REFERAAT Kaugushüpe Tallinn 2 Sisukord 1. Ajalugu 4lk 2. Mis on kaugushüpe? 4lk 3. Võistluskorraldus 5lk 4. Hoojooks 6lk 5. Hoojooksu ja äratõuke vaheline ala 6lk 6. Äratõuge 7lk 7. Lend 7lk 8. Maandumine 8lk 9. Sportlase eripära 8lk 10. Treening 9lk 11. Parimad tulemused 10lk 12. Pildid 2tk 11lk 13. Kasutatud kirjandus 12lk 3 Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks
......................................................................... 4 1.2 Jalgade tõuge.....................................................................................................................4 1.3 Käte tõuge......................................................................................................................... 4 1.4 Lennufaasid.......................................................................................................................5 1.5 Maandumine......................................................................................................................5 2 HARKHÜPE............................................................................................................................6 2.1 Abistamine........................................................................................................................ 6 3
mattide pealt hüpata õhupallideni ja käelabaga pallid ära puutuma. Juurdeviivad harjutused õige 2. Mattidel hüppamine ja 5 min 3-4 kaupa, vastavalt mattide hüppetenika maandumine suurusele arendamiseks 3. Seljaga mati poole seistes 5 hüpet Kaugus matist 2 pöida. paigalt üleshüpe ja Õpilased hüppavad maandumine õlgadele. kordamööda. Oluline üleshüpe, mitte lihtsalt
missioonid: Apollo 1 - planeeritud start 21.02.1967 katastroof maapinnal, milles hukkus 3 astronauti Apollo 7 - start 11.10.1968 Teenindus- ja Juhtimismoodulite (CSM) katsetamine Maa orbiidil Apollo 8 - start 21.12.1968 CSM katsetamine Kuu orbiidil Apollo 9 - start 03.03.1969 CSM ja Kuumooduli dokkimise katsetamine Maa orbiidil Apollo 10 - start 18.05.1969 Kuumooduli laskumine 15,6 km kõrgusele Kuu pinnast, Kuule maandumata Apollo 11 - start 16.07.1969 maandumine Kuu pinnal 20.07.1969 Apollo 12 - start 14.11.1969 maandumine Kuu pinnal 19.11.1969 Apollo 13 - start 11.04.1970 möödumine Kuust ja tagasipöördumine Apollo 14 - start 31.01.1971 maandumine Kuu pinnal 05.02.1971 Apollo 15 - start 26.07.1971 maandumine Kuu pinnal 30.07.1971 Apollo 16 - start 16.04.1972 maandumine Kuu pinnal 20.04.1972 Apollo 17 - start 07.12.1972 maandumine Kuu pinnal 11.12.1972 Inimesed kosmoses(6) TÄNAN KUULAMAST Kasutatud kirjandus · http://www.horisont.ee/node/753
1. Millistest osadest koosneb toenghüpe ja mis on erinevate osade eesmärgid? Hüppeharjutus hindamisel algab käe üles tõstmisega, alates sellest märgist algab harjutus nii sooritaja kui ka hindaja jaoks. Peamiselt jaotatakse hüpe neljaks osaks: hoojooks, äratõuge, kätetõuge ja maandumine. Kui hüpet täpsemalt seletada, siis saame lisada ka lennufaasi enne ja pärast kätetõuget. Peale hüppe sooritamist tuleb harjutuse lõpetamiseks teha sirutus. Hüppe esimene osa ehk hoojooks on oluline, et sooritada korrektne tõuge. Äratõuge on vajalik õhulennu alustamiseks, selle sooritamine näitab hüppaja koordinatsiooni. Kätetõuke tegemisel on võimalik end üle kitse viia, see on jõu ja samuti koordinatsiooni näitaja.
üldisemat huvi ka tehnoandmetelt. Maksimaalkiirus sellise hiiglase juures ületab 30 sõlme, mis maakeeles tähendab kiirust, millega meie autod linnas liiguvad. Uue CVNXlaeva stardiplatvormi pikkus ja laius on vastavalt 317 ja 40,8 ning 339 ja 77 meetrit. Sellele 26 000 ruutmeetri suurusele stardimaandumisrajale mahuks vähemalt kolm jalgpalliväljakut! Uued Nimitzklassi lennukikandjad võtavad pardale kokku 80 lennukit seitsmest eri tüübist. Startimine ja maandumine on kui täiuslik koreograafia, sest lennukeid suudetakse vajaduse korral neljalt rööpselt rajalt välja saata viieteistsekundiliste vahedega! Energiaallikad Nimitzklassi lennukikandjatel on kaks aatomireaktorit, mis käitavad sõukruvide jaoks nelja 194megavatist auruturbiini. Võimsust Eesti elektrijaamade suutlikkusest veerandi jagu! Elektrit tootvad kaheksa auruturbiini 8000 kilovatti annavad kolm korda suurema koguvõimsuse kui sama seeria laevadel varem.
Hoojooksust, viskekiirusest, nurgast (40º), õigest visketehnikast. Erinevad hüppetehnikad Pallihoie Palli hoitakse kolme keskmise Samm-, siru- ja käärhüpe. sõrmega, pöial ja väike sõrm toetavad palli külgedelt. Pall toetub keskmistele sõrmelülidele (mitte peopesale). Kaugushüppe osade jaotus Hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast - Õhulennu kõrgus määratakse Kõrgushüppe osad kolme parameetriga: 1) äratõuke kiiruse, 2) äratõukenurga, 3) väljalennunurga ja massikeskme Hoojooks, tõuge, õhulend ja maandumine. kõrgusega. Nendest olulisimaks on väljalennu kiirus ja nurk.
Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katse, parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse pikim hüpe. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased
Ründelöögis on ühendatud jooks, hüpe ja löök (kiirus, jõud ja osavus). Seda kõike arvestades on tegemist võrkpalli raskeima elemendiga. Enne rünnakut sooritatud vastuvõtt ja tõste on tulemusliku rünnaku eelduseks. Ründelöök jagatakse nelja faasi: 1. 13-sammuline hoojooks; 2. üleshüpe, äratõuge, sirgete käte hoog ja lennufaas; 3. löök, palli tabamine hüppe- ja käeulatuse kõrgpunktis; 4. maandumine kõverdatud jalgadele väikese lõdvestava järelhüppega. Ründelöögi tehnika mõnevõrra varieerub, sõltuvalt sellest, kui kaugel on pall võrgust ja mitu sammu on võimalik kasutada hoovõtuks. Kolmesammulise hoovõtuga ründelöögi kirjeldus: Lähteasend on kõrge ja ebapüsiv, keharaskus päkkadel. Esimene samm tehakse vasaku jalaga, ülesandeks ajastamine ja suuna valimine. Käed on veidi kõverdatult kõrval.
Mhartin, Himre, Khevin Marss ja selle 12.A uurimismissioonid. Marsikulgur Curiosity. Mehitatud missioon Marsile. Marsi andmed arvudes Päikesesüsteemi neljas planeet Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa Teleskoobiga hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant Keskmine kaugus päikesest 227,9 mln km Kaugus maast 55-400 mln km Tiirlemisperiood 686,98 Maa päeva Marsi suurus Läbimõõt 6974 km Pindala 144,8 mln km² Ruumala 163,18 miljardit km³ Mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi Tihedus 3933 kg/m³ Gravitatsioon 40% Maa omast Kliima ja õhk Temperatuuri muutumine keerukam Pinnatemperatuur on +25°C kuni -125°C Atmosfäär peamiselt süsinikdioksiid, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3% Hõredad pilved Marsi pind Punakas kivikõrb Vulkaan Nix Olympica Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni Senised Marsi missionõid 2/3 kogu missioonidest ebaõnnestunud kaksik-kulgurid Spirit (MER-A) ...
Otselaskumise asendid - *Kõrgeasend üks jalg on teisest poole jagu ees, sääred veidi ette kallutatud *Põhiasend - -,,- ja keha kallutatakse ette ning käed tõusevad veidi kõrgemale. *Puhkeasend keha kallutatud nii, et saaks küünarnukid jalgadele toetada. *Madalasend nn ,,istub kandadel" Sahkpidurdus sahkasendis, raskus suusa sisekantidel Tele-mark asend maandumine üks suusk teisest ees Hoovõtuasend keha ette poole kallutatud, kergelt kükakil Äratõuge ja õhulend Paigalpöörded - *lehvikpööre eest tõstetakse suusanina sinna, kuhu tahetakse minna ja tuuakse teine suusk juurde *lehvikpööre tagant tõstetakse suusakannad sinna, kuhu minna tahetakse ja tuuakse teine suusk juurde *tõstepööre kõrvale teotatakse kepid ühele poole, üks suusk viiakse nina
2. hoojooksu ja äratõuke vaheline ala - tempo kiireneb,põlved tõusevad kõrgemale ja keha on sirgelt püstasendis. 3. äratõuge - viimane samm enne äratõuget pikeneb, et kasutada tõukejõudu. Äratõuge pakul olevalt jalalt, kere sirutatult, käed jooksu asendis. 4. õhulend - väljasirutamine õhus aitab säilitada tasakaalu, et maandumiseks ettevalmistuda. 5. maandumine - sportlane sirutab käed ja jalad ettepoole,et maanduda võimalikult kaugele. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud
suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht), siis katse ei loe. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset
Kaugushüpe Erik Ott-Jõõgre 9.Klass Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Seda ala harrastati juba Vana- Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus. Rekordid Meeste maailmarekord kuulub Mike Powellile(USA) kes hüppas 1991. aastal,30 augustil 8.95m Naiste maailmarekord kuulub Galina Tšistjakovale kes hüppas 7.52m Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude alguse...
Tema akrüülvärvidega maalitud esiknäitus koosnes seitsmest pildist, mis olid kõik lihtsalt imelised. Minu esimene reaktsioon oli lihtsalt kirjeldamatu. Eriti meeldis mulle maal ,,Hüpe", kus oli mustale taustale maalitud hüppes olev baleriin. See nägi nii ilus ja graatsiline välja tõeline kunst! Veel meeldis mulle tema maalide juures see, et väga oskuslikult ning detailselt on rõhutatud naiselikkust. Selgelt on välja toodud igasugused elemendid hüppesse minek, maandumine, painutamine. Minu tähelepanu pälvis ka maal ,,Venitus", kus autor oli kujutanud baleriini, kes ennast sirutab. Eriline oli ta just seepärast, et sellel maalil oleks autor just kui pritsinud pildile värvitäpikesi, mis muutsid pildi väga eriliseks ning efektseks. Poleks arvanudki, et üks kunstinäitus mulle nii palju meeldida võiks. Tekkis suur tahe ka endale mõni maal just nende baleriinide hulgast soetada. Tegu oli ühe suurepärase näitusega! Ootan huviga järgmist galeriikülastust
Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Naelikud. Kergejõustiku alad. 1.Kaugushüpe on ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. · Kaugushüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. · Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. · Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe
Voltmeeter on ühendatud rööbiti nii vooluallika kui ka tarvitiga.Mõlemad lülitid on avatud.Ampmeeter ja voltmeeter näidud on nullid. Voltmeeter näitab vooliallika allikapinget ehk elektromootorjõudu. Elektromotoorjõud on põhjuseks mis tekitab ja säilitab elektrivoolu suletud vooluahelas. Mõlemad lülitid on suletud.Voltmeeter näit on mõnevõrra väiksem sest ta näitab pingelangust välisahelas VALEM: I- E R+r Igas elektrilises vooluringis toimub energia maandumine. A-IUt kus A(J)-vooluringis tehtav töö I(A)-voolutugevus U(V)-pinge t(s)-aeg,mille jooksul tehakse tööd,ehk aeg,mille jooksul vooluringis on elektrivool. Ühes sekundis tehtud töönim.võimsuseks P-A t Kus: P(W)-võimsus A(Ws)-voolu töö t(s)-voolutarbimise aeg
● Poldud kindlad, kuidas kaaluta olek pilooti mõjutab; Juri Gagarin. Allikas: https://www.itl.cat/wallview/iRbRihJ_yuri- ● kerakujulisel kapslil oli pardakontrolli gagarin-first-cosmonaut-ussr-juri-gagarin/ vähe. ● Maksimaalne kõrgus - 327 km ● Rahvusvaheline Esimene inimene kuul ● 1961. John F. Kennedy soov inimesi Kuule saata (1961) ● Apollo 11 missioon - kahe mehe maandumine Kuule ja sealt ka tagasi tulek. Apollo 11 missioon. Allikas: https://www.nasa.gov/audience/forstudents/k-4/s tories/first-person-on-moon.html ● 16. 07.1969, Neil Armstrong, Edwin "Buzz" Aldrin ja Michael Collins ● 20. juulil 1969, korjasid mulda ja kive ● Collins viibis Kuu orbiidil ● https://www.youtube.com/watch?v=INQlaTnN2cg Esimene kosmoselaev, mis jõudis
intressi määrasid. Madalamad intressimäärad on omakorda parandanud finantsolukordasid ja stimuleerinud reaalset majandustegevust. Kuid ega selline tegevus ei saa kesta lõputult, millalgi peab sellisest olukorrast ka väljuma. USA Föderaalreserv seisab silmitsi probleemiga mis on sarnane varasematele kriisidest taastumisele, kus olukorra paranemiseks pidi Föderaalreserv „eemaldama meepoti“. Selle tegevuse puhul on aga alati raske ajastada oma tegevus, et oleks tagatud pehme maandumine ja mille puhul inflatsioon oleks võimalikkult madal. Seekord on aga olukord keerulisem, kui eelmised korrad. Kuna ajalooliselt pole ükski kriis nii kaua kestnud ja nii ränk olnud, siis pole kindel kui kiiresti on taastumine tagatud. USA Föderaalreservil ei jää üle muud, kui olla valmis hetkeks mil on aeg „meepott“ eemaldada. 2 3
Eelnevat arvestades on tegemist võrkpalli raskeima elemendiga. Enne rünnakut sooritatud võimalikult täpsed pallipuuted- vastuvõtt ja tõste on tulemusliku rünnaku eelduseks. Ründelöök jagatakse nelja faasi: 1) 13-sammuline hoojooks 2) üleshüpe, äratõuge, sirgete käte hoog ja lennufaas 3) löök, palli tabamine hüppe- ja käeulatuse kõrgpunktis 4) maandumine kõverdatud jalgadele väikese lõdvestava järelhüppega. Ründelöögi tehnika mõnevõrra varieerub, sõltuvalt sellest, kui kaugel on pall võrgust ja mitu sammu on võimalik kasutada hoovõtuks. Alljärgnevalt kolmesammulise hoovõtuga ründelöögi kirjeldus. Lähteasend on kõrge ja ebapüsiv, keharaskus päkkadel. Esimene samm (paremakäelised) tehakse vasaku jalaga, ülesandeks ajastamine ja suuna valimine. Käed on veidi kõverdatult kõrval.
Kõrgushüpe Referaat Jaanuar 2008 Kõrgushüpe seisneb horisontaalse lati ületamises ilma seda puutumata, kasutades üksnes keha jõudu. Keldid pidasid kõrgushüppevõistlusi juba sajandeid tagasi, ametlikult peeti esimesed võistlused Suurbritannias 1840. aastal. Pärast reeglite kehtestamist 1865. aastal sai kõrgushüppest Ateenas 1896. aastal ka olümpiaala. Esimene naiste kõrgushüppevõistlus peeti 1895. aastal USA-s ja naiste esimene kõrgushüppevõistlus olümpiamängudel toimus Amsterdamis 1928. aastal. Võistluskorraldus Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. ...
· Soojendus · peaosa · lõpetav osa 8.Harjutuse kirjeldamine ...alustamine jalgadest, kere, käed, pea 9.Millest painduvus ei sõlltu? ...kehakaalust 10.Taha kätelringi sooritades on pea ... · rinnal · otse · kuklas 11. Tirelringi kõrvale sooritades, milline järgnevatest kehaosadest ei mõjuta soorituse kiirust. · Peaasend · jalahoog · jala tõuge 12. Nimeta hüppe erinevad osad. I äratõuge II õhulend III maandumine 13.Tasakaalu ei mõjuta... · keha raskuskese · kaldepind · keha mass 14.Tahatireli sooritamisel on pea.. · otse · kuklas · rinnal 15.Mida suurem on tsentrifugaaljõud, seda kergem on.. · tasakaalu säilitada · tasakaalu kaotada 16.Tirelring pealt ja kätelt kunas lükatakse puusad sirgeks? · enne vertikaaltelge · vertikaaltelje · pärast vertikaaltelge 17
läks Jaapanile sõja pidamiseks USA, Inglismaa, Hiina, Hollandi ja teistega. USA sõjaväe laevastik ja lennuvägi tugevnesid, kuna sõjatööstused ei kannatanud pommirünnakute all. 1944. aasta oktoobri keskpaigaks oli sõda kestnud ligi 3.a. Vahetult enne lahingut 17. oktoobri hommikul kell 8.00 alustasid ameeriklased oma taassissetungi Filipiinidele. 17. oktoober alustas USA leyte idaranniku tulistamist . Tulistamine kestis 3 päeva 20.oktoobri hommikul algas USA maandumine Leytele. Armee suurused. USA´l oli nii varustuse kui ka sõduritega suur edumaa. USA Jaapan Kokku umbes 300 laeva Umbes 67 laeva 8 varustuse/laevastiku 1 varustuse/laevastiku transportijat trasnportija 8 Valguse kandjat 3 valguse kandjat Umbes 1500 lennukit Umbes 300 lennukit 166 hävitajat 35+ hävitajat 23 oktoober Torpeedod uputasid kaks Jaapani raskeristlejat
Staatiline elekter Kuidas tekib staatiline elekter? Staatiline elekter tekib eriliigiliste materjalide hõõrdumisel (nt õhupalli hõõrumine vastu juuksed), samaliigiliste materjalide lahutamisel (nt teibi lahtirullimine), prootonid ja neutronid moodustavad aatomituuma, mille ümber keerlevad elektronid. Elektronid kanduvad ühelt materjalilt teisele, mõlemad materjalid laaduvad, üks negatiivse teine positiivse laenguga. Olenevalt omadusest laaduda negatiivselt või positiivselt, saab materjalid paigutada nn triboelektrilisse järjestusse. Kooli füüsikatundide elektriosas ilmestatakse staatilise elektri tekkimist kõige sagedamini katsega, kus demonstreeritakse, kuidas pärast juuste kammimist väikesed paberitükid kammi külge hüppavad. Positiivselt laaduvad on näiteks: Õhk +Positiivselt laaduvad Inimese keha Inimese juuksed Vill Karusnahk Siid Paber Tööstuses põhjustab staatiline elekter...
elemendirühmast. Iga rühma element annab 0,2 punkti. Toenghüpetes on erinõue, et finaalis tuleb sooritada kahe erineva ele-mendirühma hüppeid. Kui sooritatakse kaks sama rühma hüpet, on hinne A- ja B- kohtunikelt 0,00.(eok.ee, 2013) Elemendid Kõigil aladel on 5 elemendirühma. Toenghüpe - Vault Iga hüppe väärtus oleneb tema raskusest. Kõik hüpped peavad olema sooritatud käte üheaegse äratõukega hüppelaualt. Maandumine hoolauale koheseks äratõukeks võib olla sooritatud hoojooksult või ettevalmistavalt elemendilt, äratõuge peab olema sooritatud kahelt jalalt. Kohtunikekogu hindab hüppeid nelja faasi põhjal: · esimene lennufaas, · äratõukefaas, · teine lennufaas, · maandumine. Hinde määramisel võtab kohtunikekogu arvesse tehnika (näiteks pöörete täpsus), täitmise (näiteks kõverdatud käed, hargitatud jalad), teise lennu-faasi kõrguse ja kauguse, maandumise ning dünaamika.
Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord on 1.61m (Maarit Vanrik) ja poiste rekord on 1,94m (Erik Uudevald) 4 Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Kaugushüpet alustatakse sprindiga jooksurajalt (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppe kasti suunas, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, mille tuvastamiseks on
Uuema ja detailsema informatsiooni järgi Kuu kivimitest eelistatakse 4) kokkupõrke hüpoteesi: Maa põrkus kokku ühe väga suure objektiga (umbes niisama suurega kui Marss või veelgi suuremaga) ja Kuu moodustus välja pursanud materjalist. Kuu külastus Esimene · Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal. · Ta on ainuke taevakeha, mida on külastanud inimesed. · Esimene maandumine toimus 20. juulil 1969. aastal ( Neil Armstrong) , viimane 1972. aasta detsembris. · Samuti on Kuu ainuke keha, mille pinnaseproovid on toodud Maale. · 1994. aasta suvel kaardistati Kuu väga ulatuslikult kosmoselaeva Clementine poolt. Päikesevarjutus · Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. · Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud.
Viie ja poole tunni pärast peale maandumist avas Armstrong mooduli luugi ja astus Kuule. Esimeseks ülesandeks oli katsetada liikumisviise Kuul. Kuule heisati Ameerika ühendriikide lipp ja astronautide ja president Nixoni allkirjad ning kiri. Kuule jäid ka medalid kahe hukkunud kosmonaudi ja kolme apollo 1 astronaudi nimega. Kolm päeva enne Apollo 11 startis ka Luna 11 reisi Kuule Venelaste poolt, kuid see purunes kuule maandumisel. Marsile maandumine Viking 1 oli esimene mehitamata kosmoselaev mis maandus Marsi pinnale terveks jäädes. Viking 1 startis 20. august 1975 aastal ja maandus 20. juuli 1976. Eesmärk oli analüüsida Marsi pinnast ja otsida elu. Viking 1 hoidis Marsi pinna missiooni 2307 päeva rekordit, mille lõi üle 2010 aastal maandunud "Opportunity Rover". NASA tuleviku plaanid NASA projekteerib ja loob uusi võimalusi, et saata inimesi maa orbiidilt väljapoole uurima ja avastama.
Staatiline elekter Staatiline elekter tekib kahe materjali hõõrdumisel. Nende teineteisest eraldamisel saab üks neist positiivse ja teine negatiivse laengu. Laengu polaarsuse määrab nende ainete omavaheline asukoht nn. triboelektrilises reas. Staatiline laeng võib tekkida ka siis, kui kaks isoleermaterjali teineteisest eraldada. Et staatilist elektrit tunda, on vaja 3000-voldist laengut Et kuulda, on vaja 4000-voldist laengut Et näha, on vaja üle 5000-voldist laengut Tihti moodustab laeng nullpotentsiaaliga esemel ka induktsioonülekande teel teiselt laengut omavalt materjalilt. Näiteks arvuti- või telerikraani ees olevatele esemetele või operaatorile võib üle kanduda potentsiaal pingega umbes 10 000 V. Mõõtmised näitavad arvutiekraani potentsiaaliks 18 000-20 000 V. Selle laengu “maandussurinat” kuuleme siis, kui sõrmega ekraani puudutame või sealt tolmu pühime. Tolmu koguneb ekraanile...
kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis on tavaliselt kaetud kummeeritud rajakattega), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Äratõukel ei tohi jääda osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht). Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need 3, kes ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe
samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht. Hüpe koosneb neljast osast :hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe
olevat, kuid tegelikult puudub neil aimdus, mis seal sügaval põhjas peitub. Tammsaare võimet lugu elavalt ning jutustavalt edasi anda on näha juba esimesest lõigust, ning kõik mis edasi juhtub tundub juba loogiline jätk. Autor suudab väga osavalt intrigeerida, jättes su teadmatusse, pillates vaid mõningaid teri, nii et alles hiljem saad teada mis tegelikult juhtus, toimuks nagu hüpe, mille põrutav maandumine on alles paarikümne lehekülje järel. Näiteks avaldas Andres alles hiljem kogu tõe oma jala veristamise kohta, et seda tegi Juss, ning et ta ise oli seda kogu aeg teadnud. Kohati võtab autor ka iroonilise hoiaku, kirjeldades kahe kange naabri omavahelist ``rehnutti pidamist`` lõbusalt, justkui nende üle naerdes. Eespere ja Tagapere talud on hoolimata ühisest asukohast Vargamäel väga vastandlikud, kui Mäe talu liikmed
Apollo 13 · Startis 11. Aprillil 1970 kell 13:13 CST. · Startis Kennedy Kosmosejaamast Floridast. · Pidi olema 3 rakett mis läheb kuule. · Õnnetuse tõttu jäi maandumine kuul ära. https://www.youtube.com/watch?v=7C3NAj4jCb0 ( 1;28) Meeskond Meeskond kuulusid : * James ,,Jim" Lovell ( vasakul) Oli meeskonna komandör * John Swigert ( Keskel) Oli odyssey piloot * Fred Haise (Paremal) Kuumooduli Aquarius piloot Otseülekanne Maale · Otseülekannet tehes läbib järsku kosmoselaeva raputus. · Fred Haise tegi lahti rõhku võrdsustava klapi. Rakett rapub. · Otseeeter päästab Haise'i sõimust.
(Näide, kus vastasmõju tulemusena muutub mõlema keha kiirus; näide, kus muutub ühe keha kiirus ja teise keha kuju.) Näide, kus vastasmõju tulemusena muutub mõlema keha kiirus kahe auto kokkupõrge (mõlemad jäävad seisma); püssist laskmine (Enne lasku on kuul püssitoru suhtes paigal. Lasu ajal vastastikku mõjudes hakkavad kuul ja püss liikuma vastassuundades. Tekib tagasilöök); Näide kus muutub ühe keha kiirus ja teise keha kuju pillatud vaasi maandumine (vaas puruneb), küttepuude lõhkumine 2. Vette vajuvale kehale mõjub raskusjõud 10N ja üleslükkejõud 2N. Kui suur ja kus suunas mõjub resultantjõud. Resultantjõud = 10N-2N=8N. Kuna raskusjõud on suurem, mõjub allapoole. 3. Too näide inertsuse kohta ja selgita see. Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. Näide: kui inimene hüppab paadist kaldale, mõjutavad inimene ja paat teineteist vastastikku. Paat omandab
kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. 3 Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe.
Kontrolltöö Dünaamika 1. Milliste kehade vahelisest vastastikmõjust ning millistest tagajärgedest saab rääkida järgmistest näidetes: (Vastastikmõju - ühe keha mõjul juhtub midagi teisega) a) Tennisepalli löömine; Reket ja tennisepall (Tennisepall hakkab liikuma kuna seda lüüakse reketiga) b) Pillatud vaasi maandumine; Põrand ja vaas (Vaas läheb katki kui maandub) c) Puu liikumine tormise ilmaga. 6p (Tuule mõjul hakkab puu liikuma) 2. Sõnasta Newtoni kolm seadust. 3p esimene seadus - keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. teine seadus - väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. kolmas s...
kiirenemisel oluliselt suureneb ülajäseme lihaste töö: deltalihas, õlaliigese ja küünarliigese painutajad (ümar sissepööraja, õlavarre-kodarluulihas, õlavarrelihas, õlavarre-kakspealihas) ja sirutajad ( küünarnukilihas, õlavarre-kolmpealihas). PS! Kõnnil on ratsionaalne põlve- ja puusaliigese sirutamine. Kehaasend peaks püstisem olema. 25. Jooksu anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus (maandumisega kannal, pöial) 1) Maandumine -Maandumisega kannal: Kontsentriline töö: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja Ekstentriline: sääre tagumine ja külgmine osa Kannal maandumisega jooksu negatiivsed omadused – tohutu kanna põrutus, pöid on nõrk, liikumise tugev pidurdus, samm lühem. Negatiivsuse vähendamiseks valida õiged jalanõud ja joosta looduslikul pinnasel. Positiivsed omadused – sääre tagumised lihased venivad välja, millele järgneb tugev
maandumiseni. 3. Äratõuke- ja tõkkelesööstufaas - Keha lahkub äratõukel rajalt. Sööst on suunatud rohkem ette kui üles (tõkkele tuleb “peale joosta“, mitte hüpata). Tõukejala puusa-, põlve- ja pöialiiges sirutuvad täielikult. Hoojala reis sooritab kiire hooliigutuse horisontaalasendis. 4. Tõkke ületamise faas - Äratõuge toimub otse tõkke eest pöiaga (tõkkesammu, mille pikkus u 3-3,5 m, 2/3 pikkuse kauguselt, maandumine pärast tõket, mille kaugus 1/3 tõkkesammust). Pärast tõkke ületamist lüüakse hoojalg võimalikult kiiresti alla rajale. Maandumine on aktiivne ja toimub pöiale (kand ei puuduta rada). Hoojalg: hoojala säär sirutub aktiivselt ette jooksu suunas. Hoojala pöid on painutatud. Kõrgemate tõkete ületamisel on ülakeha rohkem ette kallutatud kui madalamate tõkete ületamisel. Õlad on tõkkega paralleelsed. Tõukejalg:
eksisteerimise võimatust Marsil. "Mariner 9" tehtud fotod kujutasid Marsi pinnal iidseid jõesänge, milles umbes miljard aastat tagasi oli voolanud vesi. See andis lootust, et võib-olla on seal kunagi siiski elu tekkinud ning halvenevate tingimustega kohanenud ja praeguseni säilinud. Kõige tõenäolisemalt võiks tegu olla mikroorganismidega. Nende avastamiseks paigutati kahele "Viking" nimelisele automaatjaamale bioloogialaboratooriumid. Maandumine toimus 1974. aasta suvel. Orgaaniliste ainete avastamiseks tehtud katsed positiivseid tulemusi ei andnud, see vastu aga se oli täielik ootamatus, kuna Marsi pinnases oleks võinud olla vähemalt meteoriitidest pärinevaid mittebioloogilise tekkega orgaanilisi aineid. See-eest andsid kõik kolm bioloogilist katset positiivse tulemuse. Põhjalikum eksperimenteerimine näitas siiski, et tegu on keemiliste protsessidega. Ilmselt on Marsi pinnases
. Kolme ebaõnnestunud katse järel peab sportlane võistluset lahkuma, kui ei ole seis võitja selgitamisel võrdne mitmel osalejal. Sel juhul toimuvad ümberhüpped. 4.3 Kaugus- ja kolmikhüpe Kaugushüpe on ala, milles sportlased hüppavad lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüppetulemus on kaugus äratõukepakust lähima maandumisjäljeni. Hüpe koosneb neljast osast : hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Kolmikhüpe on kaugushüpe, mille puhul nõutakse võistlejailt järjest 3 hüppesammu sooritamist, seejuures tuleb 2 esimest sammu sooritada sama jalaga (tavaliselt sooritatakse need tugevamaga), kolmas samm teise jalaga. Mõlema hüppe puhul toimub maandumine liivale. 5 HEITED-TÕUKED Heite-tõuke aladeks on kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide ja odavise
· Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. · Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal. Ta on ainuke taevakeha, mida on külastanud inimesed. Esimene maandumine toimus 20. juulil 1969. aastal. Elu Maal Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu (kui mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad) Maad pommitasid intensiivselt asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus. Seni vanimad märgid elust (kivistunud sinivetikad) on 3,5 miljardit aastat vanad. Need leiti LääneAustraalia kivimites
Seda seetõttu, et Maa ja Kuu liikumisel maailmaruumis tekib tsentrifugaaljõud. See jõud lükkab ookeanivett Maast eemal, nii nagu vesi ämbris surutakse väljapoole, kui ämbrit ringiratast keerutada. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. 7. Omalt poolt midagi, nt külastus jne. Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal. Ta on ainuke taevakeha, mida on külastanud inimesed. Esimene maandumine toimus 20. juulil 1969. aastal ja viimane 1972. aasta detsembris. Samuti on Kuu ainuke keha, mille pinnaseproovid on toodud Maale. 1994. aasta suvel kaardistati Kuu väga ulatuslikult kosmoselaeva Clementine poolt. Kuu varjatud külge pildistati esmakordselt 1959. aastal Luna 3 poolt.
Sam ja Eric, Ralph leiab him ja nuab, et nad tagasi vrtuslikke objekti. Tulles vastu Ralph, him vtab Sam ja Eric vangistuses samas Roger langeb Boulder tema vaatepunktist eespool, tappes Notsu ja purunemist merikarp. Ralph nnestub pgeneda, kuid Sam ja Eric piinatakse kuni nad nus liituma Jacki him. Jrgmisel hommikul, Jack tellimusi oma himu alustada Manhunt Ralph. Pgenevad lbi metsa, Ralph kellad "metslased" plema metsa, juhtides thelepanu kulgeb mereve laev. Maandumine isikutel kalalaev avastab Ralph kui ta pab meeleheitlikult pgeneda onrushing "metslased", ja Briti ohvitser viib erakond, esimesel ekslikku vgivalla eest mng, oodata paremat briti poisid.
tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõugepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kaugushüpe Referaat Annika Allik 9d 2009 Sisukord: 1Üldkirjeldus 2Võistluskorraldus 3Ajalugu 4Treening 5Medalivõitjad (alates 1992.a) Kasutatud kirjandus Üldkirjeldus Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kasti, mis on täidetud liiva või kruusaga. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, siis on katse ebaõnnestunud. Hüpe koosneb neljast osast: ·hoojooks ·äratõuge ·lend ·maandumine Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on ka edukad kaugushüppes. Võistluskorraldus Võistluskorraldus võib olla...
Kergejõustik PK I 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? Sammusageduse ja –pikkuse korrutisega. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel – Lähteasend, reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid: 1) Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) • Maandumine päkale • Tugijala minimaalne kõverdumine amortisatsiooni ajal, hooliigutuse võimendumine • Äratõukel sirutuvad puusa-, põlve- ja pöialiigesed täielikult. • Hoojala reis tõuseb kiiresti horisontaalse tasapinna suunas. 2) Lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas) Hoojala põlv liigub ette-üles (et kindlustada edasiliikumine ja suurendada sammupikkust). Tugijala kõverdumine põlveliigesest on suurim vertikaali faasis.
kerelihased suurema osa tööst. Varvaslöök kujutab endast väikest sirutust, ent see pärineb ikkagi keha keskosast. Fookuspunktide treening Fookuspunktide treeningut tuleks harjutada 25-jardiste kordustega, et olla suuteline täielikult keskenduma. Kuigi tuleb jälgida fookuspunkte ka pikematel distantsidel. Puhata tuleb korduste vahel nii palju , et käsilolev punkt lõpuni hästi sooritada. Keskenduda tuleks siis järgmistele punktidele: · Pehme maandumine võimalikult vähese müra ja plärtsuga. · Piisavalt laiali aetud käetega maandumine , et rind saaks nende vahele vajuda. · Varvastega tõukamine maandumisel intertsijõu saavutamiseks. · Küünarvarte veepinna lähedal hoidmine, kui vee alla vajun. · Puusade ja kandade kõrgemasse punkti tõusmine, kui vee alla vajun · Jalgade voolujoonelise asendi hoidmine, kui vee alla vajun. · Pehmed käetõmbed ja põlvede painutamine
määrangud, mis näitasid maiste elusorganismide eksisteerimise võimatust Marsil. "Mariner 9" tehtud fotod kujutasid Marsi pinnal iidseid jõesänge, milles umbes miljard aastat tagasi oli voolanud vesi. See andis lootust, et võib-olla on seal kunagi siiski elu tekkinud ning halvenevate tingimustega kohanenud ja praeguseni säilinud. Kõige tõenäolisemalt oleksid need siis mikroorganismid. Nende avastamiseks paigutati kahele "Viking" nimelisele automaatjaamale bioloogialaboratooriumid. Maandumine toimus 1974. aasta suvel. Pinnaseproovidega viidi läbi kolm erinevat katset. Orgaanilisi aineid ei leitud. See oli täielik ootamatus, kuna Marsi pinnases oleks võinud olla vähemalt meteoriitidest pärinevaid mittebioloogilise tekkega orgaanilisi aineid. See-eest andsid kõik kolm bioloogilist katset positiivse tulemuse. Põhjalikum eksperimenteerimine näitas siiski, et tegu on keemiliste protsessidega. Ilmselt on
..................................7 LÕVI ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA....................................................................................................9 LUUD JA HAMBAD ..........................................................................................................................................9 Kihvad ja kiskhambad...............................................................................................................................9 Jalgadele maandumine..............................................................................................................................9 LIHASED JA KÜÜNISED....................................................................................................................................9 Lõvi sisemus............................................................................................................................................10 NÄGEMINE JA KUULMINE..........................
mis näitasid maiste elusorganismide eksisteerimise võimatust Marsil. "Mariner 9" tehtud fotod kujutasid Marsi pinnal iidseid jõesänge, milles umbes miljard aastat tagasi oli voolanud vesi. See andis lootust, et võib-olla on seal kunagi siiski elu tekkinud ning halvenevate tingimustega kohanenud ja praeguseni säilinud. Kõige tõenäolisemalt oleksid need siis mikroorganismid. Nende avastamiseks paigutati kahele "Viking" nimelisele automaatjaamale bioloogialaboratooriumid. Maandumine toimus 1974. aasta suvel. Pinnaseproovidega viidi läbi kolm erinevat katset. Orgaanilisi aineid ei leitud. See oli täielik ootamatus, kuna Marsi pinnases oleks võinud olla vähemalt meteoriitidest pärinevaid mittebioloogilise tekkega orgaanilisi aineid. See-eest andsid kõik kolm bioloogilist katset positiivse tulemuse. Põhjalikum eksperimenteerimine näitas siiski, et tegu on keemiliste protsessidega. Ilmselt on Marsi pinnases üliaktiivseid ühendeid, mis reageerivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
