Planeet Maa (1)

Tallinna Arte Gümnaasium
Planeet Maa
Uurimustöö
Koostas:Karoline Altmäe
9.c
Sisukord
o Sissejuhatus
o Mõõtmed
o Mass ja tihedus
o Siseehitus
o Välisehitus
o Liikumine
o Atmosfäär
o KuuMaa kaaslane
o Elu Maal
o Viited
Sissejuhatus
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, ning
suuruselt viies planeet ja ainuke meile teadaolev planeet Universumis,
kus leidub elu. Planeet Maa naabriteks on Veenus ja Marss. Maa
looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Maa moodustus ca 4,6 miljardit aastat
tagasi Päikese ümber tiirelnud tolmu ja gaasikettast. Elu tekkeaeg
Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid
miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Maa on koduks miljonitele
liikidele, sealhulgas inimesele
Mõõtmed
· Maa kaugus Päikesest on ca. 150 miljonit kilomeetrit,
· Keskmine kaugus Kuust on 3,844×105 km
· Keskmine orbitaalkiirus on 29,783 km/s
· Maa keskmine läbimõõt on 12 745,5 km,
· Maa ümbermõõt on ca. 40 000 kilomeetrit,
· Maa pindala on ca. 510 miljonit km2,
· Maa mass on 5.9736×1024 kg,
· Maa päev on tavaliselt 23 tundi ja 56 minutit,
· Maa aasta on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit.
· Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal on 15°C
Mass ja tihedus
Maa ligikaudne mass on 5,9742×1021 tonni.
Maa on Kuust ligikaudu 81 korda massiivsem, kuid Päikesest 33 000 korda
kergem.
Ookeanide mass on 1,4×1021 kg
Maakoore mass 2,5×1022 kg.
Võrreldes teiste planeetidega on Maa tihedus kõige suurem ­
5,5 g/cm³.Maa keskmine tihedus vee tihedusest 5,5 korda suurem.
Siseehitus
· Maa koor koosneb mitmest
erinevast kihist
· Tuum koosneb peamiselt rauast
(või nikkel/raud), võimalik, et ka
kergemaid elemente
· Temperatuur tuuma keskel võib
olla kuni 7500 K (kuumem kui
Päikese pinnal).
· Vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja
hapnikust koos mõningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga.
· Vahevöö ülaosa koosneb põhiliselt oliviinist ja püroksiinist
(raud/magneesium silikaadid), kaltsiumist ja alumiiniumist.
· Maakoor koosneb peamiselt kvartsist (ränidioksiid) ja teistest silikaatidest
nagu päevakivi.
Maa keemiline koostis (massi järgi): 34.6% rauda ,29.5% hapniku, 15.2%
räni; 12.7%magneesiumi;2.4% niklit; 1.9%väävlit; 0.05% titaani.
Välisehitus
Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid
alasid nimetatakse
mandriteks ja saarteks . Maa pind on 71%
ulatuses kaetud soolas
vedela veega, mis moodustab
maailmamere,28% on maismaad.
· Tavaliselt eristatakse nelja ookeani:
· Vaikne ookean
· Atlandi ookean
· India ookean ja
· PõhjaJäämeri.
· Maailma suuremad ja tuntumad
kõrgmäestikud on Himaalaja, Andid, Mandrid on :
Kaukasus, Alpid. Euraasia,Aafrika,Antarktis,Austraalia,
Lõunaja Pähja Ameerika
Liikumine
· Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s.
· Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese.
Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98
· Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise
tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn
täheööpäev).
Atmosfäär
· Atmosfäär,mis üle 3 miljardi aasta tagasi koosnes ammoniaagist,kloorist,metaanist
ja vesinikust, on Maa ajaloo vältel väga mitmete tegurite tagajärjel muutunud.
· Atmosfäär koosneb: 77%lämmastikust,21%hapnikust,argoonist,süsinikdioksiidi ja
vee lisandist.
· Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi
lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist
kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb kliima.
KuuMaa kaaslane
· Kuu on meile lähim taevakeha. Ta
asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384
400 km kaugusel, et iga inimene võib
sealt palja silmaga näha sama palju
detaile kui astronoom maapealse
teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit
on küllalt piklik, siis muutub tema
kaugus Maast piirides 356 410 km
kuni 406 700 km.
· Kuud külastas esimesena Vene
kosmoselaev Luna 2 1959. aastal. Ta
on ainuke taevakeha, mida on
külastanud inimesed. Esimene
maandumine toimus 20. juulil 1969.
aastal.
Elu Maal
Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu (kui mitte arvestada inimtegevust
väljaspool Maad)
Maad pommitasid intensiivselt asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9
miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju
jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus.
Seni vanimad märgid elust (kivistunud sinivetikad) on 3,5 miljardit aastat vanad. Need
leiti LääneAustraalia kivimites. 3,9 miljardi aasta vanusest Gröönimaa settekivimist
Elul on olnud Maale suur mõju. Et elu on tootnud hapnikku, siis on atmosfääri koostis
muutunud. Taimed on Maa hapnikutootjad ning sellega ühtlasi energiabilanssi
radikaalselt muutnud.
Planeet Maa kosmosest
Päikesesüsteem
Viited
· http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet
· http://miksike.ee/documents/main/referaadid/planeet_maa_liisa.htm
· Füüsika õpik 9.klassile
· Raamat "Tähetark"