kaotada peaaegu tundmatule või olla löödud pealtnäha tühise asjaolu läbi. Mõningas mõttes kajastavad suured kõikumised Ron Clarke`i karjääris tema jooksufilosoofiat, põhimõtet, et ta jookseb jooksmise enda, mitte võidu pärast. Ta võtab võidujooksu nagu elu ennast ja kes tahab teda mõõta, peab mõõtma kogu tema karjääri, mitte ainult tema pronksmedalit Tokio olümpialt vaid tema kaheksateist kümmet maailmarekordit mida ta purustas 60.ndatel aastatel. Tema kohta öeldakse, et ta oli selle kümnendi uuendaja ja revolutsionäär. Clarke küll ei olnud suurvõistluste mees, kuid kaheksateist maailmarekordit räägivad tema sihikindlusest ja pühendumisest, mis tegid tast suurepärase atleedi. Pärast jooksuradadelt lahkumist jäädakse Ron Clarke`i kaua mäletama mitte niipalju tema rekordijooksude tõttu vaid kui sportlast, kes oli väga suure südamega ja pidas
Alina Trussova 9b klass Alfred Neuland · Sündis 10. oktoobril 1895. a. Valga linnas · Eesti tõstaja · Esimene olümpiavõitja eestlasest · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit · Surnud 16. novembril 1966 Tallinnas · Valgas on Neulandile püstitatud mälestussammas Elulugu Alfred Neuland oli Valga linnas sündinud Eesti tõstja. Kuna Neulandi pere kolis varsti pärast Alfredi sündi Valgast Riiga, peavad lätlased teda ka oma sportlaseks ja Läti päritolu olümpiavõitjaks. Alfred hakanud teistele ärategemise eesmärgil
Jaan Talts Jaan Talts (sündinud 19. mail 1944 Massiarul Laiksaare vallas Pärnumaal) on eesti tõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali (vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969 hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustelt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja 1972 kuldmedali. 1967–1972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg), kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. 1989. aastast on Jaan Talts Eesti Olümpiakomitee liige ning on EOK juures asuva tippspordi nõukogu esimees. Aastatel 1995-1996 oli ta Riigikogu liige. Erika Salumäe Erika Salumäe (sündinud 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus (1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas ja 1988. aasta
Maailma 3 kõrgemat hoonet Merili Jõgi MJ211 Burj Khalif Burj Khalif Dubai Kõrgeim pilvelõhkuja 828 meetrit Hotell, elamuruumid, observatoorium, bürooruumid Ehitamine Adrian Smith Abraj Al-Bait towers Mecca Royal Hotel Clock Tower Saudi Araabia Mitu maailmarekordit Masjid al- Haram Ehitamine Kõrgeim ehitis Saudi-Araabias ( 601 meetrit ) Mosee Palvetuba ( 1000 inimest ) Hotell Kaubanduskeskus kellad Willis Tower USA (Chicago 108 korrust 1973-1998 103 korrus on avatud külalistele Willis Tower USA (Chicago 108 korrust 1973-1998 103 korrus on avatud külalistele Ehitamine Atennid
Mis aastal hakkas kehtima Eesti praegune põhiseadus? 1992 Mis oli Kalevipoja laeva nimi? Lennuk Mis värvi passid antakse Euroopa Liidu kodanike lemmikloomadele? Sinised Mitu Eesti naist on pälvinud Vabadussõja risti? Üks. Mis kuu on Mihklikuu? September. Mis aastal sai eesti endale esimese presidendi? 1938 Mille puhul antakse inimesele Lõvi märk? Tulekahjus või veeõnnetuses kellegi elu päästmise eest. Millised on Koidula kolm eesnime? Lydia Emile Florentine Mitu maailmarekordit püstitas Jaan Talts? 43 Kes konfeerisid Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlust? Annely Peebo, Marko Matvere Mitu liiget kuulub Tallinna linnavolikokku? 63 Kuidas nimetatakse Eesti teise astme kohtuid? Ringkonnakohtud Millal kinnitati Eesti riigi vapp? (pp/kk/aa) 19.06.1923 Millal sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks? (pp/kk/aa) 1.mai 2004
novembril 1938 Tallinnas Lõpetas Jakob Westholmi Gümnaasiumi Spordiga hakkas tegelema aastal 1954 Oli jalgrattaspordikooli direktor ning Tallinna linnaosavalitsuse spordijuht Tegeles kergejõustiku, tennise ja jäähokiga ning hiljem hakkas tegelema kiiruisutamisega 1963. aastal kuulus NSV liidu koondisesse Saavutused 6. veebruaril 1964. aastal Innsbruckis peetud taliolümpiamängudel saavutas ta 1500 m kiiruisutamises esimese koha Tema lemmikdistansiks oli 1500 meetrit On püstitanud kaks maailmarekordit Medalid ja tunnustused Esimene koht 1500 meetri uisutamises Viies koht 10 000 meetri uisutamises MM-ja EM- üheksa väikest medalit Eesti parim sportlane Eesti meister mitmevõistluses Oscar Mathieseni auhind Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Antson 2
koht 2005 ja liider 2007 suusatamises. Kuid nii nagu sportlastel ikka, on ka Virpil terviseprobleeme, mis talle kuidagi rahu ei anna. Virpit painavad selja ja puusavalud, kuid südikas naine püüab neist üle olla ja igalt päevalt viimast võtta ning paremat loota. Peale seda, et ta on supertubli suusanaine, kuulus Virpi Kuituneni nimele ka kepikõnni maailmarekord, kepikõnni promomispäevast Helsingis. Pärast ühist soojendusvõimlemist hakati üritama 100 meetri mitteametlikku maailmarekordit, mida seni polnud. Kuivõrd spordituusal oli au esimesena startida, kuulus rekord pisut aega talle. Virpi Kuitunen on just selline suusataja, kellele mina igal hooajal pöialt hoian, ja arvan, et teen seda veel kaua!
Usain St. Leo Bolt on sündinud 21.augustil 1986a. trelawnyis, Wellesley ja Jennifer Bolt'i pojana. Tal on vend Sadeeki ja õde Sherine. Ta on ainust, Kes on olnud korraga nii 100m. kui 200m. valitsev olümpia võitja ja maailmameister. Ta alustas jooksutreeninguid 10-aastasena, kui ta andekust märgati. Kaheteist aastaselt oli ta juba oma kooli kiireim 100m. jooksja. Bolt püstitas 31.mail 2008a. New Yorgis meeste 100m. maailmarekordi 9,72 . Ta uuendas enda nimel olevat 100m. maailmarekordit 16.augustil 2008a. olümpiamängudel Pekingis, joostes 9,69. Kahekümnendal püstitas ta 200m. maailmarekordi 19,30 ületades 2 sajandikuga oma eeskuju Michael Johnsoni rekordi. Saavutused: Olümpiamängudel: 2008a. Pekingis: *Olümpiavõitja 100m. jooksus 9,69. MR *Olümpiavõitja 200m. jooksus 19,30. MR *Olümpiavõitja 4*100m. jooksus 37,10 MR Maailmameistrivõistlustel: 2007a. Osakas *hõbemedal 200m. jooksus 19,91 *hõbemedal 4*100m. jooksus 37,89 2009a. Berliinis *Maailmameister 100m
Fred Fisker- Erika endine abikaasa Aare Tark- Erika eluarmastus pärast Fredi Vladimir Petronots- Erika treener TEOSE STIIL Sõnakasutus oli tavaline ja igapäevane Võõrsõnu ei olnud ja oli lihtne lugeda NÄITED ,,Ole täna parem kui eile ja homme parem kui täna" ,,Muidugi võidad ja sa tead seda isegi!" LUGEMISMULJE Ei tohi alla anda kui oled püstitanud eesmärgi milleni tahad jõuda. ERIKA SAAVUTUSED Kaks olümpiakulda Kaks MM kulda 16 maailmarekordit Üheksa korda valitud Eesti parimaks naissportlaseks. Aitäh kuulamast!
Carmen Apsolon VII klass Referaat ERIKA SALUMÄE Juhendaja: Silver Palu Koostas: Carmen Apsolon TUTVUSTUS Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Petanque'i Klubide Liidu president. SPORTLIKUD SAAVUTUSED Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused: 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud: 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992
ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Eesti meister vabamaadluses (1925.,1926. ja 1928.) ning kreeka-rooma maadluses (1926. ja 1927.).
Suurvõistlustel oli odavise esimest korda kavas 1906. a vaheolümpial, kus esikoha võitis rootslane Erik Lemming tulemusega 53.90 m. Ka esimeseks olümpiavõitjaks tuli 1908. a Londonis sama mees tulemusega 54.83 m. Esimene ametlik maailmarekord oli Lemmingu 1912. a visatud 62.32 m. Edasi tuleb pikk soomlaste ja rootslaste valitsemisaeg: maailma odaviskes võideti olümpiamängudel ja uuendati maailmarekordeid. Edukaim mees oli ,,Maailma Matti" Järvinen, kes parandas kümme korda maailmarekordit, viies selle lõpuks 77.23-ni, mis püsis 15 aastat ja mille ületas ameeriklane Franklin Held tulemusega 80.41 m, olles seega ka esimene 80 meetri mees maailmas. 90 m ületas esimesena norralane Terje Pedersen 1964. a tulemusega 91.80 m. Esimese, ja tänini ka ainsa, 1984. a visatud 100m ületava fenomenaalse odaviske maailmarekordi autor on Saksa kahemeetrine hiiglane Uwe Hohn tulemusega 104.80. Fantastika!!! Kahjuks katkestas vigastus selle üliandeka, kui mitte kõigi aegade
1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist, mille jaoks 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu asutamiskongress (lühend IAAF). Võeti vastu ka IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit. Nüüdseks on IAAF-il liikmesriike 210. Naised hakkasid kergejõustikku harrastama 20. sajandi alguses. Esimesed naiste maailmamängud toimusid 1922. aastal Pariisis. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka olümpiamängude kavva. Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud rahvusvaheliste võistluste arvu kasv ja üha suurenev kava ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus- ja traditsioonilised võistlused
· Berliini olümpial osales STEPULO V kokku 38 Eesti sportlast. AUGUST AUGUST NEO VOLDEMAR NEO VÄLI Kokkuvõte · Olümpiamängud lõppesid 16.augustil. · Püstitati 83 olümpiarekordit ja 16 maailmarekordit. · Kokku osales 3962 sportlast 49 riigist. · Saksamaa võitis kõige rohkem kuldmedaleid. · Mustanahalised võitsid 14 medalit. Kasutatud allikad http:// www.slideshare.net/MsFulmer/1936-olympics-ap-world-his tory https://en.wikipedia.org/wiki/1916_Summer_Olympics https://aladinsmiraclelamp.wordpress.com/2016/10/03/be rlin-olympics-1936-2 / http:// www.dailymail.co.uk/news/article-2517276/Jesse-Owens-1 936-Olympic-gold-medal-enraged-Hitler-auction.html https:// TÄNAN TÄHELEPANU
200 meetri liblikujumises oli Phelpsi võiduaeg 1.52,03. Teise kuldmedali teenis ta 4x200 meetri vabaltujumises USA teatenelikus, kuhu kuulusid veel Ryan Lochte, Richard Berens ning Peter Vanderkaay. Ameeriklaste võiduaeg oli 6.58,56. Usain Bolt - 21-aastane jamaikalane on Pekingi olümpiamängude suurim kergejõustikustaar. 200m jooksus varises löömatuna tunduv Michael Johnsoni maailmarekord, mille ajaks oli 19,32. Usain Bolt lõi Johnsoni eelmist maailmarekordit kõigest 0,2 sekundiga – jooksis ajaks 19,30 sek.Bolt võitis ka Pekingi olümpiamängude 100 meetri jooksu, millega püstitas 9,69 sekundiga maailmarekordi. 4 Jamaica teatenelik, kuhu kuulusid Carter, Frater, Bolt ning Powell, püstitas 37,10 sekundiga maailmarekordi. Jelena Isinbajeva - Teist olümpiat järjest naiste teivashüppes võitjaks tulnud Jelena Isinbajeva ületas kõrguse 5
● 1975, 1977, 1979, 1981 ja 1983 Euroopa meister ● 1977, 1981 ja 1983 Maailma karika võitja ● 1973 Euroopa noortemeister ● 2004 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Alfred Neuland (Neiland) ● 10. oktoober 1895 Valga - 16. november 1996 Tallinn ● Tõstja ● Esimene eesti olümpiavõitja ● 1920 võitis olümpiamängudel kulla ● 1922 võitis maailmamesitri tiitli ● 1924 võitis hõbemedali olümpiamängudel ● Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit ● Valgas on püstitatud talle mälestussammas (1995) Erki Nool ● On sündinud 25. juunil 1970 Võrus ● Kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik ● 2000. aastal võitis ta kuldmedali olümpiamängudel ● 1997 ja 1999 võitis ta hõbemedali Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel (seitsmevõistlus) ● 1998 võitis ta kuld medali ja 2002 hõbe medali Euroopa meistrivõistlustel (kümnevõistlus) ● 1996 võitis ta kuld medali ja 2000 ning 2002 hõbe
257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Oma karjääri jooksul pidas Voldemar Väli üle poole tuhande matsi, millest võitis üle 90%Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks.
Karjäär Aastad möödusid, koolipõlv jäi seljataha kidurast poisikesest oli saanud tugev noormees, kes jõumehena oli Tallinnas ja Väike-Maarja ümbruses endale juba nime teinud. Oli jõudnud kätte aeg elupõllul atra seada. Dr. Wladyslaw Krajewski, keda hüütakse Vene raskejõustiku isaks, kutsus Georg Lurichi enda juurde oma võimeid näitama. Sealt algaski Lurichi tähelend. Juba esimesel õhtul dr. Krajewski raskejõustikuklubis püstitas Georg Lurich paar maailmarekordit raskuste tõstmises, seejärel seljatas ta prantsuse maadluses - nii nimetati tollal praegust klassikalist maadlust - kõik klubi paremad maadlejad. Dr. Krajewski soovitas Lurichil veel mõneks ajaks koju sõita ning sveitsi vöövõitlust harjutada. 1895. aasta sügisel ilmus Georg Lurich taas Tsaari-Venemaa pealinna. Võitnud kõiki paremaid amatöörmaadlejaid klassikalises maadluses kui ka sveitsi vöövõitluses ja täiendanud
turustamist). Phelpsil on kaks vanemat õde, Whitney ja Hilary. Mõlemad õed on ujujad. Phelpsi sponsorid on Speedo, Visa, Omega, Power Bar ja Matsunichi. Phelps on kõigi aegade edukaim olümpiaujuja. Olümpiamedaleid on tal 16 ( neist 14 on kuldsed ) ja see on olümpiamängude rekord. Tema on ka ainuke sportlane, kes on ühtedelt mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit ( need 8 medalit sai ta 2008.aastal Pekingi suveolümpiamängudelt ). Phelps on teinud kokku 32 maailmarekordit. "Swimming World" leht on valinud Phelpsi neli korda aasta ujujaks aastatel 2003, 2004, 2006 ja 2007. Tema treener on olnud algusest peale Bob Bowman ( Bowmann sündis ja kasvas üles Kolumbias ). Phelps'i rahvusvahelised tiitlid, koos erinevate maailmarekorditega on talle toonud autasud nagu ,,World Swimmer of the Year Award" ( ,,Aasta ujuja auhind" ) aastatel 2003, 2004, 2006, 2007 ja 2008 ning ,,American Swimmer of the Year Award" ( ,,Ameerika aasta ujuja" ) aastatel 2001, 2002, 2003,
Liidu meistritiitleid võitis Erika Salumäe trekil kokku kümme. Pika ja eduka sporditee lõpetas Salumäe 1996. aastal Atlanta olümpiamängudel kuuenda kohaga, mis oli eestlaste parim individuaalne koht nendelt mängudelt. Alates 1999. aastast on Salumäe kuulunud UCI trekikomisjoni, olnud Riigikogu liige ja teinud edukat karjääri poliitikuna. 2004. aastast on Erika Salumäe Eesti Olümpiavõitjate Kogu president. Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992
hõbe- ja 5 pronksmedalit. Kuldmedali võitsid Alfred Neuland (kergekaal), Saul Hallap (keskkaal), Harald Tammer (raskekaal). Hilisematel aastatel jõudis maailmaklassi Arnold Luhaäär (1933 Euroopa meistrivõistluste hõbe, 1938 maailmameistrivõistluste pronks). 1966. aastal tõstis Olav Kool esimese eestlasena 3 tõstega 500 kg, järgmisel aastal ületas Jaan Talts selle tulemuse esimesena maailmas poolraskekaalus. Jaan Talts on kõigi aegade edukaim Eesti tõstja: ta on püstitanud 40 maailmarekordit ning võitnud olümpiamängudel kuldmedali (1972 raskekaalus) ja hõbemedali (1968 poolraskekaalus), 3 maailmameistrivõistluste kuldmedalit ja ühe hõbemedali ning 4 Euroopa meistrivõistluste kuldmedalit. Silmapaistvaid tulemusi on saavutanud ka Karl Utsar (1971 Euroopa meistrivõistluste pronksmedal raskekaalus). Tõstmine 2016. aasta suveolümpiamängudel toimus Rio de Janeiros 6.16. augustini
Neli aastat hiljem Barcelonas võistles Erika kuldmedalile juba sini-mustvalge lipu all. Eesti olümpiavõistkonna suurima lootusena jõuab Salumäe taas suurde finaali sakslanna, seekord Anett Neumanni vastu. Ja taas võitis finaali esimese sõidu konkurent. Salumäe aga ei kaotand lootust ning võitis teise ja kolmandagi sõidu ning tuli 31.juuli 1992 teistkordselt olümpiavõitjaks. Kokkuvõtteks Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud.
Oma elu parimad aastad veetis Alfred Neuland Valgas. 1920 sukeldus seltsiellu, 1921 asutas Vabaduse 12 oma äri, kus kauples peamiselt kalaspordiriistade, aga ka muuga. Pangalaenuga ostis sõiduauto, millest sai takso. Tal olid alati läikima löödud kingad, korralikult puhastatud ülikond, ka oma kaupluse ja auto hoidis ta eeskujulikult korras. 1922 ta abiellus, perre sündis neli poega. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. 1924. aasta olümpiamängudel Pariisis sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo (kullast olla ta oma sõnul ilma jäänud vaid Prantsuse kohtunike süül, kes olla hakanud talle dikteerima, kuidas võib tõsta). Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115
ja rekordeid püstitatakse, seda suurem kohustusekoorem langeb sportlase õlgadele. Paavo Kivine on öelnud: ,,Kes on kord imet suutnud, imetegija osa valinud, on edaspidi imetegijaks sunnitud." Nii juhtus ka Gerd Kanteriga Berliini maailmameistrivõistlustel eelmisel aastal. Meie jaoks oli läbipõlemine see, et medal ei olnud kuldne, vaid pronks. Me olime harjunud nägema teda ainult võitmas. Juhtis hooaja tippmargi edetabelit ja oli üritanud mitmel korral purustada maailmarekordit. Tänu vaimsele koormusele jäi oodatu tulemata. Ma arvan, et me eestlastena peaksime rahul olema tulemustega, mida sportlased on saavutanud. Ka Kanteri pronks oli ju siiski medal. Lihtsalt vahel on hetki, mis ei õnnestu nii nagu plaanitud. Spordiga tegelemine ei ole kerge. Tuleb palju vaeva näha. Võidud saavutatakse suure vaeva tulemusena, kuid lõpuks tasub kõik end ära, sest pole midagi paremat saavutada edu ja olla võitja!
Strongest Man".Võistlus sai alguse 1989.a. Ning nimetati kulturisti Arnold Schwarzenegger`i järgi Arnold Strongman Classic`uks.Võistlus toimub iga aasta Columbias Ohio osariigis USA`s Algselt oli võistlus mõeldud kulturistidele, kuid nüüd on saanud ka rammumeeste kokkutuleku ja võistemise kohaks. Aastatel 2003-2008 on võistluse vaieldamatuks liidriks olnud leedukas Zydrnas Savickas kes on püstitanud võistlusel ka 3 maailmarekordit, kokku on sellel võistlusel püstitatud kokku 12 maailmarekordit. 2007 aastal saavutas võistlusel kolmanda koha ka eestlane Andrus Murumets. Ülevaade eelmistest võitjatest: Aasta Liider Teine koht Kolmas koht Asukoht Derek Mikhail Columbus, 2009 Travis Ortmeyer Poundstone Koklyaev Ohio Zydrnas Derek Columbus,
rekordeid püstitatakse, seda suurem kohustusekoorem langeb sportlase õlgadele. Paavo Kivine on öelnud: ,,Kes on kord imet suutnud, imetegija osa valinud, on edaspidi imetegijaks sunnitud." Nii juhtus ka Gerd Kanteriga Berliini maailmameistrivõistlustel eelmisel aastal. Meie jaoks oli ,,läbipõlemine" see, et medal ei olnud kuldne, vaid pronks. Me olime harjunud nägema teda ainult võitmas. Juhtis hooaja tippmargi edetabelit ja oli üritanud mitmel korral purustada maailmarekordit. Tänu vaimsele koormusele jäi oodatu tulemata. Ma arvan, et me eestlastena peaksime rahul olema tulemustega, mida sportlased on saavutanud. Ka Kanteri pronks oli ju siiski medal. Lihtsalt vahel on hetki, mis ei õnnestu nii nagu plaanitud. Kristiina Smigun-Vähi otsustas pärast spordi plusside ja miinuste kokku liitmist naasta tippsporti. Pärast kaheaastast pausi tulla uuesti tippsporti. Teha seda pere kõrvalt. On kindlasti väga keeruline
Eesti olümpiavõitjad Merilin Jürine KK11-PE Alfred Karl Neuland · Oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümipiavõitja · Spordiala tõstmine (kergekaal) · Tulemus 257,5 (72,5-75-110) · Võitis kulla Antwerpenises 1920 · Võitis hõbemedali Pariisis 1924 · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit Eduard Pütsep · Oli Eesti maadleja, esimene olümpiavõitja maadluses · Spordiala kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal), võitis kulla 1924 · Võitis EM-hõbeda 1927 · 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus · 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli
alates 20. sajandist maailma kõrgeima hoone tiitlit kandnud, selle poolest, et seal on ka eluruume. Lisaks hõlmab hoone alumised 39 korrust hotell. Hoones on ka observatoorium (124. korrusel) ja bürooruume. Abraj Al-Bait Towers Abraj Al-Bait Towers, tuntud ka Mecca Royal Hotel kellatorn, on hoone kompleks Mecca , Saudi Araabia . Need tornid on osa King Abdulaziz Endowment Project , mis püüab kaasajastada linna toitlustus oma palverändurid. Kompleksi kuulub mitu maailmarekordit, kõrgeim kellatorn maailmas ja maailma suurim kella numbrilaud . Kompleksi hotell torn sai kolmas kõrgeim hoonemaailmas aastal 2012, ületades Taiwan 's Taipei 101 ja ületas ainult Dubai on Burj Khalifa ja Shanghai on Shanghai Tower Willis Tower Willis Tower (endine Sears Tower) on 108-korruseline pilvelõhkuja Ameerika Ühendriikides Chicagos. Selle algne kõrgus (maapinnalt katuseni) on 442 m. Aastatel 19731998 loeti seda maailma kõrgeimaks hooneks
Eesti olümpiavõitjad Gerli Sulg KK11-PE Click to edit Master text styles Alfred Neuland Second level Third level Fourth level Fifth level oli Eesti tõstja,1eestlasest olümpiavõitja. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Click to edit Master text styles Second level Eduard Pütsep Third level Fourth level Fifth level oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927. Eesti esimene olümpiavõitja maa- dluses. Voldemar Väli Click to edit Master text styles
Inglismaa meistrivõistlused.1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asubMonte Carlos ja liikmesriike on selles 210.Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. 2. KERGEJÕUSTIKU ALAD Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m
Sissejuhatus Georg Lurich, sünninimega Luri, oli üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast. Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmees Jüri Luri perekonnas ja suri 22. Jaanuaril 1920. aastal Venemaal Armaviris. Lurich oli suurepärane võimleja, samuti hea jooksja, hüppaja, jalgrattur, uisutaja ning maletaja. Lisaks valdas ta veel vähemalt kümmet keelt. Lurich püstitas ligi 40 maailmarekordit. Ta oli 177 cm pikk ning parimas vormis olles kaalus 90 kg. Parema käe biitsepsi ümbermõõt? oli 37-41cm ning rind 120-128 cm, reis 61cm ja säär 40. 3 Tee maadluseni Kümme aastat vana, astus Georg Lurich juunior õppima Tallinna Peetri Reaalkooli (Tallinna Reaalkool). Tallinnas elas Lurich oma onupoja Hans Luuri juures, kes pidas pagariäri.
Sissejuhatus Georg Lurich, sünninimega Luri, oli üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast. Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmees Jüri Luri perekonnas ja suri 22. Jaanuaril 1920. aastal Venemaal Armaviris. Lurich oli suurepärane võimleja, samuti hea jooksja, hüppaja, jalgrattur, uisutaja ning maletaja. Lisaks valdas ta veel vähemalt kümmet keelt. Lurich püstitas ligi 40 maailmarekordit. Ta oli 177 cm pikk ning parimas vormis olles kaalus 90 kg. Parema käe biitsepsi ümbermõõt? oli 37-41cm ning rind 120-128 cm, reis 61cm ja säär 40. 3 Tee maadluseni Kümme aastat vana, astus Georg Lurich juunior õppima Tallinna Peetri Reaalkooli (Tallinna Reaalkool). Tallinnas elas Lurich oma onupoja Hans Luuri juures, kes pidas pagariäri.
Peale laskmise tegid laskurid vabal ajal regulaarselt kuiva treeningut. Rooma MM-voistlustel 1935. aastal voitsid Eesti laskurid juba uheksa medalit (4+4+1) ning pustitasid kaks maailmarekordit. Vabapussi standardis laks randkarikas Copa Argentina kull Soomele, kuid hobemedalid voitis Eesti meeskond koosseisus Jaak Karner, Ernst Rull, Endel Rikand, August Liivik ja Elmar Kivistik. Individuaalmedaleid voitsid veel Gustav Lokotar ning Johannes Vilberg. Kaks aastat hiljem, 1937 toimusid MM-voistlused Helsingis ning kujunesid Eesti laskuritele vaga edukaks
Enne teda saavutas hõbedapositsiooni eestlane Rein Aun, kes võistles küll NSV Liidu eest, ent sellest hoolimata võime uhkust tunda ta saavutuse eest punktiskooriga 7842 1964. aasta olümpiamängudel Tokyos. Kõige varasem medal läheb aga taaskord Eesti nimele 1924. aastal Pariisi olümpiamängudel tõi sportlane Aleksander Klumberg koju pronksmedali skooriga 7329. Medaleid eestlased küll rohkem pole võitnud, ent Eesti on hoidnud kord ka maailmarekordit kümnevõistluses. 16.-17. septembril 1922. aastal Helsinkis Aleksander Klumbergi saavutatud skoor 7485,61 oli piisav, et kanda ka Eesti maailma rekordite raamatusse. Hetkel on läbi aegade Eesti kolm parimat kümnevõistlejat olnud Erki Nool (tulemusega 8815 Edmontonis 2001. aastal), Kristjan Rahnu (tulemusega 8526 Arles's 2005. aastal) ning Valter Külvet (tulemusega 8506 Staikis 1988. aastal). Eks jääme ootavalt tulevikku vaatama ja edu me sportlastele kümnevõistlustes! Allikad et
· Eesti ulukitelt on võimalik saada 13 trofeed. · Põder, sokk ja hirv - on võimalik saada sarved · Metssiga - kihvad · Karu, ilves ja hunt - saab kolju ja nahad · Rebane, kährik ja nugis - koljud · Varsti lisanud ka koprakolju. · Trofeesid hinnatakse näitustel, kus neid hindavad litsentseeritud kohtunikud. Andmed kantakse kataloogidesse. Pärast hindamist saavad parimad trofeed medalid (hinnatakse pallide alusel). · Eestist pärit ilvesenahk omab maailmarekordit. · Naha trofeedes omab suurt rolli ka naha parkija! · Koljude hindamisel on üks osa. Võetakse kõige suurem laius ja kõige suurem pikkus. Need liidetakse omavahel kokku ja saadakse teatud punktisumma (millimeetritäpsus). · Trofu kriteerium- loom peab olema kütitud vastavalt jahiseaduse reeglitele. Vastasel juhul trofee ei loe. · Põhjapõtradel on nii isas, kui emasloomadel sarved, teistel kitsedel nii ei ole. · Sarvekännise peale hakkab sarv kasvama
juulil 1946) on eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Esimese Eesti kergejõustiklasena olümpiavõiduni jõudnud kõrgushüppaja Jüri Tarmak alistas maailma paremiku 1972. aasta Müncheni olümpial. Tallinnast Leningradi õppima asunud omaaegse kettaheitja Aadu Tarmaku poeg Jüri Tarmak kinnitas juba olümpiaaasta talvel oma sportlike tulemuste uut kvaliteeti, ületades sisetingimustes 2.22. Ning üritades ka uut maailmarekordit. Elu vormi tõusis aga eestlane, keda kodu Eesti spordijuhid ikka leningradlaseks pidasid, juulis 1972. NSV Liidu meistrivõistluste kvalifikatsioonivõistlustel ületas Tarmak teisel katsel kõrguse 2.25. See oli uus suurepärane isiklik rekord ja maailma hooaja tippmark, mis jäigi Müncheni aasta parimaks. Seejärel üritas eestlane maailmarekordilist 2.30et, mis teisel katsel väga napilt maha tuli. Ja kuigi järgmisel päeval toimunud põhivõistlustel oli Tarmak 2
Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele. Eelvõistluses tühistas soomlasest kohtunik vaieldavalt eestlase parima, 65 meetrise viske, kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord ületada. Esimene päev 100m 12,3 kaugus 6.59 kuul 12.92 kõrgus 1.75 400 m 55,0. teinepäev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord) Ketas 39.64 teivas 3.40 oda 62.20 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti. 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi.
kõigi aegade edukam olümpiaujuja. Olümpiamedaleid on tal 16, millest 14 on kuldsed, see on olümpiamängude rekord. Tema on ka ainuke sportlane, kes on ühtedelt mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit (2008). Eelmine rekord 7 kullaga kuulus samuti USA ujujale Mark Spitzile. Lisaks on tal kokku 22 maailmameistritiitlit, mis on samuti ainult temale seni jõukohane olnud. Kokku on ta MM-ilt võitnud 26 medalit 50 m basseinist ning ühe MM-kulla lühiraja ujumiselt. Phelps on teinud kokku 37 maailmarekordit. "Swimming World" leht on valinud Phelpsi neli korda aasta ujujaks 2003, 2004, 2006 ja 2007. Tema treener on olnud algusest peale Bob Bowman. Ujumise algõpetus Arvestada tuleb laste ja noorte vanuselisi iseärasusi: · 3-5aastased lapsed tahavad eelkõige mängida ja supelda. Neid ei väsitata pikkade seletustega. Tundideski piisab 3-5 harjutusest ja 20-minutilisest tunnist · 6-8aastased lapsed on kannatlikumd, kuigi nende tähelepanu on ka hajevil.
Sellest ajast peale ei loetud teda enam Eesti NSV sportlaseks. Esimese Eesti kergejõustiklasena olümpiavõiduni jõudnud kõrgushüppaja Jüri Tarmak alistas maailma paremiku 1972. aasta Müncheni olümpial. Tallinnast Leningradi õppima asunud omaaegse kettaheitja Aadu Tarmaku poeg Jüri Tarmak kinnitas juba olümpia-aasta talvel oma sportlike tulemuste uut kvaliteeti, ületades sisetingimustes 2.22. Ning üritades ka uut maailmarekordit. Elu vormi tõusis aga eestlane, keda kodu Eesti spordijuhid ikka leningradlaseks pidasid, juulis 1972. NSV Liidu meistrivõistluste kvalifikatsioonivõistlustel ületas Tarmak teisel katsel kõrguse 2.25. See oli uus suurepärane isiklik rekord ja maailma hooaja tippmark, mis jäigi Müncheni aasta parimaks. Seejärel üritas eestlane maailmarekordilist 2.30-et, mis teisel katsel väga napilt maha tuli. Ja kuigi järgmisel päeval toimunud põhivõistlustel oli Tarmak 2
Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele. Eelvõistluses tühistas soomlasest kohtunik vaieldavalt eestlase parima, 65 meetrise viske, kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord ületada. Esimene päev 100m 12,3 kaugus 6.59 kuul 12.92 kõrgus 1.75 400 m 55,0. teinepäev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord) Ketas 39.64 teivas 3.40 oda 62.20 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti. 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi.
Jaan Talts Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 Massiarul Laiksaare vallas Pärnumaal) on Eestitõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali(vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustelt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja 1972 kuldmedali. 19671972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg), kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. Aasta : 1972 Spordiala : tõstmine (raskekaal) Tulemus : 580,0 Jüri Tarmak Jüri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) on eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Jüri isa oli kettaheitja Aadu Tarmak. Jüri tegeles lapsena paljude spordialadega, kuid tema
Sellest ajast peale ei loetud teda enam Eesti NSV sportlaseks. Esimese Eesti kergejõustiklasena olümpiavõiduni jõudnud kõrgushüppaja Jüri Tarmak alistas maailma paremiku 1972. aasta Müncheni olümpial. Tallinnast Leningradi õppima asunud omaaegse kettaheitja Aadu Tarmaku poeg Jüri Tarmak kinnitas juba olümpia-aasta talvel oma sportlike tulemuste uut kvaliteeti, ületades sisetingimustes 2,22. Ning üritades ka uut maailmarekordit. Elu vormi tõusis aga eestlane, keda kodu Eesti spordijuhid ikka leningradlaseks pidasid, juulis 1972. NSV Liidu meistrivõistluste kvalifikatsioonivõistlustel ületas Tarmak teisel katsel kõrguse 2.25. See oli uus suurepärane isiklik rekord ja maailma hooaja tippmark, mis jäigi Müncheni aasta parimaks. Seejärel üritas eestlane maailmarekordilist 2,30-et, mis teisel katsel väga napilt maha tuli. Ja kuigi järgmisel päeval toimunud põhivõistlustel oli Tarmak 2
suurvõistlustel ning märkimisväärt olevad saavutused. 1.1.5. Erika Salumäe Alustas rattaspordiga 1980. aastal spordikoolis Jüri Kalmuse juhendamisel, hilisemad treenerid S. Solovjov ja V. Leonov. Lõpetanud Elva õhtukeskkooli ja Smolenski Kehakultuuri Instituudi. Trekisõitu proovis esmakordselt 1981. aastal, mil saavutas kohe pronksmedali 500m paigaltstardiga sõidus Tallinnas (5). Kahekordne trekisprindi olümpiavõitja Kahekordne maailmameister Püstitanud 16 maailmarekordit Kümnekordne N Liidu meister Eesti aasta naissportlane 9 korda 1982- Jerevani trekil maailmarekord 1km lendstardiga sõidus (1. 12, 365) + N Liidu karikavõitja trekisprindis. Aasta lõpul murdis treeningul rangluu. 1983- Edmontoni universaalil 2 kulda- sprindis ja lendstardiga sõidus + hõbe punktisõidust. Eesti aasta naissportlane. 1984- MMi hõbe trekisprindid + hooaja 4 maailmarekordit 1985- kahekordne N Liidu meister sprindis ja 3km jälitussõidust. Uueks treeneriks Leonov
juulil, 1971. aastal, on Eesti võistlustantsija ja üheteistkordne Eesti meister standardtantsudes. Tantsimisega alusta ta juba 10- aastaselt. 1999. aastast alates on A. Vardja elukutseline tantsuõpetaja ja ka tantsuvõistluste kohtunik. Silmapaistvaimaks Eesti jalgratturiks on Erika Salumäe, sündinud 11. juunil, 1962. aastal Pärnus. Ta on tulnud kahekordseks maailmailmameistriks ja ta on ka kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. E. Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit ninga valitus Eesti parimaks naissportlaseks on teda valitud koguni üheksal korral. Olümpiamängudel on ta osalenud kokku kolmel korral, kus kahel korral sai ta kuldmedali, 1988. aastal suveolümpiamängudel Seoulis ja 1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas. Kolmandal korral, Atlantas, jäi ta kuuendale kohale. 7 Lisad Erki Nool pilt1 Andrus Veerpalu pilt 2
Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asub Monte Carlos ja liikmesriike on selles 210. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400
1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asub Monte Carlos ja liikmesriike on selles 210. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. 4 Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala.
70 2006 Christina Obergföll 66.91 2007 Christina Obergföll 70.20 2008 Barbora Spotakova 72.28 2009 Maria Abakumova 68.92 2010 Maria Abakumova 68.89 3.4 KÕIGI AEGADE PARIMAD TULEMUSED Meeste maailmarekord odaviskes kuulub tsehh Jan Zelezny'le, kes püstitas rekordi 98.48m 1996. aasta mais Saksamaal Jenas. Naiste maailmarekordit hoiab enda nimel Barbora Spotakova, kes püstitas rekordi 72.28 2008. aasta septembris Saksamaal Stuttgartis. 3.4.1 MEESTE TOP10 Nr # Tulemus Sportlane Viske sooritamise koht Kuupäev 1 98.48 Jan Zelezny Jena 25/05/1996 2 93.09 Aki Parviainen Kuortane 26/06/1999 3 92.61 Sergei Makarov Sheffield 30/06/2002 4 92
Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asub Monte Carlos ja liikmesriike on selles 210. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m
meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asub Monte Carlos ja liikmesriike on selles 210. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. TÄHTSAMAD VÕISTLUSED Tähtsaimad rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused on: ·Olümpiamängud ·Maailmameistrivõistlused ·Euroopa meistrivõistlused Veel peetakse järgmisi võistlusi: ·IAAF-i maailma karikavõistlused
Olümpiakuld tuli Salumäele finaalieduga 2:1 . Neli aastat hiljem Barcelonas võistles Erika kuldmedalile juba sini-mustvalge lipu all. Eesti olümpiavõistkonna suurima lootusena jõuab Salumäe taas suurde finaali sakslanna, seekord Anett Neumanni vastu. Ja taas võitis finaali esimese sõidu konkurent. Salumäe aga ei kaotand lootust ning võitis teise ja kolmandagi sõidu ning tuli 31.juuli 1992 teistkordselt olümpiavõitjaks. Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastail. Ei naistest ega meestes ole kedagi teist 9 korda Eesti parimaks sportlaseks valitud. Sisukord Eessõna Kaherattalise ajalugu Kaks, mitte neli Leiutuspalavik Jalgrattasport Erika Salumäe Karjääri algus Olümpia Tarvastu Gümnaasium Eliizabeth Mändul Minu lemmikspordiala-jalgrattasport
annaabi.ee 
