-1760) Rokokoo tähendab prantsuse keeles merekarpi.Tekkis ja omandas kõige iseloomulikuma kuju Prantsusmaal. Rokokoo ajastu välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. Rokokoo kunstis olid väga sagedasteks motiivideks taimornamendid, merekarbid ja orvandid (merekarbi poolmikud). Maalikunstnikud: 1. Boucher-lodevates poosides naised, väikesed Erosed tiirlemas 2. Watteau-meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine üheks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikukd 3. Fragonard-pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske 4. Chardin-motiivid igapäevaelust Rokokoo ajastu interjöris kaob rangus ja raskepärasus, seinu katavad õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid ja gobeläänid. Kasutusele võeti paberist tapeet. Rokokoo skulptorid: 1. Bouchardon-,,Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" 2. Clodion-,,Saatür"
suundub sinna. Värvide kooskõla on täiuslik. Kunstnik on superhästi ära tabanud värvikasutusega hommikuse päikesetõusu vaate ja ka meeleolu. Siiski kuna on tegu impressionismiga, siis on kõik nn. piirjooned segased ning asju tuleb kohati aimata, aga see ongi maali võlu. Kasutatud on väga vabu pintslitõmbeid, nii et maal laseb sadamat pigem aimata kui kujutab seda. Valisin selle teose mitmete teiste seast, kuna isiklikult pean päikese tõusu ka üpris maaliliseks ja omamoodi toredaks hetkeks. Mulle meeldis autori värvikasutus ja üldse stseeni kujutamine. Kunstikriitik Louis Leroy on lausunud: "Milline vabadus, milline töötluse kergus! Embrüonaalses seisundis tapeet on lõpetatum kui see meremaal." Claude Monet on valmis teinud geniaalse teose ja sellega põhimõtteliselt alustanud uue kunstiliigi. Impressionism on täislik kunstnikule ja inimesele kes ei taha kujutadu või
Madalmaades- Lisaks seinamaalile ka tahvelmaal, eriti portree, altarimaalid. Graafika kogus populaarsust. ,,Genti altar" Jan van Eyck(Putini näoga mehe maal). Hieronymus Bosch-sürrealist, palju religioosseid, allegoorilisi pilte erootiliste detailidega (grotesksed, satiirilised) 16.saj.kõrgrenessanss Uueks keskuseks sai Rooma. Peetri kirik( Bramantle- Michelangelo). Püha õhtusöömaaeg.-"Üks teist reedab mind". Da Vincil õnnestus erinevaid karaktereid liita maaliliseks tervikuks. Algul viljeles ta freskomaali, aga need ei säilinud hästi. Looming oli väikehulgaline. Raffael oli loov talent, maalis harmoonilisi madonnapilte. Viis ellu renessansi ideaali, ilusad inimesed ilusas keskkonnas. Tuntuks sai monumentalistina. Keskseimaks tööks Vatikani palee esindusruumide freskod.Michel angelo oli talendikas ja töövõimekas. Rajas kunsti uue suuna. Taavet, Sixtuse kabeli laemaal(vana-testament). Paljud tööd jäid pinge ja rahutuse tõttu lõpetamata
· Suurus: 184 × 149 cm · Periood: Vararokokoo · Koht: Louvre'i muuseum · Kunstiliik: maalikunst · Zanr: -See portree; poeetiline, unistav Pierrot. -Maalitud õlilõuendil 1718-1719.a -Seda teati varasemalt pealkirjaga ,,Gilles", kuid tänapäeva pealkiri ,,Pierrot" eelistus on pigem seotud töö teemaga. See maal kujutab Pierrot, üks kuulsamaid tegelasi Commedia dell'arte . -Maalis võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on Watteau töödes tihti segunenud lüürilisuse ja melanhooliaga. - Esiteks, lihtne voolavus pintsli tõmmetes ja erksad värvid teevad selle töö tõeliseks meistriteoks. - · Pierrot asetseb maali keskmes ja teda ümbritsevad tumedamad toonid, mis teeb ta taustast lihtsamini eristuvaks ning mis rõhutavad tema kostüümi. · Maali meeleolu on melanhoolne. · Kompositsiooni fookus asub pildi esiplaanil. Esiplaanil on
· Arenenud kapitalismi riikides vabaneti feodaalidest Usulised reformatsioonid, protestantismi pealetung · Mitmel pool tegutses inkvisitsioon · Geograafilised avastused olid avardanud maailma · Maailmapildi avardumine mõjus ka kunsti arengule Barokk Kunsti sünnimaa taas Itaalia ·Maalikunst ·Arhitektuuris ·Skulptuur ·Kõige olulisem ·kirikute ehitamine ·Muutub maaliliseks ·Realistlik esmajärguline ·Paraadlike ·järgiti häid ·lossid monumentide eeskujusid püstitamine ·otsiti oma käekirja STIILI KUJUNEMINE ja LEVIMINE · 16. saj. Itaalias, Roomas · Esimesed ilmingud Michelangelo viimastes töödes · Barokk avaldus esmalt kirikuehituses
· Motiivideks naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ja -lehed Skulptuur *baroki jõulised vormid muutuvad pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks *levib pisiplastika (eriti portselanist) * Edme Bouchardon- amor endale heraklese nuiast vibu tegemas *Clodon- lõbutsevad nümfid ja faunid ANTOINE WATTEAU · Soosis värve, uudsust ja spontaansust · Meisterlik õhu, valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks · Õrnad, sageli läbipaistvad värvitoonid(roosa, helesinine, sinililla, kuldne) on kantud lõuendile peenete värvivarjunditega · Maalidel kujutab lõbutsavaid seltskondi või näitlejaid · Maalid on ühtaegu nii fantaasiaküllased kui ka tõetruud FRANCOIS BOUCHER · Madame Pompadouri soosik ja Kunstiakadeemia direktor · Maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohandatud rokokoointerjöörile
seelikuosaga.(5) Skulptuur Võrreldes barokiga muutusid vormid pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. Levis pisiplastika, mis oli enamasti koketeeriva maiguga(6) Rokokoolikku vaimulaadi iseloomustab skulptuur "Amor endale Heraklese nuiast vibu tegemas" E. BOUCHARDON(6) Maalikunst ANTOINE WATTEAU maalid muudab eriti võluvaks tema meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks nüansirohkelt maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks.(7) Tema teostes on elurõõm tihti segunenud õrna lüürilisuse ja melanhooliaga.(7) Kuigi Watteau maalide süzeeks on peamiselt lõbutsev seltskond, ei samastu kunstnik oma piltide tegelastega, vaid vaatleb neid justnagu nukralt või peene irooniaga kõrvalt. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Watteau maal Teine tase "Peorõõmud" Kolmas tase
[bus`ee] 1703-1770). Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. Tema maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod ja väikesed Erosed. Stephanie Theobald Brown Odalisque Birth of Venus ANTOINE [antuann] WATTEAU (1684-1721) maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on Watteau töödes tihti segunenud lüürilisuse ja melanhooliaga. Kuigi ka tema piltide peateglased on peamiselt pidutsejad, ei samastu ta nendega, vaid vaatleb neid nagu nukralt kõrvalt. ("Palverännak Kythera saarele") Jean-Antoine Watteau Pilgrimage to Cythera Graafikas viljeleti eriti innukalt pehmelakki ja metsotintot. Need tehnikad võimaldasid kõige õrnemaid varjundeid
Bouchardon ,,Amor, kes endale Huaklese nuiast vibu teeb", Clodion ,,Saatür" 8. Nimeta neli rokokooajastu maalikunstnikku. Kes mille poolest teistest erineb? 1. Boucher, maalidel on lodevates poosides naised, kelle ümber keerlevad kavalerid, õhus lendlevad tiivulised putod ja Erosed. 2. Watteau, maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. 3. Fragonard, pikantselt mänglev, alati luuleline, värske 4. Chardin, motiivid igapäevaelust, tegi palju natuurmorte 9. Mõisted: Pannoo raamiga piiratud seinatahveldis Puto tiivulise alasti poisi kujutis Klassitsism 1. Mis aastatel valitses varaklassitsism? 1770-1800 2. Mis aastatel valitses kõrgklassitsism? 1800-1830 3. Millisteks stiilideks jaotatakse Prantsuse klassitsism?
ristkülikuid. Eriti tuntuks on saanud tema tööd "Must ruut", "Must ruut mustal pinnal" ja "Valge ruut valgel pinnal". Malevits leidis, et tema teostes on maalikunst jõudnud oma loogilise lõpuni, absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili seepärast "suprematismiks"(ladina keeles 'supremus' - kõrgeim). Suprematismi järel pidi senine asenduma uut tüüpi kunstiga, mis ei tegele tavaliste esemete ja tavalise ruumiga. Kazimir Malevits nimetas oma suprematismi "uueks maaliliseks realismiks". Tema geomeetrilised kompositsioonid pretendeerisid tegelikkuse universaalsete seaduspärasuste edasiandmisele. Suprematistlikel piltidel on näha tasapinnalisi selgevärvilisi geomeetrilisi kujundeid, mis on lõuendile kantud ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Oma kuulsate põhivormidega - ruut, ring ja rist püüdis kunstnik väljendada puhta tunnetuse abstraktsust. Hiljem maalis ta ka valge ruudu valgele lõuendile, mis tema
kogu rokokookunst. CLODION [klodi'o(n)] o Kujutas lõbutsevaid nümfe ja faune. o Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür" Maalikunst Soositi mitte ainult värve, vaid ka uudsust ja spontaansust. ANTOINE WATTEAU [a(n)tuann vatoo] o Tema maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. o Armastab õrnu, sageli läbipaistvaid värvitoone, sagedasemad on roosad, helesinised, sinilillad ja kuldsed toonid, kuid mitte puhta värvi laikudena, vaid peente varjunditega lõuendile kantuna. o Elurõõm on Watteau töödes tihti segunenud lüürilisuse ja melanhooliaga. o Kuigi ka tema piltide peateglased on peamiselt pidutsejad, ei samastu ta nendega, vaid
Eriti tuntuks on saanud tema tööd "Must ruut", "Must ruut mustal pinnal" ja "Valge ruut valgel pinnal". Malevits leidis, et tema teostes on maalikunst jõudnud oma loogilise lõpuni, absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili seepärast "suprematismiks"(ladina keeles 'supremus' - kõrgeim). Suprematismi järel pidi senine asenduma uut tüüpi kunstiga, mis ei tegele tavaliste esemete ja tavalise ruumiga. Kazimir Malevits nimetas oma suprematismi "uueks maaliliseks realismiks". Tema geomeetrilised kompositsioonid pretendeerisid tegelikkuse universaalsete seaduspärasuste edasiandmisele. Suprematistlikel piltidel on näha tasapinnalisi selgevärvilisi geomeetrilisi kujundeid, mis on lõuendile kantud ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Oma kuulsate põhivormidega - ruut, ring ja rist püüdis kunstnik väljendada puhta tunnetuse abstraktsust. Hiljem maalis ta ka valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses on "eimiski eimiskis".
Paul Kondas 31. märts 1900 7. august 1985 192123 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust Sai 1924. a Valga kursustel pedagoogikutse Hakkas 1920-ndatest a-test tegelema maalimisega, algul viljeles akvarelli ja guassi, hiljem õlimaali Teda tutvustab 1984. a Londonis välja antud Maailma Naivistliku Kunsti Entsüklopeedia. Suure-Jaani vaatamisväärsused Lahmuse mõis Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemajaesise väljaku. Mõisakompleksis töötab Lahmuse Kool . Lehola-Lembitu linnamägi Lembitu linnamägi asub Suure-Jaani linnast paari kilomeetri kaugusel kirdes. Linnus oli 13. sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, siin elas Sakala vanem Lembit. Linnusest on säilinud kõrge muldkeha. Linnamäel avati 1969. aasta Madisepäeval (21. septembril) muistse vabadusvõitluse monument.
...maalikunst Maalikunsti kõige tüüpilisemaks esindajaks võib pidada FRANCOIS BOUCHER`d maalid on eeskätt dekoratiivsed maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid Maalikunsti peamisteks toonideks olid õrnroosa ja helesinine. ANTOINE WATTEAU (1684-1721) maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks "Gilles", Antoine Wattea, rokokoo
Antonie Watteau maal ,,Tants" Maali teema on meelelahutus. Kuigi maali nimeks on tants, ei ole sellest maaist seda lihtne välja lugeda. Tüdruk kes on maalitud tantsijannana, on loomult noor, koos oma saatjatega, kes muusikat loovd. Maalimislaadilt on maal selgete piirjoontega. Kehade proportsioonid selgelt üle domineerimas. Watteau maalis võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine, ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on segunenud selles maalis lüürilisuse ja melanhooliaga. Kuigi selle maali peategelased on peamiselt pidutsejad, kuigi nad on noored, ei samastu ta nendega. Selles maalis on iseloomulik tõetruu inimese kujutamine, mis on väga osavalt läbi liigutuste, varjundite ning poosidest.Meeleolu on rõõmus ja õnnelik, kõigil on hea olla. J.B.S.Chardini maal ,,Tüdruk sulgpalliga" Maali teema tundub ka meelelahutus olema.Kuna kunst oli rohkem lõbusam
Ekspressiiv-abstraktne väljenduslaad ammendas end siiski üpris kiiresti, suutmata pakkuda midagi uut. Otsides uusi võimalusi, jõudis osa kunstnikke ja teoreetikuid järeldusele, et kunsti tuleks veelgi rohkem puhastada kõigest liigsest. Nende arvates tuli piirata ka kunstniku eneseväljenduse vabadust. Kunstiteos pidi olema täiesti vaba välistest mõjuritest, nö."asi iseeneses". Tulemuseks oli kõigepealt nn. "maalilisejärgne" abstraktsionism ("maaliliseks" nimetati ekspressiivset abstraktsionismi), milles kasutati suuri, üksteisest selgelt eraldatud värvivälju. Kasutati kahte-kolme, sageli ainult üht värvi. Selline kunst ühtis 1960-ndate lõpus minimalismiga - kunstiga, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. Minimalistid eelistavad maalidele siiski ülilihtsaid kolmemõõtmelisi objekte. Sageli eksponeerivad nad oma teose ajutise, eksponeerimisruumiga kohandatud teosena, nn. installatsioonina.
Rooma Palazzo Farnese lage maalides eeskujuks Sixtuse kabel. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Stafaaz- visuaalselt väheoluline lisa maastikumaalile. Andrea del Pozzo. · Barokkskulptuur. Lorenzo Bernini. Väljendusvahendiks said rahutud, liikuvad massid. Renessansikunst oli lineaarne, barokk-maaliline. Plastikast maaliliseks. Tema kujud pole endassesuletud, vaid lasvad tunda ümbrust ha ruumi. Vaatlemiseks igast küljest. Liikus, efektne poos. · Taaveti figuuri lahendab ta uut moodi, kujutledes teda võitluses. Kuulsas Apolloni ja Daphne grupis on imetlusväärne, kuidas marmoris suletud edasi anda mitte ainult hoogne liikumine vaid ka õrn inimkeha. ,,Püha Teresa ekstaas". HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST 17.SAJAND
Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja esise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool - pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall. 1926.aastas tegutseb peahoones kool. Ja mõis on külastajale vaadeldav vaid väljaspoolt. Hoone keldrikorrusel asub söökla ja paar klassiruumi, esimesel korrusel paiknevad saal ning klassiruumid, teisel
kokkunööritud piha ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga. 6. Mis laadi skulptuuriteosed olid eriti moes rokokooajastul? Too näiteid. Moes oli pisiplastika, mis on enamasti koketeeriva maiduda. Nt Lamburistseen, Suudlus, Taskukell, kuld emailiga. 7. Mis muudab eriti võluvaks J.A. Watteau maalid? Milline meeleolu neis valitseb? Meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks nüansirohkelt maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Meeleolu on elurõõmus, segunenud löörilisuse ja melanhooliaga. 8. Keda peetakse kõige tüüpilisemaks rokokoostiili maalikunstnikuks? Milline oli tema teoste koloriit? Francois Boucher. Teoste koloriit oli mahe, sageli lääge. 9. Keda võib nimetada rokokoolikuks realistiks? Milliseid teemasid ta eelistas? Jean Babtiste Simeon Chardin. Teemadena eelistas keskkihi igapäeva elu. 10
Kunstnikke Maalikunsti kõige tüüpilisemaks esindajaks võib pidada Francois Boucher`d (1703-1770). Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. Tema maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod (tiivulise alasti poisi kujutised) ja väikesed Erosed. Antoine Watteau (1684-1721) maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on Watteau töödes tihti segunenud lüürilisuse ja melanhooliaga. Kuigi ka tema piltide peategelased on peamiselt pidutsejad, ei samastu ta nendega, vaid vaatleb neid nagu nukralt kõrvalt. ("Palverännak Kythera saarele") Pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske on Jean Honore Fragonard`i (1732-1806) looming. ("Kiik") Kuulus, suuremõõtmeliste, õhuliste ja valgusküllaste dekoratiiv-maalide looja oli itaalia kunstnik
1250 suurenevad aknad, nende postid ja raamistik LõunaPrantsusmaal on mõned suured kirikud rajatud otseselt PõhjaPrantsusmaa ehitiste eeskujul, seetõttu erinevad nad tavalistest Lõuna Prantsusmaa gooti kirikutest, mis on hoopis teist laadi. Gooti ajastul püstitatakse suurepäraseid kloostreid. Kuulsaim kloostrikavatis on MontSaintMichel. See on ehitatud Normandia ranniku lähedal merest järsult kerkivale üksikule kaljusaarele. Arhitektuur ja kaljud on siin sulanud ühtseks maaliliseks ja võimsalt monumentaalseks tervikuks. 3)Hilisgootika (umbes 1400 kuni 1525), flamboyant- ehk leekestiili valitsemise aeg. Akendel on leekestiilis teostatud raamistik ja nad ulatuvad suurte arkaadideni; võlvid on varustatud rikkalike ja keeruliste roietega; sammastel puuduvad kapiteelid ja roided ühinevad vahetult samba kerega; esinevad korv-, eesliselg- ja tjuudorkaared; detailid on 5
Ta ei oleks neid aga kõige parema tahtmise korral siin rakendada saanud, nimel pidi ta seda sündmust ja sellest osavõtjaid loomutruult kujutama - see oli Napoleoni nõue, kes kunstniku kavandid ise läbi vaatas; Davidi maal on niisiis õieti gigantne grupiportree, mis on üks suurejoonelisemaid kunstiajaloos. Kroonimismaalis äratab kõige rohkem imetlust meisterlikkus, millega tohutu suure maali realistlikud üksikasjad on ühendatud äärmiselt ühtseks maaliliseks tervikuks. Sellessuhtes on teos ainulaadne kogu kunstiajaloos. See maal jätaks meid külmaks, kui taas poleks kunstniku anne sedavõrd üle poliitilistest paatosest, mis teda antud hetke jädvustama sundis. 7 7 ,,Prantsuse Maalikunst IX-XIX sajandil" lk 143-151 15 "Bonaparte Alpe ületamas" Valmis aastal 1801. Rooma keisrikrooni taotlemist on vaevalt võimalik selgemini väljendada
Sama haaravad on ka ta teised revolutsioonisündmuste ainetel loodud maalid („Lepeletier de Saint-Fargeau“, „Bara“ jt). Olulisi ülesandeid saab David ka Napoleonilt. Kõige kuulsamaks maaliks saab hiiglaslik (6,1 *9,31 m)„Napoleoni kroonimine“ (1805- 1807), kus kujutatakse 1804. aasta kroonimistseremooniat Notre-Dame’i kirikus hetkel, mil Napoleon krooni Josephine’i pähe asetab. Maal on realistlik hiiglaslik grupiportree, milles meisterlikud üksikasjad on ühendatud ühtseks maaliliseks tervikuks. Teos on saanud terves kunstiajaloos ainulaadseks. Küll tähtis, kuid samasugust kuulsust ei suutnud saavutada teine Napoleoni tellimus, „Kotkaste jagamine Marsi väljakul“. Tippsaavutusteks Davidi loomingus on ka tema maalitud portreed. Need on vormikäsitluselt kindlad ja selged, võluvad oma värskusega, ilu ja loomulikult suursuguse lihtsusega. Davidi karakteerimisjõud on tõeliselt märkimisväärne. Varasemates portreedes on rokokoo hõngu. Keskperioodis tehtud töödes
,,gootipäraseks''. Neogootika levis nüüd inglise stiilis parkidesse eksootilise lisana kabelite, karjasemajakeste ja kunstlike varemetena. 19 sajandi alguses levis Inglismaal neogootika kõrvuti ,,uuskreekaliku'' klassitsismiga. Mõni arhitekt töötas koguni mõlemas stiilis. Charles Barry (1795-1863) jt ehitasid 1836-1860 Londonisse parlamendihoone. Selle silueti muudavad eri kõrguse ja kujuga tornid ebasümmeetriliseks ja maaliliseks, kuid põhiosa on klassitsistlikul reeglipärane ning gootikale viitavad ainult rohked kaunistused. Prantsusmaal õhutas gootika tunnustamist ning korraldas keskaegsete kirikute ja linnuste restaureerimist Eugéne Viollet-Le-Duc(1814-1879). Saksamaalgi hakati neogooti stiilis hooneid püstitama osalt samaaegselt klassitsistlike hoonetega. Neogooti suurteoseks oli Kölni toomkiriku valmisehitamine. Laitse mõis
looduslikud kärestikud ja kosed. Maalinkunst Kõrgtasemel kunst elustus 18.saj. Sellest ajast tuntuim kunstnik on William Hogarth, tema eeskujuks oli madalmaade realistlik kunst. Maalid on jutustavad ja satiirilised. Ta kritiseeris kõike mis oli taunitav. Õlimaalid ja vasegravüürid. Kuulsaim pildisari ,,Moodne abielu". Selles sarjas näitab ta, et raha pärast kokkulepitud abielud lõppevad katastroofiga. Ta on väga detailitäpne, kuid jääb maaliliseks. 18.saj II poolel töötab inglismaal rida portretiste, kelle looming sarnaneb rokokooga. Pastelsed toonid, kujutatud läbi õhu. Portreed erinesid prantslastest täielikult. Inglismaal teovõimelised, loomulikud ja väärikad isiksused. Tuntumad portretistid on Joshua Reynolds. Õppis Itaalias, nähtu põhjal püüdis luua ideaalset stiili, mida ta proovis rakendada suurtes ajaloolistes maalides. Ajaloomaalidega saavutas ta ka tunnustuse, ta sai Kunstiakadeemia presidendiks
poolsammaste, pilastrite ja karniiside kasutamisest- tundusid liiga raskepärased. Sageli kasutati nüüd merikarbi poolmikku meenutavat motiivi- nn. orvand (7. pilt) (ka barokis kasutatud, kuid siis sümmeetri- line ja raskepärasem)- selle prantsuskeelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. Antoine Watteau maalides meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste kujutamine. Ta seob nad ühtseks nüansirohkelt maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Õrnad läbipaistvad värvitoonid.. · Kuigi ka tema maalide süzeeks jäi peamiselt lõbutsev seltskond, ei samastu kunstnik oma piltide tegelastega, vaid vaatleb neid justnagu nukralt või peene irooniaga kõrvalt- mõjudes nii teatrietendustena või kujutavadki näitlejaid. Francois Boucher rokokoo kõige tüüpilisem esindaja. Eeskätt dekoratiivsed maalid, mis kohaldatud rokokoo- interjöörile
* Antonie Watteau maal ,,Tants" Maali teema on meelelahutus. Kuigi maali nimeks on tants, ei ole sellest maalist seda lihtne välja lugeda. Tüdruk kes on maalitud tantsijannana, on loomult noor, koos oma saatjatega, kes muusikat loovad. Maalimislaadilt on maal selgete piirjoontega. Kehade proportsioonid selgelt üle domineerimas. Watteau maalis võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine, ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on segunenud selles maalis lüürilisuse ja melanhooliaga. Kuigi selle maali peategelased on peamiselt pidutsejad, kuigi nad on noored, ei samastu ta nendega. Selles maalis on iseloomulik tõetruu inimese kujutamine, mis on väga osavalt läbi liigutuste, varjundite ning poosidest.Meeleolu on rõõmus ja õnnelik, kõigil on hea olla. * J.B.S.Chardini maal ,,Tüdruk sulgpalliga" Maali teema tundub ka meelelahutus olema. Kuna kunst oli rohkem lõbusam
13 JUUGEND Juugendstiil tekkis 19. saj lõpul Saksamaal reaktsioonina ajalooliste stiilide matkimise ja USA-s hoogustunud ehituse tööstusliku suuna vastu. Vastandiks sellele nn eklektikale püüti luua uut omapärast stiili. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja "Jugend" ("Noorus") nimest, kus seda stiili tutvustati ja soovitati. Mujal maailmas kasutatakse rohkem nimetust "art nouveau". [12] Juugendstiil jaguneb maaliliseks ja geomeetriliseks. Iseloomustab tunduvalt vabam kompositsioon, eeskuju võeti tihti väänlevatest ja lopsakatest taimemotiividest. Suurt tähelepanu pööratakse ruumide ja ruumigruppide omavahelisele seosele, nende mugavusele ja valgustusele. Hoone nagu pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga osadest. Uudisena hakatakse kasutama ehituses looduslikke ehitusmaterjale rohkem kui varem. Algstaadiumis asendab juugend kõik seni arhitektuuris tuntud
Adami stiilis on proportsiooni mõistmine ühendatud terava silmaga peenemategi detailide suhtes, nagu ukselink või vaas. Tal oli eriline anne luua heade proportsioonidega ja huvitava kujuga ruumijadasid, mis hellitasid pilku ja kutsusid külastajat edasi astuma. Adam ise nimetas seda kontseptsiooni liikumiseks, kirjeldas seda kui ,,tõusu ja langust, eendumist ja taandumist koos muu vormilise mitmekesisusega maja eriosades, et kompositsioon muutuks maaliliseks". Robert Adami põhiteos on Kedleston Hall Derbyshire`s. Väga tähelepanu väärsed on ka Londoni lähedal asuvate Osterley Parki ja Sion House losside ümberehitused. Kedlestone Hall: 3-kordne,3-osaline hoone, mis on kaares koridoridega ühenuses, 1. Korrus rustikaalne, teised siledad, korintuse sambad, kolnurkfrontooniga, tagakülg 3-osaline, keskmine risaliit kujutatud triumfikaarena, mille ees kaares trepid. Framuugid-akna ülemine eraldi raamiga osa
standardsete, igale ameeriklasele tuttavate tarbeesemetega. 21) ABSTAKTSIONISM 1960. AASTATEL. MINIMALISM. OP-KUNST. KINEETILINE KUNST Abstraktne ekspressionism oli juba loobunud ümbritseva maailma kajastamisest, aga 1960. aastate abstraktsionistid tahtsid piirata ka kunstniku isiklikku eneseväljendust. Nad käsitlesid kunstiteost kui kõigest välisest sõltumatut objekti. Et abstraktset eskperessionismi oli nimetatud ,,maaliliseks'' , hakkasid sellele vastanduvad kunstnikud rääkima ,, maalilisejärgsest'' maalikunstist. Seda iseloomustas suurte, üksteisest selgesti eraldatud siledate värviväljade kasutamine. 1960. aastate ameerika abstraktsionistid, kuigi nende piltides võib näha kindlapiirilisi või isegi geomeetrilisi kujundeid, erinevad oluliselt sõjaeelse geomeetrilise abstraktsionismi esindajatest. Maalikunst on kogu oma ajaloo vältel ühendanud kaht klüge. Ta on olnud imitatsioon,
Ekspressiiv-abstraktne väljenduslaad ammendas end siiski üpris kiiresti, suutmata pakkuda midagi uut. Otsides uusi võimalusi, jõudis osa kunstnikke ja teoreetikuid järeldusele, et kunsti tuleks veelgi rohkem puhastada kõigest liigsest. Nende arvates tuli piirata ka kunstniku eneseväljenduse vabadust. Kunstiteos pidi olema täiesti vaba välistest mõjuritest, nö."asi iseeneses". Tulemuseks oli kõigepealt nn. "maalilisejärgne" abstraktsionism ("maaliliseks" nimetati ekspressiivset abstraktsionismi), milles kasutati suuri, üksteisest selgelt eraldatud värvivälju. Kasutati kahte-kolme, sageli ainult üht värvi. Selline kunst ühtis 1960-ndate lõpus minimalismiga - kunstiga, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. Minimalistid eelistavad maalidele siiski ülilihtsaid kolmemõõtmelisi objekte. Sageli eksponeerivad nad oma teose ajutise, eksponeerimisruumiga kohandatud teosena, nn. installatsioonina.
Enamik neist aga loobus elu vaatlusest niipea kui oli omandanud teatud vilumuse, ning hakkas maalima mälu järgi. Koloriit muutus mahedaks, sageli läägeks. Valitsevad toonid olid õrnroosa ja helesinine. 18 saj. on pärandanud maailmale ka suuremaid kunstnikke, kui Boucher. Sajandi alguses töötas ANTOINE WATTEAU (1684-1721). Tema maalides võlub meid meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks nüansirohkelt maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on Watteau teostes tihti segunenud õrna lüürilisuse ja melanhooljaga. Kuigi ka tema maalide süzeeks jäi peamiselt lõbutsev seltskond, ei samastu kunstnik oma piltide tegelastega, vaid vaatleb neid nagu nukralt kõrvalt. Pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske on JEAN HONORÉ FRAGONARD´i (1732-1806) looming. Kuulus suuremõõtmeliste, õhuliste ja valgusküllaste dekoratiivmaalide looja oli it kunstnik GIOVANNI
Kui kaks vastandmõistet (Wölfflin), maalilisus kui mitte ainult maali mõiste vaid graafikas, skulptuuris jne. Lineaarset kunsti iseloomustavad selged, täpsed piirjooned joon domineerib värvi üle. Maalilisuse lähtekohaks on aga värv, ebatäpsed värvimassid joon võib tekkida, aga pole mitte lähtekoht vaid tulemus. Maalilises laadis on üksikosad allutatud tervikule, mis kujutab mulje. Lineaarset saab samm-sammult detailide kaudu mõtestada. Abstraktset ekspressionismi peetakse maaliliseks maalikunstiks, aga 60ndatel tekkiv uut tüüpi abstraktsionism on lineaarne selged ja täpsed jooned ja värvid. Puudub igasugune ruum. Tasadus flatness. ANTIVORMILINE KUNST, MAAKUNST, KONTSEPTUALISM Kontekst: ühiskonna rahulolu ja inimeste heaolu -> inimestele torkavad nende ühiskonna murekohad rohkem silma (varem oli tähelepanu lihtsalt söögi ja elamise saamisel, nüüd jäi aega ka muu jaoks); massiülikoolide teke -> üldine kapitalismivastasus (väljendus ka noorte
[bus`ee] 1703-1770). Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. Tema maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod(tiivulise lapse kujutis kunstis) ja väikesed Erosed. Maalikunsti peamisteks toonideks olid õrnroosa ja helesinine. ANTOINE [antuann] WATTEAU (1684-1721) maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on Watteau töödes tihti segunenud lüürilisuse ja melanhooliaga. Kuigi ka tema piltide peateglased on peamiselt pidutsejad, ei samastu ta nendega, vaid vaatleb neid nagu nukralt kõrvalt. ("Palverännak Kythera saarele") Pilet 14 1. Islami kunst Islami usuk on väga järjekindel ja range ning vaen igasuguste ebajumalate vastu on põhjustanud mitte aninult usulise sisuga piltide vaid igasuguse kujutava kunsti keelamise.
Tööd: Londoni parlamendihoone, - Charles Garnier´ (1825-1898): Prantsuse arhitekt,. Tuntuim projekt Monte Carlo kasiino teater Hooned: - Londoni parlamendihoone: selle silueti muudavad eri kõrguse ja kujuga tornid ebasümmeetriliseks ja maaliliseks. Põhiosa on klassistsitlikult reeglipärane ning gootikale viitavad vaid rohked kaunistused - Pariisi ooperiteater: neobaroki kuulsaim ja lustlikem näide. Fassaadi paarisambad meenutavad Louvre´i 17 sajandil ehitatud idafassaadi. Lisatud on palju toretsevaid detaile Prantsumaa:
kogu rokokookunst. Kuninga maitsemuutus aitas neid kunstnikke, kes ei olnud rahul Kunstiakadeemia rangete reeglitega. 18. saj lõppes nn poussinistide ja rubensistide vaidlus viimaste võiduga. Rubensistid soosisid mitte ainult värve, vaid ka uudsust ja spontaansust. Eespool nimetatud omadused on kõige ilmsemad Watteau loomingus. Tema maalides võlub meid meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks nüansirohkelt maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Watteau armastab õrnu, sageli läbipaistvaid värvitoone, sagedasemad on roosad, helesinised, helelillad ja kuldsed toonid, kuid mitte puhta värvi laikudena, vaid peente varjunditega lõuendile kantuna. Elurõõm on tema teostes segunenud 26 õrna lüürilisuse ja melanhooliaga. Kuigi tema maalide süzeeks jäi peamiselt lõbutsev seltskond,
millel puudusid tugikaared, kooriümbriskäik ja kabelipärg; Lõuna- Prantsusmaal domineeris ühelööviline kodakirik.). Kloostriarhitektuuri esindavad Prantsusmaal benediktlaste ja tsistertslaste rajatud kloostrid. Nende hulgas on tuntuim "Õhtumaade imeks" nimetatud benediktlaste poolt 10.sajandil asutatud Mont Saint Michel. Väikesel kõrgel kaljusaarel asuv kloostrikompleks tundub olevat sulanud kaljudega ühtseks maaliliseks tervikuks. Astmetena paiknevad kloostrihooned otsekui kasvaksid kaljust välja. Kloostrikompleksi ülemisel terrassil, kuhu viib 14.sajandil ehitatud kindluseväravatest nn. "kuristiku" trepp, paiknevad romaani ajastusse kuuluv basilikaalne kirik (kooriosa 15.-16.saj.) ja sellega liidetud nn. "Imepärane hoone" La Mervay (13.saj.). Ülemisel terrassil on ka kloostrihooneid ühendav õhuline ristikäik koos selle juurde kuuluva imepisikese aiaga
Popkunst ei olnud ainus viis vastanduda abstraktsele ekspressionismile. Popkunsti kõrval levisid 60-ndatel aastatel mitmed ebamääraste ja osalt kattuvate piiridega abstraktse kunsti voolud, mida ühendas loobumine 50-ndate aastatel domineerinud ekspressiivsusest, ehk loobumine lahtistest, korrapäratutest, kindla vormita värvilaikudest, ehk ka loobumine maalilisusest. Kunstikriitik C. Greenberg nimetas abstraktset ekspressionismi ,,maaliliseks" ja sellele vastanduvaid, eriti uuemaid abstraktsionismi variante ,,MAALILISEJÄRGSEKS" (post-painterly). Seda iseloomustas suurte, üksteisest selgelt eristatud siledate värviväljade kasutamine. Mõnel maalil oli kasutatud ainult kahte või kolme, äärmisel juhul isegi ühte värvi. Maalilisejärgse abstraktsionistimi loojateks peetakse JOSEF ALBERS'i (1888-1976), MARK ROTHKO't (1903-1970), BARNETT NEWMAN'i (1905-1970), AD REINHARDT'i (1913-1967).
MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM Popkunst ei olnud ainus viis vastanduda abstraktsele ekspressionismile. Popkunsti kõrval levisid 60-ndatel aastatel mitmed ebamääraste ja osalt kattuvate piiridega abstraktse kunsti voolud, mida ühendas loobumine 50-ndate aastatel domineerinud ekspressiivsusest, ehk loobumine lahtistest, korrapäratutest, kindla vormita värvilaikudest, ehk ka loobumine maalilisusest. Kunstikriitik C. Greenberg nimetas abstraktset ekspressionismi ,,maaliliseks" ja sellele vastanduvaid, eriti uuemaid abstraktsionismi variante ,,MAALILISEJÄRGSEKS" (post-painterly). Seda iseloomustas suurte, üksteisest selgelt eristatud siledate värviväljade kasutamine. Mõnel maalil oli kasutatud ainult kahte või kolme, äärmisel juhul isegi ühte värvi. Maalilisejärgse abstraktsionistimi loojateks peetakse JOSEF ALBERS'i (1888-1976), MARK ROTHKO't (1903-1970), BARNETT NEWMAN'i (1905-1970), AD REINHARDT'i (1913-1967).
Ta oli kasimata, kammimata ja samades vanades kaltsudes, mis olid tei- 1 George Washington (1732--1799) oli Ameerika Ühendriikide esimene president. «Tõde kirve üle» on Ameerika lasteraamatuis sageli esinev moraalitsev jutt Washingtoni poolt lapsena ülesnäidatud tõemeelest. Isa oli talle kinkinud kirve. Noor poiss raius sellega maha isa armsaima õunapuu. Isa pärimise peale tunnistas ta teo kartmatult üles, sest vale tundunud talle häbiväärsena. Toim. 206 nud ta maaliliseks noil päevil, kui ta oli vaba. ning õnnelik. Tom tiris ta vaadist välja, jutustas, millist segadust ta oli tekitanud, ja manitses teda ko ju minema. Hucki näost kadus vaikne rahulolu, asendudes nukrusega. Ta ütles: «Ära räägi sellest, Tom. Olen seda katsunud ja see ei lähe, see ei lähe, Tom. See ei ole minu jaoks, ma ei ole sellega harjunud. Lesk on hea ja sõbralik minu vastu, aga ma ei suuda seda eluviisi välja kannatada
annaabi.ee 
