seal ju sool sees. Mõisaproua jaoks oli sool aga odav asi. ,,SFINKS" Egiptuse liivakõrvel asub sfinks. Mida ta ometi öelda tahab? Midagi tahab ta ju ometi öelda? Aga seda teab ainult Oidipus. Ohooo...aga ma ju tunnen neid näojooni, ei oel neis enam midagi egiptusepärast. Madal valge laup, kõrged põsedsarnad, lühike sirge nina ja ilus valgete hammastega suu, pehmed vurrud ja väike kräsus habe ning need väiksed silmad... See oled ju sina Karp, Sidor, Semjon-Jaroslavi või Rjazani maamees, minu suguvend, vene tüüp! ,,VENE KEEL" Raskeil päevil oled sina üksi minu tugi ja pidepunkt! Kui sind ei oleks, mis siis hoiaks mind veel meelt heitmast selle epale, mis kodus sünnib?
Tegelased: Tambet- maamees; Vahur-Tambeti isa; Piiskop; lossi sulane; Vahuri naine; Tambeti naine; Tambeti poeg Jaanus ehk Tasuja; Oodo ja tema koer Tarapita; Oodo õde Emmi; kubjas; rüütel Konrad Raupen; Prohveti Pärt ehk Bartholomäus ehk Bartel Löwenklau; koljat Rebase Rein; Kuuno Rainthal; Maanus; Maanuse isa 1) 13. sajandi algul sattus eestlane isevärki naabrite keskele, kes omavahel tihti sõdisid 2) Vahuri põgenemine metsa, tema surm ja õpetussõnad oma pojale Tambetile, kes nendest kinni ei pidanud nendest pidas kinni hoopis tema poeg Jaanus 3) Jaanus ja Tambet läksid lossi, seal kohtas Jaanus kahte last Oodot ja Emmit ja ühte koera Tarapitat. Nendest said Jaanuse sõbrad 4) Oodo, Emmi ja Jaanus olid Prohveti- Pärdi koopasse teel, aga Oodo kukkus Jaanuse hobuse seljast maha 5) Prohveti Pärt istus oma koopasuu ees ja vaatas puulehtede liikumist ning meenutas mälestusi ja oma noorust 6) Oodo, Emmi ja Jaanus lähevad tülli ...
„Kerjuse laul“, „Kui õitseb sirel“ - filmimuusika, „Maasaunas“ – humoristlik rahvalaul, „Kadriorg“ , „Meie koolielu“, Tallinn mu Tallinn“. Looming: Operetid "Ainult unistus" (1955) "Laanelill" (1959) "Teie soov palun?" (1962) Muusikalid: "Mees pisuhännaga" (1968) "Kapsad ja kuningad" (1971) "Raha paneb rattad käima" (1978) "Kuskil Montparnasse'il" (1980) Laule: "Kui sa traktorile korraks puhkust annad" "Mis sina maamees merest tead" "Kadriorg" "Kui õitseb sirel" "Kalurilaul" "Põhja valge naine" „Karulaane jenka“ LASTELAULUD: 1. Vaat' kus poisid! : "Vaat' kus rivi: poisinakse on siin peenikesi pakse..." ; 2. Porgandid : "Ütle õige, sirge porgand..." ; 3. Tige tikker : "Oi, sina, tige tikrimari..." / sõn.: V. Sõelsepp ; 4. Põikpäised tomatid : "Jaani laial peenralapil kenasti kõik muidu klapib..." / sõn.: Kulskaja ; tlk. H. Mänd ; 5. Moosikeetja : "Mardikas kord marjul käis..
kui naiste. Kõigil tantsud ülakeha hoitakse püsti, käed on vaikne ja on vähe liikumist vöökohast kõrgemal. Autor 18. sajandil nimi Tarantella ei kuvata illustratsioonid ja reisijate kontodel Lõuna-Itaalias. Kui saksa kirjanik Goethe kirjeldab Tarantella mis ta nägi läbi Napoli ajal oma reisi Itaaliasse 1786- 1787, näib, nagu tants ainult naistele, kaks tüdrukut tantsima kastanjetid kaasas kolmandik tamburiin.Samuti esinevad illustratsioonid ja tekstid on Saltarello nagu maamees tants Romagna Kesk-Itaalias.Mõned tuntud 20. sajandi itaalia rahvatants teadlased Anton Giulio Bragaglia, Diego Carpitella, Antonio Cornoldi, Bianca Maria Galanti, Giorgio Nataletti, Placida Staro ja Paolo Toschi. Huvi säilitada ja edendada rahvakunsti, muusika ja tantsu vahel Itaalia-ameeriklased ja pühendumist ja juhtimisel Elba Farabegoli Gurzau viinud teket Itaalia Rahvakunsti Federation of America mai 1979 rühma sponsorid aastakonverents ja avaldas uudiskirja Tradizioni , alates 1980.
11. Kui palju on Kaitseliidul Eestis liikmeid kokku? Kaitseliitu kuulub üle 13 000 liikme Koos Kaitseliidu eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev pea 23 000 vabatahtliku. 12. Milliseid organisatsioone ühendab veel Kaitseliit? Nimeta! Naiskodukaitse, noorkotkad, kodutütred 13. Milline on Kaitseliidu tunnuslause? Kellelt see ütlus pärineb? Suure sõjaväe juht võib saada lüüa. Suure veendumusega lihtne maamees on võimatu. Konfutsius 14. Kas sa pooldad üldist kaitseväeteenistust või palgaarmeed? Too välja mõlema variandi eelised ja puudused ja tee järeldus! Ei nõustu.Sõdur kaitseb oma riiki, palgaarmee oma rahakotti. Palgaarmee on kergemini mõjutatavam (Eesti sõdur ei tulistaks eurovastalisi, palgasõdur ei pilgutaks silmagi). Palgaarmee ei sobi Eestile kohe mitte kuidagi. Põhjus: Eesti ja potentsiaalse vaenlase vahel pole ookeani. Kaitsta
· Autokasutus · Lendamine · Liiga suur elamispind · Liiga suur lihatoidulisus Näpunäiteid jalajälje vähendamiseks: · Vähenda lennureiside arvu, puhka rohkem Eestis · Kasuta ühistransporti isikliku auto asemel · Eluase vali ökonoomne, ära ela üksinda suurel elamispinnal · Mõtle, ennem kui ostad, väldi emtsionaalseid oste · Sorteeri jäätmeid Miks eestlaste jalajälg on nii suur? Jalajälg 1 hektari ringis · Pensionipõlvele lähenev poissmehest maamees, kes elab vanas 2toalises maamajas, äärelinnas, maakonnakeskusest kaugel · Elatub invaliidsuspensionist ja naabrustaludes tehtavatest juhutöödest · Sealsete perenaiste hoolitsusel tulevad lauale piim, või ja munad, hapukurk · Valla poest ostetakse vorsti ja leiba, oma põllult saab kartulit · Autot ei ole ja kaugele polegi vajadust liikuda · Riidemoest ei hooli, kasutatud esemeid sigineb siit sealt · Elektrit kulub vana raadio ja pisikese külmiku
Sarnaselt teiste mitmekülgsete kirjanikega alustas Traat luuletajana. 18 luulekogu autor ise on öelnud, et "ainult luuletajana olen tahtnud olla". Ta ei ole isamaaluuletaja, vaid pigem rahvalik luuletaja ning tema luule on jutustavat laadi. Traadilt on ilmunud ka tartumurdelisi värsse "Ma lää tartu kiilde pakku Debüütraamat "Kandilised laulud" (1962) ilmus "Noorte autorite" kassetis ning selles teatas Traat: Ma olen kondiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi. See ensemääratlus on Traadiga kaasas käinud tänini. Samas kogus seadis Traat oma eesmärgiks olla inimene 20. sajandi keskpäevast on saanud uue sajandi hommik, ent Traat jätkab endiselt oma näkku. Traadi luulet on nim. poeetiliseks autobiograafiaks ning on leitud, et see on otsekui eestlase nägu -tõsine ja murelik. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse; oma aia harimine;
mustika-ja pohlavarred,seitsmesakilised laanelilled,sõnajalad ning elasid metsaasukad.Ta alustas täiesti nullist oma elamu rajamist ja pidi üksi toime tulema ehitusmaterjalide valmistamise,ehitamise ja samal ajal ka kahe kitse talitamisega.Iisakul oli muidugi alguses raske üksi toime tulla,kuid õnneks ilmus tema eluteele nainsterahvas nimega Inger,kes tõi ta ellu mitte üksnes abistava käe,vaid ka neli tervet last. Iisak on põline maamees,kelle tööd hinnati nii külas,kui kodus.Talle meeldis väga,kui Inger tundis huvi ta tegemiste vastu.Tavaliselt,kui Inger küsis,mida Iisak seekord plaanib ehitada oli Iisakul vastus kohe varnast võtta:''Ei tea isegi.Ei midagi suuremat.'' Kuid ometi see päris nii ei olnud,kuna Kaugemaal arenes ehitus rohkem,kui kusagil mujal,küll ehitas Iisak taret suuremaks,lauta,aita ja lõpuks isegi veski,mida igalühel ikka ette näidata polnud.
sõjaväkke. Pärast laste minekut polnud Vargamäe enam endine ning ka Andres ja Mari mõistsid, et Värgamägi pole enam see, mis ta kungi oli olnud. 2. Teose probleemistik ja ideestik Üldiseks probleemiks on tõe ja õiguse otsimine (Antud teoses kahe talupere omavahelistest tülidest) Võitlus maaga kestab igavesti Rikkuse näitamine 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Andres Oli tubli töötegija maamees. Ta ei olnud oma naise suhtes vägivaldne (teda ajas närvi, et tagapere peremees oma naist peksis ja halvasti kohtles) ning hoolis temast (sai aru, et Krõõt on mittu aastat töötamisest ning lapsekasvatamisest väga väsinud) Ta ei saanud pahaseks, kui Krõõdal sündis tütar (kuigi ta väga lootis) vaid ütles, et neil on aega ka poegi saada See näitas, et Andrese jaoks ei olnud Krõõt lihtsalt mingi objekt ning hoolis temast
teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Lisaks on Traat tõlkinud ka poole, tsehhi ja makedoonia luulet. Autor on ise öelnud, et " ainult luuletaja olen tahtnud olla". Traadi luule on jutustavat laadi tal on ilmunud ka tartumurdelisi värsse "Ma lään tartu kiilde pakku". Esikluulekogus "Kandilised laulud" (1962) ilmus "Noorte autorite" kassetis ning selles teatas Traat: Ma olen kandiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi. Traadi luulet on nimetatud poeetiliseks autorbiograafiaks ning on leitud, et see on otsekui eestlase nägu tõsine ja murelik. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse; oma aia harimine ; äraminemine- maaema rüppe, sügisöhe, metasa, merele, samas tähendab äraminemine otsingut iseendas ning pidevat võitlust. ,,Küngasmaa" (1964) väljendab huumoriga tasakaalustatud kaduvusnukruse kaudu kohustust
ei lähe. Kui ei proovi, siis ei õpigi. Tõeline regilaulu õppimine ja laulmine saab toimuda sügavalt usalduslikus ja soojas õhkkonnas südamest südamesse. Mitte see pole tähtis, et inimesed neid laule uuesti laulavad vaid, et see MÕNU on uuesti tagasi inimeste ümber. Nad voolavad ei ole kinni olnus ega ka tulevas, nad elavad ja toimivad, astuvad kahe jalaga keset elu. Kõik voolab ja sujub mõnusalt. MÕNU on põnev kategooria meie eesti mõtlemises. Maamees püüdis toimida nii, et kõige väiksema jõupingutusega oleks kõige tõhusam tulemus saadav. See oli eluaegse õppimise tee. Tunda ilma, kuidas ilm ja loodus muutub, tunda kõike, mis looduses juhtub, millal on õige aeg heina niita. Millal on õige aeg puid maha võtta ja lõhkuda. Seal on veel palju meil õppida. Küllap regilaul aitab sellel teel kaasa. Vanad regilaulud on imepärased õpetajad, aga ka Loodus ja värskes õhus olemine, nagu regilaulgi ütleb:
Anna Karenina - Lev Tolstoi Anna Karenina Arkadjevna=A AA naine, hiljem Vronski. Poeg sergei ja tütar Ana/Any/Hanna Levin= Le- maamees, ohvitser Vronski- krahv, rikkur, hiljem võlgades, Anna mees, tegelt pidi Kittyga abielluma Kitty/ Katerina= Ky -Dolly õde, Levini naine Natalja- Kitty õde, elab mujal Dolly/ Darja Aleksandrovna- K õde, Stepani naine Vürst/vürstinna- Dolly ja Kitty vanemad Stepan Arkadjits Oblonski- Anna vend, Dolly mees Aleksei Aleksandrovits =AA- Anna mees, kuulus prominent Lvov- Kitty õe Natalja abikaasa, aadlik Nikolai-Levini vend, sureb ära, tibi Marja Nikolajevna
mille õpetajad omaalgatuskorras koolide juurde istutasid. Lõppudelõpuks olid kihelkonnakoolid ka asendamatud külakoolmeistrite ettevalmistamisel ja ümbruse kultuurielu juhtimisel. 19. sajandi teises pooles toimusid külakoolide juures suured reformid. Sotsiaal- majanduslik olukord Eestis muutus, kaubalis-rahaliste suhete tekkimine ei sobinud enam koduõppega. Erinevate lepingute sõlmine, põllukultuuride arendamine, maaviljakuse parandamine nõudsid kõik kirjaoskajat maamees nii talus kui mõisas. Enam ei olnud tähtis, et õppurid saaksid laulud suhu ja usu selgeks, vaja oli nüüd õpetada kirja ja lugemisoskust ning rehkendamist. Talupoegade hulgast valitud koolivöörmünder lahendas nüüd kooliga seotud küsimusi ja jälgis laste koolikohustuse täitmist. Siiski käisid koolis kogu aja ära vähesed, sest laste huvi kooli vastu oli väike, mida saab seletada õpetamise ühekülgsusega. Väga palju sõltus
nõus. Villu hakkas munka kolikambri poole tagasi lükkama, kuid ta ei suutnud munka sammugi paigast liigutada. Munk haaras äkitselt sepa jämeda keha ümbert kinni ja surus teda nii kõvasti enese kaissu, et Villu kondid raksusid ja ta hing rindu kinni jäi. Nüüd sai Villu aru, et ta munga jalge ees lamas, mille peale munk talle ütles, et nõnda on maarahva paremad jõud ikka isekeskis tülitsenud. Villu päris, et kas sa oled ka siis maamees, et sa ei saa ju maamees olla kui sa munk oled. Vastati , et ma pole munk , ma olen Tasuja. Villu silmad olid pärani, ta tõusis istukile ja ei suutnud uskuda. Munk ütles, et jah ma olen see mees, kelle ainus mõte on võõrast kurjust nuhelda ja oma rahvast vabaks teha. Nüüd sai Villu aru , et tegemist on tõsiselt Tasujaga. Tasujal oli plaan hakata kahe riigi vastu ja vabastada eesti talupojad. Kuid Villu ei saanud päris aru kuidas on võimalik hakata nende vastu, sest ajapikku on nende jõud palju
Arbitaarsed sõnad - kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi, suur, elama, jooma, sööma Motiveeritud sõnad nimetamise aluseks seos mingi teise sõnaga või nähtusega: maanaine, maamees, metsloom, metslane, lumelinn, lumivalge. Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt motiveeritud sõbade analüüsi ja kirjeldusega. Sõnamoodustuse analüütiline e staatiline aspekt kirjeldatakse keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne e dünaamiline aspekt jälgitakse tegelikku keelekasutust ja
oma vana nimetuse unustanud. Autori meelest kasutasid skandinaavlased eest- tüvelisi sõnu esimestena. Järelikult said Läänemere äärde jõudnud põhjasaksa hõimud endale viikingitelt eest-tüve. Katoliku kiriku misjonitegevuse algamisel tuli keskaegsest ladina keelest sõnad Estonia ja estones, mis kajastusid Liivimaa Henriku kroonikas. (Rätsep 2007: 10) 5 1.2. Maarahvas ja maakeel Vanasti kasutasid eestlased omanimetusena sõnu maarahvas, maainimene, maamees ja oma keele nimetusena maakeel. Otto Wilhelm Masing, tänu kellele on eesti keeles „õ“- täht, hakkas 1821. aastal välja andma ajalehte „Marahwa Näddala-Leht“ ning see oli põhjaeesti kirjakeeles. Põhjaeesti keele puhul kasutati mitmeid ühendeid: Ma Keel, Eesti-Ma Keel, Esti-ma Keel, Rahwa Keel; lõunaeesti keele puhul aga Tarto-Ma Keel. (Rätsep 2007: 11) Eri rahvaste naabreid nimetatakse sageli kõige lähedasema riigi või elanike nimega. Seepärast
Sakslaste Inge Org ekspansioon olevat eestlastele toonud kultuuri, ristiusu ja laulu. Jumal ise olevat eesti rahva orjusest vabastanud, seepärast olevat talle säärane pidutsemine meelepärane, pealegi kui seda teevad erinevad rahvakihid üheskoos. Laulupidu olevat ühtlasi eesti kooli juubelipäev ja kohustavat asutama põllutöökooli, et maamees ikka maameheks jääks. Nii kõneles peo avasõnas Willigerode. Ta manitses lauluseltse kirikule truuks jääma, mitte ilmalikule teele kalduma. Ent eestlaste peomeeleolu oli teistsugune, nemad tundsid millegi juba saavutatu ja millegi uue eesolevat, tundsid ühise rahvustunde tekkimist ja jõudu. Eestlaste mõtteid väljendas kokkuvõtvalt J.Hurt, kes esimest korda astus avalikkuse ette just laulupeo kõnepuldis. Hurt esitas oma kolm põhiteesi: rahvas peaks oma vaimuharimise eest hoolt
käsi kujutas linnupead. 20. sajandil võttis hoogu erinevateks ametimeesteks või teisest rahvusest inimesteks rõivastumine. Näiteks riietuti kireva riietusega mustlaseks, mis ühtlasi lubas kaartidega ennustada ja kätt vaadata. Tahma või värvidega määriti end ka mooramaa meheks või neegriks. MÕISTATUSED Mardiisa küsib mõistatusi ja pererahvas peab vastama. NÄITEKS: Pikk vits pihlakane, üle mere toomingane? - Vikerkaar Linnamees paneb tasku, maamees viskab maha? - Tatt Missugune tera ei idane? - Noatera Pikem kui mõõk, kõveram kui nuga? - Vikat TÄNAN KUULAMAST!
8. ,,Avalikus kirjas kirjanik A. H. Tammsaarele" k õneleb kirjanik(Tammsaare ise ) matsist ja vurlest. P üüa iseloomustada matsi ja vurlet enne tutvumist Tammsaare seisukohtadega ja p ärast. Kõrvuta kummagi v äärtusi, tõekspidamisi, suhtumist töösse, kodumaasse, traditsioonidesse. Kas sa oleksid Tammsaare seisukohtadega nõus ? Põhjenda ! Keda võib pidada tänapäeva matsiks ja vurleks ? Mats tahumatu maamees, ta ei pööra eriti tähelepanu teiste arvamusele. Ta teeb seda, mida ta arvab enese jaoks õige olema. Mats avaldab alati oma arvamust, ega mõtle eriti,kus või mida öelda. Ta räägib labaset, ning ei kontrolli kuigi palju oma emotsioone. Ta ropendab, kui selleks tuju. Mats pole korralikku õpetust saanud. Vurle mina pean vurleks linnainimest. Inimest kellele meeldib mugavus. Ta käib kaasas moega. Ta hoolitseb enda eest väga
Vestlusanalüüs 3 põhilist mehhanismi- vooruvahetusmehhanism(korraga räägib ainult üks ja pealerääkimised minimaalsed), naaberpaarid ja parandus. 22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist sotsiolingvistika eelideed keelegeograadia ja murrete uurimine 19. saj teisest poolest. Murrete uurimisel oli alguses esiplaanil maalähedus vastandina linnastumisele. Ideaalne informant oli maamees, kes elu jooksul oleks vähe liikunud. Sotsiolingvistika sünd paljud keeleteadlased märkavad, et keeleline suhtlus nõuab muid teadmisi kui grammatika ja sõnavara. Mitmekeelsus tõusis oluliseks uurimisobjektiks ükskeelsuse kõrval. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda ainult ühe keelega: koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Hymes kontekstist tema mudel koosnes järgmistest komponentidest-ümbrus, osalejad,
sõnaväljadele ja sõnaperedele Sõnavara võib käsitleda avatud süsteemina, mille elemendid on üksteisega funktsionaalsetes ja formaalsetes seostes. Päritolult kokku kuuluvad lekseemid moodustavad sõnaperesid. Need on keele pideva rikastamise tulemus (etümoloogiliselt seotud sõnad, mille baasmorfeem on tänapäeva keeles olemas), nt maa, maasikas, maandama, maanduma, maabuma, maastik, maine, maalane, maakas, maamees, maakond, aiamaa, siiamaale... Sõnaperre ei kuulu mitte ainult tuletised ja liitsõnad sama põhisõna baasil, vaid ka teise ja kolmanda astme moodustusüksused. Sõnavara võib käsitleda avatud süsteemina, mille elemendid on üksteisega funktsionaalsetes ja formaalsetes seostes. Päritolult kokku kuuluvad lekseemid moodustavad sõnaperesid. Need on keele pideva rikastamise tulemus (etümoloogiliselt seotud sõnad, mille
Hillet ülikoolis (tollases Eesti Põllumajanduse Akadeemias) koolitada. Tänu sealt saadud agronoomiharidusele oli isa alguses kolhoosis agronoom, siis peaagronoom ja lõpuks kolhoosiesimees. 1990. aastal valiti ta ENSV Ülemnõukogusse, mis taastas Eesti Vabariigi iseseisvuse. Ta oli selle üle väga uhke, et ta oli selle ajaloolise sündmuse juures. Ent see, mis järgnes, tegi talle minu arust suurt meelehärmi. Isa oli läbi ja lõhki maamees, maaelu areng oli tema jaoks väga tähtis. Ta oli kolhoosis erinevatel ametitel töötades püüdnud elu maal edendada nii palju kui see tol ajal võimalik oli. Eesti Vabariigi taastamine aga tõi kaasa kolhooside kadumise ja talude taastamise ning vabaturumajanduse. Eesti väikesed talud ei suutnud täieliku vabaturutingimustes oma toodanguga võistelda Lääne-Euroopast tuleva doteeritud toiduga ja paljud suurest entusiasmist taastatud talud lõpetasid pikapeale tootmistegevuse. Maa hakkas
Astunud Cambridge´i ülikooli, sai ta seal õppida vaevalt aasta, kui tal isa surma tõttu tuli õpingud pooleli jätta. Mõne aasta pärast abiellus ta Londoni kaupmehe tütrega. Ootamatult surnud emapoolse onu 6 pärandus tegi Cromwelli rikkaks ja temast sai tüüpiline uusaadlik. Olles valitud pika parlamendi saadikuks, ei paistnud ta teiste seas esialgu silma. Ta ei olnud silmapaistev kõnemees, pigem maamees, kellele olid võõrad juriidilised peensused. Kui algas kodusõda, formeeris Cromwell oma kulul ratsasalga, mida ta kaptenina juhtis. Üksus paistis silma vastupidavuse ja löögivõimega, mistõttu seda hakati nimetama raudkülgseteks. Cromwell tõusis esile kui oskuslik ratseväekomandör. 1645. a. nimetati Cromwell parlamendi vägede ülemjuhataja asetäitjaks. Pilt 2: Oliver Cromwell 7 3
teine amet, alles siis oli ta kirjanik. (Kreutzwald-arst). -Suits tutvustab K.J Petersoni luulet ja olemust, tõstab nr 1 luuletajaks. -Proffesionaalne kultuur = linnakultuur (samuti erinevus varasemast). -Euroopa suurlinna kogemus (õpingud Pariisis, Münchenis). (PS: Noor-eestilik hiljem nt Emil Tode ,,Piiririik") (NB: Lutsu ,,Soo" peategelase Toomas Haava kuju väljendab väga Noor Eesti kunstniku ideaali noor kosmopoliidne. VS Janno-maamees, vanamoodne rahvusromantiline kunstiinimene). -Noor Eestiga tekib eliidikultuur, mille eelduseks on haridus, mille kaudu saab suhestuda eri tüüpi esteetikaga (kultuuriline kirjaoskus). Mõtestasid end eliiti kuuluvana. -oluline vormi ja keele küsimus ja teadlikkus. -esteetika ja erootika (Nt: Tuglas ,,Maailma lõpus" ,,Felix Ormusson"). Keha tunnetus, muutunud suhe sellesse, huvitusid ka moodsast tantsust, korraldasid selle üritusi. -olulisim siiski keel, uus kunst vajab uut keelt
-1930. aastatel. Postimees: Oli küll juhtiv perioodika kirjastaja Lõuna-Eestis, ent majanduslikult kaunis hädine. Lühiajalised kõrge protsendiga vekslivõlad, mis andis hea väljundi Pätsi poliitikat kritiseerinud ajaleht 1935 sundhoolduse alla võtta. Peatoimetaja Tõnisson löödi ka minema. Ajakirjandusettevõtted: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus (TEKÜ, loodi 1908), suurim Eestis! (11 ajalehte-ajakirja, olulisim Päevaleht) Postimees (1911) PM, PM Pärnu, PM Narva, Maamees jne. Vaba Maa (1919) Esmaspäev, Rahvaleht, Vaba Maa jt. Ühiselu (1911) Tallinna Teataja, Pildileht jne Aga jah, TEKÜ ja Vaba Maa olid olulisimad vist. 12. Võrrelda, kuidas nägi välja tüüpiline Eesti ajaleht 19. sajandil ja Eesti Vabariigi päevil (ülesehitus, zanride areng). Ajakirjanduslike meetodite areng (uudis, intervjuu) 19. sajandil: Lood selge zhanritunnetuseta, fakt ja kommentaar segamini. Leidus vestlusi kahe fiktiivse
Tartus asusid 2. jalaväepolgu sõdurid rindele mineku asemel ladusid rüüstama, aidates seega kaasa linna mahajätmisele. Olukord tagalas polnud põrmugi parem. Detsembrist 1918 leidub kirjeldusi Tallinna igapäevaelu kohta, mis sarnanes viimsepäeva ootusele. Küsimus jõudis koguni Ajutise Valitsuse koosoleku päevakorda, kus pea- ja sõjaminister Konstatin Päts teatas :“Linna kodanline klass priiskab, kohvimajad ja teatrid on lahti ja maamees nuriseb põhjendatult, et ainult tema linnasi kaitseb.“ Prassimine kõrtsides muutus sedavõrd massiliseks, et 23.detsembril ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoneri üks esimesi samme oli kuiva seaduse kehtestamine ja lõbustusasutuste sulgemine. Ka laienes põgenemine- kui kodumaalt oli võimalik lahkuda vaid jõukamatel inimestel, siis märksa rohkem oli neid ametimehi ja lihtkodanikke, kes otsisid läheneva punaväe eest pelgu Tallinnas
Iga asja jaoks eeskirjad, probleemi tekkides kellele helistada,et probleem kaelast ärasaada, bürokraatlik masinatöö- komisjonid, NSVl elust maalitakse suhteliselt naeruväärne jutt, 70ndatel muutus asi keerulisemaks MATS TRAAT 1936, lihtne maapoiss, küllaltki suurest kitsikusest tulnud Tegi maatööd Aastal 64 sai sisse Moskva instituuti Erialaks filmindus, stsenarist I luulekogu ilmumimisel ütles: ma olen kandiline maamees, hall ja töine kui raudkivi Luulekogu kirjandusse ,,Harala elulood"- väljamõeldud koht, luulekogu epitaafid- hauakirjad ,,Tants aurukatla all"- algselt filmi stsenaarium, töötles ümber romaaniks Loob ühe sümboli ja lugu öeldud Võimas kujundilooja Keskseks tegelaseks aurukatel, räägitakse aurukatla tulekust, oodatakse,paneb masinad tööle 56-57 tI inimesed hakkavad Siberist tagasi tulema Aurukatel räme romu
Neil ei ole see aga võimalik. Igal sammul on näha, et tööline, näiteks, ei tööta ainult endale, vaid peremehele; et maaomanik ei hari ise maad, vaid, et ta selle teistele rendile annab; et üks inimene teisele raha võlgu annab ja see teine juba iseseisvat äri ajab, millest ta kasu saab ja võlausaldajale raha eest protsente maksab. Kõikidel nimetatud kordadel teatava tarbeasja valmistamisest võtavad osa väga sageli mitu inimest, igaüks muidugi selle lootusega, et kasu saada. Maamees omades maad rendib väga tihti veel kõrvalt maad juurde, kui see, muidugi, võimalik on. Rikas ehk heal järjel olev inimene palkab omale tööjöudu.. Tähendab, asjad, mida valmistatakse, saavad ainult harva ühe inimese töövilja osaks. Põllumees müüb oma põllusaadusi, käsitööline-meister oma töövilja-tooteid, aga nii üks kui teine peavad töölistele palka, maa eest renti ehk laenatud raha eest protsente maksma. Teada on ka see, et valmistatud tarbeasjad
Komponentanalüüs kirjeldab tähendust semantiliste tunnusjoonte abil. 21. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist Eeldused: · ,,Teaduslikkus püüdlusena" · Keelegeograafia ja murrete uurimine 19.saj II poolest alates (nt mõiste ,,isogloss"). Murrete uurimises otsiti ,,tõelist"/"vana" keelt (nt maalähedus vastandus linnastumisele) · Ideaalne informant (=keelejuht) oli vana ja vähe ringi liikunud maamees. Terminit ,,sotsiolingvistika" hakati kasutama 20.saj keskel, et tähistada keele ja ühiskonna seoste uurimist. Normiks peetakse pigem mitmekeelsust kui ükskeelsust. Weinrich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda vaid 1 keelega. Koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Hymes: Kommunikatiivne kompetents - sisaldab mudelit lingvistilise kommunikatsiooni osade märgistamiseks. Selleks et rääkida keelt korralikult, ei piisa ainult grammatika ja sõnavara
mingi eriline kirg muusika järele. Orelite valmistamine ja orelil mängimine on olnud Mart Saare perekonnas juba mitu sugupõlve. /.../ Üht tema sugukonna liikmetest tuntakse praegugi veel "Toru-Jakobi" nime all. See pole mingi tavaline hüüdnimi, vaid tabav iseloomustus muusikakirele selles perekonnas. Tolle mehe elamu näeb välja nagu mingi omapärane orelikauplus, kus peretuba mahutab kõige nelja seina ääres muudkui oreleid ja oreleid. Ja ometi on too kummaline mees lihtne maamees, kes pole mingit haridust saanud ja võib öelda, et ta pole isegi kodukülast palju kaugemal käinud." Ka Mart Saares hõõgus juba varakult eriline kiresäde muusika vastu. Ta jutustas ise: "Vaevalt viieaastaselt olin pulmas. Mind pandi magama. Kuulasin siiski harmooniat. Septakordid köitsid mind kangesti. On jäänud meelde. Simlimängijad tõmbasid kvinte." M. Saar, kes jutustamise ajal lamas haiguse tõttu voodis, tuli voodist välja, läks klaveri juurde ja
seda kõike üldse vaja ja bürokraatlik masinavärk jaguneb osadeks, mis lähvad uue süsteemi osadeks, mees enam ei tule. Imelikul kobel sai see raamat ikkagi ilmuda. MATS TRAAT 1936 Tegemist mehega, kes sündis Tartumaal Palupera vallast (lihtne maapoiss). Ta on ise ennast üles töötanud, sest tuli suhteliselt kitsasest oludest ikkagi. 1964 aastal sai sisse Moskva Gorki nimelisse Kirjandus Instituuti. Ta õppis seal filmi poolt rohkem stsenarist. "Ma olen kandiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi" Tuli kirjandusse luulega (mitte klassikaline, vaid tema uules on suur proosaalge). Praeguseks on ilmutanud juab kolm luulekogu. "Harala elulood" Luulekogu, kus tegemist on väljamõeldud paigaga, koosneb hauakirjadest ehk epitaafidest. Tekib olukord nagu käiksime surnuaias (inimeste elulugu oleks ka nagu kirja pandud kuidagi sinna surnuaeda). Kõik need lood on välja mõeldud ikkagi, mitte päris, aga luuakse dokumentaalsuse idee
22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist TERMINID: Sotsiolingvistika koodivahetus - rohkem kui ühe keele kasutamine ühes vestluses Sotsiolingvistika eelkäijad • keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest • murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele jms • ideaalne informant (keelejuht) oli vana maamees, kes oleks elu jooksul võimalikul vähe liikunud 20. sajandi keskpaik • terminit sotsiolingvistika hakatakse kasutama keele ja ühiskonna seoste uurimise tähistamiseks • nii mõnedki keeleteadlased märkavad, et norm on pigem mitmekeelsus kui ükskeelsus ja keeleline suhtlus nõuab muidki teadmisi kui grammatika ja sõnavara • Uriel Weinreich Languages in contact 1953: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda ainult ühe keelega: koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus
kogemusi. 90ndad ja nullindad - liigtootmine. Kvaliteet langeb. 60ndate teine pool - 80ndate teine pool - lühiproosa kirjanduslikus keskmes, kirjanduslooliselt suhteliselt vääramatu tõsiasi. Mats Traat. s. 1936. Tartumaalt. Ainuke kirjanikuks õppinud kirjanik. Alustab luuletajana esimeses luulekassetis. Kui see ilmunud 1962, siis esimene retseptsioon see, et siit kassetist torkavad silma kaks autorit Rummo intelligentne linnamees ja keegi "kandiliste laulude" laulja maamees. Kandilised laulud 1962. Maamehelik positsioon tähtis. See raamat on omale ajale iseloomulik: optimistlikud jooned jne. Need jooned taanduvad, tulevad muud asjad. Erinevalt mõnest teisest, nt Krossist, Traat hakkab proosat kirjutama luule kõrvalt. Luule ei ole Traadi kõige tugevam külg, aga on midagi, mida peaks tähele panema. Läbi aastakümnete torkab silma, et tugeva sotsiaalse närviga autor. 1976 Harala elulood- elulugusid kirjutab juba 60ndatel. Saab
istutatud ojakaldale. Inimene, kes aukartusel elu ees põhineva eetika omaks võtab, saab nõudmiste kaudu, mida too eetika talle esitab, peagi tunda nende elutute sõnade taga hõõguvat tuld. Oma raamatus" Aukartu elu ees" on Albert Schweitzer kirjutanud -Mingit elu kahjustades pean ma enne selgusele jõudma, kas see on tõesti hädavajalik.Vältimatuse piiri ei tohi ma ületada, ka mitte asjus , mis näivad tühised. Maamees, kes on heinamaal tuhat lille lehmadele toiduks maha niitnud, peab koduteel hoiduma maantee ääres kasvaval lillel mõtetuks ajaviiteks õit otsast löömast, sest muidu teeks ta kuriteo elu vastu ilma paratamatuse sunnita Metsaökoloogia raskuspunktid bioloogi ja metsamajandaja pilgu läbi. Nägemus konfliktidest ja kompromissidest. Anneli Palo EPMÜ KKI Mis on metsaökoloogia? (Masing,1992): metsaökoloogia=metsabioloogia Metsabioloogia tegeleb: Organismide ja puude koosmõju uurimime
Et aga meie oma tarkus ei ulatunud, küsisime kupjalt nõu, ja tema ütles: «Ma mäletan, et talupojad endises ebausus oma peajumalat «Taaraks» kutsusid ja teda praegu veel salaja austavad. Pange Tölbile nüüd talupoegade hirmuks nimi «Tarapita», sest saksa keeles öeldakse «Taara» asemel «Tarapita».» Ja sestsaadik hüüame Tölpi Tarapitaks.» «Kes see kubjas on?» küsis Jaanus. «Kes ta on? Eks ta ole meie kubjas.» «Ei, ma küsin, mis mees ta on -- maamees või saks?» «Tont teda teab! Vist mõni värdjas. Ta ise räägib veidrat keelt, ütleb «Pauerunt», kus peab olema «Bauerhund», ja kirub: «Häh, tu teivel! Häh, tu teivel!»» Jaanus ei lausunud selle peale midagi, aga ta ei hüüdnud Tarapitat kordagi nimepidi ja tõmbas kulmu kortsu, kui teised teda nimetasid. Oodo ei pannud seda tähelegi. Ta oli koera südamesõber ja mängis temaga nagu oma ven- 20 naga
Ja vaev tasub ära ootamatult kingib ikka justkui vägisi näitustele veetud Madis oma kunstiõpetajale Viiralti albumi sissekandega: "Lugubeetud õbetajale tänulik õbilane." 9. "Vana mees tahab koju" (1983, trükiarv 40 000; teine trükk 1985) Ühes haiglapalatis toibuvad operatsioonist kuus meest: vana kaevur Simmo, miilitsavolinik Ütsmüts, pensionär Kuivits, keda lõuapoolikust ajakirjanik kohe Kuivikuks hakkab kutsuma, maamees Kattai ehk Vintske ja tõlkijast minategelane Albert Valter. Vaatamata valudele ja haiglavaevadele on palatis rohkelt lõõpi ja aasimist. Tasapisi tõusevad keskseks kaks tegelast seitsmekümneaastane Simmo, kel amputeeritakse mõlemad jalad, ja tõlkija Valter, kes ise pääseb küll kergemalt, kuid kelle poeg teeb isa haiglasoleku ajal avarii, milles hukkub inimene. Valter tegeleb nii oma poja probleemidega kui vana vapra Simmoga
annaabi.ee 
