Kui mötlema hakata , siis söna vägivald , on kuidagi väga tuttav . Tavaliselt seostame seda niisama peksmise ja mõnitamisega , kuid tegelikult , kui lähemalt sellesse süveneda ning tegelikult sellele mõtlema hakata , siis on see veel palju muudki . Vägivalda vöib näha köikjal tänavatel , koolis ja isegi kodus . Põhjuseid vöib olla mitmeid , kuid tavaliselt on vägivalla taga inimesed, kes ei näe oma elul erilist mötet ja mötlevad , vaid iseenda heaolu peale , tihti peale on need inimesed lihtsalt kadedad ja tohutult kitsarinnalised . Tegelikult mina arvan , et asi on enesehinnangus , ja seepärast tahetaksegi teistele inimestele halba teha , et iseenda olukorda ning seisukohta paremaks muuta . Mõistmata , et tegelikult nende teguviis on väär . Köige enam on vägivalda siiski koolis
Truudus pole armastuse, vaid iseloomu tugev tunnus. Paindlik iseloom vöib mönikord osutuda iseloomutuseks. Isegi iseloomujooned öpivad üksteist varjama. Löök iseloomustab lööjat. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses öide puhkeda. Tulijat iseloomustatakse välimuse pöhjal, minejat tegude järgi. Kes oma tarkust röhutab, seda inimest iseloomustades kriipsutatakse alla ta rumalus. Vigade iseloom viitab pöhjusele. Iseloom on see, mida sa teed ja kuidas oled siis, kui sind keegi ei näe.
Saatana figuur muutub jälle, kui möned radikaalsed israeliidid tahavad Iisraeli puhastada “saatanlikest” elementidest. St toimuvad puhastused oma rahva seas. Samas Saatan pole mingi loom sarvedega, kapjadega, vaid körgelt intelligentne ingel, üliinimlik olevus, kes ohtlikum ja vöimsam on kui riigiväline vaenlane. Need saatürlikud elemendid saab ta, kui kreeklased vallutavad Palestiina. Kui kedagi oli vaja Iisraelis diskrediteerida, kas ühte isikut, vöi gruppi, nimetati neid satanistlikeks ja siis vöis neid südamerahus vangistada, hävitada ja seda ilma mingi seletuseta. Ja samas polnud isikuid ja gruppe, kes oleksid vabatahtlikult ennast satanistideks pidanud. Sest kuna Saatan tähendas neile “keegi teine, vööras”, ei olnud vöimalik temaga identifitseeruda. Saatan polnud mingi mytoloogiline olevus kuni Aleksander koloniseeris Palestiina ja hellenism levis ka Iisraelis.
kodanike öigusi. 3. Aristokraadid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle pölde harisid orjad ja söltlased. türann ainuvalitseja SPARTA JA ATEENA TABEL, TV LK 50 Solon Ateena riigimees, poeet ja seadusandja, kes kärpis aristokraatia eesöigusija avas lihtkodanikele senisest suuremad vöimalused riigiasjade kaasarääkimisel. Klassikalises Kreekas oli orjanduslik kord. Orjad olid völgade katteks orjusesse müüdud vöi linnriikide omavahelistes södades vangi langenud kreeklased kui ka vöörsilt sisseostetud barbarid. Orje kasutati peaaegu köikjal, kuid need ei moodustanud pöhilist tööjöudu. Orje käsitati kui omanikuvara, millega too vöis oma suva järgi ümber käia. Orja tapmist peeti küll taunitavaks, kuid karistust sellele ei järgnenud. Tänu orjadele jäi kreeka kodanikel kurnavam töö tegemata. Niisiis oli orjatöö ja kodanike vabadusel pöhinev riigikorraldus Kreeka polistes
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles 9) kannatus, 10) tõeliselt "olev
kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelist ja ranget vagadust. Täisealiseks saades kujunes sellest reaktsioon nii et ta hoidis kirikust eemale, vanaduses aga süvenes igatsus säilitada vähemalt põhilised usulised tõekspidamised. Pärast seitset aastat õpinguid Königsbergi Fridericanumis, mille kohta ta ütleb, et sealt ei saanud ta oma hilisemateks huvideks loodusteaduste ja filosoofia suhtes midagi kaasa, alustab ta õpinguid Königsbergi Ülikoolis, alul teoloogiat, valides hiljem siiski filosoofia ja loodusteaduste kasuks. Ta uurib põhjalikult Leibnitzi ja tolle õpilase Wolffi teoseid
2) Sellest, et ma mõtlesin kahelda teiste asjade tões, järgnes väga evidentselt ja kindlalt, et ma olen. 3) Ent kui maailmas oli mingisuguseid kehi või mingisuguseid mõistuslikke või muid loomusi, mis ei olnud päris täiuslikud, siis nende olemus pidi niivõrd sõltuma Jumala võimust, et nad ei oleks võinud püsida ilma temata ainustki silmapilku. 4) Kuna aga asudes uuesti vaatlema ideed, mis mul oli täiuslikust olevusest, ma leidsin, et selles idees sisaldus eksistents samal viisil vöi isegi veel evidentsemalt - nagu sisaldub kolmnurga idees, et selle kolm nurka on võrdsed kahele täisnurgale, või nagu kera idees, et kõik ta välispinna osad on ta keskpunktist ühekaugusel. Järelikult on vähemasti niisama kindel nagu seda võib olla mingi geomeetria tõestus, et Jumal, kes ongi too täiuslik olevus, on ehk eksisteerib. 5) ,,Kõike ollakse harjunud vaatama ainult kujuteldavalt, sellepärast ei tunnetatagi jumalat" 6) Kahtlemine tähendab, et ei olda täiuslik
Tööline teeb oma kasuks palju rohkem tööd, kui teise kasuks. Mida rohkem kasu ta oma tööst saab, seda rohkem jõudu ja hoolt tarvitab ta selleks, et töö kiiremini edasi läheks.Töö tegemise efektiivsus söltub sellest, milliseid seadmeid tööriistu ta kasutab. Kui palju on nöus omankik investeerima ehk raha paigutama paremate ja uute seadmete ning tööriistade vastu. Töö käigus iga seade kulub ehk annab osa endast toote valmistamioseks. Seda kulu nimetatakse pöhivara kulumiks vöi anmortisatsiooniks ehk omaniku tuluks. Investeerides täna pöhivarasse vöi seadmetess, masinatesse, hoonetesse saab omanik selle pöhivara kasutusea löppedes investeeritud raha tagasi. Maaomanik käib oma maaga mõistlikult ringi, ei kurna seda ära nagu seda tavalise rentniku juures näeme. Maaomanik teab, et ka maast ei tohi viimast jõudu ära võtta, kui tulevikus sissetulekuta jääda ei taha. Rentnik, seevastu, peab vaid oma kasu silmas
jätkub pärast surma. Ainult Jumal teab, kust inimene seda protsessi alustas, millise seisundi ta on saavutanud ja kui suuri edusamme ta on teinud. Seetõttu ei peaks inimesed üksteise üle kohut mõistma. (Ibid: 424) Bahá'u'lláh toonitab teatud põhimõtteid, mis ühendavad inimesi rahulikus, arenevas ja üksmeelses maailmas: Inimesed peavad otsima tõde individuaalselt, igaüks omalt kohalt, arvestamata oma perekonna, oma harjumuste, eelarvamiste vöi traditsioonidega. Kõigi usundite aluseks on usk ühte ja samasse Jumalasse. Usk ja teadus peavad käima käsikäes. Inimesed peavad kõrvaldama kõik inimkonda hajutavad eelarvamused. Inimesed peavad töötama selleks, et kõrvaldada äärmist vaesust ja äärmist jõukust, kuid alalhoidma need vahed, mis inimese loov võime ja kannustav edasipüüdmine on sünnitanud. Meeste ja naiste võimalused, õigused ja eelised peavad olema ühtlased.
Kui jumal pole isikuta, jumalik miski vais läbi ja lhki isikuline jumal. Keegi. Seejumal tahab suhestuda isikulise inimesega. In saab temaga kõnelda. Hingel ääretu väärtus. Inimene loomuselt patune Tõeline õnn kui lepitatud jumalaga. Iseseisvalt ei saagi, ainult jumaliku armu läbi. Er see oleks võimalik, peab inimene lahti ütlema oma patusest loomusest ja neid ületama. Kogu loomulik inimene surelik ja patune, kui ta pole uuestisünni läbi kristuses uuendatud. Inimene tajub puhastust, on kui uus inimene. "Kui keegi on kristuses, on ta uueks loodud" krislik identiteet olen lepitatud jumalaga Inimene ja inimene Armasta oma ligimest nagu iseennast. Rõhk ligimesele. Mitte ainult võrdsed, tõstan endast ettepoole. Kõik inimesed = ligimesed, kaasinimesed, alati on olnud ravusülene joon. Rahvus pole oluline. Viimane läkitus: minge kõikide rahvaste juurde. Puudub ka klassiidee, hierarhia. Päritolu ei näita kohtlemist. Rikkad aitavad vaeseid, nad pole koormaks
struktuure vöistkondade, klubide jms. näol. Seega iseloomustab sporti organiseeritus, piirkondade vaheline ja sisene vöistlussüsteem ja kindlad reeglid (seadusandlus). See välistab selliste iseformeerunud sotsiaalsete struktuuride, mis tegutsevad ilma kindlate sotsiaalsete reegliteta, nagu laste meelehutuslik sportimine ja mängimine, kuulumise spordi organisatsioonilise vormi alla. 5. Spordi reeglid. Spordiga seotud tegevused on vähemal vöi suuremal määral seotud reeglitega. 6. Eetilised väärtused. Sellised väärtused nagu osavötjate heaolu, ebavördsuse puudumine, vöistkonna vaim ja fairplay on spordiga seotud eetilised väärtused mida suurema osa sportlaste poolt tunnustatakse. Et need väärtused on töesti spordis olulised, vöime kergesti märgata nende ignoreerimist mitmetes mängudes ja tegevustes. "Show
organismi. Gammakiirgus ei ole elektrilaenguga osakeste kiirgus. Seda võib kujutada pisikese energiapakikesena, mis tuumast välja lendab. Ta on samas ka elektromagnetiline laineliikumine. Gammakiirgus on väga hea läbistusvõimega ja ulatub kaugele. Välise gamma- kiirguse eest on raskem kaitset leida kui teiste ioniseerivate kiirguste eest. Gammakiirguse summutamiseks kasutatakse paksu betoonseina, terase- või seatinakihti vöi püütakse olla kiirgusallikast võimalikult kaugel. 3 RÖNTGENIKIIRGUS Röntgenikiirgus on samasugune nagu gammakiirgus, ehkki tavaliselt on tema energiapakikestel vähem energiat. Röntgenikiirgust on küllalt palju kosmoses, kuid maapinnale ta sealt ei jõua. Seda tekitatakse spetsiaalsete aparaatidega. Röntgeniaparaadis radioaktiivset ainet ei ole, aga ta tekitab kiirgust
1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Tuleb eristada kristlikust eetikast ja moraaliõpetusest. Religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil ja tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne. Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte? Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? K
Ilu on matemaatiliste vahenditega väljendatud. Ideaalne struktuur - matemaatiline proportsioon nende osade vahel. *Miks nii?? Platon: matemaatilised proportsioonid väljendavad kosmilisi proportsioone. 2) ilu on demiurgilise mõtte vorm 3)Romantikud: Ilu on lõpmatuse lõplik vorm ilusate lõplike asjade järgi saame me aimu nii oma hinge, jumala kui kosmose lõputusest. Ilusa asja puhul pole vaataja oluline! 2. Subjektiivse ilu teooriad: *ilu on teatav taju omadus kui inimene tajub midagi ilusana, siis see ongi ilus Võtame mingi maastiku puu, mäed, meri. Oleme harjunud pidama seda ilusaks, kuid iseenesest puu, mägi, meri ilus ei ole, me mõtleme selle ilusaks. *David Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisterib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb" *Immanuel Kant: ,,Ilu on eesmärgipärasus ilma eesmärgita" Ilusa asja puhul on vaataja oluline! Kas ilu on siis tegelikult objektiivne või subjektiivne?
SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Loogiline Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat. Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust. 3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant) Analüütiline otsustus on otsustus, mis ei avarda meie teadmisi, vaid selgitavad juba olemasolevaid teadmisi. Nt kõ
kellele kuulub au karu tapmises. Kui mindi haavu ravima jäeti kogemata väikseim kännule. Politsei uurimine ei tuvastanud midagi, kuid üks ohvitser oli veendunud, et Jürka oli pannud just sellise kindla rihma vööle, et saaks seda käe ümber kaitseks mässida kui läheb ettenähtult oma teits karu tappma. Jürka tahtis ja lootis, et elu läheb rahulikumaks nüüdsest alates. PEATÜKK SEITSE Elu seda aga ei teinud, politsei kas kirikuõpetaja kaudu vöi oma tarkusest vöttis Jürka menetluse jälle ülesse. Jürka vastas siinkanids uuele uurijale kõik küsimused ausalt ära aga teda peeti juhmiks ja neile tunuds, et Jürka neid tillist tõmbab rääkides Peetrusest saadud vale isikutõendist ja oma tuleku paigast ja kuidas kõik see põhjendab Lisete kahtlast kadumist. Arutleti ka kirikuõpetajaga kes heitis posut valgust Jürka usuliku maailmavaatesse, tema aravtes oli iseküsimus kas usulik tõde on küllalt ametnikude jaoks
1.Substants-see on iseolev asi, mis oma eksistentsiks ei vaja midagi muud. See on miski, mille olemine on temas endas. On kas lihtne või liitne substants. 2.Monaad- Monaadi ei ole võimalik näha, teda on võimalik ainult tajuda. Monaad ei teki, ega sure looduslikult, monaadid erinevad üksteisest oma sisemuse poolest. On tuum. 3.Keha- on kui mass, mille keskmeks on monaad. Monaad on kehaga ideaalses ühenduses ja kontrollib keha. Monaad organiseerib kõike, tajub kõike ja anna seljuhul kehale vastava tegevuse. Ilma kehata ei oleks monaadi, ilma monaadita oleks kui käntsakas liha. 4.Hing, mõistus- Ongi monaad, algselt on ainult hing ja hiljem tuleb ka mõistus ning muud erinevad isikuomadused. 5.6.Inimese ja looma toimimise aluste erinevused - Inimene suudab mõelda ette, analüüsida jne, loom aga seevastu põhineb mälestustel ja kogemustel, ta ei suuda mõelda, ta vaid teab, et
ja ebameeldiv olla. nt. Kui sul on kõht tühi, siis lähed poodi ja võtad saia. Kõigil on see võimalus, aga me arvatavasti ei taha, et kõik seda teeks. Filosoofid (millised on antud filosoofi põhiseisukohad) B.Pascal- visandab pildi inimesest, kes seisab kahe lõputuse vahel (suur ja väike). Mõistus suudab haarata seda, mis on lõplik, ja AINULT süda seda, mis on lõpmatu. Tal on 2 mõtteviisi: 1) mõistusest lähtuv geomeetriavaim- kuidas inimene tajub matemaatikat, definitsioone jne. 2) lõplik ja peenetundelisuse vaim juhitud südamest ja võib tajuda asju lõpmatuses. Olulisema otsuse saab langetada süda (mitte organ), näiteks jumala olemasolu. Süda peab langetama otsuse jumala vastu või mitte pigem uskuda, sest kui polegi olemas, siis sa ei kaota midagi. Miks on oluline Jumala olemasolu uskumine? Defineerib, kuidas oma elu siin elame, kas igaveseks eluks vms või praegu hetkes üritame kõik võtta. Kui otsustab jumala
PRAGMATISM Pragmatism (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) pärineb USAst, kus ta tekkis 19. sajandi 70. aastatel. Pragmatismi nimetatakse ka ameerikalikuks filosoofiaks, sest see väljendab teoreetilisel tasandil miljonite ameeriklaste tegelikku ellusuhtumist. Pragmatismi rajas USA filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839–1914), kelle teosed ei leidnud paraku kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei olnud üldse enam see, millega tema nõustunuks. Nii nimetaski Peirce 1905. aastal selge vahetegemise eesmärgiga oma arusaama ümber pragmatitsismiks (ingl pragmaticism). Terminit pragmaatiline usk (sks pragmatischer Glaube) võib kohata juba saksa filosoofil Immanuel Kantil, kes väitis, et mõnes olukorras, kui teadmisi pole, tuleb lähtuda usust. Ta tõi n�
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Unenägude seos reaalsusega Arvestuslik töö Kertu Rannak PK-11 Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetata
18. Realism teadusliku tõe suhtes: tõde teaduses on vastavus teaduse väidete (teooriate) ja tegelikkuse vahel. Instrumentalistlik: teadusteooriates leiduvad objektid (nagu nt. aatom) on fiktsionaalsed, teadlaste mõttekonstruktsioonid. Teadusteooriad võivad olla edukad (tõe pragmaatilise kontseptsiooni järgi), kuid nad ei kirjelda reaalsust. Teoreetiline entiteet- asi, mis ei ole vahetult meetega tajutav, kuid mille olemasolu teooria eeldab, seletades teatud nähtusi. Nt aatom, elektron ja magnetväli. Realismi kohaselt reaalselt olemas, instrumentalismi puhul väljamõeldis. 19. Fatalism- saatus alati varjul, elu on ära määratud kaootiliste jõudude poolt, aktiivselt ellusekuv deemonlik jumal, ei otsitud seadust, mille järgi elada. Jäik determinism- väidab, et maailmas valitseb põhjuslikkus. Me ei saa valida oma tahtmisi, need on samuti determineeritud Järelikult pole ka vabadust.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe, I kursus, VIII rühm Katrin Sikk TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Essee Juhendaja: Kalmer Marima, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2007 2 TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Igaüks meist tahab olla vaba ning omaenda elu peremees. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida ma tahame või juhib meid siiski see ,,miski" ning meile on ette programmeeritud kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me siis oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Igaüks märkab vabaduse puudumist, ehk olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks nii ruttu täis, kuid kõht ik
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
Kuna elutempo on kiire, siis inimesed on väga liikuvad ja keha abil me liigume. Descartes otseselt sellele küsimusele vastust ei andnud, aga tema arutelusid jälgides jäi tunne, et ta arvas ka, et inimesed on ikkagi oma keha ja meeltega nii seotud, et ilma olla ei saa. Kuues meditatsioon Kas materiaalsed asjad eksisteerivad? Descartes teab, et nad võivad eksisteerida, kui on puhta matemaatika objektiks, sest tajub neid selgelt ja täpselt. Aga, et seda kindlaks teha, uuris ta kujutlemise ja puhta mõistmise vahet. Näiteks kujutleme kolmnurka, me ei mõista seda üksnes kolme joonega haaratud figuurina, vaid näeme vaimusilmaga neid jooni justkui kohalolevaina ning seda nimetataksegi kujutlemiseks. Kui aga mõtleme tuhatnurgast, siis mõistame seda kui figuuri, mis koosneb tuhandest küljest, aga me ei suuda seda ette kujutada.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Jean- Paul Sartre REFERAAT Õppeaines: FILOSOOFIA Mehaanika teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elukäik.................................................................................................................................... 4 Külaskäik Eestisse...............................................................................................................5 Nobeli auhind......................................................................................................................5 Ühiskondlik tegevus..........
. See inimeste omadus panna tähele õiglast ja ebaõiglast ongi see, mis eristab neid teistest, sest inimene on vaid võimeline eristama head ja halba... Homo sapiens sapiens on kahejalgne primaat hominiidide perekonnast, kellel on kõrgeltarenenud aju, mis võimaldav abstraktset mõtlemist ja arenenud keelekasutust. Mõtlev loom. Kas kõik mõistust kasutavad loomad on inimesed? Kas inimene kui loom oma tunnusjoonega on parem või halvem kui teised loomad? Kas meil on eelis või kompensatsiooni mehhanism? · Voluntaristlik- inimesest räägitakse läbi tema tahte · Eksistentsialistlik inimene on kahe maailma vahepealne. Miks inimene on armetu? Võõrastusefekt inimese ja maailma vahel. Heidegger- kohalolu. Kus siin see inimene siis on? See siin on maailmas. Maailmas olemine. Seda iseloomustab inimese sotsiaalsus, enda määratlemine teiste kaudu
Õnne on võimalik saavutada ka siis kui inimene suudab iseendaga saavutada mikrokosmilise tasakaalu. Ehk inimene elab sarnases sünergias iseenda sees nagu kosmos seda teeb. Intellektuaalse hedonismi kohaselt peitub õnn targasti valitud otsustes. Näiteks on mõnus süüa. Aga liigse söömise korral tekib õnne asemel hoopis vastubidine efekt. Sama moodi on ka alkoholiga. Religioosse hedonismi järgi peitub õnn jumala läheduses. Mida paremini inimene jumalat tajub seda suurem õnn teda valdab. Tehes hüppe jumala suunas, jättes maha maised hüved ja eetilised väärtused, saavutab inimene erakordse jumaliku õnne. Romantismi eetika kohaselt peitub õnn loomingulises eneseteostuses. Luues mindagi sügavat oma hinge seest hakkab inimest valdama suur õnn. Eksistentsialistliku eetika kohaselt peitub õnn vabaduses teostamises. Õnnelik on see inimene kes suudab teostada oma tahte. Sotsiaalse eetika kohaselt peitub õnn teiste teenimises
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambival
Referaat KRISTLUS Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostaja: Egle Rohtla ÄM I Tartu, 2007 Mina olen pagan. Siiski tundub huvitav süübida usku ja seda puudutavasse. Olen lugenud raamatuid, mille sisu läheb väga sügavale religiooni põhimõtetesse ja ma olen hakanud tõsiselt kartma. Miks karta ja mida karta? Karta raamatu lugemisel usklikuks muutuda? Karta et need tõed hakkavad kummitama? Karta avastada midagi, mis pole oodatud...nii olen jätnud hirmu pärast lugemata pooled raamatud. Inimesed, kes usust ja selle põhimõtetest suurt midagi ei tea muutuvad tihti skeptiliseks ja sarkastiliseks, kaheldes kõiges. Kaheldes selles, et kuidas siis ikkagi on/oli võimalik kirja panna kellegi elulugu ja õpetusi tehes seda tagant järele... Neil on õigus aga kristlus on usk ja usk põhinebki ainult uskumisel. Seda on sellest arusaamiseks kõige rohkem vaja. Vaidlejaid ja uskumatuid leid
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
kõik segamini pööranud, mõtlesin ma. Kuid ka Kurat on samuti Jumala loodud olend. Järelikult pidin ma Kuradi kohta järele vaatama. See näis siiski väga tähtis olevat. Ma lõin jälle oma dogmaatikaraamatu lahti ja otsisin vastust neile põletavatele küsimustele kannatuse põhjuste, ebatäiuslikkuse ja kurjuse kohta. Ent ma ei suutnud mingeid vastuseid leida. See läks juba üle igasuguse piiri. Ma ei leidnud midagi muud peale ilukõnelise lobisemise, ja mis veelgi halvem, kogu see rumalus teenis vaid ühtainust eesmärki - ähmastada tõde. Ma olin pettunud ja veel rohkemgi: ma olin nördinud." (JUNG 2004:63-64) Jung leiab palju rohkem mõistmist ning hingesugulust Goethe ,,Fausti" lugedes. ,,Viimaks ometi on inimene, mõtlesin ma, kes võtab Kuradit tõsiselt ja sõlmib isegi verekokkuleppe tollega, kes on võimeline nurjama Jumala kavatsust luua täiuslik maailm." (JUNG 2004:64)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
