Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kontrolltöö Dünaamika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks surutakse inimene vastu turvavööd kui auto järsult pidurdab?
  • Miks annab püss kuuli väljumisel tagasilöögi?
  • Kui suur kiirendav jõud suurendab auto kiiruse 6 sekundi jooksul väärtuseni 72 kmh?
  • Kui suur on impulsi muut 400 g massiga pallil mis kiirusega 10 ms põrandale kukkudes põrkab tagasi kiirusega 6 ms?
  • Mille mass on 10 t Millise kiirusega liiguvad vagunid pärast automaatset haakumist?
  • Mida see tähendab?
  • Kuidas muutub kehade vaheline külgetõmme kui a vähendada kehade vahekaugust kaks korda b asendada üks kehadest kolm korda suurema massiga kehaga?
  • Mida nimetatakse kaaluta olekuks?
  • Kui suur on kuu kaal?
Kontrolltöö Dünaamika
1.       Milliste kehade vahelisest vastastikmõjust ning millistest tagajärgedest saab rääkida järgmistest näidetes: (Vastastikmõju - ühe keha mõjul juhtub midagi teisega )
a)   Tennisepalli löömine; Reket ja tennisepall (Tennisepall hakkab liikuma kuna seda lüüakse reketiga)
b)   Pillatud vaasi maandumine; Põrand ja vaas (Vaas läheb katki kui maandub)
c)    Puu liikumine tormise ilmaga. 6p  (Tuule mõjul hakkab puu liikuma)
2.        Sõnasta Newtoni kolm seadust. 3p
  • esimene seadus - keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.
  • teine seadus -  väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
  • kolmas seadus - väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.

3.       Miks surutakse inimene vastu turvavööd, kui auto järsult pidurdab? 2p vastastikmõju, inimene mõjutab turvavööd ja see samamoodi vastu.
4.       Kas karusselliga sõitmine on näide Newtoni I seadusest? Põhjenda. 2p Ei, karusselli ühtlane liikumine on ringjooneline.
5.        Kumb taevakeha tõmbab teist enda poole tugevamini, kas Maa Kuud või Kuu Maad? 1p kumbki ei tõmba teinetest enda poole, vastastikmõju puudub (Võrdne.)
6.       Kirjelda vaiba kloppimist? 2p (    1) Vastastikmõju, klopits paneb vaiba liikuma. 2) Newtoni kolmas seadus, klopitavale vaibale mõjub sama jõud, mis klopitsale.)
7.       Selgita, miks annab püss kuuli väljumisel tagasilöögi? 2p püssi ja kuuli vahel on vastastikmõju. (Või jällegi kolmas seadus, püssile mõjub sama jõud mis väljuvale kuulile)
8.       Auto kiirus on 36 km/h ja mass 2,4 t. Kui suur kiirendav jõud suurendab auto kiiruse 6 sekundi jooksul väärtuseni 72 km/h? 4p
9.     Kui suur on impulsi muut 400 g massiga pallil, mis kiirusega 10 m/s põrandale kukkudes põrkab tagasi kiirusega 6 m/s? 4p m : 400g = 0.4 kg    10 (v1 ) -  6( v2 ) = 4  p=  4* 0-4 = 1.6 kg* m/s
10.   Vagun massiga 20 t liigub kiirusega 1,5 m/s ja kohtub teel seisva platvormvaguniga, mille mass on 10 t. Millise kiirusega liiguvad vagunid pärast automaatset haakumist? 4p
11.   Sõnasta ülemaailmne gravitatsiooniseadus. 2p 2 punktmassi tõmbuvad teineteist enda poole jõuga mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga F= G * m1* m2 /  r2
12.   Gravitatsioonikonstant on 6,67 x 10-11N∙m2/kg2. Mida see tähendab? 2p  Gravitatsiooni iseloomustav suurus, tähis G
13.   Kuidas muutub kehade vaheline külgetõmme, kui a) vähendada kehade vahekaugust kaks korda, b) asendada üks kehadest kolm korda suurema massiga kehaga ? 2p  a) külgetõmm suureneb 4 korda       b) külgetõmme suureneb 3 korda
14.   Võrdle raskusjõudu ja keha kaalu. 3p Raskusjõud on kahe keha vaheline jõud, kaal on aga asi mis rõhub alusele või riputusvahendile. Raskusjõud mõjub kehale endale, kaal mõjutab teisi esemeid
15.   Mida nimetatakse kaaluta olekuks? 2p kaaluta olek on see hetk, kui keha ei mõjuta alust ega riputusvahendit (näiteks hüppad õhku)
16.   Kui suur on kuu kaal? Kuu mass on 7,3 x 1022 kg. 1p  p=mg  
17.   Too näiteid seisu- ja liugehõõrdejõu kohta. 2p liuge - uisutamine, laua liigutamine , seisu -  kõndimine, rulluisutamine .
18.   Too kaks näidet, millal hõõrdejõud on kasulik ja kaks näidet, millal hõõrdejõud on kahjulik. 4p
     Kasulikkus: 1) ilma hõõrdejõuta ei saaks masinad alustada liikumist ega pidurdada
2) Tänu sellele püsib nael seinas ja veeklaas käes.
Kahjulik : 1)  Masinates  aga mõjub hõõrdumine ka kahjulikult, sest masinaosad kuluvad ja muutuvad tuliseks.
2)  Uisutades ja suusatades on hõõrdumine ebavajalik, sest mida väiksem see on, seda kiiremini liigud edasi
19.   Kirjelda batuudil hüppamist. Kasuta sõnu: elastne deformatsioon , elastsusjõud, deformeeriv jõud, raskusjõud, kaal. 2p Elastsele kehale mõjub raskusjõud, elastsusjõu mõjul toimub elastne deformatsioon. Alla hüpates suureneb kaal ja elastusjõud ka. Batuut deformeerub korraks, kui talle mõjub deformeeriv jõud
20.   Arvuta Maa ja Kuu vaheline külgetõmbejõud. Maa ja Kuu massid on vastavalt 6 x 1024 kg ja 7,3 x 1022 kg ja vahekaugus 3,8 x 108  meetrit. 4p  SEE ON VIHIKUS OLEMAS KÕIGIL , PEAKS OLEMA VÄHEMALT !!! vastus on 20,2 *  1019N
21.   Leia, kui suurt rõhku avaldab raamat laua pinnale, kui ta toetub suurima pindalaga tahule. 4p Rõhk ja pindala on pöördvõrdelised, mida suurem on raamatu pindala, seda väiksem on rõhk.
Kontrolltöö Dünaamika #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janare Õppematerjali autor
Füüsika 11.klass

Sarnased õppematerjalid

Tööleht-vastastikmõju jõudude liigid
2
doc

Tööleht: vastastikmõju jõudude liigid

JÕUD JA VASTASTIKMÕJU Klass: 8. 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale.2p Jõud: tähis- F, mõõtühik- 1 N, mõõteriist: dünamomeeter.3p. 2. Lõpeta laused. Iga sisuliselt õige ja lause mõttega sobiv vastus annab punkti. 18p A) Gravitatsiooniks nimetatakse kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Arvuliselt iseloomustatakse gravitatsioonilist vastastikmõju gravitatsioonijõu abil. Gravitatsioonijõud on seda suurem, mida suurem on keha mass ja seda väiksem, mida suurem on kehade vaheline kaugus. Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal olevale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. B) Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Deformatsiooni on peamiselt kaks liiki. Mõnede materjalide puhul räägitakse ka haprast deformatsioonist. Need materjalid painduvad veidi ja purunevad kergesti. Selline on näiteks paber. Elastse deformatsiooni näiteks on v

Dünaamika
Mehaanika ll
108
pptx

Mehaanika ll

kulunud aeg, 0,04 sekundit, mis on sõna otseses mõttes vähem kui silmapilk. Vastastikmõju ja selle kirjeldamine • Kui üks keha mõjutab teist, siis selle tagajärjel toimub mingi muutus. Siin on mitu võimalust – vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloom. • Vastastikmõju tagajärjel muutub keha liikumise iseloom. Et liikumise muutumise põhjusi uurib mehaanika haru dünaamika, siis ongi vastastikmõju dünaamika jaoks üks olulisemaid nähtusi. Jõud • Jõud on vastastikmõju mõõduks ja selle arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust. • Jõu tähiseks valemites ja joonistel on →F • Jõu mõõtmiseks on kaks põhimõtteliselt erinevat võimalust. Võib mõõta vastastikmõju poolt tingitud kujumuutuse ehk deformatsiooni suurust. • Teiseks saab jõu suurust arvutada selle kaudu, kui palju vastastikmõju tuntud massiga keha kiirust muudab ehk siis mõju

Mehaanika
Dünaamika
15
doc

Dünaamika

Dünaamika Dünaamika on mehaanika osa, milles uuritakse kehade liikumise põhjusi. Loodi 17. sajandil. Selle looja on Isaac Newton (1642-1727) 1. Newtoni esimene seadus. Küsimus: Milline on keha loomulik liikumisolek? (kui talle ei mõju teised kehad) Maapinnal asuva keha loomulik olek on paigalseis. Ideaalsetes tingimustes liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal. Newtoni I seadus (esialgne sõnastus): Iga keha säilitab paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise oleku, kuni ja kuivõrd kehale mõjuv jõud seda olekut ei muuda. Newtoni I seadus ei kehti kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Inertsus on keha ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigaoleku säilimise omadus. Inertsus on keha omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub teatud aeg. Keha inertsust iseloomustav suurus on mass. Massi mõõtühik on gramm. Inertsiaalsüsteemid on taustsüsteemid, milles kehtib Newtoni I seadus. Küsimus: Kas inertsiaalsüsteemid o

Füüsika
Mehaanika
11
doc

Mehaanika

Mehaanika Mehaanika ­ on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on f?

Füüsika
Newtoni seadused
5
doc

Newtoni seadused

Oli Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige, Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus: 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised

Füüsika
JÕUD JA IMPULSS
3
odt

JÕUD JA IMPULSS

Kordamisküsimused JÕUD JA IMPULSS 1. Milline on keha liikumine vastastikmõju puudumisel? Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu 2. Newtoni I seadus. (sõnasta oma sõnadega) e inertsiseadus (osa ka sellest lähtuvalt lahti seletada). Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus ­ vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 3. Mis on inerts? Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. 4. Mehaanika seaduste kehtivus erinevates taustsüsteemides. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks 5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus? mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid. 6. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha ki

Füüsika
Jõud
6
docx

Jõud

1. Mida nimetatakse jõuks? Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. 2. Iseloomusta jõudu. Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. 3. Millist mõju jõud kehadele võib avaldada? Jõud põhjutab keha kuju või kiiruse muutumist. (Seega on jõud ka kiirenduse põhjustaja.) 4. Mis kinnitab, et jõud on füüsikaline suurus? Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. 5. Sõnasta Newtoni I seadus. Inertsiseadus „Vastastikmõju puudumisel või tasakaalustumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.“ 6. Sõnasta Newtoni II seadus. Kirjuta valem oma sõnastuse järgi. „Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördv

Füüsika
Dünaamika põhimõisted
4
pdf

Dünaamika põhimõisted

2. kursus - mehaanika Dünaamika põhimõisted 1. Dünaamika - mehaanika osa, mis uurib liikumise põhjusi. Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. 2. Mass - keha inertsi mõõt, tähis m, ühik 1 kg. Selgitus: kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Suurema massiga keha on inertsem. 3. Jõud F - füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust (ehk ühe keha mõju teisele). Kehale mõjuv jõud annab kehale kiirenduse. Kiirenduse suund ühtib jõu suunaga. 4

Mehaanika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun