Kuu ja varjutused (0)

Kuu ja varjutused
Füüsika esitlus
11.Märts 2010
Elise Uustallo
Üldinfo
· Kuu on Maa looduslik kaaslane, kes on talle lähim
taevakeha. ( Kaugus Maast 384 400 km)
· Tiiru ümber Maa teeb ühe kuuga. (Täpsemalt 27 päeva 8
tundi)
· Ta on heleduselt teine objekt taevas pärast Päikest.
· Kuul leidub mäeahelikke, sadu meteoriidikraatreid ning
tasaseid alasid, mida nimetatakse meredeks.
· Kuul pole globaalset magnetvälja
· Kuul ei ole õhku ega ka vett.
· Kuul on kaks tähtsamat maastikutüüpi: väga
vana mägismaa ja suhteliselt tasane noorem maria
Kuu mõõtmed
· Kuu läbimõõt on 3476 km ja see on 4 korda väiksem Maa
läbimõõdust
· Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 ×
1022 kg.
· Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3.
· Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa
pinnal.
· Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s.
· Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s
· Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s
Kuu pind
· Kaetud regoliidiga
· Regoliidi paksus ulatub mõnest meetrist noortel meredel kuni
mitmekümne meetrini kõige vanemates mandri piirkondades.
· Astronautide poolt Kuu pinnale jäetud erakordselt selged
jalajäljed säilivad seal miljoneid aastaid.
· Temperatuur ebaühtlane
· Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne
Päikese tõusu langeb aga 180°C.
· Tumedad laigudmered
· Heledad aladmandrid
Kuu siseehitus
· Seesmiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult,
laineid, vulkanismi ega laamade liikumist.
· Kuu koor on paksem kui Maa koor, ulatudes 70
kilomeetrist nähtaval poolel 150 kilomeetrini tagaküljel
· Koore all on mantel, mis moodustab
Kuust suurima osa.
· Kuul on poolvedel tuum
· Tuuma raadiuseks loetaks ligi
100400 km.
· Tema koostisosaks loetakse rauda
Kuufaasid
·Need on Kuu näivad kujud, mis on tingitud
Kuu tiirlemisest ümber Maa.
·Nad korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant.
·Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu,
millest on näha parem pool, kasvab, ja millest
vasak, kahaneb
· Sünoodilise kuu pikkus on 29 ööpäeva ja 12 tundi.
· Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole
Kuud Maalt näha.
· Faasid:
­ Kuu loomine (kuud ei ole näha)
­ noorkuu
­ poolkuu (esimene veerand)
­ kasvav kuu
­ täiskuu
­ kahanev kuu
­ poolkuu (viimane veerand)
­ vanakuu .
Päritolu teooriad
1) kaksikplanetaarne hüpotees
2) eraldumishüpoteesi
3) haardhüpoteesi
Ükski neist oletustest ei sobi väga hästi.
Uuema ja detailsema informatsiooni järgi Kuu
kivimitest eelistatakse
4) kokkupõrke hüpoteesi: Maa põrkus kokku ühe
väga suure objektiga (umbes niisama suurega kui
Marss või veelgi suuremaga) ja Kuu moodustus
välja pursanud materjalist.
Kuu külastus
Esimene
· Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959.
aastal.
· Ta on ainuke taevakeha, mida on külastanud inimesed.
· Esimene maandumine toimus 20. juulil 1969. aastal
( Neil Armstrong) , viimane 1972. aasta detsembris.
· Samuti on Kuu ainuke keha, mille pinnaseproovid on
toodud Maale.
· 1994. aasta suvel kaardistati Kuu väga ulatuslikult
kosmoselaeva Clementine poolt.
Päikesevarjutus
· Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese
vahel, varjates päikesevalguse.
· Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese
valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud.
· Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi.
· Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida.
· Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti.
· Viimased Eestis näha olnud päikesevarjutused olid 3.
oktoobril 2005, 29. märtsil 2006 ja 1. augustil 2008
Kuuvarjutus
· Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu
vahel.
· Kuuvarjutuse puhul on alati täiskuu.
· Ta kestab mõni tund.
· Kuuvarjutust on võimalik näha igal pool, kus on öö just sel
hetkel.
Pildid
Aitäh!