Tema võrrandid tõestavad tihedat seost elektri- ja magnetvälja vahel. Eeter osutub kuumaks õhuks- Maxwelli võrrandite põhjal on võimalik välja arvutada eetri kiiruse. Ta eeldab ,et kogu universumit täidab eeter. Kaks füüsikut üritavad seda tõestada, kuid selleks on vaja valguskiiruse mõõtmeid mida nad ei suuda leida. Seda aga parandab Einstein oma relatiivsusteooriaga. Tänapäeva füüsika umbes 1900-2000 Aatomist Universumini Meie maailmapilt muutub pidevalt. Mõju ja põhjus ei kuulu enam kokku ning aeg ja ruum on suhtelised suurused. Uut füüsikat ei ole võimalik samas ulatuses kui varasemat füüsikat praktiliseks leiutisteks kasutada. Kõige suuremad väljakutsed on kuidas soojuskiirgus eraldub, valguse tekkimise saladus ning aja ja ruumi mõistmine. 1900. jõutakse arusaamisele, et füüsikas on lahendamata probleeme, kuid paljude arvates on neid võimalik lahendada olemasolevates raamides
olemas või ei. Megamaailma füüsikas on oluliseks lähtepunktiks Universumi ühtsuse printsiip. See printsiip eeldab et kogu Universumi koostis on põhimõtteliselt üks ja seesama. See tähendab, et samu aineid Võib leida nii Päikesel, Päikesesüsteemi planeetidel kui ka teistes galaktikates. Teistest füüsikaseadustest on põhiprintsiipide kõrval erilisel kohal nn. jäävusseadused. NÜÜDISAEGNE FÜÜSIKALINE MAAILMAPILT Maailmapildi mõiste ja ajalooline areng Eristatakse üldteaduslikku, loodusteaduslikku, eriteaduslikku maailmapilti. Füüsikaline maailmapilt kuulub eriteadusliku maailmavaate hulka. Maailmapildi moodustavad maailmavaatelised teadmised, mis mõjutavad inimese taotlusi ja tegevust ning seovad need vaadeldaval etapil ühiskonnas omaks võetud normidega, väärtustega ja ideaalidega.
...............................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt................................................................................15 2.Füüsika uurimismeetodid......................................................................................18 2.1.Teaduse üldine meetod...................................................................................18 2.2.Seletamine......................................................................................................19 2.3.Tõestamine..........................................
ning me ise areneksime siis tohutult. Võibolla nad üldsegi kaitseksid meid universumi ohtude eest. Ise ma arvan küll, et meile halba ei tehtaks ning me peaksime kogu aeg otsima naabreid mujalt universumist. Kes ei riski see sampust ei joo. Kokkuvõte Läbi aegade on inimkonda paelunud tähistaevas ning kõik, mis meid ümbritseb, kuidas elu toimib ning mis meid ees ootab. Nüüdseks, kui on leiutatud võimsad teleskoobid, on võimalus päikesesüsteemi oma jalaga avastada ja uurida triljoneid kilomeetreid kaugemal olevaid taevakehi, on see eriti populaarne. Kellegile ei meeldi mõte, et me oleme siin üksi. See oleks justkui täielik raiskamine, kui võtta arvesse universumi suurust. Tõenäoliselt ei suudaks inimkond tervet universumit avastada, rääkimata paralleel universumite võimalusest. Mis meid kõik ees ootab selle avastute retkete käigus. Mida kõike me kohtame või keda kõike me kohtame
Looduses esineb tasemeline struktureeritus. Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada sellel tasemel oluliste seaduspärasuste abil ja see ei sõltu kuigivõrd teistele struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest. Sõna loodus ongi maailma see sünonüüm, mis kõige probleemivabamalt sobib füüsikalisse konteksti. Sõnal maailm on ju olemas ka mittefüüsikalised tähendused (mõttemaailm, tundemaailm jne), sõnaga Universum kaasnevatest probleemidest oli aga juba ülalpool juttu. Loodus (lad.k. natura) on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti (kunsti, muusikat, arhitektuuri, kirjandusteoseid jne) sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks. 2. Mis on maailm? Miks maa, miks ilm?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Marta Strauss DAVID HUME JA INDUKTSIOONIPROBLEEM Essee Õppejõud: Peeter Müürsepp Tallinn 2018 Eesti Keele instituudi eesti keele seletav sõnaraamat seletab sõna induktsioon kui 1. loog üksiku v. erilise põhjal üldise järeldamine. (EKI, 2018) Induktsioonist võib järeldada, et kui ühtedel asjadel on kindel omadus, on see ka teistel sarnastel asjadel ja see sarnane omadus on minevikus, tulevikusja olevikus sama. Induktiivsed järeldused on need, mis tulenevad jälgitust ja muutuvad üldisteks seaduspärasusteks. Näiteks kui oleme söönud mõned korrad magusat õuna, eeldame, et ka kõik järgmised õunad, mida sööme on magusad
Häädemeeste Keskkool Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine ja areng Füüsika referaat. Häädemeeste 2008 SISUKORD 1.Kosmoloogiline printsiip 2.Suur pauk 3.Suure paugu teooria kronoloogia 4.Antroopsusprintsiip 5.Heisenbergi määramatusprintsiip 6. Täielik kosmoloogiline printsiip ja kosmoloogilise printsiibi võimalik rakendatavus aja suhtes 7.Läbipaistev universum 8.Kasutatud kirjandus Kosmoloogiline printsiip Tegelikult me teame, mis on lõpmatu ruum. Me tajume ruumi nägemismeele abil ja lõpmatu on see ruum, kus igast meile nähtavast esemest kaugemal (tagapool) on veel teisi esemeid. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme (galaktikad) on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune
1 astronoomiline ühik = Maa kaugus Päikesest. Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Niisiis kuulub Päikesesüsteemi 9 planeeti. ,,Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi! Teiste järgi planeedi liikumisrada on äärmiselt pikk ja planeet asub väga kaugel Päikesest (teeb tiiru ümber Päikese 800 aastaga!). Suuruselt oleks selline planeet 2-5 korda suurem Maast. Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini
mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate?
UNENÄOD Kuigi sa võib-olla arvad, et pole sugugi tähtis iga päev oma und täis magada, ei ole see tegelikult tõsi. Et püsida terve, on head magamisharjumused sama tähtsad kui korralik söömine. SISSEJUHATUS Uskumatu, kuid umbes kolmandiku oma elust me kulutame magamisele. Nagu söök, jook, nii on ka uni inimese eluks hädavajalik. Pole inimest, kes ei näeks unenägusid, iseasi on see, kui palju neist meelde jääb. Unenäodki on erinevad: mõned väga selged, meeldejäävad ja isegi värvilised, teised ainult hägusad detailid. Unenägude ja nende seletamisega on inimkond tegelenud aastasadu, otsinud sealt nõu ja abi nii oleviku kui tuleviku tarvis. Nii on seda ka Eestimaal tehtud. Tõsi küll, viimase viiekümne aasta jooksul sellealast kirjandust välja pole antud, kuid käest kätte on käinud vanaemade ja vanaisade aegsed unenägude seletajad. Ma tegin oma uurimustöö unenägudest, sest aegade jooksul olen ma märganud, et unen�
Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on päriselt olemas ja mis on näiv või päriselt olev kaasnähtus. Ajalooline perspektiiv: eksperimenteeriv teadus tekib uusajal, 17. Sajandil, enne seda katseid ei tehtud. Pööret seostatakse Newtoni mehhaanikaga. Teadust kui tegevust isel teaduslik meetod, mis seisneb protseduuride kogumis, mis annavad teadusele süstemaatilise iseloomu ja aitavad avastada uusi tõdesid. Teaduse formaalsed määratlused; loogiline empirism: Teadusel on 2 olulist omadust: empiiriline alus ja loogiline struktuur. Üldistuse kontrollimine uutes vaatlustes. Wittenstein: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. Millal teha vaatlusi, kas homme on ka kõik a-d b-d. Üldiselt ei eelda enne midagi, alles vaatluste ja andmete kogumisega. Formaalsed käsitlused; falsifikatsionism: siin on juba alguses olemas hüpotees. Ei
2 kvark Kvargid on fundamentaalsed elementaarosakesed. Et neutronid ja prootonid koosnevad kvarkidest ja elektronid (mis on leptonid) on samuti fundamentaalosakesed, siis võib öelda, et kvargid ja leptonid on praegu teadaolevalt aine vähimad ja jagamatud osakesed. 21.KOSMOLOOGIA, Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist. 22. NÜÜDISAEGNE MAAILMAPILT Tähistaevas, Muutumatu tähistaeva taustal liikuvat ja oma kuju muutvat Kuud jälgides märkasid vana-aja tähetargad teisigi "rändavaid tähti", mida hakati nimetama planeetideks (kr astbar er planbar etes, ekslev täht). Nagu Kuu ja Päikese puhul, püüti siingi seostada rändtähtede liikumist maapealsete sündmustega. Tänapäeva teadus eitab planeetide mõju, sellele vaatamata kasutavad astroloogilised süsteemid praegugi ennustuste - horoskoopide tegemisel planeetide asendit taevas
mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.
mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.
Kui maailma olemuseks on tahe, on ka meie olemuseks tahe, aga tahe on lõputu, kuid täitmine alati piiratud. Tal on olulisi paralleelne budismiga, ka selles arvatakse, et kannatust põhjustab elujanu. „Meie maailm on halvim võimalikest maailmadest“ „Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida“ Inimene on reeglina õnnetu, õnnetust on rohkem kui õnnelikkust. Kunstide olulisus, kunst aitab. Pilet 6 1. Aristoteles ja tema filosoofia 384-322 e.Kr, pärit Makedooniast. Platoni õpilane, õpib Platoni Akadeemias, kuid kasvavad lahku. Platon on eelkõige matemaatik, kes segab seda poeemiaga, ning tema arvates on tähtis ainult mõtlemine, katseid pole vaja. Aristoteles on aga eelkõige loodusteadlane, tema isa on arst, seega on vaja katseid ning vaatluseid(ei saa ainult mõelda, et inimene sureb ära). Samuti hoolitses Aristoteles noorena oma välimuse eest, mis häiris Platonit.
ja uurimisvaldkond, mille olemuseni me kohe ka jõuame. Antud tehnoloogiavorm on väga tugevalt seotud Maailmataju erinevate osade teadusliku olemuse ja käsitlusega. Järgnevalt vaatame lähemalt seda, mida need Maailmataju osad endast kujutavad. Universumi füüsika valdkond käsitleb Universumi füüsikalist olemust. Tegemist on füüsikateooriaga, mis arenes välja ajas rändamise füüsikateooriast. Antud teooria annab mõista seda, et mis on Universum oma olemuselt. Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt
D: Jah, täpselt. Kõik, mis vastab teatud vibratsioonile ja energiale, ühineb ja jääb kohale kuni uue "puhastuseni". A: Praegu oleme just sellises olukorras? D: Ja siia oli päris algusest peale saadetud loomine ühesuguse vibratsiooniga. Sadade tuhandete aastate jooksul toimus hajumine ja nüüd on saabunud aeg sarnased ühendada. A: Kas see on esimene taoline ühendamine? D: Ei, kolmas. A: Kas võid mulle rääkida eelnevatest? D: Ei, sest ma ei tea neist. A: Nagu ma aru saan, siis viib Universum aeg-ajalt läbi üksuste eraldamise: head jäävad, halvad lähevad? D: Me ei saa jagada inimesi headeks ja halbadeks. Maatriks otsustab, kes jääb, kes läheb. See on vibratsiooni küsimus. A: Ja see toimub kõikjal? Siia võivad üle kanduda olendid teistest segmentidest? D: Jah, kui nad sobivad vibratsiooni tasandil, ja kui nii otsustab teise segmendi looming teatud vibratsiooniskaalaga. A: Kas nad siis ei ole osa teatud universumist, planeedist, erinevatest liikidest?
See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas e
Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie tulevik. Kas Star Trek?....................................................................................34 7
mida meeled tervikuna võetult edastavad, veel enam, ta muudab need mõisteiks ja seob mõisted otsusteks. Seega ei tulene kord maailmas mitte temast enesest, vaid sellest, et maailma teadvustav mõtlemine ise on korrastamine, on esimene aste selle kogemuse liigitamises, mis lõpuks tekitab teaduse ja filosoofia. See viimane - mõistuse tegevuse siduv osa on teatavasti loogika objektiks, mille rajajaks oli Aristoteles. See üldine loogika ei olnud Aristotelese aegadest eriti muutunud. Ka Kant jätab põhiliselt selle kehtima. Aga see, mis Kantil südamel asub, ei ole mitte niivõrd üldise loogika küsimus: kuidas pean ma mõisteid siduma, selleks, et jõuda õigetele otsustele, järeldustele jne? - vaid Kanti küsimus on: Kuidas jõuab meie mõistus üldse mõisteteni? Kuidas on see võimalik, et meie mõistus mõisteid loob, neid teatud kindlate objektiga seob, nii et see
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Unenägude seos reaalsusega Arvestuslik töö Kertu Rannak PK-11 Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetata
lihtsalt sellesse selgust tuua ja selle taas õigel kujul püstitada. Teised võivad kergesti minna samal teel kaugemale, ent kellelgi pole lihtne jõuda selle lõppu -- sest pole sugugi kerge teha vahet sellel, mis on inimese praeguses loomuses algupärane ja mis kunstlik, ning eksimatult ära tunda olekut, mida enam ei eksisteeri, mida võibolla pole kunagi eksisteerinud ja tõenäoliselt ei saagi eksisteerima, aga millest meil ometi peab olema küllaldane ettekujutus, selleks et saaksime õigesti otsustada oma praeguse olukorra üle. See inimene, kes kavatseb täpselt kindlaks määrata ettevaatusabinõud, mida tuleb rakendada kõnealusel teemal usaldusväärsete vaatluste teostamisel, vajab ilmselt filosoofiat rohkem, kui arvata võiks. Minu meelest vääriks järgmine probleem tõepoolest meie sajandi Aristoteleste ja Pliniuste tähelepanu: Milliseid katseid oleks vaja teostada, et õppida tundma loomulikku inimest? Ja millised peaksid olema
Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika) 3) Ei saa vastata ühel ega teisel viisil = FILOSOOFILISED KÜSIMUSED. N: kui maailm oleks teistsugusena loodud, kas siis kukuks ka kivi allapoole? Saab ainult teoritiseerida. Filosoofia väärtus:
Universum. Gerda Jaanus Häädemeeste Keskkool 12.klass 2008 a. Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Uinversumi paisumine pärast Suurt Pauku. 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Kindlat dateeringut Suurel Paugul ei ole. Nimetatakse daatumeid 13,7 miljardit aastat tagasi, 15 miljardit aastat tagasi ja 17 miljardit aastat tagasi. Kõige tõendatum daatum on praegu 17,1 miljardit aastat tagasi. Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada Universumi tulevikku. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht,
• Füüsikas me hakkame edaspidi nimetama maailmaks kõike, mis ümbritseb mistahes konkreetset inimest samamoodi nagu kõiki teisi inimesi. • Maailmapildiks on kombeks nimetada teadmiste süsteemi, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. • Kui soovitakse rõhutada maailmapilti moodustava info saamise ühesuguseid ehk universaalseid füüsikalisi meetodeid, siis kasutatakse sageli maailmaga samas tähenduses mõistet universum. Pole midagi füüsikaliselt uuritavat, mis jääks väljapoole universumit. Loodus ja loodusteadused • Füüsika ei uuri inimese mõttemaailma. Mõttemaailm eksisteerib vaid inimese teadvuses ega ole reaalne. • Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist ja valguse murdumist. Füüsika uurib seda, mis eksisteerib inimese teadvusest sõltumatult. • Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene kui bioloogiline objekt.
Kas Star Trek? ....................................................................................... 34 Uus maailm braanide maailm ................................................................................... 38 Sõnaseletusi ................................................................................................................. 46 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................... 55 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI Eessõna 1988. aastal, kui ilmus ,,Aja lühilugu"1, tundus kõikeseletav teooria olevat käegakatsutavas kauguses. Mis ja kuidas on sestsaadik muutunud? Kas oleme eesmärgile lähemale jõudnud? Paraku pole meie lõppsiht veel kaugeltki nähtav. Vanasõna ütleb, et reisimine, lootus südames, on etem kui kohalejõudmine. Uudsuseiha
Viimasel ajal võib internetist leida üha rohkem multiuniversumi teooria kohta käivat informatsiooni. Antud töös tahab autor leida erinevaid võimalusi teiste universumite eksistentsi võimalikkuse kohta. Muus seas otsitakse antud töös vastust ka küsimustele, kust multiuniversumi teooriad alguse said ning mille abil on võimalik neid tõestada. Selle käigus selgitatakse lühidalt kosmose olemust ning universumis toimuvat, otsitakse teooriaid teistest universumitest ning analüüsitakse mõnda tõenäolisemat neist põhjalikumalt. Töö käib peamiselt kirjanduse ning intervjuuga. Seejuures kasutab autor Brian Greene raamatut ,,The Hidden Reality: Parallel Universes and the Deep Laws of the Cosmo"(2011, USA). Samuti mõned artiklid tuntud teadusajakirjadest ning kasutusele tuleb ka NASA andmebaas. Õpilastöö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada ja anda ülevaade faktidest, mis
suhtes õiglaselt 1. Mis on õnn? Erinevad eetilised koolkonnad: A)Populaarne hedonism arusaam selle kohta, mis on õnn ja hea elu. Õnn peitub iha objektide(need, mida me tahame) poolt pakutavas naudinguis. õnn selle arusaama järgi. Inimene tänavalt: ,,hea elu on see, kui ma saan asju, olukordi, mida soovin". Õnn, kui mingite asjade omamine hüved. N: palju raha, suur sotsiaalne tunnustus, maja, auto, suvila...:) Nii Platon kui Aristoteles panevad nimekirja rikkuse, sõbrad, populaarse partneri, sotsiaalse tunnustuse(austus teiste inimeste poolt), kõrgesse perekonda sündimise, tervise, atraktiivne välimus, sugulaste ja eriti laste hea käekäigu. Probleemid: 1) See õnnetunne on üsna mööduv nähtus 2)neid ihaobjekte tuleb targalt omada see, kel puudub teadmine raha kohta, ei suuda Tänu rahale õnnelikud olla. Sama on ka muude ihaobjektidega 2. Milles õnn peitub?
Sisukord 1. Mis on uni ja unenägu?.....................................................................................................................2 2. Mis on unenägude põhjuseks? .........................................................................................................2 3. Miks ma ei mäleta oma unenägusid?................................................................................................3 4. Mida unenäos nähtu tähendab?........................................................................................................3 5. Mis iseloomustab unenägusid ja mis nendega kaasneb?..................................................................5 6. Une ja unenägude tüübid..................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................8 1. Mis on un
järelemõtlemine inimmõistusega haaratava üle. Ennast ja maailma mõistes mõistab inimene sügavamalt oma usku, avastab vajalikke tugipunkte eluks ja toimimiseks. ANALÜÜTILINE: Püüdleb tõe kindlale teadmisele, kasutades filosoofilist loogikat. (Nt keelefilosoofid) SPEKULATIIVNE: arendab välja oma mõistete süsteemi, toetutakse mõistusele, spekuleeritakse probleemide üle lähtudes oma süsteemist. (Nt Hegel) VÕIMALIKKE MAAILMAPILTE MÜTOLOOGILINE MAAILMAPILT tugineb pärimuslikele usaldav-uskumuslikele kujutelmadele, milles ebatavaliste olendite, olevuste, sündmuste jne abil mõistetakse, seletatakse ja taasluuakse maailma ning loodus- ja ühiskonna-nähtusi, nende edasikestmise põhjuseid ja tingimusi. Tunnuseks on terviklikkus ning kahtluseta veendumus. Inimene saab rituaalse tegevuse kaudu oluliselt mõjustada maailmanähtusi. TEADUSLIK MAAILMAPILT tugineb paradigmasid järgivate järjekindlate uurijate poolt
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade skeptitsismist ning laiemalt just Vana- Kreeka skeptitsismist. Esimeses peatükis on lühidalt kirjutatud sellest, mis skeptitsism üldse on ning kes on skeptik. Välja on toodud põhilised skeptikute põhimõtted ja vaated. Teises peatükis on väga lühidalt välja toodud skeptitsismi niinimetatud eri vormid ning nende lühikesed selgitused. Nendeks viieks eri vormiks võib nimetada teoreetilist, praktilist, eetilist, religioosset ning teaduslikku skeptitsismi. Kolmandas peatükis on veidi laiemalt välja toodud skeptitsismi perioodid ning nende silmapaistvamad esindajad. Esines kolm põhilist perioodi, millest esimene oli antiikne skepsis, milles figureerisid Pyrrhon Elisest ning Phliuse Timon. Teiseks oli akadeemiline skepsis, mille silmapaistvamateks viljelejateks olid Arkesi
Sindi Gümnaasium Unenäod Uurimistöö Katrin Pulst 9. klass Juhendaja Kersti Jürgenson Sindi 2011 1 Sissejuhatus Oma olemuselt on unenäod üürikesed ja pahatihti on neid halb meelde jätta. Kui me neid siiski mäletaksime, siis esinevad need sageli ähmaste kujundite ja tunnetega, ehkki vahetevahel näeme ka und, mis on nii selge, et püsib meeles veel mitu tundi või lausa mitu päeva tagantjärele.Mõned teooriad väidavad, et uni on tähenduseta, et uni on lihtsalt moodus, mis võimaldab ajul vabaneda päeva jooksul kogunenud taagast. (Powell, Rosalind 8: 2001) Võtsin käsile just selle teema, sest aegade jooksul olen märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks tihedas seoses olevat asja. Samuti ka sellepärast, et ennast huvitas see teema kõige rohkem, ning oleks tore teada saada palju mud huvitavat. Minu töö eesmärgiks on välja selgitada, millest tu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
