Babüloni rippaiad (2)

Kunda Ühisgümnaasium
BABÜLONI RIPPAIAD
Referaat
Koostas:
Klass: 10
Kunda 2009
Üks ime teise otsa. Babülon avaldas kreeklastele suur muljet. Nende jaoks olid imetabased 3 rajatist Babüloonia kuninga Nebukadnetsar II (605-562 eKr) linnas: esiteks linnamüürd, mille kõrgendikel võisid kaks nelja sõjavankrit teineteisest mööda sõita, siis mitmekorruseline taevasse kõrguv torn tsikuraat ja lõpuks RIPPUVAD AIAD. Kreeklased asutasid need aiad lausa 2. kohale tuntud maailmaimede loetelus, milles oli üldse kokku vaid seitse imet .
Müür ja torn olid juba selleks ajakslangenud, kui Aleksander Suur 331. aastal eKr oma sõjaväega Babüloni saabus. Kuna Babüloniga olid Sanheribil pidevad lahkhelid ja ta sõdis selle linnaga alatasa . 689. aastal eKr otsustaski ta Babüloni lõplikult hävitada. Möödus ainult paarsada aastat ja Babülon seisis jälle endises hiilguses ja toreduses.
Nebukadnetsar oligi kuningas, kes oma 43 valitsemisaja jooksul vahetpidamata ehitas. Võimule sai ta 605 eKr, vallutades kogu Babüloni ümbritseva maa-ala, välja arvatud mägine Medes, millega ta sõlmis rahumeelse liidu abielludes printsess Amytisega. Kui ta naine, aga hakkas puudust tundma oma kogumaa looduse järgi, võttis Nebukadnetsar kätte ja tegi enda abikaasale meelehead, ehitades tema auks rippuvad aiad. Pea kogu info rippuvate aedade kohta pärineb Aleksander Suure kaaskondlaste kirjeldustest. Kuid legendi kohaselt püstitasid tema orjad rea telliskaari, igaüks kümne korruse kõrgune, et moodustada varjuline õu. Seejärel ehitati kaartele tellisterassid ning sinna istutati puud ja taimed kõikjalt kuningriigist. Ehitus oli hiigelsuur - Aedade üldpindala oli ligikaudu tuhat kakssada ruutmeetrit ja need asusid kuningapalee kirdeosas Istari väravate lähedal laial, neljaastmelisel terrassil. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid vägevatele kõrgetele kivisammastele. Terrasside platvormid olid massiivsetest kiviplaatidest, kaetud pealt kõrkjakihi ja asfaldiga. Nendel asus kipsiga ühendatud telliskividest vahekiht ja selle peal tinaplaadid, et vesi läbi pinnase alumisele korrusele ei valguks. Kõige peal oli nii paks mullakiht, et seal võisid kasvada ka kõrged puud. Terrasse ühendasid omavahel roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale oli paigutatud keerdpumbad, mille abil sajad orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata terve päev Eufratist vett. Kõrgele üle kuningalossi müüride tõusid sihvakate palmide kroonid. Kuna sambad ulatusid umbes kahekümne kahe meetri kõrgusele, oli taimedel valgust ja õhku küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Ka meile nii tuttavat tulpi aretati Semiramise aedades .
Teise legendi kohaselt olevat „kindluse kõrval” asunud aed 120 meetrit pikk. Terrassid olevat ulatunud nagu teatris 15 meetri kõrgusele, laiudes seega linnamüüriga samal tasemel.
Kolmanda legendi kohaselt, aga kõneleb geograaf Strabon (u 63 eKr-26 eKr) konstruktsioonist, mis olevat ehitatud nagu muudki Babüloni hooned põletatud tellistest ja pigimördist. Rippuvaid aedu olevat kandnud tohutud võlvid, mille tugisambad olevat olnud seest õõnsad ning täidetud mullaga, nii et suurte puude juurde võisid sama sügavalt mulda ulatuda .
Ilmselt puuduvad rippuvate aedade kohta päris usaldusväärsed kirjeldused, sest olemas ongi vaid legendid, kuuldused ja leidlikud selgitused . Ka arheoloogid ei ole seni suunud leida mingeid kindlaid viiteid, et asjale lõplik selgitus tuua. Sõelale jääb, aga müüt rippuvatest aedadest mis on kestnud läbi sajandite.
LISAD:
„Babüloni aed”
„Babüloni aia plaan”
KASUTATUD KIRJANDUS:
50 klassikut „Aiad ja pargid” - Ira Diana Mazzoni (04.02.2009)
Interneti Google otsinguportaal – Babüloni rippaiad (03.02.2009)
„7 Maailmaimet” - Jüri Kinggi (05.02.2009)
Teatmeteos „Eneke” - Babülon