bonsai kasvatamise kunst. 10 Kasutatud kirjandus Mazzoni,I.D. 50 klassikut Aiad ja Pargid Aiakunst antiigist tänapäevani, Tallinn 2006 TEA Kirjastus Hobhouse, P. Aianduse ajalugu, Kirjastus Varrak 2006 http://www.kotli.ee/jaapani.aiakujundus/ http://www.kodu-aed.ee/index.php?nid=431&r=4&page=63& 11
kui jaapani aia moderniseerijat, kaasajastajat. Jaapanlastele omase pühendumusega õppis ning uuris ta aedade loomist eelnevalt aastakümneid, enne kui kujundas ühe oma esimesi, ning kõige kuulsama aia Töfuku-ji templile. Aed on tuntud oma uuenduslikkuse poolest, kus Shigemori küll ei ole kaotanud oma aia kujundamisel traditsiooniliselt loomise printsiipe, kuid mis oli väga ebatavaline lähenemine tol perioodil. Aeda planeerides kasutas ta samu traditsioonilisi võtteid ning tuntud elemente, kuid uues võtmes. Tema aias olid olemas kohustuslikud jalutusraja kivikesed, sammal, trimmitud põõsad kuid see kõik nägi väga ebatavaline välja. Jalutuskivikesete ruudud vahelduvad sambla ruudukestega, moodustades malelaua mustri. Selline kivide kasutus ei kandnud tavapärast praktilist eesmärki, kus jalutusrada peaks kusagile viima. Siiski mustri sujuv hajuvus aia tagumise
Lasnamäe klindi jalamile tõid 17. sajandi II poolel kultuurhaljastuse viis jõukat tallinlast, kes said loa ehitada sealsele linna karjamaale oma suvemõisad. 1714. aastal omandas tsaar Peeter I Drentelnidelt nende suvemõisa koos väikse pargiga ning 1718. aasta suvel rajas Tallinnast ida poole Lasnamäe järsu paekalda ja mere vahele lossi- ja pargiansambli, mida tsaari abikaasa auks Jekaterinenthaliks ehk Catherinenthaliks, eestipäraselt aga Kadrioruks kutsuma hakati. Lossi ja pargi rajamisega tegeles itaalia arhitekt Niccolo Michetti. 1720. aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ning kaunistustööde juhatajaks Mihhail Zemtsov Peterburist. REGULAARPARK 1718.a arhitekt Niccolo Michetti. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks
Mari Nõmmela Tartu 2012 Sissejuhatus See uurimuslik referaat on koostatud eesmärgiga rohkem teada saada ühest ajaloolisest alast ja selleks, et õppida leidma infot mitmetest allikatest, kaasa arvatud ajalooliste materjalide hulgast arhiivis. Selle jaoks on analüüsitud vanu kaarte, raamatuid ja internetiallikaid. Räpina mõis ja seda ümbritsev park asub Põlvamaal, Räpina vallas Võhandu jõe ja Räpina paisjärve ääres. Läbi ajaloo on pargi kujundus ja ülesehitus muutunud aga piirid on enamjaolt samaks jäänud. Töös antaksegi ülevaade Räpina mõisa (Sillapää lossi) ja selle pargi arengust kuni tänapäevani. Joonis . Räpina mõisa park ja hooned Nõukogude Liidu topograafilisel kaardil. Joonis . Räpina Alamõisa maade plaan, 1903. EAA f.2469, 1, 2. 761.1.3 Ajalooline ülevaade Mõisakompleksi omanikest ja hoonetest 18-21 saj. Räpina mõis asutati 1582. aastal. 1728. aastal omandas mõisa Peeter I õukondlane K
Antiik-Kreeka aiad Kreeka aiad • Pole nii kesksel positsioonil nagu arhitektuur. • Infot vähe ja pisteliselt: arvatavasti pole see lihtsalt säilinud. • Teated pühadest hiitest, roosikasvatusest ja tarbeaedadest: puuvilja-, aedvilja- ja viinapuuaedadest. • 4. saj. pärineb üldkasutatavate aedade ja linnade haljasalade kirjeldusi. Homerose maastikukirjeldused 8. saj eKr • „Odüsseia“ viiendas laulus on nümf Kalypso koopa kirjeldus, kus Odysseust vangis hoiti, metsasalus, paplite, pajude, leppade ja pikkade
Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................- 2 - 1. Elulugu ...............................................................................................................................- 3 - 1.1Noorusaastad .................................................................................................................- 3 - 1.2 Hariduskäik ..................................................................................................................- 3 - 1.3 Karjäär ..........................................................................................................................- 3 - 2. Garrett Eckbo nägemus maastikuarhitektuurist .................................................................- 5 - 3. Mõned Garrett Eckbo tööd .................................................................................................- 6 - Kokkuvõte ...............
Kunda Ühisgümnaasium BABÜLONI RIPPAIAD Referaat Koostas: Klass: 10 Kunda 2009 Üks ime teise otsa. Babülon avaldas kreeklastele suur muljet. Nende jaoks olid imetabased 3 rajatist Babüloonia kuninga Nebukadnetsar II (605-562 eKr) linnas: esiteks linnamüürd, mille kõrgendikel võisid kaks nelja sõjavankrit teineteisest mööda sõita, siis mitmekorruseline taevasse kõrguv torn tsikuraat ja lõpuks RIPPUVAD AIAD. Kreeklased asutasid need aiad lausa 2. kohale tuntud maailmaimede loetelus, milles oli üldse kokku vaid seitse imet. Müür ja torn olid juba selleks ajakslangenud, kui Aleksander Suur 331. aastal eKr oma sõjaväega Babüloni saabus. Kuna Babüloniga olid Sanheribil pidevad lahkhelid ja ta sõdis selle linnaga alatasa. 689. aastal eKr otsustaski ta Babüloni lõplikult hävitada. Möödus ainult paarsada aastat ja Babülon seisis jälle endises hiilguses ja toreduses. Nebukadnetsar oligi
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Arti Unt Maastikuarhitektuuri ajalugu Referaat Juhendaja Rutt Sööt Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma uurimustööks Sillapää mõisapargi, kus olen ise mitmeid kordi käinud väga kaunist looduspilti nautimas. Ja juba varasematel pargi külastustel tekkis endale palju küsimusi pargi kohta, millele sain vastuseid uurimustöö käigus. Referaadis kirjutan lühikokkuvõtte Räpina mõisa ajaloost, seejärel pargi kujundajast, olemusest, vaadetest, kujundusest, stiilist ja ka erinevatest puude ja põõsaste liikidest. Töö eesmärgiks seadsin saada ülevaade pargi olemusest, ajaloost ja kujundusest. Referaadi koostamisel kasutasin Sillapää pargiga seonduvaid kirjalikke materjale, vähesel määral ka interneti lehekülgi. Referaadis esinevad pildid on võetud internetist.
Anatoli Orlov-Davõdov (18371905) Chr. Rotermanni pärijatelt krundi Maarjamäel koos seal asuvate hoonetega. A. Orlov-Davõdov pani kohale nimeks Marienberg nähtavasti oma abikaasa Maria Jegorovna Tolstoi või Maria nimelise tütre auks. Nime eestipärane variant -- Maarjamäe -- läks käibele 1930. aastate lõpul. Krahv lasi Marienbergil asunud vanade hoonete kõrvale ehitada suvemõisa peahoone ja mereni ulatuva trepistikterrassi. Projekti tegi Peterburi Kunstiakadeemia professor arhitekt Robert Gödicke, ehitustöid juhatas Peterburi Kunstiakadeemia kasvandik ja alates 1872. aastast Tallinnas arhitektina tegutsenud Nikolai Thamm vanem. Hoone valmis arvatavasti 1874. aastal. Historitsistliku peahoone dominant on pseudogooti vormis alt nelinurkne, ülalt kaheksatahuline neljakorruseline paekivist torn. Torni fassaadi ilmestava uhke portaali kohale oli kinnitatud Orlov-Davõdovite vapp deviisiga Fortitudine et constantia. Vapist on originaalina säilinud ümbritsev kartuss.
Tallinna Nõmme Gümnaasium 11B Sander-Ville Võsa Hiina arhitektuur Referaat Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Käesolev Referaat on refereeritud erinevatest Interneti ja kirjalikest allikatest. Referaat räägib Hiina arhitektuuri eripäradest ja üldiselt Hiina arhitektuurist. Hiina arhiteuuri on suuresti mõjutanud relligioosed uskumused. Hiinas eksisteerivad ajaloos kõrvuti 3 usundit, milleks on : taoism, konfutsionism ja budism. Iga uskumus
Tuuakse erinevaid konkreetseid näiteid. 17. Heldur Sander. Tallinna pargid ja puiesteed. Ajakiri Eesti Loodus. 2005/6 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1143 Artiklis räägitakse Tallinna parkide jätkusuutlikkusest, nende ajaloost, otstarvetest. Samuti haljastusest ning ka arusaamatustest linnahaljastuse ümber. Käsitletakse erinevaid konkreetseid objekte nagu näiteks Kadrioru park või Kaarli puiestee. 18. Anneliis Aunapuu. 2008. Pargi ja linna kohtumispaik. Eesti Ekspress. 10.07. http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/pargi-ja-linna-kohtumispaik.d?id=27679397 Artiklis käsitletakse parke linnaruumis ning Kadrioru pargi muutumist läbi aja. Samuti sisaldab artikkel lühikest intervjuud arhitekti Enn Rajasaarega pargi arhitektuuri teemal. 19. Kadi Tuul. 2011. Linnahaljastuse roll ja parendamine. http://www.botaanikaaed.ee/wp-content/uploads/2011/05/Kadi-Tuul.pdf
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus
... 12 3.3 Sukulendid............................................................................................... 12 4. PÕLLUMAJANDUSTAIMEDE LOETELU............................................................. 14 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 15 2 1. TARTU BOTAANIKAAIA AJALUGU Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. 1810. a. taimede nimestikus oli botaanikaaia kollektsioonides esindatud juba 4360 liiki. 1811
India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef, vabaskulptuurina kujutatakse jumalaid (Siva, Visnu ja Buddha). India kujutava kunsti kõrgaeg oli (klassikaline periood) Guptade dünastia ajal (4.-7. sajand p.Kr.) Skulptuuri koolkond: Gandhara- Pakistan, Afganistaan. Umbes 1 saj. p.Kr loodi selles Kreeka budistlikus piirkonnas esimesed Buddha kujutavad vabaskulptuurid;Vana-Kreeka mõjudega; sisu India sissepoole vaatav. Eeskujuks Apollo. 2.India arhitektuur Tempel: peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente, kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Saalide uksed enamasti ühel jppnel, viivad pühapaiga suunas, lage (kiviplaatidest) toestavad sambad, mis seisavad võga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks. India pühakodade välisseinad näivad koosnevat lausa skulptuuride massist. Tempel
Eest Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond Sisearhitektuur ja mööblidisain Vana-Hiina arhitektuur !!!!!! ! ! ! ! ! ! referaat !! Õppeaine: Arhitektuuri üldajalugu !! Õppejõud: Elo Sova Tallinn 2010Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Arhitekuuri omadused 1.1 sümmeetria arhitektuuris................................................................................................................4 1.2 kosmiline konseptsioon..........................................
FREDERICK LAW OLMSTED Referaat Tartu 2012 Elulugu Frederick Law Olmsted sündis 26. aprillil 1822 ning suri 28. augustil 1903. Ta oli Ameerika kirjanik, ühiskonna kriitik ning administraator ja maastiku kujundaja. Rahvas peab teda Ameerika maastikuarhitektuuri isaks, kuigi paljud teadlased on andnud selle tiitli Andrew Jackson Downing’le. Olmsted oli kuulus linna parkide kujundaja, projekteerides koos oma vanem partneri Calvert Vauxi’ga nii Central pargi, Prospect pargi New Yorgi linnas. (Viide 1. http://www.saylor.org/site/wp-content/uploads/2011/08/HIST361-7.4.5-Frederick-Law- Olmsted.pdf) Joonis 1 Tema isa, John Olmsted oli jõukas kaupmees, kes huvitus elavast loodusest, inimestest ja kohtadest. Ka Frederick Law ja tema noorem vend, John Hull tundsid selle vastu huvi. Tema ema, Charlotte Law (Hull) Olmsted suri kui ta oli vaevalt nelja aastane. Tema isa abiellus
Ühendatud on elulähedus ja idealiseerimine.Erinevate materjalide kujutamine, usutavad üksikasjad.Maalid on soojad, dünaamilised, säravad. Van Dyck- Paraadportree.Rahvalik suund-Jakob Jordaens- kujutas peamiselt talupoegi pidutsemas ja söömas.Kõrtsistseenid, logelevad või kaklevad talupojad, karikatuuri ja irooniat.Imetletakse lihtrahva elujõudu. 6.Hollandi barokkmaal- ooduslähedane, pilt pidi olema sarnane kujutatava inimese või esemega, välisele toredusele ei pööratud rõhku, maastik ilma ilustamata. Zanrid: olustikumaal (kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate inimeste kodudes, hollandlaste kodusid) Steen, de Hoochi, Jan Vermeer van Delft. portreekunst (rahulolev, energiline kodanik) Hals. natüürmort (jahisaak, lillevaasid, puuviljavaagnad, veinikarikad, vaibad) Kalf, Willem Claesz Heda maastikumaal (meremaalid) Rembrandt, Potter, van Ruisdael 7. Uued graafikatehnikad- ofort, metsotinto, akvatinta 8.Prantsuse barokkarhitektuur ja barokkmaal
Louvre & Versailles loss Melita Skljar ,Maris Päev & Katerina Leppik Malle Kallus Louvre · Louvre (Musée du Louvre) on muuseum Pariisis Seine'i kaldal. · Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): · Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. · Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. · Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja selle kindlustused lammutati. · 1682 viis Louis XIV kuningapalee Versailles'sse. · Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledz maastikuarhitektuuri õppetool Liina T. MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR Arhiivinduse ja inveteerimise essee 2 Tartu 2010 Sissejuhatus Essees on uuritud ja vaadeldut maastikuarhitektuuri ja pärandkultuuri seoseid üksteisega. Kuidas üks on teist mõjutanud ja mõjutab.Uuritud on kuidas kaasaeg mõjutab minevikku. Samuti on
Üksikasjalikult kirjeldas ta selle korduvalt assüürlaste rüüsteretkede all kannatanud ja maatasa tehtud, kuid alati taastatud ja värskele õitsengule puhkenud linna ehitisi, tänavaid, kindlustusi. Kõige rohkem aga paelusid rändureid 90 meetri kõrune Paabeli torn oma seitsme astanguga ja kuningas Nebukadnetsar II lossiparki rajatud imepärased rippuvad aiad BABÜLONI RIPPUVAD AIAD Rippuvad ajad olid rajatud kuningas Nebukadnetsar 2. lossi parki.Teist sellist aeda maailmas ei leidnud ja teda ei arvatud asjatult seitsme maailmaime hulka. Aeda pääsemine polnud kerge, sest ta asus kuningalossi kõrge müüri taga, mille väravail seisid hirmuäratavad valvurid. Ka lossi õuele ja siseruumidesse, kus saalisid kallistes rõivastes õukondlased, võis tavaline inimene harva pääseda piki müüri seisid helkivate relvadega vahimehed. Väepealikud, Nebukadnetsari juurde saabunud teiste kuningate saadikud ja Babülooniale
kunst. 3)piirkond, mille keskuseks on protestantlik Holland, Skandinaavia maad. Barokk veider, keeruline. Iseloomustab: emotsioonid, liikuvus. Sünnimaa Itaalia, vaimne keskus Rooma. Kuid täiesti uut kunsti Itaalias ei tekkinud. Prantsusmaa: toimusid väga surred muudatused, suured lossid, töötati välja uus lossitüüp (tiivad). 17 sajandil täiendati ja lõpetati Louvre'i lossi uuendamine barokseks (uus fassaad) eriti barokne tuli ida-fassaad. Arhitekt oli Claude Perrault (1613-1688). Louvre ehitati suure maa-ala peale, kõrval olid aed. Praegu on seal muuseum. Versailles'i loss sarnane. Louvre'i aeda loetakse üheks täiuslikumaks aiaks. Kõik, mis seal on, on allutatud inimese mõistusele, puud ja hekid on ise pügatud, madalhaljastuses väga täpsed joonised, mille järgi istutati. Mustrite vahed kaeti klibuga, kiviga, reeglipärane teedevõrk, hästi rikkalikult kaunistati park skulptuuride ja purskkaevudega.
Gabriel Guevrekian- kubistlikud aiad. Vee ja valguse aed 2. Sveits .Teine, vastupidine suund aiakunstis aiakunstis soojendas järjekordselt üles puutumatu looduse ja pastoraalse maastiku kontseptsiooni (Sveits, Le Corbusier) 3. Skandinaaviamaad. Inimlikust perspektiivist läheneti-lähtuti moodsa aja inimeste vajadustest Holger Plum Vasa park Soerensen- maastik kui kunst,idee,loodus,ajalooline *Inglismaal Christopher Tunnard (1910-79)- genius loci, funktsioonid&esteetika,viimaks paika materjal (parima võimaliku kvaliteediga) *USA- Thoma Church, Garrett Eckbo, James Rose stiil jõudis ka siia Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile
Jaapani arhitektuur Läbi ajaloo on Jaapani arhitektuur saanud tugevaid mõjutusi teistest Aasia maadest, eriti Budistliku religiooniga riikidest ning Hiinast. Hoolimata teatud sarnasustest nendega on Jaapani arhitektuur midagi hoopis omanäolist, mida ei võinud leida mitte kuskilt mujalt maailmast. Tänapäeval on Jaapani stiilis arhitektuur nii populaarne, et koopiaid sellest võib leida üle kogu maailma. Üks väike riik Aasia idakaldal on oma ehitusstiiliga pahviks löönud kõik teised riigid. Jaapani elamu on läbi ajaloo jäänud suures osas muutumata. Umbes ,,Asuka" ja ,,Nara" perioodil 7. sajandil pandi alus Jaapani majale, mida kasutatakse tänapäevani ning mille populaarsus on niivõrd märgatav, et inimesed üle kogu maailma tahavad elada sellist sorti majas. Jaapani maja on peaaegu eranditult tehtud puust
Tallinna Lilleküla Gümnaasium RANNAMÄGI Uurimistöö Koostanud: Henry Veetamm 7.c Juhendaja õp: Meeri Sild Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 KÜSITLUS
annaabi.ee 
