Tõusev päike" Auguste Renoir ,,Terrassil" Edgar Degas ,,Tantsutund" Camille Pissarro ,, Alfred Sisley ,, Heinamaa" 5) Millistes eesti kunstnike töödes avalduspost-ja impres. Mõju? A.Laikma.impressionist N.Triik-postimressionism K.Mägi- impressionism ja postimpressionism(rohkem) 6) Millega põhjustas skandaali E.Monet? Maaliga ,,Eine roheluses" , kus alasti naised olid kahe riides mehega piknikul. Zürii arust sobisid alasti naised ajaloolistesse maalidesse, mitte aga iga päevase miljööga maalidesse. 7) Tuntumad naivistid. P.Kondas , H. Rousseau, M. Utrillo, 8) Millega äratas tähelepanu naivism? Hakati pöörama tähelepanu detailidele. Pühapäevakunstnikud, proprtsioonireeglite eiramine. Tähendab lihtsameelsust ja lapselikku mõtlemisviisi. 9) Millist sündmust peetakse fotograafia alguseks? Fotograafia alguseks loetakse enamasti 19. sajandit, kui esmakordselt suudeti salvestada
madalmaades. Pikaajalise kunstialase tegevuse jooksul täiustas Rubens oma meisterlikkust ja rikastas maalimise tehnikat. Tema noorpõlve töödes on selgelt tunda Itaalia meistrite eriti Carvaggio mõju. Nendes maalides ilmneb terav modelleerimine, teatav vormikäsitluse raskepärasus, tasakaalustatud kompositsioon jamõnevõrra liiga mõõdukas kujutamislaad. XVII sajandi kahekümnendatel muutus Rubensipintsli tehnika kergemaks, tema maalidesse tulirohkem liikumist. Elu viimasel aastakümnel saavutas Rubens oma maastikes ja mütoloogilistes piltides erilise peensuse. Värvid on kantud lõuendile kergelt ja õhuliselt, väga õrnad, läbipaistvad toonid mõjuvad emailpinnana. Kõige selle juures tuleb rõhutada, st Rubensi stiil ei muutumud nii teravalt nagu paljudel tema kaasaegsetel juba kahekümneviie aastase Rubensi töödes olitema meetod põhijoontes välja kujunenud. Maalides "Risti püstitamine" ja "Ristilt
Berthe Morisot. Õmblev neiu Alfred Sisley. Üleujutus Port-Marly's Gustave Caillebotte. Pariis vihmas Pierre-Auguste Renoir. Näitlejanna Jeanne Samary portree Edouard Manet. Olympia Edgar Degat. Sinised tantsijannad Auguste Rodin. Mõtleja Auguste Rodin. Calais' kodanikud Kokkuvõte Impressionism on realismi edasiarendus. Maalima hakati tõetruult. Kõike maaliti nii nagu seda nähti. Kunstnikud maalisid juhuslikke lõike ümbritsevast. Üldjuhul suhtusid nad maalidesse kiretult, sest nende põhieesmärk oli nähtut edasi anda võimalikult täpselt. Kasutatud kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impre http://www.google.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht ,,Kunstiajalugu"
- Austria-Ungari ja Gröönimaa valitsejanna - tütar Marie Antoinette · Katariina I · Anna Ivanovna 2 lõuaga · Elisabeta Petrovna · Katariina II · üsna karmid/julmad valitsejad · ehitati palju losse, parke · Louis XV - oma aja ilusaim mees - Madame Pompadour 1721-1764 kuninga metress - lemmiklilled olid roosid - lasi isegi Versaillesi interjööri teha oma maitse järgi · maalidesse tuleb pehmus, pastelsus Riietus naistel · lai, lahtine mantel, kahe voldikimbuga (countushe) · kleidi ülaosa on hästi liibuv, lehvidega rinnaesine (madame Pompadour) · moodi tuleb palju kunstlilli, saavad alguse Itaalias, levivad edasi · algselt olid ballikleidid ümara kujuga, hiljem hakkasid muutuma ovaalseks, tekkisid puusapadjad(vaalaluudest), mis kinnitati korseti alla · kleidid võisid olla kuni 2,5 m laiad · pannier seelikuosa
Antonio Canova ,,Kolm graatsiat" ja ,,Amor ja Psyche" Jean Antoine Houdon Voltaire'i istuv figuur Bertel Thorvaldsen ,,Jason" 21) Mis toimus klassitsistlikus maalikunstis? Maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti aga reljeefe. Värv jäi tahaplaanile. Hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. 22) Mis teemadel peamiselt klassitsistlikus maalikunstis maaliti? Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid.Süzeed valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. 23) Mille järgi võid öelda, et tegu on just klassitsistliku maaliga? Mis olid need tunnused? Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis kaks plaani esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta
Mõrva sooritas ta perfektselt, ühtegi jälge ei jäänud Haake ja tema vahele ,.kui ainult see, et ta oli Haakega samas baaris viibinud mõned minutid. Peale kuritegu langes tal nagu kivi südamelt ,kuna oli sooritanud oma kättemaksu. Pariisis elas teisigi pagulasi. Näiteks ühte kutsuti Surmalinnuks, kuna oli alati enne sõda lahkunud. Nii oli ta teoses päev enne sõja kuulutamist jalga lasknud. Samas hotellis elas ka mees, kes oli kogu oma varad maalidesse paigutanud, see tähendab ,et oli ostnud kogu oma vara eest kuulsaid maale. Kui tal rahast puudu tuli, siis läks ja müüs mõne postimpressionisti või mõne muu kuulsa kunstniku teose maha. Kuna pagulaselu oli vilets, siis Ravici ja Joani ühisreisil Rivierasse arvas Ravic, et Joan eelistab talle glamuuri ja jätaks ta iga hetk, kui midagi paremat silmapiirile ilmuks. See paneb Joani vihastama - süüdistus oli täiesti alusetu. Nende kahe vahele tekkis lõhe.
Van Dyck on väga peenetundeline meister, kelle pintslitehnika on paiguti kütkestavalt ilus, kuid tema kompositsioonidel puuduvad originaalsus ja dramaatiline jõud, liikuva tegevuse kujutamisel on abitum ning ilmetum. Tema kunsti voorus on õrn värviharmoonia, mille ta omandas veneetslastelt, ta portreekäsitlus võlub oma suursugususe ja psühholoogilise sügavusega; paiguti kaldub ta sentimentaalsusesse. Maalis piibli ja mütoloogilistel teemadel, kasutas sageli vesivärve. Ta pani maalidesse rohkem närvilisust ning teravust ja tugevdas figuuride väljenduslikku jõudu. Mitmed van Dycki ajaloomaalid, mis ta tegi Inglismaal, ei ole säilinud, kuid on säilinud mitmed religioosse sisuga maalid. Varasemad neist sarnanevad väga Rubensi stiiliga Nelipüha 1618-20 Kristuse vangistamine 1618-20 Hieronymus 1620 Autoportree 1621 Portree härrasmehest 1624 Noore kindrali portree 1622-1627 Kõige täiuslikumad ja meisterlikumad pildid loob van Dyck viie aasta kestel
ESIMENE SLAID 1.1 Op-kunst arenes välja abstraktsest kunstist ja muutus eriti populaarseks 1960.aastatel peamiselt Lääne-Euroopas ning USA's 1.2 Esmakordelt mainiti op kunsti Time Magazine'is, kus kirjeldati Julian Stanck'i shows "Optilised maalid Martha Jackobsoni galeriis" teemaga seoses abstraktset kunsti, mis kasutas optilisi illusioone. 1.3 1965 Bridget Riley alustas optilistesse maalidesse värvi toomist ning õpetas seda ka 50ndatel Yale'I koolis 1.4 Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunst. Moodi on op kunsti mõjutanud just 60ndate aastate ringis, mil olid põhiliselt kasutusel värvikirevaid kangad TEINE SLAID 1.5 Op kunst ehk optiline kunst on visuaalne kunst , mis Põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. 1.6 Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas
7.Millistes kunstiliikides väljendus rokokooajastu kerge ja muretu iseloom? Peamiselt sisekujunduses, kostüümis ja maalikunstis. 8.Missuguseid teemasid eelistas rokokooskulptuur? Kergesisulisi, niiöelda ajaviiteteemasid. 9.Iseloomusta rokokoo maalisuuna rajaja Antoine Watteau töid? Watteau maalis küll kauneid stseene, kuid nende maalide meeleolu oli melanhoolne, kuna haige ja üksikuna elades ei saandu ta elada täisverelist elu ning see kandus edasi ta maalidesse. Ta maalidel on sees alati mingi armastuse ja õnne igatsus. Watteau maale iseloomustab veel rokokoolik elegants, prantsuspärane vaimukus ja maitsepeenus. 10.Kes oli Jean Honore Fragonard? Millisesse sajandisse langeb tema looming? Viimane nimekas rokokoomeister, tema looming langeb XVIII sajandi teise poolde. 11.Missugust ajastut matkis kõrgklassitsism? Antiikajastut 12.Milline kultuurialane sündmus ajendas kunstnikke ja arhidekte matkima antiiki? Pompei ja Herculaneumi väljakaevamised 13
Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti, mille põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Maalikunst Maalikunstnikud võtsid eeskujuks antiikaja skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. Kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid, mida valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki idaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga.
Kogu klassitsism näib olevat liiga mõistuspärane ja külmalt kaalutlev. Näited: · Antonio Canova. ,,Cupido ja Psyche", ,,Veenus" · Bertel Thorvaldsen. ,,Ganymedes" · Jean Antoine Houdon. Voltaire`i istuv figuur. Klassitsistlik maalikunst Maalikunstnikud võtsid eeskujuks antiikaja skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. Kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid. Süzeed mitteteadvale vaatajale oli maali mõju tõenäoliselt väike. Süzeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütolooogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Inimestele anti tihti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta
Peened ja järsud jooned. Esikohal vorm, mis domineerib värvi üle Kõik, mis tõmbab vormilt tähelepanu kõrvale (ehk liigsed kaunistused), on kurjast Kuldlõike printsiip Ülesanne: jagada tervik kaheks osaks nii, et tervik suhtub suuremasse osasse nagu suurem väiksemasse MAALIKUNSTIS... ...Otsest eeskuju antiigist pole. Stseenid küll antiikajast, mida seostati KAASAJAGA maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti aga reljeefe Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süeesid Teosed pidid olema ÕPETLIKUD ja EESKUJU ANDVAD ·Külm, klassikaline ilu, kirgedest vaba ·Asketism, lakoonilisus, vähe detaile Marie-Denise Villers "Madame Charlotte du Val d`Ognes" ARHITEKTUUR Sümmeetrilised, Siledad seinapinnad Fassaadi keskosa nagu Kreeka tempel Pariisi Madeleine´i kirik kreeka templi koopia AASPERE MÕISAHOONE Virumaal
1848 Rio de Janero 1850-1856 õppis Thomas Couture käe all Vabal ajal jäljendas vanu kunstnikke. 1856 - oma stuudio Édouard Manet http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9b/%C3%89douard_Manet-crop.jpg/250px- %C3%89douard_Manet-crop.jpg Looming Kaasaegsus, uudne maalimisviis Loobus tuhmidest varjudest Impressionismide eeskuju Lõpupoole ilmus tema maalidesse rohkem õhku, valgust, heledaid värve. Huvi piltide tegelaste hingeseisundite kohta. Roosid sampuseklaasis 1882-1883 http://artroots.com/art/manet4.jpg Algne näide Manet' maalimisstiilist. Maalil kujutatud tema sõpru, kunstnikke, muusikuid. `'Muusika Tuileries's'' Èdouard Manet 1862 http://en
kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes situatsioonides jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks 6. aNTONIO CANOVA- Kolm graatsiat" ja "Amor ja Psyche- itaalia JEAN ANTOINE HOUDON- Voltaire`i istuv figuur-prantsusmaa 7. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Maalidesse püüti sisse tuuakirjanduslikke süz`eesid. Inimestele antitardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu 8. JACQUES LOUIS DAVID- Horatiuse vanne-prantsusmaa- Tapetud Marat REALISM 1.(ca 1830-1870 2
"Paradiisist väljaajamine" ja "Pearaha". Masaccio andis neil kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehalisuse, kasutades valguse suunamist ja sellega tugevate varjude tekitamist. Usutav ja haarav on ka dramaatiliste tunnete kujutamine. (4) FRA ANGELICO (5) (u. 1388-1455) Dominikaani munga Fra Angelico muinasjutuliselt kaunites ja õrnavärvilistes teostes on tähtsam siiras ja südamlik usutunde väljendus kui tsentraalperspektiivi rakendamine. Siiski on ka tema maalidesse ilmunud meeleline maailm. ("Noli me tangere", tõlkes " Ära puuduta mind") Alles peale 1440. Aastat huvitusid ka paljud teised kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. PAOLO UCCELLO (1397-1475) Oma lahingupiltides pühendas erilist tähelepanu ägedalt liikuvate, keerukates poosides inimeste kujutamisele. (6) ("San Romano lahing". Üks kolmest lahingumaalist, mis olid esimesi lahingumaale Euroopas.) DOMENICO VENEZIANO (u. 1400-1461) D
1950.-60. aastatel üllitatud paraadlikest fotoalbumitest, mida leidis Viljandi Kultuurimaja pööningult (töötas koristajana). Rajangu sai tuntuks paari lööva teosega 1980. aastatel, samal ajal teenis ta leiba peamiselt hauakaevajana. Debüteerides täiesti puhta lehena, tundmatuna ning ametlikke koole põhimõtteliselt mitte läbinuna, mõjus ta tookordses kunstisituatsioonis kui sõõm puhast õhku. Esimesena tõi ta oma maalidesse sisse nihestatud nõukogudeaegsed / sotsrealistlikud kujundid. Rajangu alustas maalidega, kus ta ühendas assamblaazi ruumilisuse erinevate tasapinnaliste väljalõigete ja maaliga. Rajangu viibib oma varastes joonistustes - ja paradoksaalselt kogu oma loomingus hic et nunc - täiuslikus simulaakrumis - surnud ja (veel) elavad tegelased/sugulased/loomad asetuvad oma kohale/kohatusele kunstniku personaalses kosmoloogias. Kunstnikuna ei piira ta ennast kindlate tehnikatega, vaid valib
Palju realism muidugi ei erine, sest põhimõte on ju kõigil sama: kujutada maalitavat tõetruult ja ilustamata, objektiivselt. Realism ei soosi oma mõtte lennukust ja kujutlusvõimet, see tahab just seda, mida nähakse. Ühest küljest lihtsustab see kunstniku tööd, sest ta ei pea ise eriti pingutama. Teise nurga alt vaadatuna võib see loomingulisemaid kunstnikke piirata - nad ei saa lasta oma kujutlusvõimel jalutama minna. Kui maastikumaali kunstnikel oli võimalus maalidesse valada oma tunded ja meeleolud, siis realistid nõudsid võltsimatut asjalikku ja objektiivset kujutamist. Vaatajad saavad maastikumaale tõlgendada nii nagu neile endile meeldib, aga vaadates realistlikke maale, pole seal midagi sellist, mida saaks teisiti mõista kui see on. Romantikud otsisid maastikuga emotsionaalset sidet. Nad soovisid looduse puhta kujulist ilust minestada või lasta end tema südametust jõust rabada. Realistid tahtsid kujutada maastikku
mis propageeris Euroopa maalimist, arhitektuuri ja disaini. Samas hakkas ta välja töötama oma maalimisteooriaid. Mondriani huvitasid eriti antiika-aja ja ka tänapäeva filosoofide teooriad. Tema eesmärgiks oli maalides kaotada reaalsed kujundid ja luua maale, mis jäid reaalsetest objektidest täiesti sõltumatuks. Ta jõudis oma teostega punkti, mille poole Picasso oli tegelikult pürginud, kuid ei olnud päriselt olnud piisavalt julge ja tõi alati oma maalidesse sisse teatavaid eksisteerivaid vorme. Nende kaotamine tol ajal oli täiesti ennekuulmatu ja seetõttu imetleti tema töid küll teiste kunstnike poolt, kuid tema eluajal need müügiks ei läinud. Mondrian elas Pariisis 1919-1938, sealt kolis 1938. aastal Londonisse, kust ta 1940. aastal lahkus New York`i. Tema viimane maal: "Boobie-Woogie võit" jäigi lõpetamata, kui ta suri 1. veebruaril 1944 New York`is. Piet Mondrian
mitmed religioosse sisuga maalid. Varasemad neist sarnanevad väga Rubensi stiiliga, kuid mõned Sitsiilias tehtud maalid omavad vägagi individuaalset stiili. Väike kogus maastiku maale, mis van Dyck Inglismaal tegi mängisid olulist rolli Flaami vesivärvidega maastikumaalide tutvustamisel inglastele Kunstiajaloos ei ole teist näidet, et andekas meister oleks oma õpetaja maalimisviisi nii suures ulatuses omaks võtnud kui van Dyck. Van Dyck pani maalidesse rohkem närvilisust ning teravust ja tugevdas figuuride väljenduslikku jõudu, näiteks maal "Kristuse taganutmine" (1628-1632, Berliin), mis kuulub täiuslikemate hulka tema loomingus, maal "Susanna suplemas" (umbes2-1623,München) ning "Hieronymus"(umbes 1620, Dresden). Täiuslikemate kirikupiltide hulka kuulub ka "Madonna põldpüüga" Peterburi Ermitaazis. Van Dyck on väga peenetundeline meister, kelle pintslitehnika on paiguti kütkestavalt ilus,
,,Isekas hiiglane", ,,Salome" Teose vastuvõtt: Puritaanliku Inglismaa jaoks oli teos sokeeriv ning küsimuse alla pandi selle raamatu kõlbelisus. Teost kasutati süütõendina Oscar Wilde'i vastu kohtuprotsessil, kus viimast süüdistati homoseksuaalsuses. Teose tegevuse aeg ja koht: Inglismaa 19. sajandi lõpp. Kesksed tegelased: Basil: Tundlik ja õrnahingeline kunstnik. Hindas välimuse ja sisemuse harmooniat ning seetõttu soovis, et ka Dorian jääks puhtaks. Oma maalidesse pani ta palju iseennast, seepärast ei soovinud ta alguses Doriani portreed näitusele panna. Basil on võrdlemisi tagasihoidlik ega polnud piisavalt võimukas, et Dorianile mõju avaldada. Basili heatahtlikkus ja naiivsus ei sobinud minu arvates sellesse seltskonda, kuna selliseid väärtusi nagu sisemine puhtus selles seltskonnas ei hinnatud. Lord Henry: Haritud mees, keda saadab pahelisuse võlu. Selles teoses on ta üheks keskseks
vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Perspektiivid olid keerulised, kehaasendid olid raskeloomulised, figuurid kattuvad, emotsioone edastati täpselt, maalidesse toodi sisse ruumilisus. Muutus maalide temaatika- antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. Maalikunsti temaatika oli enamasti usuline, kuid piiblitegelased muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühak ja ilmalik sulasid kokku. 15.sajandi teisel poolel segunesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid.
vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Perspektiivid olid keerulised, kehaasendid olid raskeloomulised, figuurid kattuvad, emotsioone edastati täpselt, maalidesse toodi sisse ruumilisus. Muutus maalide temaatika- antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. Maalikunsti temaatika oli enamasti usuline, kuid piiblitegelased muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühak ja ilmalik sulasid kokku. 15.sajandi teisel poolel segunesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid.
Lõpuks saigi tema maalide põhiainestikuks maastik ja ka mulje, mida see talle avaldas. Oma maalimise ajal Argenteuil's puutus Monet kokku ka erinevate probleemidega. Tema uus elukoht Argenteuil ei olnud maalimiseks just kõige parem koht. See oli Pariisi eeslinn, mis oli ka küllalt tihedalt asustatud ja selleks ajaks kui Monet seal maalima hakkas oli sinna juba ehitatud palju tehaseid ja muid tööstusmaastikke. Kõik see hakkas tema maalidesse sisse tungima. Nüüd pidi ta hakkama otsustama mida pildile maalida ja mida sellelt välja jätta. Kokkuvõte Claude Monet oli kuulus prantsuse maalikunstik. Ta sündis 1840. aastal Pariisis ja suri 1926 aastal. Oma elu jooksul maalis ta ligikaudu 2500 maali. Oma viimased maalid maalis ta peale oma naise Camille Doncieux surma, nendeks olid tema vesiroosimaalid. Kunsti vastu hakkas Monet huvi tundma väga noorelt, alguses küll aga tegi ta karikatuure
Renessanssajastu maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan tühi ja igav, ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Perspektiivid olid keerulised, kehaasendid olid raskeloomulised, figuurid kattuvad, emotsioone edastati täpselt, maalidesse toodi sisse ruumilisus. Muutus maalide temaatika- antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. 15.sajandi teisel poolel segunesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga ta võib oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst
millega ta väljendas oma traditsioonide- ja ideaalidearmastust. Mucha stiili mõjutasid tugevalt Hans Makart, Eugène-Samuel Grasset ja prerafaeliidid. Seda iseloomusatavad rohked ornamendid ning reaalsete ja stiliseeritud elementide ühendamine. Byzantine`i kunsti mõju võib näha mosaiiksetes taustades, kus kujutatakse uhkeid kulla ja vääriskividega pikitud rüid. Kõik need elemendid tõid Mucha maalidesse naiseliku ja müstilise, art nouveau`le tüüpilise, õhkkonna. Oma töödes kasutas kunstnik palju teatraalsetes poosides naisfiguure, toretsevaid kaarjaid jooni ja lillemotiive. Hoolimata faktist, et oma elu ajal oli Mucha teatud ajal väga populaaarne, oli ühiskond tema elu lõpuks nii suuresti muutunud, et tema stiili peeti vanamoeliseks ja aegunuks. Tema tööde ilu avastati uuesti 1960. aastatel, kui huvi art nouveau vastu uuesti suurenes.
Ta võis seal maalide müügist juba ära elada, kuid eesmärk oli siiski Pariis. 1922. aastal naasis Chagall Pariisi. Sajad maalid, mis ta oli enne lahkumist maha jätnud, olid varastatud. Tegemist oli suure kaotusega, mis näris kunstniku hinge elu lõpuni. Järgmised aastad kujunesid produktiivseks, mees laiendas oma kuulsust. Pariisis oli tema elu küll materiaalselt kindlustatud, kuid hinges jäi ta siiski igatsema oma kodumaad. Kõik mälestused ja tunded pani kunstnik oma maalidesse. Teise maailmasõja tulekul põgenesid paljud juudid, kartes natsi Saksamaad, Prantsusmaalt. Chagallil soovitati samuti USA-sse põgeneda, kuid ta jäi omale kindlaks. Kui Saksa väed okupeerisid Pariisi, pakkis Chagalli perekond asjad kokku ning lahkus läbi Hispaania siiski Ameerikasse. Uut kodu hakati otsima New Yorgis. See oli tohutu kireva kultuurieluga. Sellegipoolest ei näinud Chagall seal kunagi võimalikku kodumaad ning ihkas alati tagasi Pariisi
Pärast Rootsi põgenemist 1944.aastal tuli kunstnikku loomingusse pööre. Tema looming ei leidnud Rootsis kunagi erilist tunnustust. Varasema eksiilis valminud loomingu juures on märgata Pablo Picasso klassikalise perioodi täidlasemaid naisfiguure, kuid Picasso figuurikäsitlus tundus talle liiga karikaturistlik ning oma loomingus otsis ta pigem elegantsi ja tundlikkust väljendavaid eeskujusid. Massimo Campigli loomingust inspireeritult leidsid tee tema maalidesse figuuride sügav olemus, ennekõike nende kummaline omaetteolek. 1950.aastatel saabus koos abstraktsionismi võidukäiguga Euroopas Karin Lutsu ellu loominguliselt kõige võitlevam ajajärk. Talle see uus suund ei meeldinud ning pidas seda teeks kunstniku individuaalsuse kadumiseni. Ometi pidi veepeal püsimiseks selle kunstisuunaga kaasa minema, mida Karin Luts ka tegi, aga tasapisi ja vaikselt. Tema töödes olid alati olnud keskseks teemaks inimfiguurid ning tee nendest läbi üha
Valitseb lootusetuse meeleolu. Maalitud on sinakates ja hallikates toonides, mis tekitab ebareaalse tunde. · Roosa periood: (1904-1906) Alates 1904.a. pöördus Picasso elu paremuse poole. Muutus ka maalide värvitoon: lemmikuteks said heledad roosad ja soojad punased varjundid, samuti õrnroheline ning liivakarva kollane. Ka maalide temaatika muutus hoopis teiseks: teda köitis akrobaatide ja üldse tsirkuse maailm. Maalidesse jäi püsima tema isiklikud kogemused- Selle põhiaineseks said nüüd tema sõbrast luuletaja Guillaume Appollinaire'i mõjul Pariisi tänavaelu ja rändtsirkusemotiivid. Liibuvates trikoodes inimeste kehavormid toob hästi esile õrn tumedamas toonis äärisjoon, andes edasi tsirkuseartistide graatsiat. Kuigi temaatika ei ole enam nii masendav, valitseb selle perioodi piltides valdavalt nukker meeleolu.
[toorvaldsen] (1768-1844), kes on teinud töö "Jason". MAALIKUNST Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida, seepärast püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süz`eesid. Süz`eed mitteteadvale vaatajale oli maali mõju tõenäoliselt väike. Süeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene,
seejärel alles viidi pildile mingi motiiv, tavaliselt natüürmordi näol. Lisaks arenesid sellest välja ka collage’id, ehk lihtsamalt öelduna liimitud pildid. (Kaniglaski 1997, lk 257) Picasso töö „Itaalia tüdruk“ on selle perioodi ideaalseks näiteks, väga selgesti on näha erinevus eelmise ajavahemiku töödega. Geomeetrilised pinnad olid palju suuremad, kasutati puhtamaid ja erksamaid värvitoone ning nende lähedus realiteedile oli veelgi kaugem. Samal ajal toodi maalidesse juba ka kirjatähtede kujutamist erinevates vormides. Otsustasin analüüsida Pablo Picasso üht väga kuulsat maali „Avignoni neiud“, kuna see on tema üks esimesi teoseid, millega ta lähenes kubismile ning millega ta omale hoo selles vallas sisse sai. „Avigoni neiud“ pärineb aastast 1907, kuid avalikkuse ette jõudis see alles aastal 1938, kui MoMa selle New Yorki ostis, mis oli pea kümme aastat hiljem. (Cumming
"esialgsed viletasad visandid", hiljem oma ateljees üle maalida. Maalisarjad Mida aeg edasi seda rohkem eraldus Monet' temaatikast ja hakkas maalima maastikke ja selle muljeid. "Sügis Argenteui's". Seal hakkas ta maastikke maalima, seal oli palju tehaseid ja tal tuli otsustada mida maalida ja mida mitte ning selle järgi võime välja lugeda tema väärtushinnangud, mis talle meeldis mis mitte. 1870. a. lõpus hakkas ta maalima ühest motiivist erinevaid pilte, saades oma maalidesse nii erinevaid muljeid mida üks ja sama asi võis tekitada. "Raudteesild Argenteuil's" Pariisi Saint-Lazere'i raudteejaamast maalis ta 12 maali. Tahtis maalida sama motiivi erinevates ilmastikutingimustes"Päikeseloojang Etretat's" ja "Rahutu meri Etretat's". Ta maalis sageli mitut maali korraga, just valguse muutumise pärast, oli väga töökas, tegi sarju. "Olulisemad omadused" Maalis sarju heinakuhjadest: "Heinakuhjad lumevalguses", Heinakuhi lumevalguses", "Heinakuhi
olemust. Ei saa väita, et Modigliani saavutas oma elus kõik, milleks ta oleks võimeline olnud. Sest just elulõpul oli tema loominu kõige viljakam periood, mille katkestas aga traagiline surm. Kuigi ta jõi pidevalt ja tarvitas hasisit ning korraldas seetõttu suurti stseene, ei keeranud tema sõbrad talle selga ning uskusid temasse ja püüdsid teda aidata. Abi ja kaastunne olid aga asjad, millest Modigliani midagi kuuldagi ei tahtnud. Tema püüdlusi maalidesse midagi sügavamat peita väljendub hästi ka ühes säilinud kirjavahetuses tema sõbra Survage'ga: Survage: ,,Miks on mul sinu tehtud portreel ainult üks silm?" Mondigliani: ,,Sellepärast, et sa vaatad maailma ühe silmaga, teisega vaatad sa iseendasse." Kasutatud allikamaterjalid: 1. ,,Kunstiteadmik" ERSEN, 2003 2. ,,Üldine kunstiajalugu" Kunst, Tallinn 2001 3. ,,Täielik (ja ülim) kunstiajalugu" Sinisukk, 2002 4
subjektiivsusest 3. 23 erksa värvi abil kaotatakse ruumiefekt 4. teos on tumm, ebaisikuline KUNSTNIKUD Barnett Newman (19051970) on New Yorki koolkonna tuntuim esindaja. Maalis monokroomseid ühtlase värviga kaetud maale. Vahel tõi maalidele pikad kitsad triibud maali servadesse. Frank Stella (1936) kasutab ebatavalises formaadis lõuendeid, millele maalib erksavärvilisi ja dekoratiivseid triipe. Tihti tegi maalidesse sisselõikeid, mis muutis teose skulptuuri ja maali vahepealseks 12. KONSEPTUALISM TAUST Tekkis New Yorkis 1965. Vool levis kiiresti Euroopasse ja kuni 1970.aa lõpuni oli väga mõjukas TUNNUSJOONED 1. konseptid, ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. 2
meelt. Viktor Vasnetsovile (18481926) tõid populaarsuse pildid vene ajaloo, muinasjuttude ja bõliinade teemadel (,,Aljonuska", ,,Ivan-tsareevits halli hundi seljas", ,,Vägilased"). Tema on ka Moskva Ajaloomuuseumi pannoo ,,Kivist sajand" autor. Rohkesti on kunstnikku köitnud usuteemad. Tuntuimad on selles vallas Kiievi Volodõmõri (Vladimiri) katedraali seinamaalingud. Issaak Levitan (18601900) mõistis oma maalidesse ümber panna ümbritseva maailma lõputut ilu. Vene loodus, selle lõputu vaheldumine, armastatud maa eriline ilme sealt on pärit Levitani kuulsate maalide ,,Märts", ,,Kuldne sügis" sisu. Muusika Vene klassikalisele muusikale alusepanijaks peetakse helilooja Mihhail Glinkat (18041857). Glinka on nii vene klassikalise ooperi, klassikalise romansi kui ka sümfoonilise muusika rajaja. Tema ooperid "Ivan Sussanin" (,,Elu tsaari eest") ning ,,Ruslan ja Ludmilla" avasid
Tänapäeval on MoMa üks tähtsamaid ja kuulsamaid muuseume maailmas. Barnett Newman. 1948 Barnett Newman. 1964 Barnett Newman Vir heroicus sublimus Barnett Newman. 1948, 1964. Kodeeris oma maalidesse kabalistika, mis on seotud matemaatika, numbrite ja mõõtmistega. Igal sentimeetril tähendus. „Vir heroicus sublimus“ – Kanti esteetikast pärit „üleva“ kategooria esindaja. Pärast sõda öeldi Läänes lahti igasugusest figuratiivsest kunstist, sest see samastati natsistliku kunsti või nõukoguliku propagandakunstiga, milleks oli sotsialistlik realism. Seetõttu peetigi 1950. aastatel
oskusi, leidmaks ikebanast igatsetud emotsioone. 2. Klassitsism. Maalikunst Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida, seepärast püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süz`eesid. Süz`eed mitteteadvale vaatajale oli maali mõju tõenäoliselt väike. Süeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütolooogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja
Noori impressioniste vaimustas Manet` kaasaegsus, aga ka uudne maalimisviis. See polnud küll vabaõhumaal, kuid selles oli loobutud tuhmidest varjudest. Manet kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile enneolematu intensiivsuse. Nõnda sai Manet impressionistide eeskujuks. Hilisemal ajal aga sattus Manet ise oma noorte austajate mõju alla ning tema maalidesse ilmus rohkem õhku, valgust ja heledaid värve. Siiski ei saanud Manet`st impressionistide rühma liiget, ka ei esinenud ta nende grupinäitustel. Manet säilitab huvi oma piltide tegelaste hingeseisundi vastu, kuid vihjed neile jäävad alati delikaatseks ega muutu literatuurseks. Manet` peasiht on kujutada valgusest üleujutatud vorme, fikseerida lõuendile valguse ja õhu lõpmatut varieerumist. Tema hilisemate töödes hakkavad kaduma heledate ja tumedate osade
kujutamisest. Eriti just tema töödes on tunda, kuidas nägemine võib rõõmu pakkuda, ta suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. Edouard Manet oli impressionistidest vanem, kuid noori vaimustas tema kaasaegsus, aga ka uudne maalimisviis. See polnud küll vabaõhumaal, kuid selles oli loobutud tumedatest varjudest, nõnda sai Manet impressionistide eeskujuks. Järgmisel aastakümnel sattus Manet ise oma noorte austajate mõju alla ning tema maalidesse ilmus rohkem õhku, valgust ja heledaid värve. Manet ei lepi enamasti ainult vahetu taju ülesmaalimisega, kuigi teeb ka seda fantastilise meisterlikkusega. Ta säilitab huvi oma piltide tegelaste hindeseisundite vastu, kuid vihjed neile jäävad alati delikaatseks. Skulptor Rodin oli loobunud klassikalisest siledatest vormidest. Tema kujude pinnatöötlus on maaliliselt varjundirohke ja krobeline, mis aitab luua liikumise ja muutumise tunnet
Just kaasaegsete inimtüüpide asetamine vana kunsti ,,suursugusesse" konteksti sokeeris publikut. Noori impressioniste vaimustas Manet` kaasaegsus, aga ka uudne maalimisviis. See polnud küll vabaõhumaal, kuid selles oli loobutud tuhmidest varjudest. Manet kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile enneolematu intensiivsuse. Nõnda sai Manet impressionistide eeskujuks. Hilisemal ajal aga sattus Manet ise oma noorte austajate mõju alla ning tema maalidesse ilmus rohkem õhku, valgust ja heledaid värve. Siiski ei saanud Manet`st impressionistide rühma liiget, ka ei esinenud ta nende grupinäitustel. Manet säilitab huvi oma piltide tegelaste hingeseisundi vastu, kuid vihjed neile jäävad alati delikaatseks ega muutu literatuurseks. Manet` peasiht on kujutada valgusest üleujutatud vorme, fikseerida lõuendile valguse ja õhu lõpmatut varieerumist. Tema hilisemate töödes hakkavad kaduma heledate ja
Just kaasaegsete inimtüüpide asetamine vana kunsti ,,suursugusesse" konteksti sokeeris publikut. Noori impressioniste vaimustas Manet` kaasaegsus, aga ka uudne maalimisviis. See polnud küll vabaõhumaal, kuid selles oli loobutud tuhmidest varjudest. Manet kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile enneolematu intensiivsuse. Nõnda sai Manet impressionistide eeskujuks. Hilisemal ajal aga sattus Manet ise oma noorte austajate mõju alla ning tema maalidesse ilmus rohkem õhku, valgust ja heledaid värve. Siiski ei saanud Manet`st impressionistide rühma liiget, ka ei esinenud ta nende grupinäitustel. Manet säilitab huvi oma piltide tegelaste hingeseisundi vastu, kuid vihjed neile jäävad alati delikaatseks ega muutu literatuurseks. Manet` peasiht on kujutada valgusest üleujutatud vorme, fikseerida lõuendile valguse ja õhu lõpmatut varieerumist. Tema hilisemate töödes hakkavad kaduma heledate ja tumedate osade
annaabi.ee 
