Dünaamika (0)

Dünaamika.
Newtoni seadused. Jõu liigid.
1. Too näiteid kehade vastasmõju kohta. (Näide, kus vastasmõju tulemusena muutub mõlema keha kiirus; näide, kus muutub ühe keha kiirus ja teise keha kuju.)
Näide, kus vastasmõju tulemusena muutub mõlema keha kiirus – kahe auto kokkupõrge (mõlemad jäävad seisma); püssist laskmine (Enne lasku on kuul püssitoru suhtes paigal. Lasu ajal vastastikku mõjudes hakkavad kuul ja püss liikuma vastassuundades. Tekib tagasilöök);
Näide kus muutub ühe keha kiirus ja teise keha kuju – pillatud vaasi maandumine (vaas puruneb), küttepuude lõhkumine
2. Vette vajuvale kehale mõjub raskusjõud 10N ja üleslükkejõud 2N. Kui suur ja kus suunas mõjub resultantjõud.
Resultantjõud = 10N-2N=8N. Kuna raskusjõud on suurem, mõjub allapoole.
3. Too näide inertsuse kohta ja selgita see.
Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. Näide: kui inimene hüppab paadist kaldale, mõjutavad inimene ja paat teineteist vastastikku. Paat omandab kiiruse, mille suund on vastupidine inimese hüppe suunaga.
4. Millised jõud on kompenseerunud järgmiste ühtlaste liikumiste korral:
a) udusule liikumine õhus – maa külgetõmbejõud, üleslükkejõud
b) auto ühtlasel liikumisel teel – maa külgetõmbejõud, hõõrdejõud
5. Kui suure kiirenduse annab 100 kg massiga autole mootor, mille veojöud on 400 N.
Jõud F=400 N
Mass m=100 kg
Kiirendus a=?
a=F/m
Jõud 1 N annab 1 kg massiga kehale kiirenduse 1 m/s2, kui hõõrdumist ei arvestata.
Kiirendus a=400/100=4 m/s2
Vastus: Kiirenduse suurus on 4 m/s2
6. Kui suur impulss on 1,2 tonnise massiga autol, mis sõitis kiirusega 72 km/h.
Keha mass m=1200 kg
Keha kiirus v=72 km/h = 72000m/3600s = 20m/s
Impulss p = 1200 kg x 20 m/s = 24000 kg·m/s
Vastus: Impulss on 24000 kg·m/s
7. Arvuta enda raskusjõud. Arvuta enda kaal liftis , mis liigub alla kiirendusega 0,5 meeter sekund ruudus.
1) F = m * g
Mass m=125 kg
Vaba langemise kiirenduse väärtus g=9,8 m/s2
Raskusjõud F = 125 x 9,8 m/s2 = 1225 N
Vastus: minu raskusjõud on 1225 N
2)
Kiirendus a=0,5 m/s2
Mass m=125 kg
Vaba langemise kiirenduse väärtus g=9,8 m/s2
Kaal P = 125 kg x (9,8 m/s2 – 0,5 m/s2) = 1162,5 N
Vastus: Minu kaal on 1162,5 N
8. Arvuta, millise rõhu tekitab elevant maapinnale, kui tema mass on 5 tonni ja tema jalataldade pindala on 0,2 ruutmeetrit.
Mass m= 5 tonni = 5000 kg
Pindala S = 0,2 m2
Rõhk p= F/S = 5000 kg / 0,2 m2 = 25000 N/m2
Vastus: elevant tekitab rõhu 25000 paskalit (N/m2)
9. Mis on hõõrdejõu põhjus ja millest see oleneb, kuidas suurendada ja vähendada hõõrdejõudu- tooge näiteid.
Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. Et jõud takistab liikumist, nimetatakse seda vahel ka takistusjõuks. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel, mõjub piki kokkupuutepinda ja on suunatud vastassuunas liikumisele. Iga liikuv keha jääb hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma, kui mingi muu jõud hõõrdejõude ei kompenseeri.
Hõõrdejõudu saab suurendada muutes pinnad karedamaks või suurendades rõhumisjõudu. Näiteks liiva või graniidi puistamine talvel teedele, et vältida libisemist.
Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele . Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad teineteisest ning takistab seega konaruste kokkupuutumist. Kehade liikumisel libisevad teineteise peal mitte kehade pinnad, vaid määrdekihid, sest määrdeks on tavaliselt vedelik (nt. õli, vesi jne). Näiteks suuskade määrimine, et kiiremini suusatada.
10. Millised kehad on elastsed ja millised plastsed - pehme vaha, kummipall, piparkoogitainas, terasmõõdulint- miks.
Elastsed kehad: kummipall, terasmõõdulint
Põhjus - kehad taastavad pärast deformeeriva mõju lõppemist oma esialgse kuju kas täielikult või osaliselt
Plastsed kehad: pehme vaha, piparkoogitainas
Põhjus – pärast surve lõppu säilib kehade deformeerimisel saadud kuju