Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maailm kahe maailmasõja vahel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hispaania, kodusõda, etioopia, versailles, rahuleping, loovutas, suurbritannia, armee, hitler, konverents, haridus, natsid, territoorium, asumaad, sõjaväekohustus, armees, keskvalitsus, fraktsioon, abessiinia, kommunistid, nsvl, seisukohtade, kunst, 50km, vöönd, paremast, tsehhoslovakkia, põhjapoolkera, tanke, tohtis, territoriaalsed, aladestloomisest Kirde-Hiinasse. · 1931 alustab Jaapan Manzuuria okupeerimist (Hiinas) · Hiina-suunalise ekspansiooni idee populaarsust suurendas Hiina Vabariigi sisemine nõrkus. · Alates vabariigi väljakuulutamisest 1912. aastal oli Hiina olnud pidevate kodusõdade ja sisetülide tandriks. · 1930. aastateks olid paljud Hiina piirkonnad mitte keskvalitsuse, vaid kohalike sõjapealike kontrolli all. Keskvalitsus ise oli sisuliselt sõjas Hiina Kommunistliku Parteiga. · sõja puhkemiseks vajaliku eeltingimuse lõi riigipöördekatse läbikukkumine Jaapanis 1936. aastal, mis vähendas keiserlikus armees ainult Kirde-Hiina alade säilitamisele keskendunud Kdha fraktsiooni mõjujõudu. · Sõjaväes muutus nüüd domineerivaks Toseiha fraktsioon, mis pidas oluliseks Jaapani mõjuvõimu laiendamist ka väljapoole juba Jaapanile kuuluvaid alasid, st Koread ja Mandzuuriat
· Rahvasteliidu tähtsuse langus desarmeerimiskonverentsi läbikukkumine · Hitleri võimuletulek Saksamaal ja Saksamaa kurss sõjale: Lahkumine Rahvasteliidust Ebaõiglane Versailles'i leping Eluruumi laiendamine idas Lääneriikide veenmine · Suurriikide suutmatus omavahel rahu hoidmiseks jõud koondada · NSV Liidu ebaselge positsioon · Lääneriikide (Suurbritannia) ekslik ,,lepituspoliiitka" Hispaania kodusõda · Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel. · Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi · Hispaania kodusõda võib pidada ka II maailmasõja eelprooviks:
aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu 17.06.1940 Eesti Vabariigi lõpp ?Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel sh 2. maailmasõja eelõhtul 1938-1939 1) Ansluss - Austria annekteerimine ehk vägivaldne liitmine Saksamaa koosseisu 1938 13. märts. Austriast sai Saksamaa üks osa - Ostmark. (Austria riik taastus 2. Maailmasõja lõpul). 2) Tsehhoslovakkia kriis - 1938 kevad kuni suvi. Hitler kasutas ettekäändena 3 miljoni sudeedisakslase nn "õigusetut" olukorda. Kriis kulmineerus septembris ja Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks. 3) Müncheni konverents (29.09.1938) - osalesid nelja riigi poliitilised liidrid Chamberlaini initsiatiivil: Saksamaa (Hitler), Itaalia (Mussolini), Suurbritannia (Chamberlain), Prantsusmaa (Daladier). See oli lääneriikide lepitus- või rahustamispoliitika, häbiväärne kulminatsioon: Tsehhoslovakkiat kohustati loovutama Sudeedimaa oktoobri algul.
1934.a. (liikmeks sai 1926.a.); Nõukogude Liit visati välja 1939.a. agressiooni pärast Soome vastu (liige 1934.a.). RL hõlmas peamiselt Euroopa riike; Ladina-Ameerikast liitujaid oli üksikuid ; Aasias ja Aafrikas oli iseseisvaid riike käputäis. 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu; Jaapani kallaletungi vastu Hiinas; NSVL kallaletungi vastu Soomes jne.). RL-i mannetust ja jõuetust näitas otseselt II MS-i puhkemine, mis viis organisatsiooni sisulisele lagunemisele. RL-i järglaseks sai II MS-i lõpul rajatud ÜRO. Peep Reimer 3 4. Saksamaa reparatsioonide küsimus
Eeldused: 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse.
Nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liit unistasid ülemvõimu saavutamisest Euroopas. Kommunistide ja natside vihavaen oli vastastikune ning 1936 sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia vahel sõjalis-poliitiline liit, mida nim. Berliini-Rooma teljeks. Hiljem tuli sama vaatega ka Jaapan ning moodustati ühine vasturinne rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Kommunistliku Internatsionaali Komitern) vastu, saadeks nimeks Komiterni-vastane pakt, millega veel liitusid Itaalia, Ungari, Hispaania jt riigid. Jaapan 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandzuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi Mandzukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. Sanktsioone ei järgnenud. Saksamaa 1933 tuli saksamaal võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei (natsid) Adolf Hitleri juhtimisel
Nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liit unistasid ülemvõimu saavutamisest Euroopas. Kommunistide ja natside vihavaen oli vastastikune ning 1936 sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia vahel sõjalis-poliitiline liit, mida nim. Berliini-Rooma teljeks. Hiljem tuli sama vaatega ka Jaapan ning moodustati ühine vasturinne rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Kommunistliku Internatsionaali Komitern) vastu, saadeks nimeks Komiterni-vastane pakt, millega veel liitusid Itaalia, Ungari, Hispaania jt riigid. Jaapan 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandzuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi Mandzukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. Sanktsioone ei järgnenud. Saksamaa 1933 tuli saksamaal võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei (natsid) Adolf Hitleri juhtimisel
Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Versailles´ rahuleping- Antandi riikide ja Saksamaa vahel sõlmitud rahuleping 28.juuni.1919 Natsionaalsotsialistlik töölispartei- partei, mis tuli võimule 1933 ja mida juhtis Hitler, eesmärgiks oli tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav" Versailles´ leping Fasistid- inimesed, kes kehtestasid riigis diktatuuri ja kuulutasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaka nagu seda oli vanaaja Rooma keisririik Punaarmee- Nõukogude Liidu sõjavägi Berliin-Rooma telg - 1936. aasta sügisel sõlmitud Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Kommmunistlik Internatsionaal- rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon
Desarmeerimiskonverents 1932-1934, osales 61riiki,toimus Genfis, org.Rahvasteliit. Versasille´i süsteemi kokkuvarisemine 16.märts 1935 sõjaväekohustus Saksamaal. Inglise-Saksa mereväekokkulepe.18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931.-tungib Jaapan mandzuuriasse, 1935-Itaalia tungib Etioopasse. Hispaania kodusõda(1936-1939). 1936.aasta juulis puhkes Hispaania vabariigis sjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Fr.Franco. Mäss kasvas üle kodusjaks, millesse sekkusid vrriigid. Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega
Rahvusvah. Suhted 1930ndatel aastatel (118-123) 30ndad aastaid nim. sõjakollete kujunemise ajaks (Aasias ja Euroopas). Rahvasteliit kaotab oma tähtsuse. Sõjakolded: (kriisipiirkonnad) 1)Mandzuuria kriis(1931-1933) Jaapan tungib Hiinasse ja okupeerib Hiinale kuuluva Mandzuuria. Loodi Mandzukuo riik, mis sõltus Jaapanist. Jaapan lahkub Rahvasteliidust 1933, hakkab valmistuma Aasia vallutuseks.Jaapan VS Hiina 1937-1945. 2)Abessiinia (Etioopia kriis) 1935 Itaalia ründas ning vallutas Etioopia. Itaalia koloonia 1937a. astus Itl. Rahvasteliidust välja. 3)Hispaania kodusõda 1936-1939 Rahvuslik revolutsiooniline sõda demok. Pooldavate vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri pooldajate vahel. II MS ,'peaproov''. Franco diktatuuri kehtestamine. Saksamaa sammud II MS suunas. Eellugu: 1923a. nurjus Hitleri riigipöördekatse e. nn. ,'Müncheni õlleputs'' Hitler vangi. Natsipartei nüüd püüdis võimule tulla parllamendi valimiste kaudu . Seoses Suure
1930-ndad – agressiooniajastu Majanduskriisi tõttu tekkis demokraatia kriis – diktatuuri levik. Natside võimuletulek Saksamaal, relvastumine ja muutumine totalitaarseks. Versailles süsteemi lagunemine. Inglismaa ja Prantsusmaa teostatud lepituspoliitika Hitlerliku Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda. SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents. Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936). 1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism
· Volkdeutche vereine juhiti Berliinist ja see ühendas, toetas ülemaailmselt kõiki sakslasi. · Laste- ja noorsooorganisatsioonid ideoloogiline kasvatus Hitler-jugend(Noorhitlerlased-poistele), Bund Deutcher Mädel(Saksa Tütarlaste Liit-tüdrukutele), Jungvolk 6-aastastele · Ühiselt Venemaaga olid nende peamised vaenlased liberaal-demokraatlikud riigid, kes vaevlesid kapitalismi käes Isikukultus: · Hitler oli partei juht ja kõrgeima riigivõimu kandja · 1933-1945 kuulati kõigil 12 parlamendiistungil ainult Hitleri kõnet. · 1934.a. Hitler tuli võimule oli nii kantsler, president kui ka parteijuht Poliitjulgeolek: · SS Parteisisene politsei, likvideerisid sisevaenlasi, kuulasid neid üle(loodi juba 20ndatel) · Schutzstaffel koonduslaager · Gestapo Poliitilise meelestatuse kontroll
Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda. Teine maailmasõda. Hitleri-vastane koalitsioon 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. 1930-ndaid aastaid iseloomustab: 1. Versaille´i rahulepingu kokkuvarisemine: Saksamaa kehtestad üldise sõjaväe kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas: · 1935-1936 sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvaste Liidu liige · 1936-1939 Hispaania kodusõda, kus põrkusid kokku üheltpoolt kommunistide ja
Seda lepingut on peetud lepituspoliitika ( rahustamispoliitika) alguseks Sõjakuse kasv ● 1935.-1936.a. Itaalia-Etioopia sõda ● Rahvasteliidu majandussanktsioonid, Saksamaa toetus Itaaliale ● Sõja tulemusena: ● Selgus, et Rahvasteliit ei suuda kaitsta nõrku väikeriike agressiooni vastu ● Hakkas kujunema Saksa-Itaalia koostöö ● 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni Hispaania kodusõda 1936-1939.a. Hispaania kodusõda Põhjus: monarhistide soov kukutada vabariik ● Mässu juht Francisco Franco ● Mässajad said abi Saksamaalt ja Itaaliast ● Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid m ittevahelesegamispoliitikat ● Euroopa riikides vabatahtlike liikumine- i nterbrigaadid Hispaania kodusõda 1.aprillil1939.a.vabariik langes Sõja võitsid mässajad, sest: ● mittevahelesegamispoliitika ● Saksa-Itaalia toetus vabariiklaste ühtsuse puudumine
1. Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja eel; Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi kolfliktikoldeid: 1) 1935 Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles'i rahulepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid keelatud. 2) 1935 Saarimaa liitus Saksamaaga 3) 1936 Hitler viis oma väed demilitariseeritud (väekeeldu kehtestatud) Reini tsooni 4) 1936 Kominterni-vastane pakt Saksa ja Jaapani vahel, suunatud NL vastu, hiljem lisandus veel riike. 5) 1936. 07 1939 - Kodusõda Hispaanias, lõppes sellega, et Franco kehtestas diktatuuri 6) 1938 Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga 7) 1938 - Müncheni sobing liit Saksa, UK, Prantsusmaa ja Itaalia vahel, mis nägi ette selle, et
Teine maailmasõda Sõja põhjused 1. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead; 2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi; 3. Lääneriikide lepituspoliitika; 4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu; 5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11
II Maailmasõda Konflikti kolded · 1935 keeldus Saksamaa Versailles' lepingut täitma. Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Viis väed Reini tsooni. Liitis Saarimaa Saksamaaga (Prantsuse piiril). Astus välja Rahvaste Liidust. Loobus Locarno lepingust. Lääneriigid vaid protestisid. · 1935 Itaalia vallutas Etioopia (Abessiinia). · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi, nimetatakse rahustamispoliitika. · 1936 Saksa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, millega hiljem liitus ka Itaalia. · 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL). Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa).
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi
Põhitegijad- Antanti osalised. Inglismaalt: D. Lloyd Georg, Prantsusmaalt- G. Clemensau, Usa president- W. Wilson. 1922 a- Mussolini marsib Rooma.- Itaalia muutub totalitaarseks riigiks. W.Wilson teeb ettepaneku sõlmida rahulepingud kontrebutsioonide ja allektsioonideta. (kahjutasu, mutumatud piirid). Sellega ei nõustu ei Prantsusmaa ega Inglismaa. Wilson töötab välja rahvasteliidu põhikirja (RL). Juuni 1919.- Versailles rahuleping. Versaille lossi peeglisaalis. Saksamaa kaotab 1/8 oma territooriumist. Ida-Preisimaa jääb iseseisvaks. Rahvasteliidu mandaatsüsteem- luuakse selleks, et hallata(valitseda) kaotatud riikidelt äravõetud kolooniaid. 1 Ms tagajärjel laguneb 4 impeeriumit- Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite impeerium ja Venemaa. Koloniaalsüsteem veel säilib. Prantsusmaa saab tagasi osa territooriumist.
Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik ja Balkani poolsaarel kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Versailles' süsteemi likvideerimise algus Saksamaal ja liitlaste otsing. 1933. aastal tulid Saksamaal võimule natsid (Natsionaalsotsialistlik Tööpartei) Hitleri juhtimisel, kes lubasid kõrvaldada ebaõiglase Versailles' süsteemi. Kuna Inglimaa ja Prantsusmaa olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele, astus Saksamaa Rahvasteliidust välja. Hitler ja tema abilised asusid sõjaväge koguma. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid Versailles' rahulepingu rikkumisse suhteliselt rahulikult ning varsti sõlmis Saksamaa Inglismaaga merekokkuleppe ning Saksamaa sai õiguse suurendada sõjalaevade arvu. Saksamaa sai Saarimaa endale ( 1935. aastal rahvahääletusel olid Saarimaa elanikud nõus Saksamaaga ühinema ). Järgmisel aastal sisenesid Saksa väed Reini piirkonda, kuigi Versailles' rahuleping seda keelas
Inglismaa plaanid olid Prantsuse vägede toetamine rahaliselt ja maksimaalselt 70 000 mehe saatmine rindele. Venemaa sõjaplaani järgi sooviti alguses Ida-Preisimaal võidelda Saksa vägede vastu ja enne seda purustada lõuna pool Austria-Ungari. Austria-Ungari sõjaplaan oli saata üks osa vägedest lõuna pool Serbia vastu ja teine (suurem) osa saata Venemaa peale, lootes Saksamaalt toetust. Taaskord kukkus plaan läbi!! Rinded: Läänerinne: Prantsusmaa + SuurBritannia < > Saksamaa Idarinne: Saksamaa, Austria-Ungari < > Venemaa Lähis-Ida: Türgi + Bulgaaria < > Venemaa + SuurBritannia Balkan: Serbia + Venemaa < > Austria-Ungari + Bulgaaria OLULISEMAD SÕJASÜNDMUSED AASTA LÄÄNERINNE IDARINNE TEISED RINDED 1914 02.08 sakslased vallutasid Luksemburgi. Vene väed läksid Ida-Preisimaale Jaapan astub sõtta Saksamaa vastu 04
4) Türgi: Toetust Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu Antanti eesmärgid: 1) Prantsusmaa: Saksamaa mõjuvõimu vähendamine; Elsass ja Lotringi piirkonna tagasisaamine 2) Venemaa: Türgi, Venemaa võimu vähendamine; Tahtis Konstantinoopolit ja Dardanelle; Oma võimu kehtestamine Balkanil 3) Inglismaa: Saksamaa ülemvõimu vastu 4) Jaapan: Saksamaa koloniaalvaldused Aasias. Ameerika-Hispaania sõda 1898. Hispaania kaotas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid, Guami. USA sai aru, et tal on praegust Panama piirkonda vaja. Kahuripaatide diplomaatia USA nõudis Ladina-Ameerikalt, et sealsed riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. Ohtlik piirkond oli Balkan, sest neil lepingud kõigi liidulepinguid sõlminud riikidega. Serbia agressiivsus. Venemaa seisis Serbia taga. Türgi nõrgenemine. 1912. kuulutasid osad Türgile sõja. Türgi kaotas.
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21.
Teine maailmasõda (01.09.1939–02.09.1945) ❧ ❧ Esitluse koostamiseks kasutatud allikas: “Lähaajalugu I. Õpik gümnaasiumile” (autorid M. Laar, L. Vahtre; Avita 2006) Esitluses kasutatud piltide ja illustratsioonide allikas: Google’i pildiotsing SAMMHAAVAL UUE SÕJANI ❧ Uute konfliktikollete kujunemine ❧ Hispaania kodusõda ❧ Austria anšluss ❧ Müncheni sobing ❧ Tšehhoslovakkia häving ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt Uute konfliktikollete kujunemine ❧ 1935: Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles’ rahulepingu: - üldine sõjaväekohustus - lennuväe ja sõjalaevastiku taasloomine - Inglise-Saksa mereväeleping - Rahvasteliidust väljaastumine ja Locarno lepingust loobumine - Itaalia ründas ja vallutas Etioopia (Abessiinia)
Enam ei usutud, et igaüks on oma õnne sepp ja inimestele tundus, et nad ei saa ise oma elukorraldusega hakkama. Usuti, et kui riiki valitseb tugev juht, siis lahenevad probleemid päevapealt. Usas saadi kriisist üle kuna loodi Taastamise Finantseerimise Selts. Roosevelt ja uue kursi poliitika. Devalveeriti dollas, suurendati makse ja koondati raha föderaalvõimu kätte, mis investeeriti ehitusprojektidesse. Tööliste kaitse seadused. Saksamaal kasutas olukorda ära Hitler ning tuli võimule 1934 (Saksamaa diktaator ehk füürer). Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Aarja rass oli kõige kõrgem ja selle puhtus tuli säilitada. Juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mis juhtis H.Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei ehk Gastapo. Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas
Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 71, tagasi saada Elsass-Lotringi.
lõppesid Nõukogude võiduga. Diktatuure ühendas vaen lääne demokraatia vastu. HISPAANIA KODUSÕDA Oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Esimene sõda Euroopas peale I maailmasõda. 1936 a. tuli Hispaanias võimule Rahvarinne. Ühiskond polariseerus, olid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse diktatuur. 1936 juulis puhkes koloniaalvägedes ülestõus, mis haaras varsti kogu Hispaania. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, Rahvarinnet toetasid NSV Liit. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid relvi ja sõjapidamisviise. 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. AUSTRIA ANSLUSS 1938 aastaks oli Hitleri positsioon tugevnenud, nii et võis asuda ellu viima maailmavallutuskava. Esimeseks ohvriks sai Austria
Versaillesi rahuleping- 18 jan 1919 Pariisis rahukonverents- eesmärk määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osales 26 riiki- otsustajad tegelikult suur nelik- Suurbritannia, Prantsus, Usa, Itaalia. Rahulepingut Saksamaaga arutati pool aastat, allkirjastati Versailles' 28. Juunil 1919. Maailm häälestatud Saksamaa vastu- leping oli tegelikult mõeldud vastase mahasurumiseks. Lepingu tingimused: S. kaotas kõik meretagused valdused, 1/8 enda Euroopa aladest, S sõjaväge vähendati kuna 100000 meheni, kohutstus mood sõjavägi ainult vabatahtlikest, laevastiku vähendamine, tanke ega lennukeid ei võinud olla, Reini vasakkallas
vastu. 2) mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale (USA, Saksamaa 26-34.a lahkus ise, Nõukogude Liit 34-39.a visati välja agressiooni pärast Soome vastu) 3) hõlmas peamiselt Euroopa riike, Ladina-Ameerikast üksikud liitujad, Aasias ja Aafrikas iseseisvaid riike käputäis. 4) 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu 1935, Jaapan hõivab territooriumid Hiinas 1931, NSVL kallaletung Soomele 1939 jne) Versailles' süsteem ja selle lagunemine: VERSAILLES' RAHU SÕLMITI 28.JUUNIL 1919. Rahulepingu tingimused: 1) Saksamaa loovutas piirialad, okupeeriti Reini jõe vasak kallas, Saarimaa 15.a Rahvasteliidu haldusesse, Saarimaa söekaevandused Prantsusmaa kasutusse. 2) Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust.
1993 otsustab kuningas, Hitleri majandusjuhiks. Hitleri partei eesmärgiks oli : 1) Versaille rahulepingu tingimuste tühistamine, 2) kõigi sakslaste ühendamist suur saksa kooseisu., 3) juut ei või olla rahvuse liige, 4) mittetöiste tulude tühistamist.(kauplemine, finantsvahendus) Sealt algab juutide tagasikiusamine. Nõuavad tugeva keskvõimu loomist riigis. 32 aasta nov valimistel, saab Hitleri partei kolmandiku. 33 aasta jaanuaris saab Saksa Vabariigi kantsler Hitler. Esialgu oli valitsusjuhina mõõdukas. Ainult 3 natsistipartei liiget on ministrid (kokku ministreid 11) Hitler kindlustas võimu: 1) Vähendab Riigipäeva tähtsust 2) Kasutab sabotaasi vastasparteide nõrgendamiseks 3) Tema käsul süüdatakse Riigipäeva hoone. Alguses süüdistatakse kommuniste. Keelatakse komm, parteid, hiljem ka sots dem partei. 4) 1933 sureb president. Uut presidenti ei valita kuna riigipäeva põletamisets on
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium
annaabi.ee 
