LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juhtimine Sessiooniõpe VÕRU-HARGLA NÕGU I kursuse referaat Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Minu töö Võru-Hargla nõo maastikurajooni kohta tugineb peamiselt Ivar Aroldi (2005, lk 230-235) raamatule Eesti maastikud. Veel olen kasutanud Eesti Entsüklopeedia XII (Võru- Hargla...2003) ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse materjale Võru hargla nõo kohta. Maastikurajooni valik tuleneb sellest, et olen sündinud ja elan Võrumaal, seega on valitud piirkond mulle südamelähedane. Oma töös seadsin eesmärgiks õppida tundma ning tutvustada ka teistele Võru-Hargla nõo maastiku eripära, aluspõhja koostist, pinnamoodi ja veestiku; samuti mullastiku, taimkatet, asustust ja rajoonis paiknevaid kaitsealasid. Võru-Hargla nõoma...
KÄÄNAMINE ainsus mitmus nimetav maastik maastikud omastav maastiku maastike e maastikkude osastav maastikku maastikke e maastikkusid sisseütlev maastikusse maastikesse e maastikku e maastikkudesse seesütlev maastikus maastikes e maastikkudes seestütlev maastikust maastikest e maastikkudest alaleütlev maastikule maastikele e maastikkudele alalütlev maastikul maastikel e maastikkudel alaltütlev maastikult maastikelt e maastikkudelt saav maastikuks maastikeks e maastikkudeks
Sookurg Ehkki sookurge võib näha eri maastikes, vastab tema nimetus hästi tema põhilisele pesitsuspaigale soole. Eestis leidub palju soid, aga ka külasid ja mägesid, mis on tema järgi nime saanud. Värvuse järgi kutsutakse teda veel hallkureks ning muude tegutsemispaikade järgi ka mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi- ja rukkikureks. Hulgaliselt on teada sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi. Sookurge on läbi aegade austatud, kuigi samal ajal ka jahisaagina ihaldatud.
rõhutamine, mis tuleb selgelt esile. Gustav Raud oskab oma modelle karakteriseerida mitte ainult hästi valitud zesti, vaid ka ilmekate detailide abil. Selliste karakterportreede hulgast paistab silma küllaltki siledas laadis maalitud Jaan Vahtra portree (1936), milles portreeritava rahutu mitmepalgeline kunstnikunatuuri iseloomustamisel räägivad kaasa figuuri iseteadlik hoiak, piip ja akordion. Gustav Raua maalijatemperament avaldus spontaansemalt arvukates maastikes ja linnavaadetes. Vabalt, ühtlaste ja sujuvate pintslitõmmetega, sulavas värvigammas, mida kaunistavad erksad valged, kollased ja kahkjasinised laigud, on kunstnikul õnnestunud säilitada lahkuva talve meeleolu raagus puudega pargis ("Pajud" 1937). Teosed Natüürmordid · Natüürmort. Õli, lõuend. 1965 · Naüürmort sirelitega. Õli, lõuend. 1946. Maastiku- ja linnavaated · Aias. Õli, lõuend. 1938 · Pajud. Õli, lõuend. 1937 · Kanepi maastik
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastiku mõiste (jagunemine): kui geokompleks, kui taksonoomiline üksus, kui peizaas. loodusmaastik kultuurmaastik Mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv); kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis; maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest;
Kõige laiemalt teatakse Edgar Valteri ,,Pokuraamatut" välja tulnud aastatel 1994, 1995, 2001, 2003, 2006, ,,Pokuaabitsat" aastatel 2002, 2006 ja ,,Pokulugusid" aastal 2004. ,,Pokuraamat" on ilmunud mitmes kordustrükis, kuulamisraamatutena, värvimisraamatutena ja tõlgitud vene keelde. ,,Pokuraamatu" esimese trüki kirjastaja Ulvi Kuuse ideest algatatud ja Võrumaal Urvastes kodu leidnud Pokumaale tullakse otsima soojust ja salapära, mida Edgar Valter oskas siinsetes maastikes märgata, ühtlasi aga õpitakse tähelepanelikku hoolivust ja lugupidamist kõige elava ja elutu suhtes, mis meid ümbritseb. Edgar Valter ise pole näituseid korraldanud kuigi on olemas galeriid tema eluloo ja maalide ning selliste asjade kohta. Kuna ta oli illustraator, karikaturist ja lastekirjanik siis tal selliseid suuri maale polnud. Maalid mis ta teinud on, on üleval http://www.pokumaa.ee/index.php?page=9 sellisel leheküljel. Sealt on
Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli NICOLAS POUSSIN. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on "Maastik surnukehaga". Veel üheks tuntuks maastikumaalijaks oli CLAUDE LORRAIN. Tema maastikes laiuvad kaugusesse minevad vaated, mille esiplaanil on puudegrupid, sambad, varemed. Tema töödes valitseb selgus ja rahu. Tema kuulsaim teos on "Odysseuse loovutamine". Maalikunsti väljendusvahenditeks on jooned ja värvid kahemõõtmelisel pinnal. Varasematest aegadest on meie aegadeni säilinud põhiliselt seina- või laemaalid. Sedalaadi maalikunsti nimetatakse monumentaalmaaliks - kujutise suuruse ja monumentaalsuse tõttu. Monumentaalmaalide loomiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid
Isegi lillemaalides - uus zanr Laikmaa loomingus - on tajutav mingi nukrusevarjund. Eriti selgesti avaldub kunstnikku tabanud kriis aga kahes teineteisega võrdlemisi sarnases autoportrees. Kulminatsiooni saavutas Laikmaa selleaegsete tume-süngete, pettumuslike ja rõhuvate elamuste kajastus aga Noorikus. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A. Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja meeleolukusega köidab Viljapõld viie tuulikuga. Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest - Talvemaastik. 1930-ndatel aastatel, mil kunstis olid taas tugevnenud realistlikud tendentsid, hakati selle suuna vanemaidki meistreid kõrgemalt hindama kui vahepealsel ajal
rikastas maalimise tehnikat. Tema noorpõlve töödes on selgelt tunda Itaalia meistrite eriti Carvaggio mõju. Nendes maalides ilmneb terav modelleerimine, teatav vormikäsitluse raskepärasus, tasakaalustatud kompositsioon jamõnevõrra liiga mõõdukas kujutamislaad. XVII sajandi kahekümnendatel muutus Rubensipintsli tehnika kergemaks, tema maalidesse tulirohkem liikumist. Elu viimasel aastakümnel saavutas Rubens oma maastikes ja mütoloogilistes piltides erilise peensuse. Värvid on kantud lõuendile kergelt ja õhuliselt, väga õrnad, läbipaistvad toonid mõjuvad emailpinnana. Kõige selle juures tuleb rõhutada, st Rubensi stiil ei muutumud nii teravalt nagu paljudel tema kaasaegsetel juba kahekümneviie aastase Rubensi töödes olitema meetod põhijoontes välja kujunenud. Maalides "Risti püstitamine" ja "Ristilt võttmine" Antverpeni katedraalis oli Rubens juba Itaalia mõjudest vabanenud ning
Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on "Maastik surnukehaga". Veel üheks tuntuks maastikumaalijaks oli Claude Lorrain. Tema maastikes laiuvad kaugusesse minevad vaated, mille esiplaanil on puudegrupid, sambad, varemed. Tema töödes valitseb selgus ja rahu. Tema kuulsaim teos on "Odysseuse loovutamine". Claude Lorrain (1600-1672) Claude Lorrain (õieti Gelée) oli üks parimaid prantsuse maalikunstnik. C. Gellée sündis 1600.aastal Lorraine'i hertsogiriigis (sealt ka tema kunstnikunimi!), mis 17. sajandi I poolel ühendati Prantsusmaaga (jääb selle kirdeossa). 1613. aastal läks Claude Rooma õppima ja
keele õpetamine; 1850.aastal keiser Nikolai I korraldusel viidi sisse Balti kubermangudes vene keelne ametlik kirjavahetus, jõustus 1855. Usuvahetus Korduvad ikaldused 1840.aastate algul ja maapuudus lõid soodsa pinnase kuulujuttude levikuks talurahva hulgas, loodeti õigeusu kiriku liikmeks astudes teotööst vabaneda ja keisrilt maad saada. 1840.aastate keskpaiku läks õigeusku 64 000 eesti talupoega. Venestamisaja ja usuvahetuse iseloomulikud märgid maastikes. (Laanemetsa õigeusukirik, Karula õigeusukirik).Vene valitsus eraldas õigeusu kirikutele maad. Mõisad Rajati eriti suurejoonelisi ja moodsaid mõisakomplekse. Mõisates arendati välja tööstuslik tootmine. Laia ulatuse võttis karjakasvatus. Kuna teotööjõudu kasutada ei olnud, rakendati mõisatöölisi ehk moonakaid ja ehitati neile mõisakeskustesse moonamaju. 1905.aasta revolutsiooniga põletati maha ligi 100 mõisat. 1910.aasta paiku oli Eesti
Arvestatav kadu erosiooniga (savimuldadelt) ja järjepideva negatiivse bilansi korral. 5. Ökoton ja servaefekt, äkoloogiline koridor (sisu ja roll maastikes). 6. Lämmastikuringe maastikes 8. Eesti maastike kujunemine (peamised tegurid, roll tänapäeva Ökoton piiriala kahe paigase vahel. Lämmastik - valgu, DNA moodustamiseks. maastike ilmes). Servaefekt iseloomustab liikide arvukse muutusi piirialal. Gaasilisel kujul (N2) ~ 78% atmosfäärist. Pealiskord
Imatral", ,,Vallinkoski" - on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. ,,Beduiini neiu" on värvikas, kuid kaugel ilutsemisest. See kiirete ja hoogsate tõmmetega paberile pandud, kõike ebaolulist vältiv pilt on üks veenvamaid näiteid Laikmaa spontaansusest ning kujutatava olemuse nappide vahenditega tabamise võimest. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A. Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja meeleolukusega köidab ,,Viljapõld viie tuulikuga". Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest ,,Talvemaastik". KASUTATUD MATERJALID Aleksander Looring, ,,Ants Laikmaa". 1938 Endel Nirk, ,,Kaanekukk. Lugu Ants Laikmaa elust ja ettevõtmistest". Kunst, Tallinn 1977
mustjas või tumepruun ning karvade otsad on heledad. Värvuse ja näo poolest erineb ta selgelt teistest Eesti nahkhiirtest. Euroopa kesk- ja põhjapiirkonnad , Kaukaasia, Siber, Kaug-Ida, Jaapan. Põhja- nahkhiir on Euraasias kõige põhjapoolsema levikuga nahkhiireliik. Eestis on ta levinud kogu mandriosas ja paljudel saartel; ka väikesaartel, kus on kas metsa või põõsastikke. Eestis on suvise asurkonna suurus hinnanguliselt 100 000—300 000, millega on põhja- nahkhiir meie maastikes domineeriv nahkhiireliik. Meil talvituvate isendite arv on hinnanguliselt 8300. Küllaltki suur osa põhja-nahkhiirtest talvitub ilmselt majaseintes. Arvukas on ta ka Saaremaal, Hiiumaal ja Vormsis, mis torkab silma eriti seetõttu, et teiste nahkhiireliikide esindajaid on seal vähem. Põhja-nahkhiir poegib kolooniates (meil enamasti majakatuse või -seina vahel, harvem puuõõnsuses), neid on 10—30, harva kuni 50 emast. Järglased (igal emasel
Nikolai Triigi looming langeb ühiskondliku arengu vastuoluderikkasse ja murrangulisse ajajärku eelmise sajandi esimestel aastakümnetel Eestis. Ta oli küpse kunstnikuna tunnistajaks Esimesele maailmasõjale ja sellele järgnenud revolutsiooni uuele tõusuhoole. Prantsuse kunsti mõjutuste kõrval etendas Triigi kunstnikuande väljakujunemisel olulist osa ka põhjamaade, esmajoones soome ja norra kunst. Eriti märgatav on põhjamaade kunsti otsene mõju Triigi selleaegsetes maastikes. Näitena võib tuua ,,Dekoratiivse Norra maastiku". Oma romantilise, kohati isegi müstikasse kalduva loodustunnetusega ning maastikuelementide ornamentaalse stiliseerimisega lähenevad tema tööd suurel määral norra kunstniku E. Munch'i loomingule. Stiliseeriv laad jääb püsima ka Triigi järgnevatel aastatel loodud maastikes, mille hulgast eriti väärib esiletõstmist 1913. a. loodud ,,Soome maastik". Triigi loodustunnetus on muutunud selgemaks ja
võimekate inimestega. Selles küsimuses jagasid tema seisukohti N. Triik ja Kr. Raud, kellest kujuneski eesti kunstielu juhtiv tuumik. 1915. aastal sai kunstiseltsi eestseisuse uueks esimeheks K. Menning, kunstinõukogu esimeseks A. Laikmaa, abiks Kr. Raud, sekretärik N. Triik (Tiik, 1975, 13). Eelmise sajandi 20-ndate aastate lõpust muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest ,,Talvemaastik". Ka vanas eas muserdasid Laikmaad pidevalt rahamured, mis olid saatnud teda kogu elu. Olude sunnil maalis ta nüüd mõnikord seltskonnategelaste paraadportreesid ja asutustele fotode vahendusel vanade kultuuritegelaste portreesid. Need on teostatud igavalt, kuivas laadis (Tiik, 1975, 14).
Maastikuteaduse põhinõudeks on uurida: ·ümbritsevat loodust kui tervikut ·maastikukomponentide omavahelisi seoseid ·maastike kujunemisel toiminud inimmõju Maastik on: mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maaala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv) kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest looduslikmajanduslik territoriaalne süsteem, milles on vastastikuses seostes
Puu taga seisab sündmuste tunnistajana jumalate käskjalg Mercurius, peas tiivuline kübar, käes heeroldikepp. Maali värvigamma, huvitav kompositsioon ja antiiktegelaste atribuutide rohkus loovad kauni tervikpildi. 1630ndatel tõmbus Peter Paul Rubens avalikust elus kõrvale. Ta loobus oma töökojast ja lõi ise oma meistritööd. Elu viimastel aastakümnetel saavutas Rubens oma maastikes ja mütoloogilistes piltides erilise peensuse. Värvid on kantud lõuendile kergelt ja õhuliselt, väga õrnad, läbipaistavad toonid mõjuvad emailpinnana. Allegoorilise pildi ,,Armastuseaed" (1633) teemaks on Rubensi abielu noore Helene Fourment' iga. Tumedas kleidis naine nii pildi vasakul kui paremal pool meenutab Hél? net. Noor, neitsilike näojoontega Helene on pisut ehmunud ja hetkeks peatunud. Teda
portreed. On säilinud katkeid Mäe ilmselt ulatuslikust kirjavahetusest, mis valgustavad pigem inimest ja olusid kui kunstnikku. Küllap ei olnud ta teoretiseerija, ta mõtles värvides, vormides ning püüdis enndast nende kaudu väljendada. Temas kees otse haigluseni küündiv kunstniku-rahutus ja füsioloogiliseks tarviduseks kujunenud loomistahe, on Alfred Vaga iseloomustanud. Nii näemegi teda ennast kõige enam ta piltides (maastikes, portreedes, lillemaalides). Mälestusteski korduv rõhutus, et Mägi oli küll huvitav, kõigis kultuurielu avaldusis avara silmaringiga ja elav vestleja, aga ei armastanud kunsti ja oma tööde üle filosofeerida. Ta oskas ühendada vastandeid - töösid ja huvisid, mõistust ja tundeid, korda ja seiklust. Ta oli nii materialist kui romantiline poeet. Osa temast tahtis kujutada materiaalset maailma, osa selle hinge.
Emajõe rohked vanajõed. Pandivere kõrgustikul ning ka mujal paelavamaal on karstiveest toituvad ajutised järved (Võhmetu ja Lemküla järv). Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv on aga Euroopas ainulaadne. See asub Kaali kaatris ja läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. Lähiminevikus rajatud suuremad tehisjärved on Narva, Paunküla ja Soodla veehoidla ning Karksi järv. Järved levivad ebaühtlaselt, nende arv on suurim liigestatud pinnamoega maastikes, väiksem aga tasandikel. Eesti kõige järverikkam piirkond on Kirde-Eesti, Kurtna mõhnastikust leiame 30 ruutkilomeetri suurusel maa-alal umbes 40 järve. Haanja kõrgustiku 100 ruutkilomeetri kohta on enam kui 30 järve. Otepää kõrgustikul ja Karula kuplistikus on sama ala peale 25-30 järve. Rohkesti on järvi ka Saaremaa loodeosas Tagamõisa poolsaarel. Keskmiselt tuleb meil 100 ruutkilomeetri kohta 3 järve. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus
12. Millised on lindude seire peamised ülesanded? * Eestis pesitsevate ja/või läbirändavate liikide ja rühmade arvukuse, leviku ja seisundi järjepidev jälgimine. *Käsitlevad elupaikade muutuste ja inimtegevuse mõju hindamist linnustikule. *Kesktalvine veelinnuloendus annab ülevaate Eestis talvituvate liikide arvukusest. *Metsislaste seire määratakse arvukus ning populatsiooni struktuur. Et metsislased on loodusmaastikulembesed liigid, kajastavad tulemused muutusi maastikes. *Randa uhutud lindude seire jälgib merelindude suremust ja seda mõjutavaid tegureid. 13. Millised on imetajate (sh ulukite) seire peamised ülesanded? *Käsitlevad valdavalt kaitsealuste liikide seisundit ja senise kaitsekorralduse edukust, aga ka küttimise seisukohalt olulisi liike ja tippkiskjaid. *kogutakse andmeid hallhülge ja viigerhülge sigimisedukuse kohta. * hinnatakse asurkonda Eestis, lendoravale sobivate biotoopide asustatust ning lendorava arvukust püsivaatlusaladel.
Klimatoloogia teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist Meteoroloogia teadus Maa atmosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Hüdroloogia teadus Maa hudrosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Biogeograafia teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust maastikuökoloogia teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dunaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes ekliptika tasapind- ümber päikese tiirleva maa orbiidi tasand afeel- Päikesest kaugeim punkt 4.juuli periheel- Päikesele lähim punkt 3.jaanuar geoid- Maa toeline kuju e Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalne pind, mis ühtib merede ja ookeanide häirimatu veepinna selle mottelise pikendusega mandritel poordellipsoid- ruumiline keha, mis saadakse ellipsi poorlemisel ümber oma lühema telje Maa lapikuse väljendamise valem- f=(a-b)/a a-pikem pooltelg,b-lühem pooltelg
(VII) Emajõe alamjooksu ja Peipsi järve edelaranniku lammisoode rajoon Puhkemaistud on puhkajate teenindamiseks ja viibimiseks kohaldatud maistud. Rekreatiivala – spordi- ja puhkemaastik, mis on aastaringselt kasutuses ja ettevalmistatud nii tehniliselt kui looduslikult. Tööstus- ja kaevandusmaistud Akultuurmaistud ehk vastandiks kultuurmaistudele. Enamasti keskkonnaohtlikud (Põhjavee-, pinna- ja õhureostus. 3. Inimmõju kujunemine Eesti maastikes asustuse ja põllumajanduse näitel. Erinevad ajaperioodid, inimmõju iseärasused (selle väljendus maastikus). 4. Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud. Kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, rekreatiivne ja identiteediväärtus. Majanduslikud väärtused Elatisväärtus on maastikel siis, kui inimesed sõltuvad elatise muretsemisel otseselt maastikest. Maastiku funktsioon on rahuldada inimeste esmaseid vajadusi.
Kärplased on suurim sugukond kiskjaliste seltsis, siis kuulub üle kuuekümne liigi lihatoidulisi loomi. Nad on väga laialt levinud. Neid leidub mistahes maastikes, ka jõgedes, järvedes, ookeanis ning kõigil mandritel peale Austraalia, kuid viimasel ajal on inimesed sinna mõned liigid siiski sisse viinud. Vanimad kärplased on teada juba varasest oligotseenist. Selle rühma esindajad elavad maa peal puudel ja kaevavad urge, samuti leidub pooleldi ja täielikult veelise eluviisiga liike. Kõigi nende erinevate eluviiside juures on eri liikide ühendavaks jooneks lühikesed jalad ja pikk vilajas keha, mis on väga paindlik
okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korraldamisega. Maa kuju Võimalikke varaseid tõendeid kerakujulise Maa kohta -Laevade "vajumine" horisondi taha -Põhjanaela asukoha näiline liikumine taevavõlvil sõltuvalt vaatleja asukohast (muutus 1o 111 km kohta) -Ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal Oma aja kohta erakordselt täpse maa ümbermõõdu määratluse tegi 250.a. e.m.a
Jõelookeist on moodustunud lammi- ehk soodjärved (näiteks Emajõe rohked vanajõed). Pandivere kõrgustikul, aga ka mujal pealavamaal leidub karstiveest toituvaid ajutisi järvi (Võhmetu ja Lemküla järv). Ainulaadne Euroopas on Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv. Lähiminevikus rajatud suuremad tehisjärved on Narva, Paunküla ja Soodla veedoidla ning Karksi järv. Järvede levik on ebaühtlane: nende arv on suurim ligestatud pinnamoega maastikes, paiguti ka Lääne-Eesti rannikul, väikseim aga tasandikel. 2 . Territooriumi iga 4050 km2 kohta tuleb keskmiselt 1 järv. Eestis on ligikaudu 1200 väikejärve ja veehoidlat, mille pindala on suurem kui 1 ha. 3 Meie kõige järverikkaim paik on Kirde-Eestis, kus Kurtna mõhnastikus leiame 30 km 2 suurusel alal ligikaudu 40 järve. Enam kui 30 järve 100 km2 kohta on Haanja kõrgustikul. Kõrvemaa põhjaosas, Otepää kõrgustikul ja Karula kuplistikus on 100 km2 suurusel alal 2530 järve
Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjutava terviku Maastik on kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis (Taksonoomia on isendite liigitus ja liigitamisega tegelev teadusharu- klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus ). Maastik on peižaas ( ehk maastikupilt), mingi ala välisilme, värvide ja vormide laad
Weizenberg on raiunud marmorisse F. R. Kreutzwaldi, F. J. Wiedemanni, K. E. v. Baeri, J. V. Jannseni, Lydia Koidula, J. Hurda, A. Haava portreed. 14. Nimeta paar ekspressiivseimat Eesti kunstnikku ja paar nende tööd. Meie avangardse kunsti liider Ado Vabbe loob juba 1914. aastal eesti kunsti esimesed abstraktsed tööd "Parafraasid". Vabbe teosed: "Sinisele purjele", "Kohvikus". (A. Starkopfi skulptuurides on ekspressiivset figuurikäsitlust.) Konrad Mägi maastikes jõulist värvimängu. Mägi teosed: "Pühajärv", "Otepää maastik", "Kolgata". 15. Kuidas kutsutakse Eestis kohalikku juugendi erivormi? Mõned näited Juugend noorus. Ammende villa, Tallinna Draamateatri hoone, Estonia teater Tallinnas, Konrad Mägi: "Norra maastik, Merikapsad, Tee Tartust Viljandisse" 16. Millised vormiuuendused tulid Eesti 1920ndate aastate maalikunsti? Näited Vastus: Uusasjalikkus, kubism, järelimpressionism Kunst iseseisvas Eestis 1919 1940
maastikuna. Maastik on nii maal kui ka linnas. Inimesed tunnetavad ühte ja sama maastikku erinevalt. Tänapäeva lääne kultuuris lähtub maastikutajumine minakeskselt positsioonilt, maastik on see mis on vaid silmaga nähtav. Minevkus on tihti tähtsam see, mis jääb nähtava maastiku taha, maastikutunnetus ei lähtu minakeskselt positsioonilt. Viibides pikemat aega mingis kohas, tekib selle kohaga vaimne side. Erinevate ajastute jäljed Eesti maastikes: maastikuelementide näiteid. Kalmistu Kirikuaed Mõisavare, mõisaase Mõisapark Allee Taluase Heinaküün Muu eraldiseisev abihoone Kelder, keldrimägi Sadam Lauter v lautrikoht Raudteetrass Maastiku kolm võtmeelementi; struktuur, funktsioon, otstarve. Struktuur – inimtekkelised objektid, keskkonna iseärasused, maakasutusviisid Funktsioon – koht elamiseks, töötamiseks ja külastamiseks,
Maastikusfääri keskmine paksus on 55 kilomeetrit. Järelikult maastik on kompleksne süsteem, mis on tekkinud kõikide sfääride koostoimel. Maastikuline sfäär koosneb üksik komponentidest. Kõikide komponentide vastastikune toime seob nad aga üheks terviklikuks süsteemiks. Maastikuline sfäär on keerukas, kus:*komponendid on omavahel seotud, *maastikud on omavahel seotud, *maastikes esinevad aineringed, *maastike areng üks tüüp areneb välja teisest. Maastikulises sfääris esinevad rütmilised muutused. Rütmilisus maastikes ei ole alati regulaarseid perioode haarav, seetõttu jaotatakse:Perioodiline korduvus kindla aja tagant. *ööpäevane rütm *aastased rütmid 2. Tsükliline korduvus kordumine muutlike ajavahemike tagant (kliima jahenemine ja soojenemine, liustike pealetung)
24. Eesti järved, teke, parameetrid, levik, tüübid. Peipsi ja Võrtsjärv. Mandrijäätekkelised (glatsiaalsed); Jäänuk ehk reliktjärved, mis on tekkinud neotektoonilise kerke tagajärjel; Laugasjärved; Lammijärved ehk soodijärved; Ajutised karstiveest toituvad järved Ainulaadne on meteoriiditekkeline Kaali järv ning palju leidub tehisjärve. Järvede levik ebaühtlane: rohkem künklikes maastikes ja Lääne-Eesti rannikul, vähem Kesk-Eesti tasandikel, Pandivere kõrgustik ja Viru ja Harju lavamaa. Kõige järverikkam paik on Kirde-Eesti (Kurtna järvestik - 30 km² alal 40 järve). Järverohked kohad on veel : Haanja, Karula kõrgustik, Kõrvemaa, Saaremaa loodeosa. Kesk-Eestis leidub palju jõgedele rajatud paisjärvi. Eesti järved on valdavalt väikesed ja madalad. Järvede valgalad on väikesed, seega veevahetus toimub ka aeglaselt. Ligikaudu 63 % järvedest
okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korraldamisega. 2. Maa kuju ja mõõtmed Maa kuju- pöördellipsoid, maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi. Maa ümbermõõt 40 000km ja läbimõõt 12 750km 3. Maa pöörlemine ja tiirlemine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber päikese (1a), poolusel vaadatuna kellaosuti liikumise
ei lipsa minema") või rahva harimatus (,,Sina, kes sa enam ei suuda" ja ,,Uinunud mõistus sünnitab koletisi"). Teine suur sari, umbes 100 lehte ,,Sõjakoledused", pühendatud Hispaania partisanide vabadusvõitlusele Napoleoni vägede vastu, teostelt näeme hispaania naisi võitlemas prantslaste vastu. Saksa romantismi võiks iseloomustada lapselikkus ja naiivsus, kuid kaunid värvid. Peateema maastikumaal, ka lapsed ja lilled. Philipp Otto Runge, esimene saksa romantik. Üritab oma maastikes edasi anda filosoofiat, saadavad pikad selgitavad tekstid, kus ta igale taimele/lillele suurt filosoofilist tausta taha kirjutab, sümbolid. ,,Hommik". Kõige tuntum Caspar David Friedrich. ,,Rügeni kriidikaljud" , pildil näeme seljaga seisvat kunstnik, tema abikaasa ja vanahärra. Tihti valis ülepakutult tähendusrikkaid ja tundeküllaseid motiive nagu näiteks varemed, kloostrid, metsatihnik kuupaistel, mungad merekaldal. Tema
mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korraldamisega Maa kuju: Võimalikke varasemaid tõendeid kerakujulise Maa kohta: 1. laevade „vajumine“ horisondi taha 2. põhjanaela asukoha näiline liikumine taevavõlvil sõltuvalt vaatleja asukohast (muutus 1°111 km kohta) 3. ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal Eratosthenes – kreeka mõttetark, kes tegi 250 e.m.a
Eesti rahvastik paikneb võrdlemisi ühtlaselt, meil ei ole suuri asustamata alasid ega ka väga tihedalt asustatud piirkondi. Eesti maarahvastiku paigutuse üldjooned kujunesid välja juba keskaja lõpuks. Siis sõltus see väga tugevasti põllumaa viljakusest. Tihedasti olid asustatud Tartu- ja Viljandimaa, Pandivere kõrgustik, ka Saaremaa (seal on rahvastiku tihedus hiljem märksa langenud) ja praegune Võrumaa. Hõre oli asustus soode-rabade ja suurte metsade maastikes: Alutaguses, Peipsi, Võrtsjärve ning Pärnu nõos ja Kõrvemaal. Maarahvastiku tihedus oli tollal umbes sama, mis praegu, kohati kõrgemgi. Kuid tollal polnud Eestis peaaegu üldse linnu. Viimase 2 sajandi jooksul on Eesti rahvastiku paigutus järjest rohkem hakanud sõltuma linnade asukohast ja suurusest. Et Põhja-Eestis tekkis linnu rohkem, on ka rahvastiku üldine tihedus seal märksa suurem kui Lõuna-Eestis
keskkonna suhete uurimisega. Kurs- kõige angloameerikaliku kultuurigeo. Tegeleja, kes keskendus etniliste vähemuste kirjeldamisel ning nende probleemide valgustamisel. Samal ajal on ruumiline poore Eesti humanitaarteadustes 1990. aastate lopus laiendanud huvi eelk6ige kultuurigeograafia vastu. Peamisteks uurimisteemadeks on kohaloome, looduse ja kultuuri suhted maastikus ning linnade tajumine .ia kujutamine. 2. ,,Geograafia on igal pool- kultuur ja sümbolism inimese maastikes" D.Cosgrove Tähendused ja maastikud Laupäeviti teevad üle kogu inglismaa, lääne-euroopa ja põhja-ameerika inimesed sisseoste kaubanduskettides. Geograafid võiksid nende vastu huvi tunda, uurida akende laiust, pakutavaid kaupu jne. need hoonekompleksid on ülimalt struktureeritud, paljude tähenduskihtidega koht, mis on tarbija jaoks projekteeritud. See kompleks on sümboolne paik kus kohtub võib olla põrkub hulk kultuure. Kultuur ja sümbolism on suurbritannia inimgeograafia
annaabi.ee 
