Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

NASA (0)

1 Hindamata
Punktid
NASA
Jüri Gümnaasium
Koostaja :
Erik  Vane
National Aeronautics and 
Space  Administration
Loodud 1958. aastal Ameerika Ühendriikide riiklik organisatsioon  
poolt. NASA kasvas välja NACA`st
Ülesandeks tsiviil- ja sõjaväelise otstarbega atmosfääri- ja 
kosmoselennundusuuringute tegemine.
Alates 2009 on NASA juht Charles Bolden
Visioon ja  missioon
Jõuda uutele tasemetele ja paljastada „teadmatus“, et see mida nad teevad ja õpivad tooks kasu 
kogu inimkonnale.
missioon on meie koduplaneedi mõistmine ja kaitsmine, universumi  uurimine , mujalt elu leidmine 
ja uue kosmose  uurijate põlvkonna innustamine
Esimene Maa tehiskaaslane
Explorer  1 ehk kõige esimene satelliit , mis saadeti orbiidile(1957. aastal).
Kosmoselaeva kujundas „Jet Propulsion Laboratory“
Explorer 1 oli kosmiliste kiirte detektor , mille eesmärk oli mõõta kiirguse tasemet Maa orbiidil.
Pilt: Dr. William Pickering, Dr. James 
Van  Allen ja Dr. Wernher  Von  Braun  
hoiavad „Explorer 1“ mudelit oma 
peakohal.
Echo  1
Echo 1 ehk esimene kommunikatsiooni satelliit.
Sidesatelliidi idee: saata  signaal  kosmosesse ja sealt 
tagasi alla teise kohta maailmas.
NASA insenerid mõtlesid selleks välja hiiglasliku 
metallist õhupalli.
Projekt käivitati 12.august 1960
Tiros 1
Tiros 1 ehk NASA esimene meteroloogiline satelliit.
Loodi selleks, et jälgida maapealset ilma kosmosest.
Kosmoselaev  Tiros 1 startis 1.aprillil 1960
Projekt suleti sama aasta juunis.
Friendship  7
NASA projekti Mercury eesmärk oli saata mehitatud kosmoselaev Maa orbiidile tiirlema.
20. veebruar 1962, esimene mees orbiidil John Glenn .
Missioon kestis 7 tundi.
NASA „mehitatud satelliit“ programm on nüüd kasutusel 24/7
Apollo  11
Esimene kosmoselaev, mis viis inimese Kuu pinnale.
Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil 
Armstrong , juhtimismooduli piloot  Michael 
Collins  ja kuumooduli piloot Edwin  Aldrin .
Apollo 11 „Teel  Kuule
1969. aasta 16. juuli hommikul startis kosmoselaev.
Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis suuna Kuule.
Kuule jõudmiseks pidi läbima 384 000 kilomeetrit, kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane.
Meeskond istus kuumoodulisse, millega maanduti Kuule.
20. juulil, Eesti kella järgi 23:18  maandus moodul kuule.
Armstrongi samm Kuu pinnale
Viie ja poole tunni pärast peale maandumist avas Armstrong mooduli  luugi  ja astus Kuule.
Esimeseks ülesandeks oli katsetada liikumisviise Kuul.
Kuule heisati Ameerika ühendriikide lipp  ja astronautide ja  president Nixoni  allkirjad ning kiri.
Kuule jäid ka medalid kahe hukkunud  kosmonaudi ja kolme apollo 1 astronaudi nimega.
Kolm päeva enne Apollo 11 startis ka Luna 11 reisi Kuule Venelaste poolt, kuid see  purunes kuule 
maandumisel.
Marsile maandumine
Viking  1 oli esimene mehitamata kosmoselaev mis maandus Marsi pinnale terveks jäädes.
Viking 1 startis 20. august 1975 aastal ja maandus 20. juuli 1976.
Eesmärk oli analüüsida Marsi pinnast ja otsida elu.
Viking 1 hoidis Marsi pinna missiooni 2307 päeva rekordit, mille lõi üle 2010 aastal maandunud 
 “Opportunity  Rover “.
NASA tuleviku plaanid
NASA projekteerib ja loob uusi võimalusi, et saata inimesi maa orbiidilt väljapoole uurima ja 
avastama.
Töötavad ka selle kallal, et saata järgmisel aastakümnel astronaudid asteroididele ja 2030ndaks 
aastaks mehitatud kosmoselaev Marsile.
Nasa uurib kuidas kavandada ja ehitada lennukit, mis oleksid ohutumad ja ökonoomsemad.
Usa äriühingud on alustanud kauba vedamist kosmosejaamadesse ja NASA projekteerib uusi 
kosmoselaevu mida saata madalale maa orbiidile.
Kasutatud kirjandus
http://www.nasa.gov/missions/science/f-satellites.html
http://www.nasa.gov/about/highlights/what_does_nasa_do.html#.VC_KCvmSxqM
http://et.wikipedia.org/wiki/NASA
http://et.wikipedia.org/wiki/Apollo_11
http://en.wikipedia.org/wiki/Viking_1
Tänan kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • National Aeronautics and Space Administration
  • Visioon ja missioon
  • Esimene Maa tehiskaaslane
  • Echo 1
  • Tiros 1
  • Friendship 7
  • Apollo 11
  • Apollo 11 „Teel Kuule“
  • Armstrongi samm Kuu pinnale
  • Slide 11
  • Marsile maandumine
  • NASA tuleviku plaanid
  • Kasutatud kirjandus
  • Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
NASA #1 NASA #2 NASA #3 NASA #4 NASA #5 NASA #6 NASA #7 NASA #8 NASA #9 NASA #10 NASA #11 NASA #12 NASA #13 NASA #14 NASA #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor killuminati0 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kuu-kui maa kaaslane
20
doc

Kuu, kui maa kaaslane

napib raha majanduslikult kuluka Kuulennu ettevalmistamiseks. Mõned rahvaesindajad on lubanud, et võitlevad NASAle eraldatava raha suurendamise eest. Tõenäoliselt ei suudeta Kuu missiooni siiski päästa, sest selleks puudub praegu 50 miljardit dollarit. 17 KOKKUVÕTE Olen kindel, et suured rahalised probleemid, mis NASA-l on, ei takista neid varsti taas Kuule minemast. Minu arvates peaks NASA sellise raha saama, sest see oleks inimkonnale jälle suur samm edasi ja tuleks mõelda sellele, mida kõike see reis meile annaks. Rahaprobleemile on vast leevendust toomas aina enam pead tõstvad erafirmad ja näiteks Venemaa rikkur Roman Abramovits on pakkunud Vene Kosmose Agentuurile 100 miljonit dollarit, kui ta Kuule sõidutataks. Siiski peame me oleme kannatlikud, sest arvatavasti ei tule Kuule lendu nii pea

Astronoomia
Inimene kuul
8
pptx

Inimene kuul

Inimene kuul Teel Kuule Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näitas kel

Füüsika
Kuu ja USA kuuekspeditsioonid
25
doc

Kuu ja USA kuuekspeditsioonid

Kosmoseraketist sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Järgmise päeva varahommikul oli käes otsustav hetk. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas). Michael Collins jäi orbiidile neid ootama. Eagle hakkas koos oma kahe astronaudiga aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning võttis ohjad enda kätte. NASA lennujuhtimiskeskuses Houstonis mõõdeti samal ajal kahe mehe pulssi: Neilil oli see 156, Edwinil 150 lööki minutis. 20. juulil, kui (Tallinnas näitas kell 23.18) maandus moodul Kuu pinnale. «Halloo, Houston! Siin Vaikuse meri. Kotkas on laskunud!» kõlas eetris. Eagle`is jätkus patareitoidet ja meeskonnal õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli ajada selga rasked skafandrid ja veidi puhata.

Füüsika
Reis kuule
2
docx

Reis kuule

Teel Kuule Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin (alates 1988 Buzz Aldrin). Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Ku

Füüsika
Kuu teke-atmosfäär-suhe Maaga ja tähtsamad missioonid
9
docx

Kuu teke, atmosfäär, suhe Maaga ja tähtsamad missioonid

Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Taavi Todi KUU Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2013 SISUKORD 1.Sissejuhatus....................................................................................................................3 2.Kuu ja Maa suhe.............................................................................................................4 3.Kuu päritolu....................................................................................................................5 4.Kuu pin

Astronoomia ja astroloogia
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun