Liitis võitjariigina endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, majanduse elavneine: võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse 2. Enne sõda agaar-industriaalmaa, nüüd tööstusriik; majanduslik areng kiirem kui Inglismaal 3. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid; valitsuse kiire vahetumine, eluiga lühem kui pool aastat 4. Tabas ülemaailmne majanduskriis suurenes tööpuudus, halvenes elujärg, hakkasid tugevnema äärmusliikumised 5. Kommunistid ja sotsialistid kokkulepe 1934 esitasid Rahvarinde Idee, avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega 6. Rahvarinde valitsus (1936-1938) suutis poliitilise olukorra stabiliseerida 7. Välispoliitika pürgis PM Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks, erinevalt SBR-st muutis aktiivseks ka Kesk- ja Ida-Euroopas; puudus küllaldane majanduslik ja sõjaline jõud; 1930 hakkas NSVL-ga koostööd otsima (vastukaalu SM-le) DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA
1925.a kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce´le anti seadusega piiramatu võim, loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid Mussolinil aitas võimul hoida intensiivne riiklik propagnda Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Welmari vabariigi rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1923.a üritas Hitler Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose ``Mein Kampf´´ Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuleks tühistada Versailles´ rahu ja teised lepingud, riigis tuleb kehtestada uus kord , mis pidi kõrvaldama demokraatia, aaria rass kuulutati teistest kõrgemaks Natsidel avanes uus võimalus siis kui tekkis ülemaailmne majanduskriis
Eriti raskelt kannatas keskklass. Saksamaa nõrkus tõi kaasa inflatsiooni ja tööjõupuuduse mujalgi. Äärmusliikumiste tugevnemine Igatsus kõva käega võimu järgi tugevdas 1920.a. algul Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919 moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Komitern. Kommunistide eesmärk oli haarata võim ning vajadusel kasutada vägivalda. Komitern rahastas kommunistlike riigipöörete ettevalmistusi mitmes Euroopa riigis. Saksa kommunistid spartakistid, Itaalia kommunistid fasistid, kes tulid võimule 1922. Uue majandusliku tõusu aastad Äärmusliikumiste mõju nõrgenes 20date majandusliku tõusuga kogu maailmas. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul vähendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati tähtaegu. Eriti kiire majanduskasv oli sel ajal Ameerikas. Sealne kasv tugines enamjaolt soodsatele laenuvõimalustele. Majandust toetasid riikidevahelised laenusuhted. Rahvusvahelised suhted 1920 Euroopas
· Kui puhkes Teine Maailmasõda, hakkas ta siiski tegutsema ning sõlmis 1940 liidu Suurbritanniaga. Diktatuuride tekkepõhjused: · Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguste laienemine => uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust tulevased diktaatorid edukalt kasutasid. · Pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid Versailles rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse "kõva käega" valitsuse järele. · Majanduslikud raskused: tulevase diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi
Sõjajärgsetel aastatel oli Prantsusmaa majanduslik areng selgelt kiirem, kui see oli Inglismaal. Sisepol: Poliitiliselt ebastabiilne. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid. See tõi kaasa valitsuste kiire vahetumise. Aastatel 1919- 1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust. See tekitas rahvas pahameelt ja pettumust. Olukord pingestus veelgi kui algas ülemaailma majanduskriis. Hakkasid tugevnema äärmusliikumised. Hoidmaks ära nende tõusu võimule, sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid 1934.a. koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee, mis avas võimaluse koostööks ka kodanlike erakondadega. Rahvarinde teke suutis poliitilist olukorda veidi stabiliseerida. Välispol: Pürgis jätkuvalt Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks. Algselt suhtuti kommunistlikku Venemaasse vaenulikult, kuid 1930ndatel hakati NSVL koostööd otsima, lootes nii luua vastukaalu Saksamaale. USA Majandus ja sisepol: otsustati lõpp teha alkoholi tarbimisele ning
Rl sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Viimased kaotasid suured territooriumid. Balti riikides nähti tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Lepingud tekitasid uusi pingeid. Rl koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Sellest jäi välja USA ise. Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis osad kaotatud alad tagasi. Maailma kahe maailmasõja vahel USA- territoorium jäi sõjast puutumata, kaotati vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas Saksa- polnud rahul rl tingimustega, pahased, et alad tuli loovutada naabritele Ungari- loovutama enamiku oma senisest territooriumist 1922. Saksa ja Vene sõlmisid Rapallos V süsteemi vastase koostöölepingu. Saksa asus Vene sõjatehaseid ja
üheparteisüsteem, anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid, majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidi ära hoidma streigid ja tööseisakud. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler , 1923 üritas Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha, Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kmapf ,, kus ta kuulutas Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuli tühistada Versailles rahu ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ja laiendada sakslaste eluruumi, riigis tuli kehtestada uus kord, mis pidid kõrvaldama
propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena Totalitaarne:Võim koondub ühe juhi ja tema sõltlaste kätte; kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuse(kogu elu) üle; hirmuvalitsus; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgeimaks võimuks on diktaatori suva Diktatuuride kujunemine Itaalias, Saksamaal ja Venemaal Itaalia: Pettuti Pariisi rahukonverentsi tingimustes(ei tunnustatud Itaalia panust sõjas), Rahulolematust kasutasid ära kommunistid ning nende vastu hakkasid võitlema fašistid, eesotsas Bennito Mussoliniga. Mussolini lubas taastada riigis korra ja Rooma impeeriumi. Mussolini korraldas 1921.a marsi Rooma, mille abiga määrati ta aasta hiljem ka peaministrik ja sealt edasi ei olnud enam keeruline võimu saavutada. Saksamaa: Kannatati ulatuslike kaotuste all I maailmasõjast ja Hitler lubas sakslastele suur tulevikku, kuid selleks oli vaja tühistada
Prantsusmaa kujunes tugevaks tööstusriigiks. Prantsuse sisepoliitika ja riigivalitsemine- Poliitika ei olnud stabiilne, kuna seal ei tekkinud stabiilseid parteisid. See tõi kaasa valitsuse kiire vahetumise (41 valitsust 20 aasta jooksul). See tekitas rahvas pettumust, mis muutus tugevamaks majanduskriisi ajal. Hakkasid levima äärmusliikumiste ideolaagiad, mis lubas inimestele paremat elu. Äärmuslaste võimuletuleku takistamiseks sõlmisid Prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ning 1934. aastal esitasid nad Rahvarinde idee. Rahvarinde valitsus lagunes 1938. aastal kuid see aitas siiski kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele. Prantsuse välispoliitika Aktiivne Keskja IdaEuroopas. Tal puudusid oma plaanide täide viimiseks piisavad majanduslikud ja sõjalised jõud. 1930. aastatel hakkas Prantsusmaa NSV Liiduga koostööd otsima, lootes luua vastukaalu Sakasmaale. 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas
diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus, fasism poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler, NKVD NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, GESTAPO SS-ile alluv riiklik salapolitsei Saksamaal, RIIGID, MIS TEKKISID I MS TULEMUSENA Soome, Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Poola, Austria, Ungari. Adolf Hitler NSDAPi juht alates 1921. aastast, Saksamaa diktaator, kantsler ja riigipea, füürer, 1923 aastal
ametkondade koostöö korraldamine selle täideviimiseks Atlandi harta-1941 Chruchill ja Roosevelt. Tuleb taastada euroopas riigid, nagu nad olid peale esimest MS, USA ja GB hakkavad koostööd tegema Teherani konverents- 1943 USA,GB,NSVL-usa ja gb järeleandlikkumad, tunnistavad nsvl-i piire 1941.aasta seisuga Jalta konverents-1945, kinnitatakse teherani kokkulepet, võetakse vastu otsus asutada ÜRO Potsdami konverents-1945,USA, GB ja NSVL. Korraldasid saksamaa sõjajärgseid küsimusi, jagasid saksamaa ära 4-ks, otsustatakse pidada kohut natside üle Pariisi rahukonverents-10.02.1947-saksamaa liitlased peavad maksma reparatsioone San Francisco rahukonverents-8.09.1951, Jaapani ja USA vaheline rahuleping Komintern- 1919 Kommunistide loodud valitsus venemaal, kelle eesmärgiks oli maailmarevolutsiooni ideede levitamine ning võimu haaramine vägivallaga
häid suhteid katoliku kirikuga. Majandus võeti riigi kontrolli alla, riiki organiseeriti kutsekogude ning korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ning tööseisakud. Mussolini püsis võimul tänu intensiivsele riiklikule propagandale, kuigi tegelikult ta ei suutnud Itaaliat majanduse languses aidata. Agressiivne välispoliitika ammendas Itaalia napid ressursid. Saksamaal moodustati pärast sõda Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP), mille juhiks oli A. Hitler. Esialgu ei õnnestunud natsidel võimu haarata, kuid ülemaailmse majanduskriisi ajal (1929. a) avanes neile uus võimalus. Saksamaa kokkuvarisemist kasutasid ära ka kommunistid, kes kritiseerisid demokraatliku riigikorraldust ning üritasid võimu haarata. Kommunistide võimule tung oli võimalik ära hoida vaid natside võimule tõusuga. Kuigi Hitleril puudus Riigipäevas enamus, õnnestus tal 1933.a valimised võita. Hitler koondas kogu võimu enda kätte
18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28. juunil 1919 allkirjastati Versailles'i rahuleping, mille kohaselt pidi Saksamaa: Loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, mõned alad Taanile ja Belgiale, Leedule, poolale ning Tsehhoslovakkiale. Saksamaa kaotas aladest. Pidi vähendama enda oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest 4000 võisid olla ohvitserid. Eii tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust Keelati omada lennuväge, allveelaevu. Piirati laevastiku suurust
1. Maailm Esimese maailmasõja järel Olukord pärast sõda majanduses ja ühiskonnas Rahulolematus - Saksamaa meelest Versailles´i rahuleping ebaõiglane, Ungari pidi loovutama oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine
seadustamisvormid (nt kirik, monarhia) säilivad. ühiskonna totaalne ümberkujundamine lähtudes ideoloogilistest ettekirjutustest. Inimestelt nõutakse ainult välimist kuuletumist; vägivalda Inimestelt nõutakse nii välimist kui sisemist kasutatakse vähem. kuuletumist; laialdane terror elanikkonna suhtes. nt Leedu 1926-1940, Eesti ja Läti 1934-1940 nt Venemaa 1917-1991, Itaalia 1925-1943, Saksamaa 1933-1945. · Diktatuurid kahe maailmasõja vahel: · NSV Liit kahe maailmasõja vahel: · Kodusõja tagajärjed:
Vabade valimiste asendamine rahvahääletusega. Rahva aktiivse toetuse nõudmine reziimile. Koonduslaagrite võrk, hukkamised. Sunduslik arbitraaz. Meedia kontrollimine valitsuse/partei poolt. Riikliku ideoloogia propaganda. Alternatiivsete ideoloogiate keelustamine/ formaalne religioossete tõekspidamiste vabadus Riik kontrollib kogu kultuurisfääri. Kultuuri/ideoloogiat kasutatakse reziimi toetuseks. Sovinistlik natsionalism. Pariisi rahukonverents ja Versailles` rahuleping 18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine, teha kokkuvõte Esimese maailmasõja tulemustest, määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus, seada tingimused kaotanud Keskriikidele. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa.
6. Fasistlik diktatuur Itaalia ja eestvedaja ·Itaalia pettunud Pariisi rahus. ·Kommunistide streigid ja väljaastumised. ·Rahvuse kui terviku heaolu. ·Mustsärklaste mäss Roomas. ·1922a. sai Mussolini peaministriks. ·1922a. Itaalia muutus esimeseks riigiks Lääne-Euroopas, kus kehtestati diktatuur.(riigi demokraatliku riigikorra likvideerimine) ·1925a. Üheparteisüsteem ·Duce piiramatu võim. ·Salapolitsei koondlaagrid. ·Puudus ulatuslik terror. ·Mussolini head suhted katoliku kirikuga. ·Majanduselu riigikontrolli alla. ·Intensiivne riikide propaganda. ·Majandus langus, majanduslikud raskused. 7. Natsionalistlik sotsialistlik Saksamaa, nende tegevus ·Peale sõda hakkasid rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mille juhiks oli Adolf Hitler ·Peale võimuhaaramiskatset Münchenis suruti mässud maha ja Hitler määrati vangi kirjutas teose
valitsemisvorm, mille põhitunnusteks on: totalitaarne ideoloogia,üksainus massipartei,terroristlik salapolitsei,kommunikatsioonivahendite monopol,relvamonopol,käsumajandus. Diktatuuri kujunemine: Üleminekul vabariigilt monarhiale, Revolutsiooni järelnähtusena, Vajadus "kõva käe" järele. Diktatuur on selline valitsemissüsteem, kus võimu teostamisel puuduvad seaduslikud piirangud. Diktatuurid kahe maailmasõja vahel: NSVL kahe maailmasõja vahel: Kodusõja tagajärjed, Uus majanduspoliitika NEP, Sisepoliitilised reformid, NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani, NSVL välispoliitika 1920.-1930.aastatel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: Weimari Saksamaa 1919-1933, Hitleri võimuletulek, Natsionaalsotsialistliku diktatuuri olemus. Itaalia kahe maailmasõja vahel: Mussolini / fasistide võimuletulek, Fasitliku diktatuuri olemus.
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE.
loodeti luua parem tööstus süsteem) 1936 vallitas Itaalia Etioopia Autoritaalsed riigid mujal euroopas Ungari · Miklos Horthy Portugal · Antonio Salazar Albaaaina 1924 · Ahmed Zogu Jugoslaavia 1929 · Aleksandar I Kreeka · Ioannis Metaxas Saksamaa (1919-1933 Weimari vabariik) (1933-1945 Kolmas Riik) Weimari vabariigi presidendid: 1. Friedrich Ebert 2. Paul von Hindenburg Weimari vabariigi aegsel saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmist. Suur hulk sõjaväelasi ihkas revansi. Suur majanduskriisi mõju saksamaale 1. Suur tööpuudus (6 milj töötut) 2. Ettevõtete pankrotid 3. Sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. Pidev valitsuste vahetumine (aastas 2-3 valitsust) Kasvas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) ja Saksamaa Kommunistliku Partei populaarsus sakslastel oli valida: · Punane või pruun katk NSDAP · Loodi 1919 · 1921 sai partei juhiks Adolf Hitler
riikides Muutus peale sõda lõplikult tööstusriigiks Erinevalkt Inglismaast ei tekkinud prantsusmaal stabiilsed poliitilised parteid, mis tõi kaasa valitsuse kiire vahetuse(1919-1939 vahemikus oli prantsusmaal 41 valitsust) Rahvas pettunud demokraatias Ülemaailmse majanduskriisi ajal suurenes tööpuudus ning inimeste elujärg halvenes Äärmusliikumiste tugevnemine, mis lubasid riigi karmil käel kriisist välja tuua: nende võimule tõusmise ära hoidmiseks sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ning esitasid Rahvarinde idee. Rahvarinne võitis 1936 aasta valmised ning moodustas valitsuse, mis küll 1938. aastal lagunes, aga sellega suudeti poliitiline olukord stabiliseerida. Prantsusmaa pürgis välispoliitikas euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks Oma auahnete püüdluste teostamiseks puudus prantsusmaal siiski piisav majanduslik ja sõjaline jõud 3. Välja tuua demokraatia kriisi ja diktatuuride tekkimise vahelisi seoseid;
Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi.
Esimese maailmasõja järel lootsid paljud rahvad, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Aga kohe ei saadud stabiilsust, levisid enamikus Euroopa maades nähtused, mida võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Demokraatliku riigikorraldust süüdistati kõiges. Kujunes välja kommunistlik, natsionalistlik ja fasistlik liikumine. 4. Totalitaarne diktatuur ja terror NSV Liidus. 1934.a oli vägivallakampaania, mis oli Suure terrori nimeall. Seni oli terror suunatud näiteks talupoegade või monarhistide vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Terrori alla langesid tihti need, kes hoopis abistasid Stalinit represioonides ja mõrvades. 1937.a hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu.(mõrvati ja vangistati u
2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia-Horvaatia-Sloveenia-Bosnia-Hertegoviina riikidest.) 3. Türgi: Kaotas valdused Lähis-Ida (Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak). Anti SBR ja Pr kontrolli ja valitsemise alla. 4. Muutused koloniaalvalsustes- Saksamaalt: kolooniad Aafrikas SBRle, Okeaanias Austriale, Aasias Jaapanile. Versailles´i rahuleping Saksaga Aeg: 28.06.1919 Osalejad: võitjariigid ja Saksamaa 1) Territoriaalsed muudatused: Elsass-Lotring Prantsusmaale, Põhja-Schlewig Taanile, Memel Leedule 2) Saksamaa kaotas kõik metetagused valdused: kolooniad Aafrikas SBRle, Prle, Belgiale, Portule, Okeaanias Austraaliale, Aasias Jaapanile. 3) Sõjalised piirangud: Saksamaa: ... sõjaväge vähendati 100 000 meheni. ..
Maailmas oli seega tekkinud esimene totalitaarne riik, mis sai tulevikus eeskujuks teistele. Maailm I maailmasõja järel. Ainsaks tõeliseks võitjaks sõjas oli USA (väikesed inimkaotused ja majanduse kasv). Saksamaa pidas Versailles rahulepingu tingimusi ebaõiglaseks. Sama tundis Ungari (loovutas suure osa territooriumist). Rahul ei olnud ka Venemaa (soovis maailma uuesti ümber jagada). 1922. aastal sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Versailles rahulepingu vastase koostöölepingu, mis kandis nimetust Rapollos. Saksamaa asus oma sõjatööstust arendama Venemaa abiga. Antanti riikidest ei olnud rahul Jaapan ja Itaalia, kes ei saanud sõjast mingit otsest kasu. Komintern ehk kommunistlik internatsionaal. 1919. aastal Venemaal moodustatud organisatsioon, mis koondas maailma kommunistlikke parteisid. Eesmärgiks oli ülemaailmne proletaarne revolutsioon ja ülemaailmne Nõukogude Vabariigi loomine. Mitmes
palju vabamad; vanemad kasutamine ja ühiskonna totaalne seadustamisvormid (nt kirik, ümberkujundamine lähtudes monarhia) säilivad. ideoloogilistest ettekirjutustest. Inimestelt nõutakse ainult välimist Inimestelt nõutakse nii välimist kui kuuletumist; vägivalda sisemist kuuletumist; laialdane kasutatakse vähem. terror elanikkonna suhtes. nt Leedu 1926-1940, Eesti ja Läti nt Venemaa 1917-1991, Itaalia 1934-1940 1925-1943, Saksamaa 1933- 1945. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 4 Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel
Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung "Rahu, leiba, maad!", Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua). 7) Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad isiksused / karismaatilised liidrid (Venemaal Lenin (Vladimir Ilits Uljanov); Itaalias Benito Mussolini; Saksamaal Adolf Hitler (Schicklgruber). II Diktatuuride kehtestamine: 1) otsese vägivalla või riigipöördega: · Venemaal- kasutades kodanliku Ajutise Valitsuse nõrkust ja ebapopulaarsust viisid enamlased 1917.a. oktoobris (novembris uue kalendri järgi) läbi riigipöörde ja kehtestasid oma diktatuuri. · 12. 03. 1934 kehtestas Eestis riigipöördega oma diktatuuri Konstantin Päts, kes väitis, et vapsid tahavad haarata riigis võimu ja seetõttu tuleb nad vahistada ja riigis kuulutati välja
· Eriti keeruline majanduslik olukord oli Saksamaal ja USAs (inflatsioon-tööpuudus- sotsiaalsete probleemide kasv-äärmusliikumiste teke-vajadus ,,kõva käega" valitseja järele) · 1920. aastate keskel algas maailmas suur majandusbuus, mis kestis aga vaid lühiajaliselt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel · 1925 Lacarno konverents (Saksamaa osales võrdõigusliku partnerina), sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri · 1928 Briand'i-Kellogi pakt: sõjavastasuse pakt, mis kohustas loobuma sõjast kui poliitika vahendist ja lahendama konflikte rahumeelselt Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 · PÕHJUSED: a) ületootmine b) vale majandamine:liigne laenude võtmine ja suutmatud neid hiljem tagasi maksta laostas kogu panganduse c) valitsuse vead kriisi ajal: loobuti vabakaubandusest, kehtestati kõrged
BRITI RAHVASTE ÜHENDUS- Suurb. Senised dominioonid muudeti sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks, alus BRÜle. PRANTSUSMAA Poolpresidentaalne vab. Parlament, president, peaminister-valitsus, Konservatiivsest Parteist- Kommunistliku Parteini Tööstusriik, poliitiline ebastabiilsus, valitsuse kiire vahetumine, äärmusliikumised- lubasid riigi karmil käel kriisist välja tulla. RAHVARINNE- 1934 koostöölepe kommunistid ja sotsialistid, võimalus koostöö kodanike erakondadega. Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist soodustavad tunnused: 1)Muutused ühiskonnas keskklass kaotas mõjuvõimu, esile kerkis tööliskond. Töölised ja naised said valimisõiguse, mis põhjustas erimeelsusi valijate rühmade vahel. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada.2)Sõjamõju Inimesed olid harjunud kindlakäelise riigivõimuga
kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka välispoliitiliselt suveräänseks Briti Rahvaste Ühendus- 1931, pani Westminsteri statuur aluse sellele ühendusele. Rahvarinne- koostöö kodanlike erakondadega, sellele ideele panid aluse prantsue kommunistid ja sotsialistid. Stabiliseeris poliitilise olukorra. Fasci di combattimentto- Mustsärklased- mussolini toetajad Duce-ehk juht(mussolini) NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (1923) PutS- "mein kampf"- Hilteri programmi tutvustav teos ( "minu võitlus"), milles kuulutas saksamaale suurt tulevikku Füürer- ehk Hilter, saksamaa diktaator Aarja rass- Kolmas reich- SS- kaitsemalev, füürerile alluvad relvastatud rühmitused Gestapo- riiklik salapolitsei, mis allus SS-ile
· Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine · Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes Autoritaarne diktatuur
Peamiseks välisvaenlaseks oli Saksama,kes võttis suuna maailmapoliitikale.See sundis Inglismaad loobuma senisest hiilgava isolatsiooni poliitikast ja otsima endale liitlasi,kelleks said Prantsusmaa ja Venemaa. Sarnasus- Prantsusmaa ja Suurbritannia ühiseks tugevaks vaenlaseks oli Saksamaa. Prantsusmaa ja Suurbritannia tegelesid suure koloniaalpoliitikaga. USA ning Suurbritannia tegelesid isolatsionistliku välispoliitikaga. Sõjaliselt üsna tugevad riigid. 3. Milline oli NSVL positsioon 1920.aastate rahvusvaheliste suhete süsteemis? 1917. a. oktoobripöördega tulid Venemaal võimule bolsevikud/kommunistid eesotsas Vladimir Iljits Lenini ja Lev Trotskiga. Aasta 1918 tõi endaga kaasa kodusõja,kus ühel pool olid bolsevikud ning teisel pool niinimetatud valged ning millesse sekkusid ka mitmed välisriigid,üritades seada piirid kommunismi levikule. Sõda lõppes 1920 bolsevike võiduga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
